Musk ei suuda SpaceX-iga seda Artemise missiooni (NASA projekt, inimesed tagasi kuule) osa ka ära täita, et cargot orbiidile viia. Orbiidil tankimine on täielik lollus. Praeguse rehkenduse järgi on võib-olla vaja 15 Starship launchi, et tankida ära üks Starship orbiidil, et sellega siis kuule sõita.
Andromeda galaktikas oma elu lõpustaadiumisse jõudnud ülihiid tõmbus kokku mustaks auguks ilma supernoovana plahvatamata. Selle asemel muutus täht alates 2014. aastast infrapuna-lainepikkustel järjest heledamaks ja siis 2016. aastal kahanes vähem kui aastaga heleduselt väiksemaks, kui ta enne muutuste algust oli.
2022-23. aasta vaatlusandmetel on Andromeda galaktika varemalt ühe heledama tähe endisest heledusest nähtavas ja infrapuna-lähedases sagedusvahemikus järel kümnetuhandik ja infrapuna keskmistel sagedustel kümnendik.
Seni ei ole sarnast tähe "ärakadumist" veel jälgitud ja arvati, et kõik Päikesest rohkem kui 10 korda suuremad tähed plahvatavad enne mustaks auguks muutumist supernoovana, plahvatuseta kollapsi võimalus oli vaid teoreetiline.
Avastati see NASA's NEOWISE projektiga kogutud andmete läbivaatamisel.
Vandenõuteoreetikud saavad jälle jutustada, kuidas mingi supertsivilisatsioon plahvatuse ära blokeeris või sihilikult tähe ära kustutas ja selle energia konsumeeris
_________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Vahest lendas see pauk ebahomogeenselt laiali ja vaadeldavasse sektorisse seda ei trehvanud? Kui ruurt ruuminurka maapealsed vaatused katavad, protsentides kogusfäärist? _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Midagi nii energeetilist ja nähtavas lainealas eredat nagu supernoova plahvatus on raske ära peita või ebahomogeenselt kuhugi kõrvale suunata, kui täht enne seda oli nähtav ja on nähtav ka pärast tuuma kollapsit. Pärast juhtumi avastamist NEOWISE andmekogust analüüsiti mitmete maapealsete ja kosmoseteleskoopide andmeid ajavahemikust 2005 kuni 2023.
Nagu artiklis nimetatud, leiti varasematest andmetest veidi tähelepanematum, aga äravahetamiseni sarnane juhtum, mida varem polnud märgatud. Küllap neid tuleb edaspidi veel juurde, sest nüüd osatakse selliseid asju juba märgata.
Nagu artiklis selgitatakse, mingi osa tähtede tuuma kollapsil neutrontäheks ei ole väljapaisatavate neuriinode lööklaine piisavalt tugev, et tähe tuuma ja välimisi kihte supernoova plahvatusena laiali paisata.
Selle asemel langeb kogu kraam gravitatsiooni mõjul tagasi neutrontähe pinnale, andes hoogu juurde selle mustaks auguks kokkulangemisele.
Supernoova asemel näeme suhteliselt aeglast ja peamiselt infrapuna piirkonnas nähtavat protsessi sellest, kuidas moodustunud must auk tähe väliskihtidest järele jäänud ainet järgnevate aastate jooksul "sisse imeb" ja sellest moodustunud akretsiooniketas hõõrdumisest hõõgub. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Ma pole viitsinud seda teemat rohkem lugeda. Kes te siin rohkem uurinud, kas üldse käidi reaalselt Kuul?
Orbiidil käimine vs reaalselt Kuul on kõva törts vahet. Vaadates kuidas nad sealt ülevalt tänapäevalgi tagasi tulevad, nagu poolmädad õunad ja palvetades, et ellu jäävad siis ma julgeks Kuu peal käimises küll sügavalt kahelda. Kuul maandumine, uuesti start Kuult. Siin maapealgi on terve trobikond asjapulki startide jt katsetuste juures ning pidevalt läheb midagi nihu .
Esialgu jään irvhammaste teooria toetajaks, et ei käidud kuskil. Või kui tõesti keegi käis siis pigem venelased olid esimesed. _________________ Win ISO'd ja uuendused Artiklid jagatud
viimati muutis Longero 16.02.2026 23:20:38, muudetud 1 kord
Ma pole viitsinud seda teemat rohkem lugeda. Kes te siin rohkem uurinud, kas üldse käidi reaalselt Kuul?
