Küsimus on selles, et kui järgmisi põlvkondi on järjest vähem vaja, ja järjest raskem/kallim valmis teha, siis mis vesi selle veski kiiremini käima peaks panema.
Tuletage mulle paremini meelde, aga 3.0 kulus nii kaks aastat standardi paika saamisest laiatarbe raua saadavuseni? 4.0 kulus mingi 3 aastat? 5.0 - 5? 6.0 sel juhul 8 ei imesta.
Serverid veavad seda. Kui seal seda vaja ei oleks, siis ma kahtlen, et meil isegi Gen5 oleks mainstreamis. Sama on tulevaste versioonidega. Serverites 2-3 aastat varem ja siis mainstream.
3 ja 4 vahe oli väga pikk. 4 ja 5 vahe oli võrdlemisi lühike. Eks näis milliseks 5 ja 6 vahe kujuneb.
Tulevad 6GHz kiirustega mälud ja prosed ühel hetkel ja siis vaja juba kiiremaid kettaid, et "pudelikaela" ei tekiks...
Gen5 juba vaikselt võtab ju turgu üle Gen4 ees. Jahutus on muidugi omaette teema, aga küllap leitakse mingi kompromiss sobiva soojusjuhtivusega materjali kasutuselevõtuga (puhtalt minu isiklik võhiku oletus).
Praegu elame ajastul, mil raha ostuvõime on suht kasin. Isegi kui laboritingimustes midagi uut välja mõeldakse siis praegustes oludes inimesed ei tee emotsioonide ajel arvuti ja elektroonika ostuotsuseid vaid on pigem tagasihoidlikud valikute tegemisel. Erandiks muidugi valdkonnad kus kiirus ja jõudlus on olulised ehk siis filmitööstus/graafika, 3D disain ja videotöötlus tervikuna. Ehk siis nende jaoks, kes kasutavad arvutit töö tegemiseks vormis, mis nõuab suuremat jõudlust, need inimesed/ettevõtted vast teevad esimesena need investeeringud ära aga keskmine kodukasutaja venitab vana arvuti peal niikaua kui see töötab.
Aga kui palju neid inimesi on, kes reaalselt ja regulaarselt ssd umbe tõmbavad? Hea kui üks tuhandest, kuigi ma kahtlustan, et seegi on suurusjärk või paar üle hinnatud. Ja kas see seltskond maksab kinni kogu selle investeeringu, mida vaja on? Kui mitu korda kallima ketta sa oled nõus ostma, et uut kiirust varem kätte saada?
Tegelikult maksavad serverid paljud liideste arendamised kinni. Mul oli hiljuti ühe storage vendoriga pikemad vestlused ja käis läbi selline lause "NVMe peale üle minnes säästame hinnas".
Tänapäeval on "tavakasutajal" vaja 40 GB ruumi viimase Win11 24H2 uuenduse jaoks, kõvemad mängud 60-135 GB, isegi suvaline M$ Office on 4GB jne. Tänapäevane arvuti suudab läbi RAMi pumbata ca 40-50GB/s, see 0,6GB/s SATA sellise süsteemi küljes on korralik pudelikael. Õnneks legacy asjad lähevad kalliks ja odav NVMe võtab üle. Pole vaja piinelda, iga kord kui OS käima läheb Ma olen nõus, et >90% ajast ketta I/O tavakasutajal punases pole aga ma ei näe mingit põhjust ennast 0,6GB/s peale suruda kui sellega ei võida ei hinnas (vaatasin praegu 1TB SSD'sid, hinnavõit 2€ ehk 52 vs 54 €) ega kasutajakogemusega ajas (iga boot ja install tähendab minuteid või kümneid sekundeid lisakulu). SATA ei paku tänapäeval enam sisuliselt ühtegi eelist, ainult miinuseid.
Edit: TPU reviews ühe ainukese Windows 11 ISO faili kopeerimine. 2.5s PCIe5 NVMe vs 3.2s PCIe4 NVMe vs 25.9s SATA. Kui nüüd oleks vaja 75GB mängu kopeerida, siis läheb pilt veel koledamaks aga oletame, et tavakasutaja sellega praegu eriti ei tegele.
