[vladimir]

To Cooler(-10): gainclone on väidetavalt parim kivivõimendi, ise kavatsen selle ära proovida. Muidugi on sellega nii, nagu on - ühed armastavad teda, teised vihkavad. Ehk tegu sellise asjaga, mis tuleb lihtsalt ise järgi proovida. Trafo, mille välja tõin, on 500VA ehk 500 W, täiesti piisav 5x50 W (või 2*125 W) võimu jaoks (see lause mu eelmises postis sai vist jah kole pikk ja segane, minu tüüpviga, sry). Gainclone kivi (lm3875 või lm1875) ise on suht odav, kalleimad ja/või raskemini leitavad komponendid on trafo, jahutusradikad (teoorias kõlbaks ka suuremat sorti CPU jahutid), korpus (sobib nt. vana arvutikorpus, videomakk, lootusetult surnud võimendi kest jne), toitelüüdid (Tevalos 10000uF 40V ca 200.-/tk, samas nt. Tartus Tiigi elektroonikas maksavad 10000uF Vene lüüdid 25.-/tk).

[Cooler(-10)]

Peab siis ikka ära proovima selle gainclone, et vaatab mis teeb. Et siis zalmani 120mm vendiga CPU jahutus peale ja kärab küll Ega see s!tem küll tulla ei saa kui see 3 kiviga crieitivi värgendus.

[tiith]

http://www.noortehnik.ee/?id=2&keel=ee&toode=203

sõber tahab neid osta elutuppa..Ma vaatasin, et subwoofri kast on kuidagi väike võrreldes elemendi suurusega, et siis - kast plärisema ei hakka, kui ikka kõvasti kuulata ?

[vladimir]

See ju ainult bassikõlar, mitte kogu kõlarite komplekt! 3500.- ei saa kodukinokõlarite komplekti koos bassikõlariga. Toote pilt on eksitav. Esikõlarid on 4670.-, tagakõlarid 1490.-, keskkõlar teist niisama palju, kokku ca 10000.- pluss veel peaaegu teist niisama palju korraliku ressiivri peale.

Bassikõlari kohapealt: kast ei plärise. Pläriseb element liiga tugeva või moonutatud signaali tõttu. Veel võivad liiga väikese läbimõõduga inverterid vilisema hakata. Antud bassikõlari kast tundub olevat ca 30 liitrit, 12" elemendi kohta TUNDUB olevat tõesti liiga väike (endal 6,5" elemendid 30 liitristes kastides, 12" element tahab tavaliselt nii alates 60 liitrist, aga see kõik sõltub ka konkreetsest valjuhääldist.

[Cooler(-10)]

Ja seda kah veel, et on öeldud PIKA KÄIGUGA 12" ja 30L kast. Kuidagi vägistamisena tundub, aga eks neil siis piisavalt kogemusi sel alal. Muide, mul on 8" 45L kastis ja inverter on 110mm solgitoru, et niisama võrdluseks tuua. 8)

[Wiltz]

nojah, tihtipeale see, mis on öeldud, ei lange mitte kokku sellega, mis asi on tegelikkuses põhimõtteliselt on selline kastitüüp/tehnoloogia olemas küll, kus nö. "liiga väiksesse" kinnisesse kasti pannakse väga pika käiguga üsna suur element...ja see siis mängib võrdlemisi madalale. kuid selle asja edukaks rakendamiseks on tarvis ka VÄGA julma võimendit! ja kokkuvõttes ei tule asi odav, isegi mitte siis, kui ise valmis meisterdada...

muide Cooler(-10), kas sul läheb tarvis siis mitmekanali võimu või stereovõimendit?

[Cooler(-10)]

Mitme kanaliga ikka, et 6 kanalit kokku (FL, FR, SL, SR, Centre, SUB). Muidu 6 mono clone saaks kokku küll, aga probleem on selle subbariga, kuna bassiriba tuleb võtta kõikide kanalite pealt kokku.

[vladimir]

Kui signaaliallikaks kasutad arvutit, pole surroundiga probleemi, helikaart teeb kõik vajalikud dekodeeringud ära. Bassikõlari jaoks soovitaks siiski mingit muud võimendit, nt. see pluss siis aktiivfilter. Müüakse ka valmis bassikõlarivõimendeid, nt. siin.

