Kuu baas oleks ju põhimõtteliselt Kuule maandunud ISS. Vett seal pole, atmosfääri samuti mitte, ma ei tea kas Kuu pinnases on midagi mida tootmisel toorainena kasutada.
Aga lisaks on transport pagana kallis ehk peab ikka väärt kraam olema mille tootmine ennast seal õigustab.
Teaduse ja permanentse kohaloleku jaoks on kuu parem kui maalähedane orbiit (kui ignoreerida turvalisuse poolt). Vähese gravitatsiooni tingimustes on inimeste tervis kah parem ISSil (kus on tehniliselt võttes 90% maa gravitatsioonist aga kuna ISS on pidevas vabalangemises siis... omad mured :p) ning kuul oleva baasi varustamine on naljakal kombel lihtsam/odavam - vaja peamiselt vaid toit kohale viia, vett saab kohapealt ja seda on rohkem kui ISSil (seega ka lihtsam veepuhastus kui praegu). Vesi asub kraatrite sügavuses ja on vaja eelnevalt muidugi kätte saada aga jääd on lihtsam transportida kui vedelat vett nii või naa (kuul peab muidugi arvestama, et päikese käes aurustub see jää kiirelt).
Kiirgus on suurem probleem aga seda annab paremini hallata kaevudes kuhugi sügavamale. Evakueerimine on kordades keerulisem.
Mingi reaalne tootmine kusagil kuu pinnal on tänastes tingimustes veel ulme valdkonda kuuluv aga teoreetiline kohalik baas võiks sellele mingi aluse anda sellise mõne aastakümne lõikes... Asi mis kuul huvi pakuks on heelium-3, seda eeldusel, et fusioon mingit pidi realistlikuks muutub, sellisel juhul võib isegi mingis mastaabis tootmine end majanduslikult ära tasuda. _________________ Elektri hind koos tasudega
Üheotsa piletina võib kuu parem olla, tagasi tulek vähe raskem, iss pealt nö hüppad alla, kuu pealt tulekuks peab kõvasti hoogu koguma et minema saaks. Ja selleks ei sobi elekter vaid tuleb endast asju eemale loopida ehk reaktiivtõuget. _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Ei ole 6x vähem, ca 4.7x
Maalt paokiirust 11.2 km/s, kuult 2.4 km/s
See tähendab kusagil 1.2-1.6 tonni kütust on vaja ühe tonni maale tagasi toimetamiseks vs 15 - 25 tonni maalt lahkumiseks. See on veidi keerulisem arvestus, sest alul vaja kütus kah arvesse võtta, nii, et kasulik last + kütus + asjad
elukaz kirjutas:
Üheotsa piletina võib kuu parem olla, tagasi tulek vähe raskem, iss pealt nö hüppad alla, kuu pealt tulekuks peab kõvasti hoogu koguma et minema saaks. Ja selleks ei sobi elekter vaid tuleb endast asju eemale loopida ehk reaktiivtõuget.
Ei hüppa. Vaja esialgu end 100-200 m/s aeglasemaks teha, muidu võtab aastaid, et kiirus langeks vajalikule tasemele (sõltub kapsli suurusest ja "kukkuma" hakkamise kõrgusest). SpaceX-i Dragon vajab, erinevate andmete alusel, 200-500kg kütust, et seda teha... Kuult tulles vaja kah aeglustada (sest muidu kas põleb ära või põrkab atmosfääri pealt kaugustesse) ja seegi tahab oma, aga annab maa gravitatsiooni ja erinevaid trajektoore kasutades optimeerida pea-aegu samasse suurusjärku. _________________ Elektri hind koos tasudega
Kuu pealt saab küll minema aga et mitte maale kukkuda tuleb orbitaalkiirus vms ikka saavutada, või tekib see teekonna peal ise, nt gravitatsioonist? _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Müstilised kogused kütust ikka. Ja see pole ju mingi tavaline bensiin või diisel vaid palju kallim kraam.
Kommertseesmärgil Kuul mingi tootmine teha pole ikka üldse reaalne isegi kui see oleks täiesti automatiseeritud st. ükski inimene seal püsivalt kohal ei viibi.