Spoiler
_________________ LLM gang be like: Bro do you even RAG
Kuivõrd selline piinlemine on kettakiiruse teema versus OS-i teema tegelikult.
Näiteks valdava osa mobiilsete seadmete puhul nutitelefonid, tahvlid, sülearvutid - me igapäevaselt OS-i üldse ei buudi, seade suudab toimetada ka uinunud olekus.
Serverimaailmast ei tea palju aga on mulje jäänud, et neid ka üritatakse võimalikult harva käivitada ja mõned serverid jooksevad aastaid peatumata.
Ka failide kopeerimine on küsitav teema, palju kasutajate hulgas on rahvast kelle arvutikasutuse põhitöö ISO-de ja mitmekümne gigaste mängude kopeerimine. Kas isegi korra päevas seda harrastatakse küsitav.
Kindlasti on kasutusjuhte, kus kiire kopeerimiskiirus on plussiks, nt videotöötlus aga kuulu järgi töödeldi-kopeeriti videosid edukalt ka enne SSD aega.. ehk kuipalju päriselt on kasutusjuhte kus inimene istub ootel faili kopeerimise lõppu oodates. Nt enda suuremamahulised kopeerimisvajadused planeerin aegsasti, kui on ikka vaja NAS varundada, ei hakka ma otsima mis oleks kiireim siin ja SSD, vaid panen õhtul kopeerima ja kas saab valmis homme või ülehomme - ei ole kriitiline.
Miks me tahame pidevalt OS-i käivitada - vbl see on ebaloomulik tegevus, et selle nüansi pärast peaks disainima kiiremaid andmesiine&kandjaid. Pädev OS võiks toimida pikemalt ka käivitusvajaduseta..
Oleks ju jabur kui me arutaks kuidas telefoni andmekandja on aeglane ja telefoni käivitamine on tõeline piin - X põhjusel me peame loomulikuks, et telefoni ei ole vaja tihti käivitada ja harvad käivitamised kannatame ära
Miks me nt Windowsi puhul sarnaselt ei eelda, et vbl oleks normaalne kui windowsi arvuti suudab suurema voolukuluta ja käivitamisvajaduseta toimida ajaliselt pikemalt, vbl päevi nädalaid kuid.
Ma ise ei ole Apple tehnika kasutaja aga kuidas MacOS-il on lahendatud kas käib ka pidev ON/OFF ja piinlemine või on kultuursemalt, olenemata kui äkiline andmekandja kõhus on.
Lisaks tavakasutuses kipub kangesti pilveteema sisse trügima, kus kasutajad hoiavad oma andmeid nt Microsofti, Apple või Google pilves ning siinikiirus vs internetikiirus on erinevad suurusjärgud
Ka üks kunagine klassivend, kelle hobi on pikalt fotograafia olnud, nüüd ka droonivideod jm, mingil põhjusel majandab NAS&HDD otsas kuigi videote teemal oleks kiiremaid variante. Eks seal on hoiustamise kulu optimeerimine vs miski redigeerimise teema. _________________ ---
Edit: TPU reviews ühe ainukese Windows 11 ISO faili kopeerimine. 2.5s PCIe5 NVMe vs 3.2s PCIe4 NVMe vs 25.9s SATA. Kui nüüd oleks vaja 75GB mängu kopeerida, siis läheb pilt veel koledamaks aga oletame, et tavakasutaja sellega praegu eriti ei tegele.
Ma olen esimeste hulgas kes kiiremat ketast taga nutavad, aga ma tekita endale illusioone et ma oleks seda tüüpi kasutaja kes turgu määraks.