[Cooler(-10)]

Passiivfilter on juba olemas, sai ise ehitatud, aga mulle ei jõua eriti see kohale, et kust ja kuidas ma saan selle bassi signaali. Sellest iseseisvast bassikanalist tuleb vaid LFE. Signaal on vaja võtta kuidagimoodi kõikidest kanalitest kokku võtta ja siis ühest august välja saada. See osa on mujaoks veidike raketiteadus. Estonia võimuga sai proovitud bassi, aga seal oligi probleem, et "kollasest" august tuli vaikus, sest teatavasti MP3-l LFE ei eksisteeri. Ja siis siuke küs, et kas 200Watsi 75Watisele elemendile pole liiga kirves?

PS. Mu arusaam passiiv filtrist on siuke, et see koosneb vaid konde(de)st, takisti(te)st ja pooli(de)st, ja aktiivfiltris on miski küpsis kah sees. Sry ma väga n00b-võhik sel alal

PPS. Thx, et mu projekti vastu huvi tuntakse 8)

[vladimir]

Bassi probleemi parandavad kõlarid, mis ka bassi mängida suudavad, st korralikud tornid (nt. Visaton Alto II kit on vääga adekvaatne ka väga madalas otsas, samas hind on mõistlik, ise tehes 2000...2500.- paar) mitte pisikesed jublakad. Muusika kuulamisel on tegelikult bassikõlar tarbetu.

See Tevalo konstruktor on tegelikult 70 W 8 oomil ja 100 W 4 oomil, seda "music powerit" ära pane tähele, see ei näita midagi.

[Cooler(-10)]

Ma kuskil kah mainind siin juba, et mul pole väga pisikesed jublakad need satid (oleneb muidugi kust maalt lõpeb väike jublakas): visatoni 5x w130s esitavad midbassi, 5x sc10n kannavad hoolt kõrgete eest (kokku siis 5 kasti mahuga 5l) ja w200s oma 45l kastis teeb subbari tööd. Kõllid on juba nii ehitatud, et kõik 6 kasti moodustavad ühe terviku. Eelnevalt sai ka tevalo foorumis asja arutatud kasutaja Intz´ga. Korralikud tornid tulevad juba vb järgmise projektina ja muidugi peab kõik olema DIY/custom made, sest ise tehtud - hästi tehtud. Need kõllid ongi mul teglt rohkem siuksed polyfuksionaalsed et filmid + mängud + muusika. Ei kujuta ette eriti surroundiga filme vaadata ja mänge mängida ilma subbakata, kuna seal ju see krdma LFE kanal sees

PS. Tegelikult oli plaanis järgmisena ette võtta sarnane 5.1 projekt suurema subakaga (12") või lihtsalt 12" subakas ehitada. Äkki läheb siis juba niipalju aega mööda, et mõistus hakkab pähe tulema ja enam ei huvita 5.1 + opakatega võim, vaid korralik stereo + lampvõim, aga see kunagi kauge-kauge-kauge tulevik

[v6sa]

>> vladimir: gainclonena on tda7294 v6i tda7293 odavam ja stk kividega saab rohkem v6imsust ning kvaliteeti, neil ka suurem t88pinge (+-60V)

[vladimir]

Võimalik, kuid LM1875, LM3875 ja LM3886 made by National Semiconductors on siiski ajalooliselt need "õiged" Gainclone kivid, nendega väga lihtne ehitada ja suure tõenäosusega hakkab asi korralikult tööle. STK kivid pidavat üsna kapriissed olema, kardavad võnkumist ja väljundi lühist, nii et esimeseks Gaincloneks LM seeria parem, pealegi on LM seeria kividele, eriti LM3875 kivile, skeeme ja kogemustega vendi, kelle käest abi küsida, terve nett täis. http://myweb.tiscali.co.uk/nuukspot/decdun/gaincloneindex.html, http://www.gainclone.com

[eix666]

vabandan norimise pärast, aga kui peale minu juttu, et muusika kuulamiseks pole woofer üldjuhul eriti vajalik, tuli järgnev vastus...