Kuu pinnal pole vist mingit gaasilist ainet hõljumas nagu väidetakse, seega seal põhimõtteliselt samasugune vaakum nagu avakosmoses eksole? Sel juhul saaks niiöelda elektri jõul sealt end minema loopida küll ju, teekski mingi pikemat sorti raudteerelsi laadse niiöelda kiirendusraja, mille peal siis mingi justkui raudteevaguni laadne asi kiirendataks sellisele kiirusele nagu vaja(mõned kilomeetrid sekundis)ja siis kasvõi mõni kraad suunaga ülespoole kuu pinnast või siis teoreetiliselt isegi 0 kraadi, eeldusel, et ettepoole mingied mägesid vms ei jää, et siis see jurakas lihtsalt kui see kiirendusrelss lõpeb lastkakse vabalt edasi lennelda enamvähem paralleelselt kuu pinnaga, päris jupp aega lendaks see kapsel suht mõnekümne meetri kõrgusel kuu pinnast näiteks ja siis kuu kumerusest tulenevalt lendaks sujuvalt kuust mööda ja mingi hetk olekski kusagil avakosmoses kuu pinnalt lahkunud. Sedasi peaks saama ka ajastada nõnda, et mingi hetk jõuaks see lendu loobitud sond täpselt mingisuguse kuu orbiidil tiirleva vahejaamani või midagi seesugust ja siis seal see kinni püüda ja edasi maa poole toimetada. Kuule tagasi maandumisega oleks muidugi keerulisem, siis peaks pidurdamiseks tavaraketi laadset kütust põletama, või siis lihvima asja nii täpseks, et seesama "sond" suudaks põhimõtteliselt teistpidi samamoodi sinna relsi peale maanduda ja siis relss tegeleks pidurdamisega. Ilmselt mingi sarnane magnetitel hõljuv lahendus oleks kindlam ja parem, nagu need mingid hiinas olevad rongid pidavat eksisteerima, et klassikalist raudteel veermikuga veeremist ei toimugi. Muidugi selline "raudtee" peaks ilmselt päris pikk olema, samas kui juba kord olemas, siis ainult loobi sealtkaudu kraami üles ja ehk ka alla.
Kuu baas oleks ju põhimõtteliselt Kuule maandunud ISS. Vett seal pole, atmosfääri samuti mitte, ma ei tea kas Kuu pinnases on midagi mida tootmisel toorainena kasutada.
Aga lisaks on transport pagana kallis ehk peab ikka väärt kraam olema mille tootmine ennast seal õigustab.
Teaduse ja permanentse kohaloleku jaoks on kuu parem kui maalähedane orbiit (kui ignoreerida turvalisuse poolt). Vähese gravitatsiooni tingimustes on inimeste tervis kah parem ISSil (kus on tehniliselt võttes 90% maa gravitatsioonist aga kuna ISS on pidevas vabalangemises siis... omad mured :p) ning kuul oleva baasi varustamine on naljakal kombel lihtsam/odavam - vaja peamiselt vaid toit kohale viia, vett saab kohapealt ja seda on rohkem kui ISSil (seega ka lihtsam veepuhastus kui praegu). Vesi asub kraatrite sügavuses ja on vaja eelnevalt muidugi kätte saada aga jääd on lihtsam transportida kui vedelat vett nii või naa (kuul peab muidugi arvestama, et päikese käes aurustub see jää kiirelt).
Kiirgus on suurem probleem aga seda annab paremini hallata kaevudes kuhugi sügavamale. Evakueerimine on kordades keerulisem.
Mingi reaalne tootmine kusagil kuu pinnal on tänastes tingimustes veel ulme valdkonda kuuluv aga teoreetiline kohalik baas võiks sellele mingi aluse anda sellise mõne aastakümne lõikes... Asi mis kuul huvi pakuks on heelium-3, seda eeldusel, et fusioon mingit pidi realistlikuks muutub, sellisel juhul võib isegi mingis mastaabis tootmine end majanduslikult ära tasuda.
