praegune kellaaeg 20.06.2025 00:41:27
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
autor |
|
heretic666
HV Guru

liitunud: 13.02.2006
|
16.05.2007 23:27:20
|
|
|
Tramm ja buss kärab tõesti ka sajaeegiste kõlaritega. Ise hindan heli puhtust ja kvaliteeti, mitte raju tümakat.
|
|
Kommentaarid: 72 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
70 |
|
tagasi üles |
|
 |
vladimir
HV kasutaja

liitunud: 03.09.2004
|
17.05.2007 13:15:19
|
|
|
heretic666 kirjutas: |
Tramm ja buss kärab tõesti ka sajaeegiste kõlaritega. Ise hindan heli puhtust ja kvaliteeti, mitte raju tümakat. |
Vaidleks vastu. 100 eeguste plönnidega võid raadiost uudiseid kuulata, kõik muu tahab väheke kobedamaid riistu, žanrist sõltumata. Ühistransport eriti - põhirõhk seal ju sagedustel 30...200 Hz, millega enamik 100-eeguseid, ja ka kümme korda kallimad lahendused, hakkama ei saa eriti adekvaatselt.
Aga tegelikult, "raju tümakas" on selline asi, et kui ta sobivate aparaatidega sobivas keskkonnas esitatakse, siis Ei pea silmas rullnoka bemmides plärisevaid "kilovatiseid suppareid" ega keskmist eesti ööklubi, rääkimata tavalisest sünnipäevapeost, kus "sang" nurgas vaikselt plärtsub ja vilgub... Sobivad aparaadid ja keskkond leitakse ise ja pannakse ¤korralik¤ pidu maha, hea helikvaliteediga kusjuures, olgu muusikastiiliks punk, ühistransport, trance või estraad
|
|
Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
0 :: |
7 |
|
tagasi üles |
|
 |
CoiL
HV Guru

liitunud: 07.06.2006
|
17.05.2007 16:31:47
|
|
|
Sry aga IMO on sinu text segaseid arvamusi täis. Mul 500.- odavad 2.1 juustud ning ma liigitaks need ka ~100-200.- kõlarite alla ning trumm N´ bussi kuulamiseks on need isegi üllatavalt head! (puhas mitte-plärisev bass, ja puhtad kõrghelid, kesksagedused põmst. puuduvad kuid tümaka puhul pole kesksagedused eriti olulised). Kui aga hakata kuulama meloodilisemat keerulisemat instrumentaal-muusikat, siis need kõlarid on alla igasugu arvestust!
|
|
Kommentaarid: 95 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
83 |
|
tagasi üles |
|
 |
vladimir
HV kasutaja

liitunud: 03.09.2004
|
17.05.2007 17:38:38
|
|
|
No kesksagedus oluline mistahes žanri puhul, olgu ühistransport või surmametall, selleta läbi ei saa. Bassi osas - suurem osa inimesi ei ole puhast bassiheli kunagi elus kuulnudki, tavaline laiatarbetehnika tekitab jõhkralt harmoonilisi moonutusi neil sagedustel. Ja paljudele selline heli meeldib, ning kuuldes tõesti moonutusteta bassiheli, siis ei kõla see nende arvates õigesti.
Rääkimata sellest, et laiatarbetehnikas kasutusel olevad "bassivaljukad" ei suuda absoluutselt õhku liigutada - need pisikesed 5,25...6,5" plönnid vaid võbelevad edasi-tagasi, aga sellega asi piirdubki, seda võbelemist ei suuda nad lihtsalt õhule edasi anda väikse pindala tõttu...
Ise arvasin ka kunagi, et "need arvutikõlarid suudavad ikka meeletult hästi bassi teha", aga nüüd, tundes, kuidas neli 8" lairibapappi kopse väänavad, ja seda juba vähem kui kümnevatisel võimsusel (kusjuures, see ei KÕLA valjusti, st, ei väsita kõrvu, nagu "tavalised" kõlarid)... There's no replacement for displacement, nagu mootorite kohta öeldakse. Mõistan täiesti tüüpe, kes elutuppa topivad rohkem kui neli 18" kontsertpappi IB-s.
Mis enamikule 2.1 süsteemidest omane on, on auk kuskil 100...200 Hz vahemikus, aga tegelikult on sealkandis oluline osa just sellest "kick" sagedusalast, mis kopse väänab.
Kõrgsagedustega on umbes sama lugu - laiatarbetehnikal piirdub see enamasti ebamäärase sisinaga kuskil 10 kHz kandis, ja seda kõrvulõikavat susinat peetaksegi "ilusaks selgeks kõrgsageduseks".
|
|
Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
0 :: |
7 |
|
tagasi üles |
|
 |
CoiL
HV Guru