Ja võtame realistlikult. 2.5s vs 3.2s on täiesti mõttetu vahe. Kui pcie6 sellest isegi 1 sekundi teeb... samuti täiesti mõttetu. Rohkem aega kulub kopipaste hiireklikkide peale. 25.9s oleks võibolla mõttekas vahe, kui tavakasutajal oleks üldse suuri faile, ja ta neid kopeeriks ka kuhugi. Või kui kopeerikski, siis kuhugi mujale kui viieeurosele mälupulgale või pilve.
Mänge ma täitsa jõulude paiku kopeerisin terve terabaidi kui ühe ketta kasutusest maha võtsin. Pole õrna aimugi kui palju see aega võttis, kord kümne aasta jooksul ette tuleva tegevuse puhul pole sellel ka mingit tähtsust. Isosid ja installikaid liigub töö poolest tihemini, need on tihtipeale kümnetes gigades, aga kõvaketas pole kunagi see pudelikael, teine ots on.
Eelpoolmainitud ai mudelite puhul ma saan aru, et igapäevaselt laadimist oodata käib kindlasti närvidele. Kellel raha sisse toob, paneb raha alla ka; kellel hobi, paraku shit outta luck ilmselt.
Tähendap, mis selle mula mõte mul on. See, mis tehnoloogiat veab, on see, kui kellelgi on reaalne pudelikael, mille laiendamise eest ta maksma on nõus. Ma ei näe, et 99.99% tarbijatest sellist pudelikaela oleks.
Ei vaidle vastu et serverid paljugi asju veavad. Olen ise ka põhikohaga serverite peal. Mind huvitab küsimus, kas on eeldada serverite poolt suuremat vedu samal ajal kui tarbija poolt on eeldada väiksemat vedu. Ja kuidas see tasakaal ennast välja võiks mängida. _________________ Mida Ott ei õpi, seda Egon ei tea.
Optimist Jah. Ma ise enam ei kujutaks ette, kui mu uuem arvuti oleks SATA peal,kuna NVME peal buudib tõesti kiiresti üles ja ka rakenduste jooksutamine on parem. Seda vaatamata asjaolule, et mul on ka NVME'ga olnud tagasilööke töökindluse osas. NVMe suurim pluss on lugemis ja kirjutuskiirused võrreldes SATA3 kiirustega. Ehk siis küsimus pole isegi mitte hinnas vaid selles, et kui M2 PCIe NVMe ketas on jämedalt võttes 2-3 korda kiirem (reaalne võimekus, mitte laboritingimustes välja mõõdetud kiirused), siis on kasulikum osta NVMe ketas kui arvuti emaplaat seda toetab. Sama raha eest saab kiirust juurde ja seega aeg=raha on see investeering igatepidi Win-Win ka tavakasutaja vaatest. Nt võrdleme Arvutitarga e-poes saadaolevaid: ADATA Ultimate SU650 1TB 2,5-tolline SATA III 3D NAND SSD Hinnaga 54.90€ ja Western Digital WD Green SN3000 1TB M.2 2280 NVMe SSD Hinnaga 54.90. Sama maht, aga erinevad kiirused ja liidesed.
Isegi fakt et WD on PCIe 4.0 ei muuda sisuliselt midagi kuna need kasutajad (mina nende seas) kellel on PCIe 3.0, saavad seda siiski kasutada, tõsi küll väiksema kiirusega st PCIE 3.0 spetsi järgi, ent siiski on arvuti sellega kiirem kui SATA SSD ketast kasutades.
NVMe üleminek siiski sõltub arvutikasutaja võimalustest ja vajadustest. Vanema generatsiooni sülearvutite emaplaatidel ei ole M2 PCIe pesa, nt Lenovo G500 aastast 2013 ei saa installida M2 pcie ketast/kaarti kuna sellel on Mini PCIe mis ei ühildu M2 kaartidega. See vana arvuti mul toimib aga on ikka aeglane. Ei oska arvata kuidas lauaarvutite emaplaatidega on, aga ma pakun et kusagil 2015 aasta emaplaatidel juba võis olla M2 PCIe tugi. Võib-olla mänguriarvutite emaplaatidel veelgi varem ei tea. Kirjutan tavakasutaja vaatest aga kuna mul endal on kahe erineva põlvkonna sülearvutid kasutuses siis oskan teatud määral võrrelda.