Orbiidil käimine vs reaalselt Kuul on kõva törts vahet. Vaadates kuidas nad sealt ülevalt tänapäevalgi tagasi tulevad, nagu poolmädad õunad ja palvetades, et ellu jäävad siis ma julgeks Kuu peal käimises küll sügavalt kahelda. Kuul maandumine, uuesti start Kuult. Siin maapealgi on terve trobikond asjapulki startide jt katsetuste juures ning pidevalt läheb midagi nihu
Ma katsun lingi üles leida aga kuskil arvutati välja, et selle lavastamine oleks olnud kallim kui seal reaalselt käimine. _________________ ...life is random...so am I...
So, there is a fan. Time to grab your sh*t, gentlemen!
Etz, julgen kahelda esimese hooga, et lavastamine kallim. Palju 1kg kosmosesse viimine maksiski, oli igatahes väga kallis. _________________ Win ISO'd ja uuendused Artiklid jagatud
Etz, julgen kahelda esimese hooga, et lavastamine kallim. Palju 1kg kosmosesse viimine maksiski, oli igatahes väga kallis.
Otsin seda linki, Chat GPT arvas igatahes hetkel sedasi:
tsitaat:
It’s an interesting claim — and honestly, when you dig into the logistics, the idea that a *fake* Moon landing would have been cheaper than a *real* one doesn’t hold up well.
Let me break it down in a way that’s both grounded in history and fun to think through.
---
## 🌕 Why faking the Moon landing in the 1960s would have been *extremely* difficult and expensive
### **1. The technology to fake it convincingly didn’t exist yet**
- In 1969, Hollywood special effects were nowhere near capable of producing realistic zero‑gravity motion, lunar lighting, or dust behavior.
- Even *2001: A Space Odyssey* (1968), the most advanced sci‑fi film of its time, cost a fortune and still doesn’t look like real lunar footage.
- Simulating lunar gravity alone would have required massive, custom-built rigs — far more expensive than simply sending astronauts to the Moon.
### **2. You’d need to fool thousands of scientists**
- NASA had **400,000 employees and contractors** working on Apollo.
- You’d have to fabricate:
- telemetry data
- spacecraft hardware
- radio signals
- tracking data from independent observatories
- lunar samples
- And you’d need all of these to withstand scrutiny from universities, foreign governments, and rival space agencies.
That’s not a small film set — that’s a global conspiracy with a price tag.
### **3. The USSR was watching closely**
The Soviet Union tracked Apollo missions with their own radar and radio systems.
If the U.S. had faked it, the USSR would have exposed it instantly.
The political cost of being caught would have been catastrophic.
### **4. Apollo’s real cost wasn’t just “going to the Moon”**
A lot of the \$25.4 billion (1960s dollars) Apollo budget went to:
- building rockets
- developing guidance computers
- creating materials and engineering breakthroughs
- training astronauts
- building infrastructure that the U.S. used for decades afterward
Even if you wanted to fake the landing, you’d still need to build most of that hardware to make the deception believable.
---
## 💡 The punchline
A convincing fake would have required:
- cutting‑edge special effects that didn’t exist
- massive secrecy across hundreds of thousands of people
- fabricated scientific data
- international deception
- a risk of geopolitical humiliation
All of that would have cost **more** than simply doing the mission for real — and with far greater risk.
So your instinct is right: staging the Moon landing would likely have been *more* expensive, not less.
---
If you want, we can go deeper into any angle — the physics, the politics, the engineering, or even the conspiracy theories themselves.
_________________ ...life is random...so am I...
So, there is a fan. Time to grab your sh*t, gentlemen!
Etz, üsna usutav vastus.
Ma julgeks kahelda selles 3’das punktis. See oli üsna pime aeg kus suurt midagi ei teatud mida teine teeb ja bluffimist oli palju.
Jääb iseenesest ka selline võimalus, et mõlemad bluffisid kuulkäiguga ja mõlemad teadsid, et teine udutab. Kumbki pool ei julgenud hakata esimesena teise valet paljastama, sest siis oleks teine osapool vale paljastamise kindlapeale ette võtnud. Keegi ei tahtnud häbisse sattuda. _________________ Win ISO'd ja uuendused Artiklid jagatud
viimati muutis Longero 17.02.2026 00:11:06, muudetud 1 kord
Ega siis nullist ei pidanud lavastama kui maandumine vahele jäeti ja tagurpidi tagasi tuldi. Samuti võiks olla üsna usutav variant et ekstreem tempid rikkusid salvestise ära ja oli vaja uuesti teha. Aga selle ajastu mingeid bondi filme vms vaadata, tõesti ei küünditud vajaliku tasemeni. Siis oli ju kõik täisanaloog, mingeid kaadreid kokku panna, maskid ühe salvestise ja filmid läbi selle teist jmsbs special efektid.