liitunud: 07.06.2006
|
17.05.2007 20:03:56
|
|
|
ütle mulle kui palju on dNb-s üldjuhul keasksageduse piiridesse kuuluvaid helisid? irw nitaki-nätaki muusikat saab üldjuhul vabalt ilma kesksagedusteta kuulata. Meloodilisemat ja keerulisemat instrumentaalmuusikat kus eksisteerivad klaver, kitarr, basskitarr jne. on ilma kesksagedusteta suht võimatu kuulata.
Olen needsamad 2.1 juustukuubikud ära proovinud... kuulasin pendulum nuborn remix`e, counterstrike`i ja siis kõrvale Martin Grech`i, Katatoniat jne. (ei võrrelnud vaid ühte lugu vaid 5-6) Mütakas oli täiesti ok heliga... aga seevastu instrumentaalmuusika kõlab päris s**asti kuna kesksagedusi on seal väga palju. Samuti pakun ma et sa pole eales sellist puhast ja hea soundiga bassi kuulnud nagu mina.... olen päris kindel et sa ei ole kuulnud ja ise proovida saanud
Ampeg`i SVT4-PRO`d @ 2Ohm 2x600W korraliku kabinetiga On sellest ka kõvasti paremaid asju saada aga üldjuhul on juba seesama SVT4-PRO koos korraliku kabinetiga bassimeeste WET-DREAM :: SVT4-PRO :: tegemist on siis lamp/transistor võimuga.
viimati muutis CoiL 17.05.2007 20:07:12, muudetud 1 kord |
|
Kommentaarid: 95 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
83 |
|
tagasi üles |
|
 |
Toomasx
HV vaatleja
liitunud: 15.04.2007
|
17.05.2007 20:06:30
|
|
|
CorsairX kirjutas: |
ütle mulle kui palju on dNb-s üldjuhul keasksageduse piiridesse kuuluvaid helisid? irw nitaki-nätaki muusikat saab üldjuhul vabalt ilma kesksagedusteta kuulata. Meloodilisemat ja keerulisemat instrumentaalmuusikat kus eksisteerivad klaver, kitarr, basskitarr jne. on ilma kesksagedusteta suht võimatu kuulata.
Olen needsamad 2.1 juustukuubikud ära proovinud... kuulasin pendulum nuborn remix`e, counterstrike`i ja siis kõrvale Martin Grech`i, Katatoniat jne. (ei võrrelnud vaid ühte lugu vaid 5-6) Mütakas oli täiesti ok heliga... aga seevastu instrumentaalmuusika kõlab päris s**asti kuna kesksagedusi on seal väga palju. Samuti pakun ma et sa pole eales sellist puhast ja hea soundiga bassi kuulnud nagu mina.... olen päris kindel et sa ei ole kuulnud ja ise proovida saanud
Ampeg`i SVT4-PRO`d @ 2Ohm 2x600W korraliku kabinetiga On sellest ka kõvasti paremaid asju saada aga üldjuhul on juba seesama SVT4-PRO koos korraliku kabinetiga bassimeeste WET-DREAM :: SVT4-PRO :: tegemist on siis pooleldi lamp pooleldi transistor võimuga. |
Paul B, Pendulum, Counterstrike, see on üks asi.
Ma arvan et sa pole eriline trummi fanatt, mitte mõnitusega, küsiks lihtsalt, et kas sa tead millisteks stiilideks jaguneb trumm ja bass?
|
|
Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
0 :: |
0 |
|
tagasi üles |
|
 |
alariv
HV kasutaja

liitunud: 14.07.2005
|
17.05.2007 20:07:17
|
|
|
CorsairX kirjutas: |
olen päris kindel et sa ei ole kuulnud ja ise proovida saanud
Ampeg`i SVT4-PRO`d @ 2Ohm 2x600W korraliku kabinetiga On sellest ka kõvasti paremaid asju saada aga üldjuhul on juba seesama SVT4-PRO koos korraliku kabinetiga bassimeeste WET-DREAM  |
no ma arvan, et ma olen kuulnud midagi sarnast..
käisin ka ise läbi pika tee kõlariotsinguil ja pean tõdema, et minu arust on su jutul iva sees, st on ikka ilmselge vahe sees, kas
kuulaja eesmärgiks on saada täiuslikult täpset helipilti või hakata rõhku panema erinevatele sagedustele (nt madalsagedus).
Kõik sõltub vast eelkõige sellest, mida muusika juures hinnata...loevad väärtushinnangud muusika kuulamise juures. Siinkohal tulevad minu arvates
mängu muusikastiilieelistused - muusikat taasesitavate komponentide valik sõltub ju mingil määral stiilist?
|
|
Kommentaarid: 15 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
tagasi üles |
|
 |
CoiL
HV Guru