Lisaks:
Baasi ehitusmaterjal, vähemalt soojustus/vooderdusmaterjal on kohapeal olemas, ei pea palju Maa pealt kohale vedama.
Ja arvestades, et Kuul on vesi olemas, siis on potentsiaalselt ka kütus tagasilendamiseks, st ei pea seda Maa pealt lõpmatuseni kaasa vedama meeletute kuludega.
³He kaevandamise võimaluste uurimine on ka tuleviku perspektiivis kindlasti mõttekas. Parem kui selle vajaduse tekkimisel on juba teada koht, kust seda kätte saab ja kui keeruline see on (rikastamine jms). _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
SpaceX ehitab Starshipile uut tüüpi stardiplatvorme. Youtube kanal CSI Starbase on teinud põhjaliku video sellel teemal.
Gemini tehtud kokkuvõte videost:
tsitaat:
SpaceX Starbase: Stardikompleksi (Stage 0) versioon 2.0 (Pad B)
Üleminek stardikompleksi versioonile 2.0 tähistab liikumist eksperimentaalselt prototüübilt lõplikule infrastruktuurile, mis on suuteline taluma Super Heavy kanderaketi (süsteemi esimese astme) tekitatavat 100 MN (mega-njuutonit) tõukejõudu.
Konstruktsiooni põhjendus ja Pad A (stardialus A) puudused
Pad A veega jahutatava terasplaadi väsimuspiiriks hinnati kõigest 10–12 starti. Peamisteks põhjusteks olid ekstreemne termiline tsükkel ja roostevaba terase struktuuri nõrgenemine. Lisaks vajus algne vundament ebaühtlaselt, kuna toetus vaid kuuele 1,8 m läbimõõduga vaiale.
Vundament ja pinnasetehnika
Uus stardikompleks on projekteeritud taluma täiendavat 13 600 t suurust massi:
Vaiad: Paigaldati 228 CFA-tiguvaia (pideva tiguülekandega puurvaiad), mille läbimõõt on 0,56 m ja sügavus ulatub kuni 33,5 meetrini.
Põhjavee tõke: Kasutati jugasüsteemset tsementeerimist (jet grouting), et luua 8 m paksune vettpidav pinnase-tsemendi plaat 9,1 m sügavusele.
Veehaldus: Ehituse ajal alandati põhjavee taset 150 nõelfiltri abil.
Leegikanali stabiilsus ja ehitus
Kahepoolne leegikanal nõudis kaevetööde ajal keerukat stabiliseerimist:
Tugiseinad: Objekti ümbritsevad 18,3 m pikkused terasest sulundseinad.
Ankurdamine: Kasutati 68 pinnaseankrut, igaüks pikkusega 45,7 m. Need puuriti läbi seinte 35° nurga all.
Jahutussüsteem ja veekaitse (Deluge)
Erinevalt eelmisest süsteemist on Pad B varustatud maailma kõige agressiivsema veeuputussüsteemiga:
Veega jahutatav stardipind: Stardialuse ülapind on täielikult veega jahutatav, et vältida termilist erosiooni.
Leegikanali jahutus: Kasutusel on kahekordne kollektor (dual manifold), mis toidab leegisuunajaid ja kanali harja (ridge cap), suunates tohutu koguse vett otse kanderaketi heitgaasijoasse.
Läbiviigud: Speedcore-seintesse on integreeritud massiivsed 48-tollised (u 1,2 m) avad suurte veetorude jaoks.
Termiline kaitse ja Speedcore
SpaceX loobus NASA tulekindlate telliste meetodist, eelistades kiiremat hooldust võimaldavat lahendust:
Speedcore-seinad: Kasutusel on terase-betooni sandwich-paneelid, kus on 3,8 cm paksused terasplaadid.
Terasest põhjaplaadid: Kanali põhi on soomustatud 7,6 cm paksuste teraspaneelidega, mis on keevitatud vundamenti ankurdatud liistude külge.
Täpsus: Uus vundamendiplaat on 2,4 m paksune, tagades stardialuse ja torni püsimise täpselt loodis.