3. punktist, vene raadioluure jms radiotehnika tänase päevani, ei kahtleks selle ehtsuses. _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Nojah, polnud tehnoloogiat et sinna lennata…aga veel vähem oli ka tehnoloogiat, et sinna lendamist lavastada…
Järgmine äge vandenõu, paluks… _________________ ...life is random...so am I...
So, there is a fan. Time to grab your sh*t, gentlemen!
Objektiiv oma hulga klaasiga pigem ainus koht mis natuke takistas, läbi korpuse pigem, aga mis see filmilindile ikka teeb, ainult müra. Midagi oli ka videot aga see käis vist ainult laivis? _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Iga natukese aja tagant veetakse teema üles, et lavastati. Peamine argument - hiljem pole käidud...
Esiteks - kuule mineku peamine põhjus oli sisuliselt kahe suurriigi (USA vs N-liit) riistamõõtmisvõistlus, veidi lisati teaduse poolt juurde aga peamine eesmärk oli ideoloogilise üleoleku näitamine. Tehnoloogia ja eelkõige automatiseerimine oli lapsekingades ning reaalne astronaudi töö Apollo programmis oli automaatika asendamine (sest too polnud usaldusväärne). Lisaks lükati programmile meeletu hulk raha peale (ca 4.5% kogu USA föderaaleelarvest läks sinna; tänane NASA eelarve on murdosa Apollo programmi omast ja NASA tegeleb hunniku lisaasjadega, mitte ainult inimeste orbiidile saatmisega).
Miks täna nii saamatud ollakse? Suuresti on seal taga poliitilisest tsüklist sõltuv rahastus ja pikaajaliselt kehvade partnerite valimine - Boeing pole enam kaua olnud inseneeriaettevõte ja on ka muidu raskustes, SpaceX on laias laastus vapourware - sellises kontekstis on jube keeruline eesmärke saavutada. Lisaks tehti süstikute osas hunnik mugandusi õhuväe nõudmisel ning sinna läks ebamõistlik kogus raha/eelarvet... See omakorda tappis osa know-how'd maha ja üldine 70ndate lõpu/80ndate stagneerumine (70ndate naftakriis ei aidanud kah). _________________ Elektri hind koos tasudega
Apollo kuumoodilite alumised osad on Kuu peal olemas, neid on filmitud korduvalt erinevate kosmoseseadmete poolt. Igasuguse võltsimise teooria muudab juba see fakt üsna mõttetuks.
Ega seal kuu peal tuhkagi teha ka pole, see peenike tolm mis seal on keerab igasugu tehnika pekki. Lisaks nasal pole enam saksa teadlasi _________________ pWn
Mõtlesin sama, et miks sinna üldse nii kangesti minna on vaja. Käisid ära, riist on nüüd pikem, rohkem pole nagu vajadust. Majandusele ega teadusele see inimese Kuule saatmine suurt midagi ei anna
See on jah haige põhjendus, vennad võiks küsida, et miks sinna peaks minema uuesti? Panna mingi hunnik miljardeid selleks hakkama, et tõestada midagi indiviididele, kes niiehknaa ei usu (kõik on ju suur lavastus, kinnimätsimine jen) _________________ Psychologists usually attribute belief in conspiracy theories to a number of psychopathological conditions such as paranoia, schizotypy, narcissism, and insecure attachment, or to a form of cognitive bias called "illusory pattern perception".
See on jah haige põhjendus, vennad võiks küsida, et miks sinna peaks minema uuesti? Panna mingi hunnik miljardeid selleks hakkama, et tõestada midagi indiviididele, kes niiehknaa ei usu (kõik on ju suur lavastus, kinnimätsimine jen)
Teaduse jaoks ikka käiakse, lihtsalt täna (ja tegelikult hiljem) ei ole mõtet inimest sinna saata, automaatjaamad on oluliselt parema kvaliteediga kui 70ndatel ja ka odavamad ning kedagi eriti ei koti kui midagi kohale ei jõua/ära põleb. Tänases maailmas on inimelu oluliselt kallim kui 60ndatel.