liitunud: 07.06.2006
|
17.05.2007 20:10:29
|
|
|
vat täpselt jah ei tea mis stiilideks see trumm ja bass jaguneb ja mind pole kunagi need kindlad stiili-piirid huvitanud.... antud juhul tegin suurema üldistuse ning loodan, et ei solvanud kellegi tundeid kui paul b ja counterstrike`i lihtsalt dnb alla liigitasin.
E:
alariv kirjutas: |
CorsairX kirjutas: |
olen päris kindel et sa ei ole kuulnud ja ise proovida saanud
Ampeg`i SVT4-PRO`d @ 2Ohm 2x600W korraliku kabinetiga On sellest ka kõvasti paremaid asju saada aga üldjuhul on juba seesama SVT4-PRO koos korraliku kabinetiga bassimeeste WET-DREAM  |
no ma arvan, et ma olen kuulnud midagi sarnast..
käisin ka ise läbi pika tee kõlariotsinguil ja pean tõdema, et minu arust on su jutul iva sees, st on ikka ilmselge vahe sees, kas
kuulaja eesmärgiks on saada täiuslikult täpset helipilti või hakata rõhku panema erinevatele sagedustele (nt madalsagedus).
Kõik sõltub vast eelkõige sellest, mida muusika juures hinnata...loevad väärtushinnangud muusika kuulamise juures. Siinkohal tulevad minu arvates
mängu muusikastiilieelistused - muusikat taasesitavate komponentide valik sõltub ju mingil määral stiilist?  |
Word!
|
|
Kommentaarid: 95 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
83 |
|
tagasi üles |
|
 |
Toomasx
HV vaatleja
liitunud: 15.04.2007
|
17.05.2007 20:13:20
|
|
|
CorsairX kirjutas: |
vat täpselt jah ei tea mis stiilideks see trumm ja bass jaguneb ja mind pole kunagi need kindlad stiili-piirid huvitanud.... antud juhul tegin suurema üldistuse ning loodan, et ei solvanud kellegi tundeid kui paul b ja counterstrike`i lihtsalt dnb alla liigitasin. |
Vot täpselt.
Seega ei oska sa selle muusika kuulamist päris täpselt hinnata, dnb jaguneb tegelt mitmeteks stiilideks:
neurofunk, darkstep, technoid, techstep, trancestep, liquidfunk, wobble jms
Counterstrike ja Paul B on küll dnb, lihtsalt pole mitte selline, kuhu sa saad süveneda, ning siis alles mõistad kui hästi on lugu tehtud.
Lihtsalt proovi pärast võiksid kuulata selliseid artiste nagu: Noisia, High Contrast, Bad Robot, London Elektricity jpm
Mina näiteks miskite random kõllide täis naudingut sellisest muusikast kätte ei saa
|
|
Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
0 :: |
0 |
|
tagasi üles |
|
 |
CoiL
HV Guru

liitunud: 07.06.2006
|
17.05.2007 20:30:14
|
|
|
Toomasx kirjutas: |
CorsairX kirjutas: |
vat täpselt jah ei tea mis stiilideks see trumm ja bass jaguneb ja mind pole kunagi need kindlad stiili-piirid huvitanud.... antud juhul tegin suurema üldistuse ning loodan, et ei solvanud kellegi tundeid kui paul b ja counterstrike`i lihtsalt dnb alla liigitasin. |
Vot täpselt.
Seega ei oska sa selle muusika kuulamist päris täpselt hinnata, dnb jaguneb tegelt mitmeteks stiilideks:
neurofunk, darkstep, technoid, techstep, trancestep, liquidfunk, wobble jms
Counterstrike ja Paul B on küll dnb, lihtsalt pole mitte selline, kuhu sa saad süveneda, ning siis alles mõistad kui hästi on lugu tehtud.
Lihtsalt proovi pärast võiksid kuulata selliseid artiste nagu: Noisia, High Contrast, Bad Robot, London Elektricity jpm
Mina näiteks miskite random kõllide täis naudingut sellisest muusikast kätte ei saa  |
Ma ütleks et oskan vägagi selle muusika "dnb" kuulamist hinnata ning näiteks paul b viib mind mõtetega täiesti teisele "planeedile".
Antud juhul ei mängi need dNb erinevad "liigid" mingit rolli... võtsin asja rohkem üldpildis. Noisia`t ja Bad Robot`it olen kuulnud btw.
Üldistatult on "nitaki-näötaki" stiilil kõvasti vähem erinevaid heliribasid mida miximisel ja masterdamisel kokku sobitada kui instrumentaalmuusikal.
Sealt tuleb ka vahe miks "dnb`d" kuulates pole eriti probleemi kui kesksagedused jäävad vajaka. Üldiselt oleneb ka tohutult inimese muusikamaitsest (kui palju ta on erinevatesse stiilidesse süvenenud jne.). Usu mind... minu muusikaline vaatepilt on VÄGA lai ning tavaliselt ma KUULAN mitte ei kuule muusikat... nimelt olen ise muusik (bassimees) ning tean täpsemalt mida kuulata ning mis helisid kõrvaga üksteisest eristada jne. Samuti ei käi antud juhul arutlus selle üle kui hästi on üks lugu tehtud (see sõltub tohutult inimesest endast) vaid sellest kas mingite odavate 2.1 kõralitega on talutav "tümakat" kuulata ning kas need kõlbavad ka keerulisema ja pillirohkema muusika kuulamiseks.
|
|
Kommentaarid: 95 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
83 |
|
tagasi üles |
|
 |
vladimir
HV kasutaja