[Cooler(-10)]

Korralike tornide juurde ei ole vaja woofrit. Selles oli see iva. Kui on aga süsteem selline, et kõrval seisvad kõlarid ei suuda esitada bassi piisavalt madalale, siis on woofer hädavajalik. Ideaalne oleks muidugi see, kui muusika kuulamiseks polegi woofrit vaja, et muusika esitamisega saavad tornid üksi hakkama, aga kui hakatakse filme vaatama, siis tekitab woofer maavärina, pommi plahvatuse, lennuki tõusmise, vulkaani purske jne. Sagedus peaks olema woofril siis umbes 8-100Hz. Muusika kuulamise ajal esitavad 50-250Hz laiuse riba (täiesti piisav musa jaoks) näiteks tornkõlarite bassielemendid. See siis minu nägemus ideaalsest kooslusest.

[vladimir]

[8]

Kunagi ammu sai ka kõlareid ise ehitatud mitmete kõvade vene ja saksa teooriaraamatute ja valemite põhjal ning üldiselt ükskõik mispidi arvestada, ei olnud võimalik korralikku (bassi)kõlarit ehitada alla 200 liitrise mahuga...

[Cooler(-10)]

Kust maalt algab normaalne? 200l 0.5-30Hz ja 10kW Kui tornkõlari kohta 200l, siis vb, aga ainult woofri kohta veidike palju tuppa vist.

[8]

[Cooler(-10)]

Seda ma tean, et kõrged ei muuda asja. Tekib siis küsimus, et kas mu 45l karp ei olegi suuteline 40Hz ja alla selle esitama? Kõrvajärgi hakkab alles veidike alla 30Hz vaiksemaks minema. + mul veel klaasvilla kah sees suht ilusti, aga ei mäleta enam mitmene see vill oli igastahes kõik seinad sellega ilusti kaetud.

[8]

[vladimir]

Tegelikult need "õiged", puhastverd SUBwoofrid on hoopis ruuportüüpi, nt. see. Ja selleks, et väga madalale mängida, on vaja suurt ruuporit suure hulga suurte valjuhäälditega, aga võimenduseks piisab mõnevatisest lampvõimust. Muidugi on võimalik ka suure valjukaga suht väikeses kinnises kastis, aga selline lähenemine vajab väga suurt võimsust, nii kilovatt ja ülespoole, ning keerukat elektroonikat ja on kallis ning mõneti raiskav tehnoloogia, sama asja saab ära teha hoopis odavamalt, suurema kasti ja vähema võimsusega.

[kulamees]

arvan samuti et muusika kuulamisel mängib suurt rolli see, millega seda kuulata. Ja noh võib olla see tundub aint mulle nii aga endale meeldib kuulata just sellist "raskemat" , rohkem rokilikumat muusikat ja minu kõrvale tundub sellisel juhul kinnine kast etem olevat , aga see nii minu puhul võib-olla

[Dark Kille]

Kindlasti on oluline millega sa kuulad nt. Logitech Z-2300 või mingi 100 kr kõlaritega,vahe tunnevad ära kõik kes kuulevad. Kindlasti on oluline ka heli kvaliteet jne.

[CoiL]

ning asi ei seisa ainult kõlarite taga.... ostsin Creative SB audigy SE asemele ESI Juli@ ning vahe on hämmastav! Kõllid on mul ~500.- maksvad juustud aga selle helikaardiga on soundi vahe väga suur!

[heretic666]

Tramm ja buss kärab tõesti ka sajaeegiste kõlaritega. Ise hindan heli puhtust ja kvaliteeti, mitte raju tümakat.

[vladimir]

[CoiL]

Sry aga IMO on sinu text segaseid arvamusi täis. Mul 500.- odavad 2.1 juustud ning ma liigitaks need ka ~100-200.- kõlarite alla ning trumm N´ bussi kuulamiseks on need isegi üllatavalt head! (puhas mitte-plärisev bass, ja puhtad kõrghelid, kesksagedused põmst. puuduvad kuid tümaka puhul pole kesksagedused eriti olulised). Kui aga hakata kuulama meloodilisemat keerulisemat instrumentaal-muusikat, siis need kõlarid on alla igasugu arvestust!

[vladimir]

No kesksagedus oluline mistahes žanri puhul, olgu ühistransport või surmametall, selleta läbi ei saa. Bassi osas - suurem osa inimesi ei ole puhast bassiheli kunagi elus kuulnudki, tavaline laiatarbetehnika tekitab jõhkralt harmoonilisi moonutusi neil sagedustel. Ja paljudele selline heli meeldib, ning kuuldes tõesti moonutusteta bassiheli, siis ei kõla see nende arvates õigesti.