See inimese kuule viimine on jah "tsipa" ajuvaba, kui just konkreetselt teaduse jaoks baasi ei raja - sisuliselt ISS aga kuu kontekstis (sel oleks omad eelised isegi) _________________ Elektri hind koos tasudega
Mingite materjalide või ühendite tootmine (ilmselt väikestes kogustes) nõrgema gravitatsiooni tingimustes, mida Maal pole võimalik ja ISS pardal on "veidi kitsas", et laboritingimustes toodetud mahtudest veidi edasi liikuda? _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Kuu baas oleks ju põhimõtteliselt Kuule maandunud ISS. Vett seal pole, atmosfääri samuti mitte, ma ei tea kas Kuu pinnases on midagi mida tootmisel toorainena kasutada.
Aga lisaks on transport pagana kallis ehk peab ikka väärt kraam olema mille tootmine ennast seal õigustab.
Kuu baas oleks ju põhimõtteliselt Kuule maandunud ISS. Vett seal pole, atmosfääri samuti mitte, ma ei tea kas Kuu pinnases on midagi mida tootmisel toorainena kasutada.
Aga lisaks on transport pagana kallis ehk peab ikka väärt kraam olema mille tootmine ennast seal õigustab.
Teaduse ja permanentse kohaloleku jaoks on kuu parem kui maalähedane orbiit (kui ignoreerida turvalisuse poolt). Vähese gravitatsiooni tingimustes on inimeste tervis kah parem ISSil (kus on tehniliselt võttes 90% maa gravitatsioonist aga kuna ISS on pidevas vabalangemises siis... omad mured :p) ning kuul oleva baasi varustamine on naljakal kombel lihtsam/odavam - vaja peamiselt vaid toit kohale viia, vett saab kohapealt ja seda on rohkem kui ISSil (seega ka lihtsam veepuhastus kui praegu). Vesi asub kraatrite sügavuses ja on vaja eelnevalt muidugi kätte saada aga jääd on lihtsam transportida kui vedelat vett nii või naa (kuul peab muidugi arvestama, et päikese käes aurustub see jää kiirelt).
Kiirgus on suurem probleem aga seda annab paremini hallata kaevudes kuhugi sügavamale. Evakueerimine on kordades keerulisem.
Mingi reaalne tootmine kusagil kuu pinnal on tänastes tingimustes veel ulme valdkonda kuuluv aga teoreetiline kohalik baas võiks sellele mingi aluse anda sellise mõne aastakümne lõikes... Asi mis kuul huvi pakuks on heelium-3, seda eeldusel, et fusioon mingit pidi realistlikuks muutub, sellisel juhul võib isegi mingis mastaabis tootmine end majanduslikult ära tasuda. _________________ Elektri hind koos tasudega
Üheotsa piletina võib kuu parem olla, tagasi tulek vähe raskem, iss pealt nö hüppad alla, kuu pealt tulekuks peab kõvasti hoogu koguma et minema saaks. Ja selleks ei sobi elekter vaid tuleb endast asju eemale loopida ehk reaktiivtõuget. _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Ei ole 6x vähem, ca 4.7x
Maalt paokiirust 11.2 km/s, kuult 2.4 km/s
See tähendab kusagil 1.2-1.6 tonni kütust on vaja ühe tonni maale tagasi toimetamiseks vs 15 - 25 tonni maalt lahkumiseks. See on veidi keerulisem arvestus, sest alul vaja kütus kah arvesse võtta, nii, et kasulik last + kütus + asjad
elukaz kirjutas:
Üheotsa piletina võib kuu parem olla, tagasi tulek vähe raskem, iss pealt nö hüppad alla, kuu pealt tulekuks peab kõvasti hoogu koguma et minema saaks. Ja selleks ei sobi elekter vaid tuleb endast asju eemale loopida ehk reaktiivtõuget.
Ei hüppa. Vaja esialgu end 100-200 m/s aeglasemaks teha, muidu võtab aastaid, et kiirus langeks vajalikule tasemele (sõltub kapsli suurusest ja "kukkuma" hakkamise kõrgusest). SpaceX-i Dragon vajab, erinevate andmete alusel, 200-500kg kütust, et seda teha... Kuult tulles vaja kah aeglustada (sest muidu kas põleb ära või põrkab atmosfääri pealt kaugustesse) ja seegi tahab oma, aga annab maa gravitatsiooni ja erinevaid trajektoore kasutades optimeerida pea-aegu samasse suurusjärku. _________________ Elektri hind koos tasudega
Kuu pealt saab küll minema aga et mitte maale kukkuda tuleb orbitaalkiirus vms ikka saavutada, või tekib see teekonna peal ise, nt gravitatsioonist? _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Müstilised kogused kütust ikka. Ja see pole ju mingi tavaline bensiin või diisel vaid palju kallim kraam.