---
Mõisted: MN – Mega-njuuton, jõuühik (1 MN = u 100 tonni tõukejõudu).
CFA – Continuous Flight Auger, meetod, kus vai puuritakse ja betoneeritakse ühe pideva protsessina.
Stage 0 – Stardikompleks ehk maapealne tugisüsteem (torn, tankipark, stardialus).
Super Heavy – Süsteemi esimene aste (kanderakett), mis vastutab stardi eest.
Deluge – Veeuputussüsteem mürasummutuseks ja termiliseks kaitseks.
Speedcore – Ehitustehnoloogia, kus kahe terasplaadi vaheline ala täidetakse betooniga.
Kui kaugele jõuab $1g$ kiirendusega?Tänu relatiivsusteooriale muutub aeg seda aeglasemaks, mida lähemale jõuad valguse kiirusele. See võimaldab inimelu jooksul läbida uskumatuid vahemaid.Aeg laevas (aastates)Sihtkoht või vahemaaMärkused1 aasta0.5 valgusaastatJõuaksime Oorti pilve servale.
2 aastat2.9 valgusaastatOleme peaaegu jõudnud Alpha Centauri süsteemi.
5 aastat15 valgusaastatPalju naabertähti jääb seljataha.
10 aastat450 valgusaastatOleme läbinud suure osa kohalikust galaktika harust.
20 aastat27 000 valgusaastatLinnutee kese. Maal on möödunud samal ajal 27 000 aastat.
28 aastat2 miljonit valgusaastatAndromeda galaktika.
Sellega on ainult üks häda. Aeg pidurdub sinu jaoks. Kui tagasi tuled, siis on Maal nii palju aega mööda läinud, et pole kindel kas su koduplaneet üldse alles ja elamiskõlbulik on ja kas seal üldse keegi sind ootab.
Kui kaugele jõuab $1g$ kiirendusega?Tänu relatiivsusteooriale muutub aeg seda aeglasemaks, mida lähemale jõuad valguse kiirusele. See võimaldab inimelu jooksul läbida uskumatuid vahemaid.Aeg laevas (aastates)Sihtkoht või vahemaaMärkused1 aasta0.5 valgusaastatJõuaksime Oorti pilve servale.
2 aastat2.9 valgusaastatOleme peaaegu jõudnud Alpha Centauri süsteemi.
5 aastat15 valgusaastatPalju naabertähti jääb seljataha.
10 aastat450 valgusaastatOleme läbinud suure osa kohalikust galaktika harust.
20 aastat27 000 valgusaastatLinnutee kese. Maal on möödunud samal ajal 27 000 aastat.
28 aastat2 miljonit valgusaastatAndromeda galaktika.
Seni on probleemiks püsiva 1g kiirenduse hoidmine pikemalt kui mõne minuti jooksul
Ja kas nende arvude puhul on arvestatud ainult positiivset kiirendust, st suureneva kiirusega või on arvestatud ka poole tee peal ringipööramist ja pidurdamist, mis võtab sama kaua aega kui kiirendamine (kui kasutatud kütuse massi arvelt massi vähenemist mitte arvestada)? _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Üks probleem võib veel tekkida. Kiiruse suurenedes suureneb ka mass. Mingi hetk on see nii suur, et muutud sõna otseses mõttes s_tamagnetiks ehk hakkad igasugust kosmoseprügi enda poole tõmbama.
Ruumi painutamine jms. on ka teoorias võimalik. See oleks isegi loogilisem variant pikemate kosmoselendude jaoks. Tänapäeval on see vaid teooria muidugi.
Tänase tehnoloogia saab inimkond heal juhul siin lähi planeetide vahel rännata. Tähtede vaheliseks liikumiseks on vaja paremat tehnoloogiat. _________________ Alati teadke, et kuulujutte mõtlevad välja vihkajad, levitavad lollid, aga usuvad idioodid.
Üks probleem võib veel tekkida. Kiiruse suurenedes suureneb ka mass. Mingi hetk on see nii suur, et muutud sõna otseses mõttes s_tamagnetiks ehk hakkad igasugust kosmoseprügi enda poole tõmbama.
mass jääb ikka samaks, kineetiline energia suureneb, ei tõmba midagi ligi _________________ !!