Ehk siis kellel arvuti üles ütleb või tahab lihtsalt uuendada, peab ostma täiesti uue arvuti, kui soovib suuremat jõudlust sest vanema põlvkonna emaplaadid ei toeta (Mis on täiesti loomulik tegelikult) uuema põlvkonna liidesega kõvakettaid ja muid sisemisi seadmeid.
Vanemal on Intel 3120M ja niipalju kui ma googeldamise järgi aru sain siis see on joodetud emaplaadile, samamoodi nagu ka eraldiseisev GPU (AMD Radeon) on joodetud emaplaadile. Mälusid saab vahetada, aga emaplaat toetab kuni 8GB ja see lagi juba on käes.
Uuem Ideapad Gaming3 on AMD Ryzen 5700H ja RAM toetab max 64GB (hetkel 24 sees). Kas neil saab midagi vahetada või on ka joodetud ei oska öelda. Uuemaga on plaan RAM suurendada maksimumini ja siis tiksuda selle peal niikaua kui arvuti välja veab.
Ma mõtlesin, et miks amd adrenaline ei käivitanud ennast. 3x proovisin, restart ja siis töötas. Ehk Windoosa nõuab restarti. 2-3päeva peab vastu ja siis on kutu.
Ega kopeerimisel jah suurt vahet polegi, saab ajastada jne.
AGA mängude installerrimisel tuleb suur ajaerinevus.
EA äpp oskab küige paremini ära kasutada ketast+ cpu, kunagi sai mõõdetud siis erinevused olid seal 15min vs 5min max.
Samuti mängimine+ allalaadimine. 20MB/s hakkab juba random r/w piire katsuma.
Seepärast ei tahagi näha 2NAND kiibiga kettaid millel ulme lugemiskiirused aga OS tööks ei külba, sest paralleelsusest tulenev random kiirus on stagneerunud või käib allakäigu teed...
Ma mõtlesin, et miks amd adrenaline ei käivitanud ennast. 3x proovisin, restart ja siis töötas. Ehk Windoosa nõuab restarti. 2-3päeva peab vastu ja siis on kutu.
pigem ikka tarkvara ise jooksis kokku aga ennast kinni ei suutnud panna ja olemaoleva protsessi juurde - olgugi see olemasolev surnud - teist ei tee. operatsioonisüsteemiga on siin vähe pistmist.
Vael kirjutas:
AGA mängude installerrimisel tuleb suur ajaerinevus.
EA äpp oskab küige paremini ära kasutada ketast+ cpu, kunagi sai mõõdetud siis erinevused olid seal 15min vs 5min max.
Samuti mängimine+ allalaadimine. 20MB/s hakkab juba random r/w piire katsuma.
ssd-dele see 20mb/s ei ole mingi küsimus ka random r/w korral. mängude install ei ole pea kunagi random r/w taga vaid suuremalt jaolt sequential. cpu kasutuse probleem on pakitud failides, eriti joonistub see välja steami puhul, teised tunduvad kasutavat leebemaid pakkimismeetodeid. _________________ - londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks!
Ca kuu aega tagasi mõtlesin tükk aega mida tahvlile mälukaardiks võtta.
Sandisk omasi ei julgenud igaksjuhuks võtta, arvestades seda kui kuumaks mul väike Sandisk'i mälupulk läks, pole erilist usaldust selle firma vastu.
Vanas tahvlis istub mingi Samsung, ei mäleta täpselt milline, aga 5a on vastu pidanud.
Seskord sai 1TB Samsung PRO Plus võetud https://semiconductor.samsung.com/consumer-storage/memory-card/micro-sd-pro-plus/ mitte, et ma seda kiirust suudaksin tahvlis ära kasutada, aga vaatasin rohkem palju garantiid ja (usaldusväärsust) pakutakse.