Kommertseesmärgil Kuul mingi tootmine teha pole ikka üldse reaalne isegi kui see oleks täiesti automatiseeritud st. ükski inimene seal püsivalt kohal ei viibi.
Kuu pinnal pole vist mingit gaasilist ainet hõljumas nagu väidetakse, seega seal põhimõtteliselt samasugune vaakum nagu avakosmoses eksole? Sel juhul saaks niiöelda elektri jõul sealt end minema loopida küll ju, teekski mingi pikemat sorti raudteerelsi laadse niiöelda kiirendusraja, mille peal siis mingi justkui raudteevaguni laadne asi kiirendataks sellisele kiirusele nagu vaja(mõned kilomeetrid sekundis)ja siis kasvõi mõni kraad suunaga ülespoole kuu pinnast või siis teoreetiliselt isegi 0 kraadi, eeldusel, et ettepoole mingied mägesid vms ei jää, et siis see jurakas lihtsalt kui see kiirendusrelss lõpeb lastkakse vabalt edasi lennelda enamvähem paralleelselt kuu pinnaga, päris jupp aega lendaks see kapsel suht mõnekümne meetri kõrgusel kuu pinnast näiteks ja siis kuu kumerusest tulenevalt lendaks sujuvalt kuust mööda ja mingi hetk olekski kusagil avakosmoses kuu pinnalt lahkunud. Sedasi peaks saama ka ajastada nõnda, et mingi hetk jõuaks see lendu loobitud sond täpselt mingisuguse kuu orbiidil tiirleva vahejaamani või midagi seesugust ja siis seal see kinni püüda ja edasi maa poole toimetada. Kuule tagasi maandumisega oleks muidugi keerulisem, siis peaks pidurdamiseks tavaraketi laadset kütust põletama, või siis lihvima asja nii täpseks, et seesama "sond" suudaks põhimõtteliselt teistpidi samamoodi sinna relsi peale maanduda ja siis relss tegeleks pidurdamisega. Ilmselt mingi sarnane magnetitel hõljuv lahendus oleks kindlam ja parem, nagu need mingid hiinas olevad rongid pidavat eksisteerima, et klassikalist raudteel veermikuga veeremist ei toimugi. Muidugi selline "raudtee" peaks ilmselt päris pikk olema, samas kui juba kord olemas, siis ainult loobi sealtkaudu kraami üles ja ehk ka alla.
Kuu baas oleks ju põhimõtteliselt Kuule maandunud ISS. Vett seal pole, atmosfääri samuti mitte, ma ei tea kas Kuu pinnases on midagi mida tootmisel toorainena kasutada.
Aga lisaks on transport pagana kallis ehk peab ikka väärt kraam olema mille tootmine ennast seal õigustab.
Teaduse ja permanentse kohaloleku jaoks on kuu parem kui maalähedane orbiit (kui ignoreerida turvalisuse poolt). Vähese gravitatsiooni tingimustes on inimeste tervis kah parem ISSil (kus on tehniliselt võttes 90% maa gravitatsioonist aga kuna ISS on pidevas vabalangemises siis... omad mured :p) ning kuul oleva baasi varustamine on naljakal kombel lihtsam/odavam - vaja peamiselt vaid toit kohale viia, vett saab kohapealt ja seda on rohkem kui ISSil (seega ka lihtsam veepuhastus kui praegu). Vesi asub kraatrite sügavuses ja on vaja eelnevalt muidugi kätte saada aga jääd on lihtsam transportida kui vedelat vett nii või naa (kuul peab muidugi arvestama, et päikese käes aurustub see jää kiirelt).
Kiirgus on suurem probleem aga seda annab paremini hallata kaevudes kuhugi sügavamale. Evakueerimine on kordades keerulisem.
Mingi reaalne tootmine kusagil kuu pinnal on tänastes tingimustes veel ulme valdkonda kuuluv aga teoreetiline kohalik baas võiks sellele mingi aluse anda sellise mõne aastakümne lõikes... Asi mis kuul huvi pakuks on heelium-3, seda eeldusel, et fusioon mingit pidi realistlikuks muutub, sellisel juhul võib isegi mingis mastaabis tootmine end majanduslikult ära tasuda.
Lisaks:
Baasi ehitusmaterjal, vähemalt soojustus/vooderdusmaterjal on kohapeal olemas, ei pea palju Maa pealt kohale vedama.
Ja arvestades, et Kuul on vesi olemas, siis on potentsiaalselt ka kütus tagasilendamiseks, st ei pea seda Maa pealt lõpmatuseni kaasa vedama meeletute kuludega.
