[AJ]

Pakun, et peamine põhjus, miks kasutatakse võimalikult vähe vaske on hind. Plase on palju lihtsam ja odavam valada, ning plast on odavam.

[RassK]

AJ, pakun sama.

ceemic, Vasega oleks jahutatavus ju palju suurem. No ja seega hind palju suurem ka.

[ceemic]

krusu70, kust-otsast? Kuna entusiastidel hind takistuseks ei ole, siis ostaks nad iga kell täisvasest plokke. Miks aga neid ei tehta?
Mõtle nüüd ise, kust saab soojus ülemise osani???

See on täpselt sama asi, et miks ei ole plokid suured lahmakad. Sest soojus tuleb ära kanda kohe otse IHSi pealt, mitte seda hajutada.
Ülaosa aga ei puutu vaheseina ja tihendi(te) tõttu vastu põhja, mistõttu sealt mitte mingit soojust vette ei kandu!

[RassK]

tahad väita et tekib vahele mingi takistus? kui plokk on üks vasest, siis teatudosa levib ka üles. samahästi võtame nii.

on metallpulk statiivi küljes ühte otsa kuumutame küünlaga aga kust saab teine poolt soojust?

[ceemic]

krusu70, omg; mis ajast tehakse PROSE vesika plokke ühest tükist???

[RassK]

selles point ongi (= et võiksid teha.

Aga noh sellel plokil seal pildil on alla poole vasest.

[ceemic]

Huvitav, miks DD, D-Tek, EK, Swiftech jms tegijad selle peale pole tulnud
Peaks neile maili saatma, äkki saan patendiõigused...

[RassK]

müük ei läheks läbi kahjuks. kuna selle tegemine on väga keeruline. Seega hind arvatavasti kirves.

Patendiõigustega sellised lood et kui sa ise seda ennem ei tee siis see lihtsalt võetakse see on see tänapäeva maailm.

[ceemic]

Üks asi veel. Nimelt on uued prosed mega kuumaallikad(C2Q). Suur vasekamakas käituks aga "soojapuhvrina", mistõttu soojust nii kiirelt ära ei kantaks ja load tempid tõuseksid lakke. Sul on vist jäänud socA ja "kiili" ajast selle vasekamaka mentaliteet külge. Siis olid prosede soojuseraldused hoopis midagi muud...
Suure massiga plokki oleks küll hea kasutada "jaheda" prose idles jooksutamiseks vähevõimsa pumbaga...

[RassK]

selle pildil oleva ploki keerulisus seespoolt oleks küll võimeline seda tegema.

Iseasi kuidas sa teed sellist.

[Jaan]

kuidas ma selle teema küll maha magasin ?
Kiskja- vase sulatamine tavatingimustes ei õnnestu- tulemus on kole poorne+ muud hädad.

laurx- olen nõus, et metall peab jõudma soojuse veele ära andma, kuid ka voolutee on oluline- vihjeks turbulens
Ma ütleks teisiti- vesi peab võimalikult palju sooja metallililt ära võtma ja võimalikult ruttu väljund torusse kaduma.
Kui see läheb "pöördesse" huvitavast pinnast, siis ploki efektiivsus kukub kohe
Üldiselt on ploki sees soovitatav saavutada laminaarne vee liikumine (vesi liigub kihiti parrallelselt liikumise suunale)
Veeliikumise kiirus on sel juhul suurem, takistus väiksem.
Siiski on turbulentne liikumine mõnele plokile kasulik kah- see jaotab soojust paremini laiali.
Probleem, millest on aga väga vähe juttu, on see, et veeliikumise kiirus on madalam pinnalähedal ja kõrgem sellest kaugemal.
Ehk seal kus on vaja kiiret liikumist on tegelikult peaaegu seisak
See kiht on küll õhuke, aga tuletame meelde kui kehv soojusjuht on vesi..

Veel mõtteid ploki põhja paksuse kohta:
Soojus kandub põhjalt veele ribide või muu pinna kaudu.
Pinna pindala suurus on oluline-mida suurem, seda parem.
Kuid on olemas selline mõiste nagu soojuspunkt- selle suurus on otseses seoses pinna paksusega.
Õhem põhi=väiksem soojuspunkt, ehk sama soojus tuleb veele anda ära tunduvalt väisemalt ploki pinnalt.
Reaalselt tähendab see tihedamat sisu soojuspunkti kohal. See omakorda võimaldab väikest plokki (ainult keskosa töötab),
kuid tiheda sisu tõttu on selle ploki takistus suur ja see nõuab võimsat pumpa.
Mida paksem põhi, seda suuremaks hajub soojuspunkt, seda lihtsam on soojust veele edasi anda.

Kuid vask pole ideaalne soojusjuht- mida paksem on põhi, seda rohkem "pidurdab" see kuumuse jõudmist veeni,
ehk sellist effektiivsust nagu õhukese põhja ja tiheda sisuga plokil pole võimalik saavutada isegi teoreetiliselt mitte.
OK, teoreetiliset saab- kui vedelikuks oleks vedel heelium, siis muutub vask praktiliselt soojuse ülijuhiks
Küll aga on vägagi võimalik saavutada õhukese põhjaga kehv tulemus- kui seal väises soojuspunktis soojus ei kndu efektiivselt veele on tulemus kehv.
Paksu põjaga plokk annab vead siseehituses andeks, turbulens ei sega kah palju, selle suur mass on ise juba radikas.

Siiski on ka alternatiivvariant, kuid see on keeruline ja pikem teema.
Ehk on olemas veel tõhusam viis "veeplokist" kui tüüpiline seest siiliga vasekamakas.

Ehk imho katsetada oma ideid on parem paksu plokiga, veel parem aga spets softiga loomulikult
Teine võimalus on teha koopia mõnest kindlasti toimivast plokist õhema põhjaga.

[laurx]

jaan jah. ma mäletan füüsikast ja soojusest natuke, kõik mida sa seletad on teada. ma ise katsks selle vee kuidagi segada. teha ta erisoojuse väiksemaks nt piiritusega. st ma tahaks leida "pumpamise" soojusmahtuvuse ja pidurdamise vahele ideaalilähedaseima seose. hõõrdumine on see, mis paneb metallipinnale lähedasima kihi peaaegu seisma ja temale järgnevad kihid aeglasemalt voolama. see on vältimatu. kui ma ise katstamiseni jõuaks, tahaks teha piisavalt suure massi ja mahutavusega ploki, milles olev vedelikukogus ei hakkaks 1 sekundiga keema, mille asendamiseks ei pea kasutama mingit ulmelist pumpa ..

[Oioi]

Voolavust saad suurendada näiteks kolmandiku jagu metanooli lisamisega.
Annab ka olulise külmakindluse vedelikule, mitukümmend kraadi miinust.
NB! Metanool on mürk!

[laurx]

[Oioi]

[laurx]

ega seda jooma ei pea siis kohe. omale võtad teisest riiulist pudeli.

[Jaan]

[laurx]

eksole. palju selle patentimise peale oleks eeku rullima pidanud?

[Nu]

kui ülevalt sisse ja alt välja siis raskusjõud ei aita kaasa seisva (aeglaselt liikuva) veehulga vähendamisele?

[DonNiger]

[Jaan]

[RassK]

Eesti peal ning igas mõttes toimiv patent peaks olema ~50 000.-

[Nu]

[virks]

Suletud süsteemis ei oma raksusjõud erilist mõju.