Ma ise pole kuskilt Temu'st vms kohtadest julgenud selliseid asju tellida. Loodan, et siinsete vähegi usaldusväärsemate veebipoodide selline kaup sealt ei pärine. _________________ Win ISO'd ja uuendused Artiklid jagatud
Olen Sandisk Extreme Pro ostnud ni MicroSDXC kui ka mälupulki, aga ainult kohalikust kaubandusest. Kuskil aliexpressist tellides on väga suur oht sellega petta saada.
Midagi halba pole öelda.
Mul üks SanDiski 32 GB USB pulk suri ühe seadme firmware uuendamise protsessi käigus ära. Sain laksust kaks mittetöötavat seadet omale. Õnneks sai seadme ikka jalule hiljem. Kingstoni USB pulki (8 GB vist) sai ostetud mingi peo täis ja see oli huvitav loterii - üks muutus aja jooksul read-only'ks, üks töötab siiani, üks aja jooksul suri maha ja vist kaks tk olid pakist võttes surnud.
Mälukaarte (microSD) peamiselt G.Skill ja Kingston kasutanud telefonides ja kaamerates (32 GB - 256 GB). Üks G.Skill läks ise lihtsalt tühjaks mingi hetk. Korra olen Alist ühe 32GB Samsungi tellinud, 10a tagasi vmt, töötab siiani Raspberry sees.
Eks ta selline loterii ole tänapäeval. Digiajastu - on või ei ole _________________ OBSBOT veebipoe affiliate link/sooduskood: TUIKOTREW
Seoses andmekandjatega tekkis mul nüüd tegelikult küsimus, et kuidas telefonid kannatavad lennueelset röntgeniga läbivalgustamist? Kuskil lugesin mingit teemat, et fotoaparaadi mälukaart võib läbivalgustamise tulemusena kasutuskõlbmatuks muutuda sest see juhtus selle inimesega kes sellest foorumis kirjutas. Telefonides on ju samuti välkmälud ja peaks tegelikult kiirgusele tundlikud olema.
Seoses andmekandjatega tekkis mul nüüd tegelikult küsimus, et kuidas telefonid kannatavad lennueelset röntgeniga läbivalgustamist? Kuskil lugesin mingit teemat, et fotoaparaadi mälukaart võib läbivalgustamise tulemusena kasutuskõlbmatuks muutuda sest see juhtus selle inimesega kes sellest foorumis kirjutas. Telefonides on ju samuti välkmälud ja peaks tegelikult kiirgusele tundlikud olema.
siis kui oma õunaga teisepool maakera käisin, siis ei olnud küll probleeme. see oli 3a tagasi, telefon töötab siiani muretult. läpakas ja peegelkaamera käisid samuti sealt masinast läbi, hädasid ei esinud _________________ CAD modelleerimine - 3D-skännist või mõõtmiste-kirjelduste põhjal uue mudeli loomine
3D-printimine - kuni 350x350x420mm ühe detaili kohta, valmidus enamike termoplastikute jaoks olemas (va. PEEK, PEKK jms)
Tavalist SATA-t PCIe 4.0 ja 5.0-ga võrrelda on suht mõttetu tegelikult.
Kiiruste vahe on minu arvates liiga suur. Ma saaks aru, kui piirduda nt PCIe 3.0 4.0 ja 5.0 võrdlusega.
_________________ 17/1/2023, Scart: "Selle sajandi senise möödunud aja üks suuremaid skandaale on hetkel lahti rullumas..."
Müüa: Xbox 360 E 500GB (UUS)
OK, tänud täpsustamast. Ma olen ise tähele pannud et mu enda PCIe 3.0 AData kettad saavutavad kiiruseks keskmiselt ca 150-300(400) MB/s. Korraks alguses hüppab lakke, olen ka 1000 MB/s numbrit korraks näinud aga niikui cache täis saab (võin siinkohal eksida aga mulle küll näib, et kettapuhver loeb) siis kukub alla ja sõltuvalt faili suurusest vahel suisa nulli. Võib-olla Windows explorer natu ka mõjutab seda, ei tea. Läheb veidi aega mööda, siis tõuseb üles jälle. Ühte suuremat faili kirjutab/kopeerib stabiilsemalt ja kiiremini, aga mingi väiksematest failidest koosneva kobaraga hakkab rohkem jõnksutama. Kuna peamiselt kasutan välist kettaümbrist (Orico USB 3.2 ehk kuni 10 Gbps) siis peab muidugi seda reservatsioonidega arvesse võtma, et ka USB liides ise võib pidurdada sest max kiirust reeglina ei saavuta.