liitunud: 03.09.2004
|
17.05.2007 21:16:58
|
|
|
Novot. Mo muusikaline maitse on ka ääretult lai ja üritan seda kogu aeg aiva laiendada. Muusikat on ka omal ajal tehtud (endine klahvimees rokibändis, aegajalt saab elektroonilist jämmi keevitatud raaliga), viimasel ajal olen ka mönel väiksemal üritusel heli teinud. Süsteeme on kuuldud igasuguseid - alates plasttopsides RCF aktiivkõlaritest päris suurte kontsertsüsteemidega (kuigi viimaste nuppude taga pole tegemist olnud). Toda AMPEG-i pole oma silmaga, tösi küll, näinudki, aga kuna tegu ikkagi basskidra võimuga, siis on sel vähe teised kriteeriumid kui kodu- või FOH süsteemil, millede peamine missioon on (taas)esitada võimalikult moonutustevaba heli.
Ja ka ma KUULAN muusikat. Ja just seetöttu väidangi, et olgu stiil missugune tahes, tasakaalustatud sageduskarakteristika ning väikesed moonutused kölarite (ja vöimendite, kuigi nende puhul on asi palju lihtsam, kui kölaritega) puhul on oluline (kuigi pulksirget ASK-d on ka suht mõttetu taga ajada). Ehk siis mo jutu point - odavate x.1 süsteemidega pole suurt midagi teha, kui tahad töepoolest muusikat NAUTIDA, niisama vaikse taustamuusika tegemiseks kölbavad küll. Söltumata kuulatavast stiilist.
Vastuseks küsimusele "kui palju on dNb-s üldjuhul keasksageduse piiridesse kuuluvaid helisid?" - täpselt sama palju kui igas teises žanris. Seda näitab kasvõi radade spektraalanalüüs, mis näeb peaaegu iga muusika stiili puhul enam-vähem ühesugune välja, meenutades väga umbkaudselt roosa müra spektrit, ja kus kõige suurem energia on madalatel sagedustel. Meeldetuletuseks - nt. trummikomplekt (mida DnB-s ohtralt sämplitakse-simuleeritakse) esitab enam-vähem kogu inimesele kuulda olevat sagedusvahemikku. Sageli kasutatakse bassisaundide puhul väga rikkalikke harmoonilisi, mis avalduvad just kesksageduses.
|
|
Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
0 :: |
7 |
|
tagasi üles |
|
 |
CoiL
HV Guru

liitunud: 07.06.2006
|
17.05.2007 21:45:06
|
|
|
vladimir kirjutas: |
Toda AMPEG-i pole oma silmaga, tösi küll, näinudki, aga kuna tegu ikkagi basskidra võimuga, siis on sel vähe teised kriteeriumid kui kodu- või FOH süsteemil, millede peamine missioon on (taas)esitada võimalikult moonutustevaba heli. |
Väheke teised kriteeriumid küll aga ma sain sinu tesktist aru nagu viitaksid, et ma pole eales "õiget" bassi kuulnud. Vot olen küll
Aga jah... see pillivõimenduste ja kabinettide värk on natu teine teema. Siiski vaidleks vastu selle koha pealt, et "tümakal" on samapalju kesksagedusi kui instrumentaalmuusikal. Nimelt miks on kesksagedusi üldjuhul "tümakas" just vähem kui instrumentaalmuusikas? Sellepärast, et see "stiil" põhineb rütmil ja madalal otsal... ning selle madala otsa "puhtuse" ja sustain`i säilitamiseks üritatakse madalama otsa kesksagedusi vältida kuna see lööb selle "puhta bassi" sogaseks ning siis peaks tunduvalt rohkem tegelema kompresseerimisega ning see muudab soundi liiga kuivaks ja tuimaks. Vähemalt nii olen ma kuulnud neilt kes tegelevad "tümaka" loomisega. Sama näitab mingil määral ka test nende 2.1 juustude kõlaritega. Kui "tümakas" oli täitsa ok kuulata siis instrumentaal-muusikast kukkus väga suur osa ära ning asi kõlab suht s**asti Kusjuures ma polegi veel ühtegi X.1 helisüsteemi kuulnud kus oleks normaalsed kesksagedused. Kahjuks on X.1 kogemused siiani olnud enamjaolt kesk-klassi tehnika vallast... kuigi korra sai ka oldud majas kus oli ~500000.- helisüsteem. Kahjuks peale raadio ei saanud tollel hetkel midagi muud kuulata
|
|
Kommentaarid: 95 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
83 |
|
tagasi üles |
|
 |
alariv
HV kasutaja

liitunud: 14.07.2005
|
17.05.2007 21:51:09
|
|
|
CorsairX kirjutas: |
[kuigi korra sai ka oldud majas kus oli ~500000.- helisüsteem. Kahjuks peale raadio ei saanud tollel hetkel midagi muud kuulata  |
üldpildi ikka said - kuidas mulje jäi?
|
|
Kommentaarid: 15 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
tagasi üles |
|
 |
vladimir
HV kasutaja

