[DonNiger]

Kinnitus on s775? Enamus mammadel seda kasutada ei saaks, kuna ümber prose olevad kondekad jääksid ette - need ju prosest kõrgemal. Muidugi saaks kinnitusi altpoolt õhemaks freesida aga lihtsam on nee üldse välja jätta ja kinnitused kaanele teha (paksem pleks ~10mm). Mina muudaks veel kausi kuju ja paneks vee servast serva voolama. Kauss oleks siis ovaali kujuga. Muidu oleks hea plokk aga suht raske (võimatu) freesida neid pulkasid.

Kas pulkasid üldse vaja? Kui vee vool on ühest servast teise, siis peaks sobima ka lihtsalt kanalid õhukese vaheseinaga. Veevool on nagunii ju suunatud

[laurx]

pole vahet mis kujuga on voolutee, oluline on keskkondade kokkupuutepinna suurus. metall peab jõudma soojuse vettte ära anda.

[nuuskur]

Kaldpinda saaks teha ainult 3D freespingi ja jällegi oluliselt suurema ajakuluga.

MorroW, joonis on kena ja usun, et töötaks ka kenasti, aga toon sulle pisut meelevaldse näite freesimise teostuse kohta.

Eeldame, et freesitera on diameetriga 1mm (kujuta nüüd ette seda nõela) ja ribitatud ala pindala 40x40mm. See tähendab horisontaalselt ja vertikaalselt tuleb kokku teha 19+20 lõikejoont (kokku 39x40= 1560mm). Nii peenikese freesiga ei usu, et julgeks ühe lõikekihi paksuseks korraga teha rohkem, kui 1/2 mm. Eeldades, et pulgad on 8mm kõrgused teeb see kokku 16 lõikekihti. Kokku tuleks siis lõigata 1,56x16= ca 25 meetrit. Päris ambitsioonikas ettenihe sellisele üritusele oleks 0.1m/min, mis teeb ribide puhtaks lõikeajaks kokku 250 min. Koos seadistamise ja ülejäänud detaili freesimisega läheb kokku 5h ära. Keskmine freespingi hind 1000.- tund annab aimu kogu loo maksumusest.

Kusjuures väga realne, et töö käigus murdub mitu freesitera hinnaga 300.- tk ja on äärmiselt suur oht, et midagi ei pea vastu ja poole töö peal hakkab ribisid pritsima.

Isegi kui ma oleks suur südamesõber ja mul vedeleks kuuri all miljoni kroonine freespink, mille liisingumaksu all ma ei ägiseks, läheks vaja vägaga palju õlut, et selline töö ette võtta

Võibolla saaks seda siiski paremini teha kettaga lõigates? Keegi nuputab välja valumeetodi, kus freesitakse karastatud terasest üks vorm ja edasi hakkab plokke lausa välja pritsima? Muul juhul jääb ribisid kordades vähemaks ja nende vaheks 2mm.

[MorRAW]

ceemic, ühest äärest sisse, teisest välja.

DonNiger, hetkel jah enam vähem 775. Ses suhtes eriti täpselt mõõtu ei jälgi,
sest nagunii tuleb 0'st uuesti teha kunagi joonis. Esialgu plaanisin kah pleksist kaant, aga jääb vist ära.
Täisvask tundub kindlam lahendus

nuuskur, hea info Pulgad on muideks 12mm pikad viimases lahenduses
Aga njah, ma ju ütlesin, et overkiller Valu kohta ei oska öelda, eks oleks roppu moodi abiks ka
see, kui kasvõi mingi osa saaks valada kellelgi valu kohta infi? Et kes Tartu kandis teeks jne

[kickija]

Aga pool OT: Kas näiteks vaskjuhtmetest või torudest saaks sulatada vasekamaka gaasipitsiga?
Või käib asi elektriga? kunagi oli mul mingi trafo, millel oli sõepulk elektroodiks ja sellega ma sulatasin
vase pulka.

[AJ]

kickija, sulatada sa võid aga juhtmed punasest vasest ja seda ei kannata valada.

[RassK]

vesi peaks ikka keskelt peale lendama.