Rääkimata sellest, et laiatarbetehnikas kasutusel olevad "bassivaljukad" ei suuda absoluutselt õhku liigutada - need pisikesed 5,25...6,5" plönnid vaid võbelevad edasi-tagasi, aga sellega asi piirdubki, seda võbelemist ei suuda nad lihtsalt õhule edasi anda väikse pindala tõttu...
Ise arvasin ka kunagi, et "need arvutikõlarid suudavad ikka meeletult hästi bassi teha", aga nüüd, tundes, kuidas neli 8" lairibapappi kopse väänavad, ja seda juba vähem kui kümnevatisel võimsusel (kusjuures, see ei KÕLA valjusti, st, ei väsita kõrvu, nagu "tavalised" kõlarid)... There's no replacement for displacement, nagu mootorite kohta öeldakse. Mõistan täiesti tüüpe, kes elutuppa topivad rohkem kui neli 18" kontsertpappi IB-s.

Mis enamikule 2.1 süsteemidest omane on, on auk kuskil 100...200 Hz vahemikus, aga tegelikult on sealkandis oluline osa just sellest "kick" sagedusalast, mis kopse väänab.

Kõrgsagedustega on umbes sama lugu - laiatarbetehnikal piirdub see enamasti ebamäärase sisinaga kuskil 10 kHz kandis, ja seda kõrvulõikavat susinat peetaksegi "ilusaks selgeks kõrgsageduseks".

[CoiL]

ütle mulle kui palju on dNb-s üldjuhul keasksageduse piiridesse kuuluvaid helisid? irw nitaki-nätaki muusikat saab üldjuhul vabalt ilma kesksagedusteta kuulata. Meloodilisemat ja keerulisemat instrumentaalmuusikat kus eksisteerivad klaver, kitarr, basskitarr jne. on ilma kesksagedusteta suht võimatu kuulata.
Olen needsamad 2.1 juustukuubikud ära proovinud... kuulasin pendulum nuborn remix`e, counterstrike`i ja siis kõrvale Martin Grech`i, Katatoniat jne. (ei võrrelnud vaid ühte lugu vaid 5-6) Mütakas oli täiesti ok heliga... aga seevastu instrumentaalmuusika kõlab päris s**asti kuna kesksagedusi on seal väga palju. Samuti pakun ma et sa pole eales sellist puhast ja hea soundiga bassi kuulnud nagu mina.... olen päris kindel et sa ei ole kuulnud ja ise proovida saanud
Ampeg`i SVT4-PRO`d @ 2Ohm 2x600W korraliku kabinetiga On sellest ka kõvasti paremaid asju saada aga üldjuhul on juba seesama SVT4-PRO koos korraliku kabinetiga bassimeeste WET-DREAM :: SVT4-PRO :: tegemist on siis lamp/transistor võimuga.

[Toomasx]

[alariv]

[CoiL]

vat täpselt jah ei tea mis stiilideks see trumm ja bass jaguneb ja mind pole kunagi need kindlad stiili-piirid huvitanud.... antud juhul tegin suurema üldistuse ning loodan, et ei solvanud kellegi tundeid kui paul b ja counterstrike`i lihtsalt dnb alla liigitasin.

E:

[Toomasx]

[CoiL]

[vladimir]

Novot. Mo muusikaline maitse on ka ääretult lai ja üritan seda kogu aeg aiva laiendada. Muusikat on ka omal ajal tehtud (endine klahvimees rokibändis, aegajalt saab elektroonilist jämmi keevitatud raaliga), viimasel ajal olen ka mönel väiksemal üritusel heli teinud. Süsteeme on kuuldud igasuguseid - alates plasttopsides RCF aktiivkõlaritest päris suurte kontsertsüsteemidega (kuigi viimaste nuppude taga pole tegemist olnud). Toda AMPEG-i pole oma silmaga, tösi küll, näinudki, aga kuna tegu ikkagi basskidra võimuga, siis on sel vähe teised kriteeriumid kui kodu- või FOH süsteemil, millede peamine missioon on (taas)esitada võimalikult moonutustevaba heli.