liitunud: 03.09.2004
|
17.05.2007 22:32:08
|
|
|
CorsairX kirjutas: |
Nimelt miks on kesksagedusi üldjuhul "tümakas" just vähem kui instrumentaalmuusikas? Sellepärast, et see "stiil" põhineb rütmil ja madalal otsal... ning selle madala otsa "puhtuse" ja sustain`i säilitamiseks üritatakse madalama otsa kesksagedusi vältida kuna see lööb selle "puhta bassi" sogaseks ning siis peaks tunduvalt rohkem tegelema kompresseerimisega ning see muudab soundi liiga kuivaks ja tuimaks. Vähemalt nii olen ma kuulnud neilt kes tegelevad "tümaka" loomisega. |
Huvi pärast, kust säärane info? Seda artiklilt Funktion-One-lt lugedes, olen aru saanud hoopis vastupidi, tsiteerin:
tsitaat: |
To make sure of the low end the Funktion-One uses Infrabasses dealing with the
"weight" part of the bass from 20Hz to 50Hz. F218s (or F215s) supply the "punch" of
the bass from 50Hz to 100Hz, whereupon we move to newly evolved horn loaded
designs (15” or 2x12”) to take care of upper bass and low mid, the "speed" part,
from 100Hz to 200Hz. |
Ehk siis, bassile annab "kiiruse" ja ataki just kõrgem bass/madalam kesksagedus 100...200 Hz, auk selles piirkonnas muudab bassi mudaseks ja "aeglaseks". Seda kinnitavad muuseas ka mo kunagi tehtud katsetused ekvalaiseriga. Veel enam, paljudele tavakodanikele tundub just selline "auklik" sageduskäik võimsa ja madala bassina, seevastu sirge karaga bassi kirjeldatakse sageli kui "mõttetut kuiva tagumist" (ehk ka siit põhjus, miks osad "muusikakeevitajad" kesksagedust masterdades vähemaks keeravad?).
|
|
Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
0 :: |
7 |
|
tagasi üles |
|
 |
CoiL
HV Guru

liitunud: 07.06.2006
|
18.05.2007 00:06:11
|
|
|
See tesktijupike ei ütle mitte midagi tarka ning see jutt käib konkreetse firma toodangu kohta & see räägib KÕLARITEST. Mina räägin hoopis muust - miximisest ja masterdamisest, "tümaka" tegemisest kus low-mid helide segunemist madala otsaga üritatakse vältida kuna see põhjustab "sogaseid" helisid. "whereupon we move to newly evolved horn loaded designs to take care of upper bass and low mid..." jutt käib rohkem toote tehnoloogiast ja selle spetsifikatsioonist. Pigem just nagu üritatakse näidata, et see uuem tehnoloogia suudab neid helisid paremini taluda/välja tuua vms." kuigi ka seda on raske sellest lausest välja lugeda. Üldse on raske sellest lõigust midagi tarka välja lugeda low-mid ja low helide üksteise segunemise kohta! Muidugi pole see "tümaka" värk päris minu teema aga IMO üritad sa mingi lambi tekstiga oma tarkust vms. näidata Loe ikka tervet lauset... ja ürita tervest kontekstist aru saada. Lugesin selle teksti kõik läbi ja pretty "useless" information IMO.
alariv kirjutas: |
CorsairX kirjutas: |
[kuigi korra sai ka oldud majas kus oli ~500000.- helisüsteem. Kahjuks peale raadio ei saanud tollel hetkel midagi muud kuulata  |
üldpildi ikka said - kuidas mulje jäi? |
Ütleme nii et parima soundiga raadio mida kuulnud olen. Aga arvestada tuleb ka sellega et kogu helisüsteem oli seatud vastavalt ruumile. Btw, põhikeskusest sai majas igasse tuppa eraldi musa mängima panna ning peaaegu kõike üheainsa puldiga ... krdi tuus värk IMO.
|
|
Kommentaarid: 95 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
83 |
|
tagasi üles |
|
 |
vladimir
HV kasutaja