Üks probleem võib veel tekkida. Kiiruse suurenedes suureneb ka mass. Mingi hetk on see nii suur, et muutud sõna otseses mõttes s_tamagnetiks ehk hakkad igasugust kosmoseprügi enda poole tõmbama.
Ruumi painutamine jms. on ka teoorias võimalik. See oleks isegi loogilisem variant pikemate kosmoselendude jaoks. Tänapäeval on see vaid teooria muidugi.
Tegelikult mass ikka ei suurene, see on veidi vananenud tõlgendus relativistlikule takistusele kiiruse suurendamisel.
tsitaat:
While older interpretations used "relativistic mass" to describe increased resistance to acceleration, modern physics defines mass as constant, attributing the effects to an increase in relativistic energy and momentum, preventing light speed from being reached.
Võid sellest mõelda ka nii, et paigal seisja seisukohalt valguse kiirusele lähedastel kiirustel liikuva objekti kiirendus valguse kiirusele lähenemisel justkui väheneb ja ta kunagi valguse kiiruseni ei jõua, sest kiirendus sinu seisukohalt väheneb seda rohkem, mida lähemale valguse kiirusele objekt jõuab ja enne saab Universumi aeg otsa, kui sa seda juhtumas näed. Umbes nagu musta auku sisenevad objektid justkui tarduvad sündmuste horisondil.
Objekti enda seisukohalt aga liigub ta kogu aeg ühtlase kiirendusega ja midagi erilist ei toimu, ainult tema ümber Universumis toimuvad protsessid aina kiirenevad
Et objekti kiirus suureneks ühtlaselt paigalseisja seisukohalt vaadates, peaks objekti enda seisukohalt tema kiirendus järjest suurenema ja valguse kiirusele lähenemisel peaks see lähenema lõpmatusele.
Ja kui kiirendus pole objekti enda otsustada (a'la objektiks on prooton CERN-i kiirendis) ja teda kiirendab see paigalseisja kaudselt talle energiat/kiirust lisades, siis paigalseisja seisukohalt objekti kiirendamine nõuab järjest rohkem energiat, objekt justkui "muutuks raskemaks", mida lähemale ta valguse kiirusele jõuab. "Prootoni enda meelest" talle rakendatakse järjest kasvavat kiirendust.
Ehk see suurenemine on puhtalt näiline, tingitud vaid ajaskaalade erinevusest. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Teekonna peatamiseks piisab juba newtoni mehaanikast, olles sedasi päevakese kiirendanud on hoog 1000km/s lähedal, sellises suurusjärgus võib juba öelda et kõik massiga makroosakesed seisavad paigal ja ainult sina sõidad. Kui nüüd tee peale peaks jääma grammine kivitükike siis selle kineetiline energia laeva suhtes on ca 100kg tnt lõhkejõud, ei mõju väga tervislikult.
Energia kasvab kiiruse ruuduga nii et edasi võib igaüks näppude peal arvutada kui kaugele võiks sedasi aerutada. Suurema hoo juures piisab juba õrnast riivest kuskile gaasipilve serva et hetkega aurustuda. _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Teekonna peatamiseks piisab juba newtoni mehaanikast, olles sedasi päevakese kiirendanud on hoog 1000km/s lähedal, sellises suurusjärgus võib juba öelda et kõik massiga makroosakesed seisavad paigal ja ainult sina sõidad. Kui nüüd tee peale peaks jääma grammine kivitükike siis selle kineetiline energia laeva suhtes on ca 100kg tnt lõhkejõud, ei mõju väga tervislikult.
Energia kasvab kiiruse ruuduga nii et edasi võib igaüks näppude peal arvutada kui kaugele võiks sedasi aerutada. Suurema hoo juures piisab juba õrnast riivest kuskile gaasipilve serva et hetkega aurustuda.
Noh, tehniliselt see grammine kivitükike kosmoselaeva lendu ei peata, küll aga lendab ta igavesti edasi "lendava hollandlase režiimis". _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