³He kaevandamise võimaluste uurimine on ka tuleviku perspektiivis kindlasti mõttekas. Parem kui selle vajaduse tekkimisel on juba teada koht, kust seda kätte saab ja kui keeruline see on (rikastamine jms). _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
SpaceX ehitab Starshipile uut tüüpi stardiplatvorme. Youtube kanal CSI Starbase on teinud põhjaliku video sellel teemal.
Gemini tehtud kokkuvõte videost:
tsitaat:
SpaceX Starbase: Stardikompleksi (Stage 0) versioon 2.0 (Pad B)
Üleminek stardikompleksi versioonile 2.0 tähistab liikumist eksperimentaalselt prototüübilt lõplikule infrastruktuurile, mis on suuteline taluma Super Heavy kanderaketi (süsteemi esimese astme) tekitatavat 100 MN (mega-njuutonit) tõukejõudu.
Konstruktsiooni põhjendus ja Pad A (stardialus A) puudused
Pad A veega jahutatava terasplaadi väsimuspiiriks hinnati kõigest 10–12 starti. Peamisteks põhjusteks olid ekstreemne termiline tsükkel ja roostevaba terase struktuuri nõrgenemine. Lisaks vajus algne vundament ebaühtlaselt, kuna toetus vaid kuuele 1,8 m läbimõõduga vaiale.
Vundament ja pinnasetehnika
Uus stardikompleks on projekteeritud taluma täiendavat 13 600 t suurust massi:
Vaiad: Paigaldati 228 CFA-tiguvaia (pideva tiguülekandega puurvaiad), mille läbimõõt on 0,56 m ja sügavus ulatub kuni 33,5 meetrini.
Põhjavee tõke: Kasutati jugasüsteemset tsementeerimist (jet grouting), et luua 8 m paksune vettpidav pinnase-tsemendi plaat 9,1 m sügavusele.
Veehaldus: Ehituse ajal alandati põhjavee taset 150 nõelfiltri abil.
Leegikanali stabiilsus ja ehitus
Kahepoolne leegikanal nõudis kaevetööde ajal keerukat stabiliseerimist:
Tugiseinad: Objekti ümbritsevad 18,3 m pikkused terasest sulundseinad.
Ankurdamine: Kasutati 68 pinnaseankrut, igaüks pikkusega 45,7 m. Need puuriti läbi seinte 35° nurga all.
Jahutussüsteem ja veekaitse (Deluge)
Erinevalt eelmisest süsteemist on Pad B varustatud maailma kõige agressiivsema veeuputussüsteemiga:
Veega jahutatav stardipind: Stardialuse ülapind on täielikult veega jahutatav, et vältida termilist erosiooni.
Leegikanali jahutus: Kasutusel on kahekordne kollektor (dual manifold), mis toidab leegisuunajaid ja kanali harja (ridge cap), suunates tohutu koguse vett otse kanderaketi heitgaasijoasse.
Läbiviigud: Speedcore-seintesse on integreeritud massiivsed 48-tollised (u 1,2 m) avad suurte veetorude jaoks.
Termiline kaitse ja Speedcore
SpaceX loobus NASA tulekindlate telliste meetodist, eelistades kiiremat hooldust võimaldavat lahendust:
Speedcore-seinad: Kasutusel on terase-betooni sandwich-paneelid, kus on 3,8 cm paksused terasplaadid.
Terasest põhjaplaadid: Kanali põhi on soomustatud 7,6 cm paksuste teraspaneelidega, mis on keevitatud vundamenti ankurdatud liistude külge.
Täpsus: Uus vundamendiplaat on 2,4 m paksune, tagades stardialuse ja torni püsimise täpselt loodis.
---
Mõisted: MN – Mega-njuuton, jõuühik (1 MN = u 100 tonni tõukejõudu).
CFA – Continuous Flight Auger, meetod, kus vai puuritakse ja betoneeritakse ühe pideva protsessina.
Stage 0 – Stardikompleks ehk maapealne tugisüsteem (torn, tankipark, stardialus).
Super Heavy – Süsteemi esimene aste (kanderakett), mis vastutab stardi eest.
Deluge – Veeuputussüsteem mürasummutuseks ja termiliseks kaitseks.
Speedcore – Ehitustehnoloogia, kus kahe terasplaadi vaheline ala täidetakse betooniga.