[kickija]

AJ, ei no miks valada, kui näiteks saaks lihtsalt vasekuubiku, siis sellest annab juba midagi teha ju. Soojusjuhtivus neil ikka erinev ei ole ju?

[laurx]

kickija, võta mõni keemia / füüsika õpik ja uuri natuke erisoojuste kohta. sul on vaja sulatada ainet rohkem kui sulamistemperatuurini + muud nüansid, et su " kuubik" tuleks nii ühtlane, et seda kannataks töödelda. ma tahaks ka teada kui palju selliseks tegevuseks juba paberil energiat kulub. lisaks pead soojendama ka anumat milles su vask on. oluliselt lihtsam on võtta vaskplekki ja teha natuke jootmist.

[AJ]

kickija, erinevatel vase sulamitel on erinev soojusjuhtivus.

[Nu]

[Wiltz]

eks mõeldi seda, et vee sisselasketoru suhtes on otse selle all asetsev nö. ploki põhi seespool mitte paralleelne tallaga, vaid moodustab mingi nurga. mina aga seljuhul mõtleks pigem hoopis sisselaskele küljelt (horisontaalis tallaga). see ei tohiks tegelikult erilist probleemi valmistada ka ploki paigaldamisel kui läbimõeldult teostada.
teiseks, lõputu hulga pulkade asemel, mida on väga töömahukas ja keeruline teha, oleks mõistlik kasutada vast hoopis ribisid. neid peaks saama freesida ka nö. lehvikusse. kahjuks mul ei ole mingeid imelisi CAD-programme, et oma mõtet siin kohe joonisena esitleda

[MorRAW]

Njah, eks peab väheke arvutama, mis see 1.5 ja 2mm vahe muudaks.

Wiltz, just, talla pind nurga alla.
Otstest sisselaske kohta tegin kah proovijoonise, kogu ploki paksus tuleks siis 15+mm.
(kasutasin 2x12mm sisse- ja väljalase). Aga kas kellelgi on viitsimist natukene emaplaadi
ümber mõõta vms? Et teaks umbes, kui palju kuhugi poole laiutada saaks.

[laurx]

MorroW, see sõltub plaadist suhteliselt.

[ceemic]

Plokk peaks olema väike! Kinnitused saab panna pealt "H" kujulise vms raami, mis jääb piisavalt kõrgelt, et ei sega ükski kondekas socketi ümber.
See kaldpind ei anna tõenäoliselt mingit eelist.

Uus plokk, mis väidetavalt peaks parem tulema, kui isegi FuZion. Lähipäevil jõuab edasimüüjateni ja peaks tulema ka asjalikud võrdlus reviewd:



Vaadake, kui õhuke on tald
Kuna CNC seab piirid "ribide" või soonte laiuses, siis võiks tald veits paksem jääda(sel plokil on kasutatud "microchannel'eid", mistõttu tald võib nii õhuke jääda).
Miks ma ikka neid eliit plokke "pushin" on see, et aimu saada ploki funktsioneerimisest.
Ei ole vaja suurt jurakat, nagu siin pakutud on ja pole ka vaja mingeid kaldpindu jms...

[Wiltz]

ceemic, eliitplokid on kindlasti väga head, kuid nö. isetegemisel ei ole kaugeltki kõiki samu võimalusi! vähe sellest, pole ka üldse mitte optimaalne üritatagi teha samasugust "raketiteadust" nagu mingid tootjad teevad. on vaja lihtsust, et asi oleks nö. tehtav põlve otsas
ja sellel uuel superplokil on ju samuti kaldpind täiesti olemas?! kogu välimine serv on kaldu...kinda like a halfpipe
anyway, nende jooniste põhjal ei saa mina kohe üldse aru, kuidas see asi toimib või mis tema nii heaks teeb

[ceemic]

Wiltz, viimase pildi läbilõige on halva koha pealt tehtud, aga vesi surutakse mööda põhja kahele poole. Servadest liigub vesi sellesse "halfpipe", kust edasi välja...

[RassK]

see must osa on pildil ka ikka Vask ning see hall plaat seal musta osa all?