Ja ka ma KUULAN muusikat. Ja just seetöttu väidangi, et olgu stiil missugune tahes, tasakaalustatud sageduskarakteristika ning väikesed moonutused kölarite (ja vöimendite, kuigi nende puhul on asi palju lihtsam, kui kölaritega) puhul on oluline (kuigi pulksirget ASK-d on ka suht mõttetu taga ajada). Ehk siis mo jutu point - odavate x.1 süsteemidega pole suurt midagi teha, kui tahad töepoolest muusikat NAUTIDA, niisama vaikse taustamuusika tegemiseks kölbavad küll. Söltumata kuulatavast stiilist.

Vastuseks küsimusele "kui palju on dNb-s üldjuhul keasksageduse piiridesse kuuluvaid helisid?" - täpselt sama palju kui igas teises žanris. Seda näitab kasvõi radade spektraalanalüüs, mis näeb peaaegu iga muusika stiili puhul enam-vähem ühesugune välja, meenutades väga umbkaudselt roosa müra spektrit, ja kus kõige suurem energia on madalatel sagedustel. Meeldetuletuseks - nt. trummikomplekt (mida DnB-s ohtralt sämplitakse-simuleeritakse) esitab enam-vähem kogu inimesele kuulda olevat sagedusvahemikku. Sageli kasutatakse bassisaundide puhul väga rikkalikke harmoonilisi, mis avalduvad just kesksageduses.

[CoiL]

[alariv]

[vladimir]

[CoiL]

See tesktijupike ei ütle mitte midagi tarka ning see jutt käib konkreetse firma toodangu kohta & see räägib KÕLARITEST. Mina räägin hoopis muust - miximisest ja masterdamisest, "tümaka" tegemisest kus low-mid helide segunemist madala otsaga üritatakse vältida kuna see põhjustab "sogaseid" helisid. "whereupon we move to newly evolved horn loaded designs to take care of upper bass and low mid..." jutt käib rohkem toote tehnoloogiast ja selle spetsifikatsioonist. Pigem just nagu üritatakse näidata, et see uuem tehnoloogia suudab neid helisid paremini taluda/välja tuua vms." kuigi ka seda on raske sellest lausest välja lugeda. Üldse on raske sellest lõigust midagi tarka välja lugeda low-mid ja low helide üksteise segunemise kohta! Muidugi pole see "tümaka" värk päris minu teema aga IMO üritad sa mingi lambi tekstiga oma tarkust vms. näidata Loe ikka tervet lauset... ja ürita tervest kontekstist aru saada. Lugesin selle teksti kõik läbi ja pretty "useless" information IMO.

[vladimir]

[CoiL]

[heretic666]

[vladimir]

Ka "tümakal" ja "tümakal" on vahe. Mingi lihtlabase eurodisko/popi puhul pole vast tõesti suurt vahet, milline sageduskara on, aga kvaliteetse tantsumuusika puhul on kesksagedused palju olulisemad - trance-muusika struktuur on sageli sama keerukas kui klassikalisel sümfoonial ja erinevaid instrumente ka pea sama palju. DnB on pisut lihtsam, kuid mõnes stiilis kasutatakse palju jazzile omaste instrumentide sämpleid ja vokaale, ning siis on ka helitehnika puudujäägid kesksageduses hästi kuulda. Sama kehtib house kohta.

[Dirty Harry]

[CoiL]

[Crz]

[vladimir]

[iceincube]

Mul endal on prooblem kogu muusika kuulamisega juba täielik bassi fiil vist varsti.
Vaikselt muusikat enam ( kas üldse kunagi ) kuulata ei oska enam. Kõrgeid helisid ja ka treblet üldse mu muusikakuulamises ei esine enam.
Vahel kui eq-d kruttida siis avastan jälle, et selles ja tolles looso on ikka sitaks sagedusi mis ka sellele loole lisapauerit annab.
Samas ei kesta see hetk tavaliselt kaua ja bass pehmendab edasi ajusid kuni öökimiseni ning siis muss vaikseks või üldse vait.

ning jah. minuarvates ka mängib tehnika väga suurt rolli.
Arvuti plastplõnnidesst ei suudaks enam küll kuulata mussi.

Samas on muusika selline ka mis lihtsalt ei kõlba (minujaoks) vaikselt kuulata, pauer jääb kaduma

[Draax]