liitunud: 03.09.2004
|
18.05.2007 01:12:21
|
|
|
CorsairX kirjutas: |
See tesktijupike ei ütle mitte midagi tarka ning see jutt käib konkreetse firma toodangu kohta & see räägib KÕLARITEST. Mina räägin hoopis muust - miximisest ja masterdamisest, "tümaka" tegemisest kus low-mid helide segunemist madala otsaga üritatakse vältida kuna see põhjustab "sogaseid" helisid. "whereupon we move to newly evolved horn loaded designs to take care of upper bass and low mid..." jutt käib rohkem toote tehnoloogiast ja selle spetsifikatsioonist. Pigem just nagu üritatakse näidata, et see uuem tehnoloogia suudab neid helisid paremini taluda/välja tuua vms." kuigi ka seda on raske sellest lausest välja lugeda. Üldse on raske sellest lõigust midagi tarka välja lugeda low-mid ja low helide üksteise segunemise kohta! Muidugi pole see "tümaka" värk päris minu teema aga IMO üritad sa mingi lambi tekstiga oma tarkust vms. näidata Loe ikka tervet lauset... ja ürita tervest kontekstist aru saada. Lugesin selle teksti kõik läbi ja pretty "useless" information IMO. |
OK, proovime uuesti - sellest artiklist tõin lihtsalt välja lõigu, mis kirjeldab erinevate sageduste rolli bassikäikudes/rütmis. Võtame nt. stuudios salvestatud topeltbasstrummi raja ja lisame sellele, ütleme 2. järku, low-pass filtri ning hakkame lõikesagedust järjest madalamaks ajama. Mida märkame? Kui lõikesagedus on kuskil nii 100..80 Hz kandis, hakkab rada muutuma "mudaseks" - löögid ei ole enam teineteisest nii selgesti eristatavad. Kusagil 50 Hz lõikesagedusega on tulemus lihtsalt ühtlane mürin. EHK: bassikäikude ataki, kiiruse ja selguse kohapealt on kõige olulisem roll just kõrgemal bassil/madalamal kesksagedusel, ning nende sageduste nõrgendamine miksimisel/masterdamisel (või siis taasesitussüsteemis, vahet pole) ei muuda bassi küll kuidagi "puhtamaks".
Kui vaatame nüüd asja kesksageduse koha pealt, siis võtame nt. solniku, mille põhiline energia jääb nii 1 kHz kanti, kuid samas on (sõltuvalt trummist endast) päris suur energia ka ca 200 Hz sagedustel, mis on tantsumuusikas väga oluline, kuna on samuti rinnakorviga hästi tunda. Solnik on rütmi seisukohalt väga oluline - tüüpiline rokirütm nt. pumm-tahh-pumm-pumm-tahh, mida siis täiendavad taldrikud.
Kui nüüd tekitada "auk" kesksagedustes, siis kaob paratamatult ka solniku teravus (lisaks bassikäikude/basstrummi "kiirusele"/atakile), kannatab kogu rütm. OK, miksimisel-masterdamisel pole see probleem (bassikäiku saab filterdada nii, et solnik, vokaal ja muu jääb puutumata), küll aga odava otsa x.1 süsteemide puhul, millel kesksageduses auk (just madalamas kesksageduses/kõrgemas bassis, 100...200 Hz kandis). Ehk: odava otsa x.1 süsteem ei suuda esitada tantsumuusikat (sh DnB-d) nii hästi, kui parem süsteem. MOTT.
Aga madala kesksageduse ja madalsageduste segunemine ei ole midagi ebaloomulikku, praktiliselt iga bassiinstrumendi puhul see toimub (kuna tekivad harmoonilised sagedused) ja annab pillile tämbri. Mis puutub nt. basskitarri ja soolokitarri helide segunemisse, siis tavaliselt üritakse teha nii, et soolokidrast lõigatakse madalad sagedused (kuna kaks pilli mängimas bassi... Noh, ütleme nii, et akordid ja kontrapunktid bassisagedustel ei ole just kõige paremad asjad...), basskidra aga mängib enam-vähem kõike (proovi veel slap-bassil kesksagedused ära lõigata!). Põhimõtteliselt sama kehtib ka elektroonilise muusika, sh DnB, puhul, kus, nagu juba varem mainitud, bassi küllastatakse väga rikkalike harmoonilistega, ja peab ütlema, et see kõlab kuradimoodi hästi
PS. Mis puutub Funktion-One'i, siis oli see artikkel mul lihtsalt arvutis ja kergesti kättesaadav tsiteerimiseks, üldiselt on seesama jutt erinevate sageduste olulisusest ammu tuntud tõde ja igal pool käsitletud. Isiklikul tasandil on Funktion-One'i filosoofia kõlarite konstrueerimisel - vokaali sagedusriba ca 200...6000 Hz olgu filtritega lõhkumata ja (taas)esitatud ühe valjuhääldi poolt - kõige südamelähedasem ja üritan ka ise kõlareid valides/konstrueerides seda jälgida.
|
|
Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
0 :: |
7 |
|
tagasi üles |
|
 |
CoiL
HV Guru

liitunud: 07.06.2006
|
18.05.2007 05:25:08
|
|
|
tsitaat: |
Ehk: odava otsa x.1 süsteem ei suuda esitada tantsumuusikat (sh DnB-d) nii hästi, kui parem süsteem. MOTT |
Ma ei väitnudki omaarust et mingi odav juust mängib nii hästi "mütakat" kui parem süsteem. Üritasin selgeks teha ,et erinevate muusikastiilidega
käituvad süsteemid erinevalt... "tümakal" ei ole kesksageduste puudulikkust eriti märgata aga seevastu instrumentaalsel ja pillirohkemal muusikal
mängib helisüsteem ja kesksagedused palju suuremat rolli. Kõik sinu jutt on põmst. õige ja ilmselt olen siis valet "infi" saanud ning tunnistan seda.
Aga siiski... kuidas sa seletad seda ,et "tümakal" pole erilist kadu märgata aga instrumentaalmuusikal on kesksageduste puudulikkus kõvasti rohkem tunda odavama otsa ja kesk-klassi X.1 süsteemidel? Olen mitmeid erinevaid kesk-klassi süsteeme kuulnud ja neil kõigil on vähegi keerulisema muusika kuulamisel kesksagedustest kõvasti puudu. Üldjuhul tavainimese kõrv ei pane seda eriti tähele aga kui vähegi teravama kõrvaga kuulaja siis on vahe "tümakal" ja instrumentaalmuusikal selgesti kuulda. Võibolla on see tingitud "tümaka" stiili instrumentide kesisusest? Kui bändis on pille 5 + laul siis läheb iga pilli erinevale heliribale asetamisega suht kitsaks ning just low-mid helid on need mis tekitavad kogu kompoti kokku miksimisel ja masterdamisel probleeme (enda stuudio kogemute põhjal). Kui näiteks juba bassil kesksagedused salvestamisel madala otsaga samal tasemel või rohkem hoida siis tekib nö. "jõmin" mis muudab teised instrumendid sogaseks. Siinkohal keeratakse bassil neid low-mid helisid vähemaks ning tuuakse täiteks kitarri low-mid helid ning keeratakse kitarril low-end helid vaiksemaks.
Iga instrument nõuab üldjuhul oma heliriba et nad üksteist häirima ei hakkaks ning heli võimalikult moonutamatta oleks. Kõikide pillide kokku kõlamisel mängib selline low-mid helidega askeldamine suurt rolli sest pahatihti tekitavadki need "jõminat ja soga".
|
|
Kommentaarid: 95 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
83 |
|
tagasi üles |
|
 |
heretic666
HV Guru