[ceemic]

krusu70, ei! Milleks peab plokk pealt vasest olema? See must on delrin, ehk lihtsustatult öeldes plastik. Hall kinnitusraam on terasest...

[RassK]

peale põhja ei leia ma temas küll midagi erilist.

muidu ma ei mõelnud kinnitusraami aga siis eeldatavasti see põhjapeal olev plate on ka terasest.

[ceemic]

Aa jah, see vaheplate on ka terasest...

[RassK]

ma ei saa aru miks on selline kooslus hea on.

[ceemic]

krusu70, mismõttes?

[RassK]

oleks ju võinud kõik vasest olla v.a. siiski kinnitus.

[ceemic]

krusu70, vask on raskem ja arvatavasti ka kallim. Milleks see vajalik on?

[AJ]

Pakun, et peamine põhjus, miks kasutatakse võimalikult vähe vaske on hind. Plase on palju lihtsam ja odavam valada, ning plast on odavam.

[RassK]

AJ, pakun sama.

ceemic, Vasega oleks jahutatavus ju palju suurem. No ja seega hind palju suurem ka.

[ceemic]

krusu70, kust-otsast? Kuna entusiastidel hind takistuseks ei ole, siis ostaks nad iga kell täisvasest plokke. Miks aga neid ei tehta?
Mõtle nüüd ise, kust saab soojus ülemise osani???

See on täpselt sama asi, et miks ei ole plokid suured lahmakad. Sest soojus tuleb ära kanda kohe otse IHSi pealt, mitte seda hajutada.
Ülaosa aga ei puutu vaheseina ja tihendi(te) tõttu vastu põhja, mistõttu sealt mitte mingit soojust vette ei kandu!

[RassK]

tahad väita et tekib vahele mingi takistus? kui plokk on üks vasest, siis teatudosa levib ka üles. samahästi võtame nii.

on metallpulk statiivi küljes ühte otsa kuumutame küünlaga aga kust saab teine poolt soojust?

[ceemic]

krusu70, omg; mis ajast tehakse PROSE vesika plokke ühest tükist???

[RassK]

selles point ongi (= et võiksid teha.

Aga noh sellel plokil seal pildil on alla poole vasest.

[ceemic]

Huvitav, miks DD, D-Tek, EK, Swiftech jms tegijad selle peale pole tulnud
Peaks neile maili saatma, äkki saan patendiõigused...

[RassK]

müük ei läheks läbi kahjuks. kuna selle tegemine on väga keeruline. Seega hind arvatavasti kirves.

Patendiõigustega sellised lood et kui sa ise seda ennem ei tee siis see lihtsalt võetakse see on see tänapäeva maailm.

[ceemic]

Üks asi veel. Nimelt on uued prosed mega kuumaallikad(C2Q). Suur vasekamakas käituks aga "soojapuhvrina", mistõttu soojust nii kiirelt ära ei kantaks ja load tempid tõuseksid lakke. Sul on vist jäänud socA ja "kiili" ajast selle vasekamaka mentaliteet külge. Siis olid prosede soojuseraldused hoopis midagi muud...
Suure massiga plokki oleks küll hea kasutada "jaheda" prose idles jooksutamiseks vähevõimsa pumbaga...

[RassK]

selle pildil oleva ploki keerulisus seespoolt oleks küll võimeline seda tegema.

Iseasi kuidas sa teed sellist.

[Jaan]

kuidas ma selle teema küll maha magasin ?
Kiskja- vase sulatamine tavatingimustes ei õnnestu- tulemus on kole poorne+ muud hädad.

laurx- olen nõus, et metall peab jõudma soojuse veele ära andma, kuid ka voolutee on oluline- vihjeks turbulens
Ma ütleks teisiti- vesi peab võimalikult palju sooja metallililt ära võtma ja võimalikult ruttu väljund torusse kaduma.
Kui see läheb "pöördesse" huvitavast pinnast, siis ploki efektiivsus kukub kohe
Üldiselt on ploki sees soovitatav saavutada laminaarne vee liikumine (vesi liigub kihiti parrallelselt liikumise suunale)
Veeliikumise kiirus on sel juhul suurem, takistus väiksem.
Siiski on turbulentne liikumine mõnele plokile kasulik kah- see jaotab soojust paremini laiali.
Probleem, millest on aga väga vähe juttu, on see, et veeliikumise kiirus on madalam pinnalähedal ja kõrgem sellest kaugemal.
Ehk seal kus on vaja kiiret liikumist on tegelikult peaaegu seisak
See kiht on küll õhuke, aga tuletame meelde kui kehv soojusjuht on vesi..