Suurte failide kijrutamine on puhvri küsimus jah. Ja need puhvrid on sõltuvalt kettast paar kuni paarkümmend giga. Kui puhver on täis, siis on vaja tema sisu kettale maha kirjutada, samal ajal jätkuvalt sissetulevat ka otse maha kirjutada, ja selle kõige jaoks võibolla veel sektoreid ka vabastada. 3x koormus. Sellest tulenevalt, mida rohkem sinu suured mahud puhvri suurust ületavad, seda vähem sul on kasu sellest, et ketas pcie ühendusega on.
Väikeste falide lugemisel ja kirjutamisel ehk random 4k iopside puhul teeb hea ketas nii 100M/s, selle jaoks on sata ka täiesti piisav. _________________ Mida Ott ei õpi, seda Egon ei tea.
Suurte failide kijrutamine on puhvri küsimus jah. Ja need puhvrid on sõltuvalt kettast paar kuni paarkümmend giga. Kui puhver on täis, siis on vaja tema sisu kettale maha kirjutada, samal ajal jätkuvalt sissetulevat ka otse maha kirjutada, ja selle kõige jaoks võibolla veel sektoreid ka vabastada. 3x koormus. Sellest tulenevalt, mida rohkem sinu suured mahud puhvri suurust ületavad, seda vähem sul on kasu sellest, et ketas pcie ühendusega on.
Väikeste falide lugemisel ja kirjutamisel ehk random 4k iopside puhul teeb hea ketas nii 100M/s, selle jaoks on sata ka täiesti piisav.
Mu ADATA s11 pendeldab seal 200mbs ümber os kettalt os kettale installides, niipalju näitavad ka testid. Paremad isendid lükkavad 400mbs ja peale selle numbri. Väike vahe ikka on kui just päris peeneks ssd ei lase...
see on asi, mis sõltub päris palju kettast ja kus kallimad ja/või suuremad kettad ennast õigustama hakkavad. mul on 980 pro ja wd 850x masinas. ka paarisaja giga peale kopeerisid mõlemad kuskil 1000mb/s ja üles. eks see suurte asjade kopeerimine muidugi sequential ole. _________________ - londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks!
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Spoiler 
Jah. Ma ise enam ei kujutaks ette, kui mu uuem arvuti oleks SATA peal,kuna NVME peal buudib tõesti kiiresti üles ja ka rakenduste jooksutamine on parem. Seda vaatamata asjaolule, et mul on ka NVME'ga olnud tagasilööke töökindluse osas. NVMe suurim pluss on lugemis ja kirjutuskiirused võrreldes SATA3 kiirustega. Ehk siis küsimus pole isegi mitte hinnas vaid selles, et kui M2 PCIe NVMe ketas on jämedalt võttes 2-3 korda kiirem (reaalne võimekus, mitte laboritingimustes välja mõõdetud kiirused), siis on kasulikum osta NVMe ketas kui arvuti emaplaat seda toetab. Sama raha eest saab kiirust juurde ja seega aeg=raha on see investeering igatepidi Win-Win ka tavakasutaja vaatest. Nt võrdleme Arvutitarga e-poes saadaolevaid: ADATA Ultimate SU650 1TB 2,5-tolline SATA III 3D NAND SSD Hinnaga 54.90€ ja Western Digital WD Green SN3000 1TB M.2 2280 NVMe SSD Hinnaga 54.90. Sama maht, aga erinevad kiirused ja liidesed.