Kui kaugele jõuab $1g$ kiirendusega?Tänu relatiivsusteooriale muutub aeg seda aeglasemaks, mida lähemale jõuad valguse kiirusele. See võimaldab inimelu jooksul läbida uskumatuid vahemaid.Aeg laevas (aastates)Sihtkoht või vahemaaMärkused1 aasta0.5 valgusaastatJõuaksime Oorti pilve servale.
2 aastat2.9 valgusaastatOleme peaaegu jõudnud Alpha Centauri süsteemi.
5 aastat15 valgusaastatPalju naabertähti jääb seljataha.
10 aastat450 valgusaastatOleme läbinud suure osa kohalikust galaktika harust.
20 aastat27 000 valgusaastatLinnutee kese. Maal on möödunud samal ajal 27 000 aastat.
28 aastat2 miljonit valgusaastatAndromeda galaktika.
Sellega on ainult üks häda. Aeg pidurdub sinu jaoks. Kui tagasi tuled, siis on Maal nii palju aega mööda läinud, et pole kindel kas su koduplaneet üldse alles ja elamiskõlbulik on ja kas seal üldse keegi sind ootab.
Kui kaugele jõuab $1g$ kiirendusega?Tänu relatiivsusteooriale muutub aeg seda aeglasemaks, mida lähemale jõuad valguse kiirusele. See võimaldab inimelu jooksul läbida uskumatuid vahemaid.Aeg laevas (aastates)Sihtkoht või vahemaaMärkused1 aasta0.5 valgusaastatJõuaksime Oorti pilve servale.
2 aastat2.9 valgusaastatOleme peaaegu jõudnud Alpha Centauri süsteemi.
5 aastat15 valgusaastatPalju naabertähti jääb seljataha.
10 aastat450 valgusaastatOleme läbinud suure osa kohalikust galaktika harust.
20 aastat27 000 valgusaastatLinnutee kese. Maal on möödunud samal ajal 27 000 aastat.
28 aastat2 miljonit valgusaastatAndromeda galaktika.
Seni on probleemiks püsiva 1g kiirenduse hoidmine pikemalt kui mõne minuti jooksul
Ja kas nende arvude puhul on arvestatud ainult positiivset kiirendust, st suureneva kiirusega või on arvestatud ka poole tee peal ringipööramist ja pidurdamist, mis võtab sama kaua aega kui kiirendamine (kui kasutatud kütuse massi arvelt massi vähenemist mitte arvestada)? _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Üks probleem võib veel tekkida. Kiiruse suurenedes suureneb ka mass. Mingi hetk on see nii suur, et muutud sõna otseses mõttes s_tamagnetiks ehk hakkad igasugust kosmoseprügi enda poole tõmbama.
Ruumi painutamine jms. on ka teoorias võimalik. See oleks isegi loogilisem variant pikemate kosmoselendude jaoks. Tänapäeval on see vaid teooria muidugi.
Tänase tehnoloogia saab inimkond heal juhul siin lähi planeetide vahel rännata. Tähtede vaheliseks liikumiseks on vaja paremat tehnoloogiat. _________________ Alati teadke, et kuulujutte mõtlevad välja vihkajad, levitavad lollid, aga usuvad idioodid.
Üks probleem võib veel tekkida. Kiiruse suurenedes suureneb ka mass. Mingi hetk on see nii suur, et muutud sõna otseses mõttes s_tamagnetiks ehk hakkad igasugust kosmoseprügi enda poole tõmbama.
mass jääb ikka samaks, kineetiline energia suureneb, ei tõmba midagi ligi _________________ !!
Üks probleem võib veel tekkida. Kiiruse suurenedes suureneb ka mass. Mingi hetk on see nii suur, et muutud sõna otseses mõttes s_tamagnetiks ehk hakkad igasugust kosmoseprügi enda poole tõmbama.
Ruumi painutamine jms. on ka teoorias võimalik. See oleks isegi loogilisem variant pikemate kosmoselendude jaoks. Tänapäeval on see vaid teooria muidugi.
Tegelikult mass ikka ei suurene, see on veidi vananenud tõlgendus relativistlikule takistusele kiiruse suurendamisel.
tsitaat:
While older interpretations used "relativistic mass" to describe increased resistance to acceleration, modern physics defines mass as constant, attributing the effects to an increase in relativistic energy and momentum, preventing light speed from being reached.
Võid sellest mõelda ka nii, et paigal seisja seisukohalt valguse kiirusele lähedastel kiirustel liikuva objekti kiirendus valguse kiirusele lähenemisel justkui väheneb ja ta kunagi valguse kiiruseni ei jõua, sest kiirendus sinu seisukohalt väheneb seda rohkem, mida lähemale valguse kiirusele objekt jõuab ja enne saab Universumi aeg otsa, kui sa seisumassiga objekti valguse kiirust saavutamas näed. Umbes nagu musta auku sisenevad objektid justkui tarduvad sündmuste horisondil.