liitunud: 13.02.2006
|
18.05.2007 11:15:46
|
|
|
Toomasx kirjutas: |
neurofunk, darkstep, technoid, techstep, trancestep, liquidfunk, wobble |
üks ja sama lihtne muusika.
Tramm ja buss ei anna mingitki mõtet edasi mõnedel lugudel. Kiviajal taoti kaikaga vastu kaljuseina, et ka mingit sõnumit edasi anda, see muusikastiil aga on puhas bass niisama + heliefektid. Selge see, et head helisüsteemi see ei taha, vaielge vastu, palju tahate.
|
|
Kommentaarid: 72 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
70 |
|
tagasi üles |
|
 |
vladimir
HV kasutaja

liitunud: 03.09.2004
|
18.05.2007 11:23:08
|
|
|
Ka "tümakal" ja "tümakal" on vahe. Mingi lihtlabase eurodisko/popi puhul pole vast tõesti suurt vahet, milline sageduskara on, aga kvaliteetse tantsumuusika puhul on kesksagedused palju olulisemad - trance-muusika struktuur on sageli sama keerukas kui klassikalisel sümfoonial ja erinevaid instrumente ka pea sama palju. DnB on pisut lihtsam, kuid mõnes stiilis kasutatakse palju jazzile omaste instrumentide sämpleid ja vokaale, ning siis on ka helitehnika puudujäägid kesksageduses hästi kuulda. Sama kehtib house kohta.
|
|
Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
0 :: |
7 |
|
tagasi üles |
|
 |
Dirty Harry
HV Guru
liitunud: 05.09.2002
|
18.05.2007 11:31:14
|
|
|
vladimir kirjutas: |
Ka "tümakal" ja "tümakal" on vahe. Mingi lihtlabase eurodisko/popi puhul pole vast tõesti suurt vahet, milline sageduskara on, aga kvaliteetse tantsumuusika puhul on kesksagedused palju olulisemad - trance-muusika struktuur on sageli sama keerukas kui klassikalisel sümfoonial ja erinevaid instrumente ka pea sama palju. DnB on pisut lihtsam, kuid mõnes stiilis kasutatakse palju jazzile omaste instrumentide sämpleid ja vokaale, ning siis on ka helitehnika puudujäägid kesksageduses hästi kuulda. Sama kehtib house kohta. |
Suvalise muusikastiili puhul on tänapäeval situatsioone, kus seda saab "iga loll" harrastada. Ehk siis leidub nii kehva tantsumuusikat, metalit kui ka klassikat niiet tapab. Ütlekski, et tänapäeval on väga paljud mõisted devalveerunud nii infotehnoloogia maailmas kui muusikastiilide omas. Liiga palju on müra ja saasta.
|
|
Kommentaarid: 181 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
1 :: |
145 |
|
tagasi üles |
|
 |
CoiL
HV Guru

