[fallout3]

Osaliselt ehk teemasse: https://plus.google.com/u/0/111314089359991626869/posts/HQJxDRiwAWq

[whippit]

Jah, võin ise ka kinnitada, et fallouti arvamus valitsuse ja riigikogu heakskiidu osas on pädev. Tegemist tavapärase protseduuriga, mis on seadustes ka kirjas, kus Valitsus peab otsustama, kas leping vajab Riigikogu poolt eraldi heakskiitmist või saab seda teha ka Valitsus. Selle kohta on omad täpsed kriteeriumid paika pandud ning ACTAt võetakse selles osas täpselt samamoodi nagu igat teist välislepingut.

[mTim]

[EagerFish]

Vilja Savisaar-Toomast vastas isiklikult. Kuna lubasin avalikult kasutada kopeerin ka siia.
Küsimused olid samad mis teistele.

[softis]

Minu meelest on Delfi debiilik seda artiklit muutnud.
Praegu on seal ilusti kirjas: "Tunamullu 24. novembril hääletati europarlamendis ACTA ehk piraatluse vastu suunatud riikidevahelise lepingu resolutsiooni vastu. "
Algselt minu meelest seal küll seda nii sõnastatud polnud.

[ufo56]

[Leinö]

Roonemaa: kümne aasta jooksul kukub autoritasude süsteem kokku
http://uudised.err.ee/index.php?06244219

[whippit]

Advokaat: ACTA on praegu liiga üldsõnaline
http://www.e24.ee/714458/advokaat-acta-on-praegu-liiga-uldsonaline/

Ants Nõmper on selles vallas ilmselt Eesti tunnustatuim tegija, seega eeldan, et teab, millest räägib.

[Kontakt]

[murka_]

Roonemaa artiklis tundub see portaali <-> piraatluse ühendamine natuke silmakirjalik. Minu teada ei pea portaal vastutama selle eest, mida sinna kasutajad laadivad seega on nemad süüst prii vähemalt praeguse seadusandlusega.
Patentide ja autoritasude suhtes on tal õigus. Tarkvaraga peaks minema sama moodi nagu kirjandusega: ühel hetkel lihtsalt tõdeti, et kõik teosed sisaldavad eelnevate mõtteid.

[Maldur]

[kaabakas]

Ilmselt on viimane aeg igaühel helistada erakonnale, kelle poolt viimane kord hääletatud sai, ja selgitada neile, et acta, sopa, pipa ja nende taga olev mentaliteet kannavad peamiselt ühte plaani - liigutada osa seadusandluse loomest, järelvalvest ja täidesaatmisest de facto ja de jure välja valituse pädevusest, ja kitsaste erahuvide kätte. Usa kogemus, kus seda on lahjemal määral juba praktiseeritud, näitab, et kannatavad sõnavabadus, innovatsioon ja õigusriik. Endast lugupidav demokraatia ei saa seda endale lubada. Ei tohi saladust teha - acta ja temalaadsete algatuste läbi üritatakse seadustada meie (ja kogu maailma) virtuaalruumi okupeerimist. Kodanik peab siinkohal valitsuselt nõudma otsustavat tegutsemist, et ei tehtaks pöördumatut kahju meie majandusele, kultuurile ja ühiskonnale.

[Maldur]

kaabakas, kahju ainult et ma ühegi erakonnaga ei suuda end samastada.

[whippit]

[tahanteada]

Aga alati võib ju teha Rollimängu ning ma tahaks väga näha seda, kuidas tegevus, mis näiteks ACTA-riigis USA-s nimetatakse piraatluseks, ei nimetata piraatluseks ACTA-riigis Eestis.

Et USA-s öeldakse, et netist filme alla tirida ei tohi, see on paha-paha, aga siis Eestis öeldakse, et tiri palju tahad, et see pole pähh ega paha-paha.
------------------------------------
Võib enam kui kindel olla, et tuleb üks paber, sellel on tempel, et see paber on ülimuslikum ning kehtib kõikides ACTA-riikides ühtmoodi. Ning siis see paber ütleb, et internetist filmide allatirimine on paha-apha ja et see on piraatlus.