Objekti enda seisukohalt aga liigub ta kogu aeg ühtlase kiirendusega ja midagi erilist ei toimu, ainult tema ümber Universumis toimuvad protsessid aina kiirenevad
Et objekti kiirus suureneks ühtlaselt paigalseisja seisukohalt vaadates, peaks objekti enda seisukohalt tema kiirendus järjest suurenema ja valguse kiirusele lähenemisel peaks see lähenema lõpmatusele.
Ja kui kiirendus pole objekti enda otsustada (a'la objektiks on prooton CERN-i kiirendis) ja teda kiirendab see paigalseisja kaudselt talle energiat/kiirust lisades, siis paigalseisja seisukohalt objekti kiirendamine nõuab järjest rohkem energiat, objekt justkui "muutuks raskemaks", mida lähemale ta valguse kiirusele jõuab. "Prootoni enda meelest" talle rakendatakse järjest kasvavat kiirendust.
Ehk see suurenemine on puhtalt näiline, tingitud vaid ajaskaalade erinevusest. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
viimati muutis Dogbert 01.04.2026 09:40:13, muudetud 1 kord
Teekonna peatamiseks piisab juba newtoni mehaanikast, olles sedasi päevakese kiirendanud on hoog 1000km/s lähedal, sellises suurusjärgus võib juba öelda et kõik massiga makroosakesed seisavad paigal ja ainult sina sõidad. Kui nüüd tee peale peaks jääma grammine kivitükike siis selle kineetiline energia laeva suhtes on ca 100kg tnt lõhkejõud, ei mõju väga tervislikult.
Energia kasvab kiiruse ruuduga nii et edasi võib igaüks näppude peal arvutada kui kaugele võiks sedasi aerutada. Suurema hoo juures piisab juba õrnast riivest kuskile gaasipilve serva et hetkega aurustuda. _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Teekonna peatamiseks piisab juba newtoni mehaanikast, olles sedasi päevakese kiirendanud on hoog 1000km/s lähedal, sellises suurusjärgus võib juba öelda et kõik massiga makroosakesed seisavad paigal ja ainult sina sõidad. Kui nüüd tee peale peaks jääma grammine kivitükike siis selle kineetiline energia laeva suhtes on ca 100kg tnt lõhkejõud, ei mõju väga tervislikult.
Energia kasvab kiiruse ruuduga nii et edasi võib igaüks näppude peal arvutada kui kaugele võiks sedasi aerutada. Suurema hoo juures piisab juba õrnast riivest kuskile gaasipilve serva et hetkega aurustuda.
Noh, tehniliselt see grammine kivitükike kosmoselaeva lendu ei peata, küll aga lendab ta igavesti edasi "lendava hollandlase režiimis". _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Eelmise aasta märtsis üritas Isar Aerospace Andøya Space'ist Norras raketi välja lasta . See oli esimene katse satelliidirakett Euroopa pinnalt välja saata.
Teekond oli aga lühiajaline. Raketi oli õhus vaid 30 sekundit, enne kui otse merre kukkus.
Kolmapäeva õhtul proovib Saksa kosmoseagentuur Norra tudengite abiga uuesti.
If schedule holds, these 3 giant rockets will launch in the next 3 weeks.
From left to right:
New Glenn - satellite launch now, planned for the Moon
Starship - test flight 12 now, planned for the Moon
Artemis - to the Moon and back with 4 crew aboard
Pushing the very edge of our capability as we learn how to more safely & cheaply reach space, to explore all that exists beyond.
Ma pakun, et see gigantne keskmine ei ole edukas. 33-mootorit ja uued "Block 3" disainiga mootorid. Viimane katse, Flight 11, nii booster kui ka Starship, maandus India ookeani ja plahvatas.
Muljetavaldavalt suur rakett muidugi ja "launch" on väga äge.
Kõige ägedam on muidugi see Artemise missioon inimesed ümber kuu sõidutada.
"The onsite countdown clock started ticking down at 4:44 p.m. EDT to a targeted launch time of 6:24 p.m. on Wednesday, April 1. Artemis II is the first crewed launch of NASA’s SLS (Space Launch System) rocket and Orion spacecraft. "
Eesti aja järgi launch siis 2. Aprill kell 01:24 ?
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Spoiler 
.