Veel mõtteid ploki põhja paksuse kohta:
Soojus kandub põhjalt veele ribide või muu pinna kaudu.
Pinna pindala suurus on oluline-mida suurem, seda parem.
Kuid on olemas selline mõiste nagu soojuspunkt- selle suurus on otseses seoses pinna paksusega.
Õhem põhi=väiksem soojuspunkt, ehk sama soojus tuleb veele anda ära tunduvalt väisemalt ploki pinnalt.
Reaalselt tähendab see tihedamat sisu soojuspunkti kohal. See omakorda võimaldab väikest plokki (ainult keskosa töötab),
kuid tiheda sisu tõttu on selle ploki takistus suur ja see nõuab võimsat pumpa.
Mida paksem põhi, seda suuremaks hajub soojuspunkt, seda lihtsam on soojust veele edasi anda.

Kuid vask pole ideaalne soojusjuht- mida paksem on põhi, seda rohkem "pidurdab" see kuumuse jõudmist veeni,
ehk sellist effektiivsust nagu õhukese põhja ja tiheda sisuga plokil pole võimalik saavutada isegi teoreetiliselt mitte.
OK, teoreetiliset saab- kui vedelikuks oleks vedel heelium, siis muutub vask praktiliselt soojuse ülijuhiks
Küll aga on vägagi võimalik saavutada õhukese põhjaga kehv tulemus- kui seal väises soojuspunktis soojus ei kndu efektiivselt veele on tulemus kehv.
Paksu põjaga plokk annab vead siseehituses andeks, turbulens ei sega kah palju, selle suur mass on ise juba radikas.

Siiski on ka alternatiivvariant, kuid see on keeruline ja pikem teema.
Ehk on olemas veel tõhusam viis "veeplokist" kui tüüpiline seest siiliga vasekamakas.

Ehk imho katsetada oma ideid on parem paksu plokiga, veel parem aga spets softiga loomulikult
Teine võimalus on teha koopia mõnest kindlasti toimivast plokist õhema põhjaga.

[laurx]

jaan jah. ma mäletan füüsikast ja soojusest natuke, kõik mida sa seletad on teada. ma ise katsks selle vee kuidagi segada. teha ta erisoojuse väiksemaks nt piiritusega. st ma tahaks leida "pumpamise" soojusmahtuvuse ja pidurdamise vahele ideaalilähedaseima seose. hõõrdumine on see, mis paneb metallipinnale lähedasima kihi peaaegu seisma ja temale järgnevad kihid aeglasemalt voolama. see on vältimatu. kui ma ise katstamiseni jõuaks, tahaks teha piisavalt suure massi ja mahutavusega ploki, milles olev vedelikukogus ei hakkaks 1 sekundiga keema, mille asendamiseks ei pea kasutama mingit ulmelist pumpa ..

[Oioi]

Voolavust saad suurendada näiteks kolmandiku jagu metanooli lisamisega.
Annab ka olulise külmakindluse vedelikule, mitukümmend kraadi miinust.
NB! Metanool on mürk!

[laurx]

[Oioi]

[laurx]

ega seda jooma ei pea siis kohe. omale võtad teisest riiulist pudeli.

[Jaan]

[laurx]

eksole. palju selle patentimise peale oleks eeku rullima pidanud?

[Nu]

kui ülevalt sisse ja alt välja siis raskusjõud ei aita kaasa seisva (aeglaselt liikuva) veehulga vähendamisele?

[DonNiger]

[Jaan]

[RassK]

Eesti peal ning igas mõttes toimiv patent peaks olema ~50 000.-

[Nu]

[virks]

Suletud süsteemis ei oma raksusjõud erilist mõju.