MOTT ja ongi kogu lugu.

[pkwild618]

[Maldur]

[whippit]

Minu järeldus on sellest lühidalt see, et Eestis ja EU-s jääb lepingu tagajärjel kõik samamoodi nagu see täna on. On see status quo hea või halb, seda võib igaüks iseendalt küsida. Minu arvates on praegune balanss täiesti OK. Aga see retoorika ja kriitika ACTA aadressil meenutab mulle piltlikult sellist digimaailma tatrapaanikat, kus selle asemel, et lepingut lugeda ja sellest järeldusi teha, tullakse välja täiesti ebaadekvaatsete väljamõeldisega, mis tunduvad olema suuresti hoopis SOPA-st kantud, mis on loomulikult hoopis teine tera.

Ja Maldurile vastuseks siis, pakun, et huvi internetijuriidika vastu ei saa nüüd küll kuidagi tähendada, et inimene on automaatselt kuhugi kallutatud. Äkki ma olen lihtsalt üks kolmanda kursuse õiguse üliõpilane, kes kirjutab internetijuriidikast oma bakatööd? Siin on teisi isikuid ka selles küsimuses oma juriidilise argumentatsiooniga välja tulnud, miks sa nende käest due diligence kohta küsimusi ei esita?

[Animefriik]

whippit, milleks leping millega MITTE MIDAGI ei muutu? Miks sellist üldse vaja? Lisaks veel salaja? Kas selleks, et Anonymous ei hakkaks riikide interneti taristut ründama?

Aga tegelikult Eestis on üks piirang netil peal. Nimelt neti kasiinodest on nimekiri, mis on keelatud. http://majandus.delfi.ee/news/uudised/vaata-maksuameti-nimekirja-keelatud-online-kasiinodest.d?id=29706639

[Maldur]

[whippit]

Enough about me, aga eks igaühel ole omad huvid, kelle jaoks kitsapiirilised, kelle jaoks laiahaardelised. Kui see sind rahustab, siis luban, et küsin mõnipäev mõne soovituse ka arvutijuppide ostmise kohta

[iFlop]

[anubis]

Siiski, taaskord tuletaks meelde, et erakonna loomiseks vajalikud 1000 liiget oleks võimalik HVst leida..

[Morrandir]

Ülimalt küüniliseks minnes: Maldur, mille arvelt juristid leiba teenivad? Eks ikka seaduste väänamise arvelt. Mida ähmasemad seadused ning mida rohkem vaidluspunkte igasuguste toimingute juures, seda tõenäosem on, et juriidiliselt harimatu inimene kas eksib või kardab eksida ning peab minema juristi käest nõu küsima. Kelle käest kelle kätte teatud kogus raha liigub, on ilmselt ette aimata. Mida segasemad seadused ning mida rohkem neid on, seda rohkem tööd juristidel ka on - USA oleks siis tuntuim näide selle pihta.

Hea jutuga seda probleemi enam ei lahenda (silmnähatavalt suhtuvad juristid ja poliitikud tehnoloogiaga seotud isikutesse nagu alati, alamkasti), vaid ainult tehnoloogiaga - kas siis darknet'ide kasutamine või _kogu_ võrguliikluse krüpteerimine (see ka aitab vaid juhul, kui tsiviilotstarbelist krüpteerimist ära ei keelata, jättes see võimalus vaid pankadele jms asutustele).

[Killer-Bea]

Kui see ACTA mis mitte midagi ei muuda ja mitte kedagi ei mõjuta ja mitte kellelegi kolmandale osapoolele riigi siseasjades sõna sekka öelda ikkagi läbi läheb võime suure tõenäosusega oodata suuremat sorti südametunnistusele koputamist mingi vääramata jõu näol.