liitunud: 07.06.2006
|
18.05.2007 13:35:11
|
|
|
heretic666 kirjutas: |
Toomasx kirjutas: |
neurofunk, darkstep, technoid, techstep, trancestep, liquidfunk, wobble |
üks ja sama lihtne muusika.
Tramm ja buss ei anna mingitki mõtet edasi mõnedel lugudel. Kiviajal taoti kaikaga vastu kaljuseina, et ka mingit sõnumit edasi anda, see muusikastiil aga on puhas bass niisama + heliefektid. Selge see, et head helisüsteemi see ei taha, vaielge vastu, palju tahate. |
Üldjuhul on see jah samalaadne ja suht lihtne muusika ning neid artiste kes oma lugudega "feelingut" muusikalises mõttes ning muusiku
vaatepildis edasi annavad on vähe. Ning ikkagi on ka minu arvamus sama, et üldjuhul "tümakas" ei vaja mingit über helisüsteemi et seda
normaalselt kuulata. Ja siiski põhineb "tümakas" peamiselt ühel instrumendil - trummil - ülejäänu on nö. background helid rämedalt võttes...
Pille ON üldistatult "tümaka" stiilis VÄHE ning sellest ilmselt ka see, et seda võimalik "normaalselt" kuulata ka odavama helitehnikaga ilma ,et midagi erilist kaotsi läheks. Kusjuures ei mängi rolli kui mega kõvasti või vaikselt kuulata.
vladimir kirjutas: |
trance-muusika struktuur on sageli sama keerukas kui klassikalisel sümfoonial ja erinevaid instrumente ka pea sama palju. DnB on pisut lihtsam, kuid mõnes stiilis kasutatakse palju jazzile omaste instrumentide sämpleid ja vokaale, ning siis on ka helitehnika puudujäägid kesksageduses hästi kuulda. Sama kehtib house kohta. |
Ise ka usud mis sa räägid? Tundub ,et sa pole stuudios reaalse toimiva 5+ erinevate pillidega korralikku salvestustööd teinud (mina olen). Juba sellise bändi puhul on pillide erinevatele heliribadele asetamisega raskusi, et pillid üksteist häirima ei hakkaks ning ma ei väsi kordamast, et low-mid sagedused on üldjuhul need mis probleeme tekitavad. Trääänzu struktuuri võrdlemine klassikalise sümfooniaga??? täielik kräpp jutt! Mulle tundub see träänsu sümfooniaga võrdlemine püüdlusega näidata , et "näe, träänz on ka väga keeruline ja tähtis muusika" ....loomulikult on ka sellel stiilil oma keerulisus aga võrdlus klassikalise sümfooniaga ...mida veel? Jällegi... kui träänzu võib suht vabalt kuulata odavama tehnikaga siis proovi sa klassikalist sümfooniat sellise tehnikaga kuulata Üldpildis võttes nõustun heretic666 arvamusega... vaielge vastu palju tahate...
|
|
Kommentaarid: 95 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
83 |
|
tagasi üles |
|
 |
Crz
Kreisi kasutaja
liitunud: 24.02.2006
|
18.05.2007 14:34:48
|
|
|
heretic666 kirjutas: |
Toomasx kirjutas: |
neurofunk, darkstep, technoid, techstep, trancestep, liquidfunk, wobble |
üks ja sama lihtne muusika.
Tramm ja buss ei anna mingitki mõtet edasi mõnedel lugudel. Kiviajal taoti kaikaga vastu kaljuseina, et ka mingit sõnumit edasi anda, see muusikastiil aga on puhas bass niisama + heliefektid. Selge see, et head helisüsteemi see ei taha, vaielge vastu, palju tahate. |
No pliis lubage naerda
DnB ei anna lugudel mõtet edasi? Puhas bass + heliefektid?
retard alert
|
|
Kommentaarid: 90 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
10 :: |
5 :: |
60 |
|
tagasi üles |
|
 |
vladimir
HV kasutaja

liitunud: 03.09.2004
|
18.05.2007 15:02:46
|
|
|
CorsairX kirjutas: |
Ise ka usud mis sa räägid? /.../ Trääänzu struktuuri võrdlemine klassikalise sümfooniaga??? täielik kräpp jutt! Mulle tundub see träänsu sümfooniaga võrdlemine püüdlusega näidata , et "näe, träänz on ka väga keeruline ja tähtis muusika" ....loomulikult on ka sellel stiilil oma keerulisus aga võrdlus klassikalise sümfooniaga ...mida veel? Jällegi... kui träänzu võib suht vabalt kuulata odavama tehnikaga siis proovi sa klassikalist sümfooniat sellise tehnikaga kuulata Üldpildis võttes nõustun heretic666 arvamusega... vaielge vastu palju tahate... |
Krt, jätkem nüüd poriloopimise, ja üksteise lolliks sõimamise - ega me mingid poliitikud ole
Mis puutub trance'i, siis 90% Eesti inimestest pole trance'i elusees kuulnudki. Mõtlen selliseid nimesid nagu Paul van Dyk, Armin van Buuren, Young Parisians, Paul Oakenfold, Traxxtor jt. Tavaliselt peetakse trance'ks mingit hardstyle/eurobeati vms, mis on tõesti väga lihtsakoeline muusika. Õiges trance's on väga tugevad meloodiad, kontrapunktid, teemaarendused, harmoonia... See ühtlaselt matsuv basstrumm on seal lihtsalt rütmi toetaja, rõhk sõnal toetaja, suurem osa rütmist antakse edasi süntidega, ja kesksagedus tähtsaim osa muusikast. Trance saab ilma subbassita hakkama, aga ilma kesksageduseta kaob igasugune mõte sel.
tsitaat: |
Tundub ,et sa pole stuudios reaalse toimiva 5+ erinevate pillidega korralikku salvestustööd teinud (mina olen). Juba sellise bändi puhul on pillide erinevatele heliribadele asetamisega raskusi, et pillid üksteist häirima ei hakkaks ning ma ei väsi kordamast, et low-mid sagedused on üldjuhul need mis probleeme tekitavad. |
Ei ole jah. Ja kuidas see asjasse puutubki? Jutt käib meil ikkagi helitehnika olulisusest muusika kuulamisel, mitte helisalvestuse nüanssidest. Seda ei eitagi, et low-mid sagedused probleeme põhjustavad. Olen seda ise ka kogenud, kui sai paari väiksema bändi laive helindatud. Eriti mõjutab see just kõne taasedastuse selgust, seetõttu eelistan vokaalil (ja ka soolokidral) alumised sagedused kuni ca 150 Hz-ni ära lõigata. Bassi eelistan mitte niiväga lõigata, eriti, kui on oht, et bassist släppima hakkab
|
|
Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
0 :: |
7 |
|
tagasi üles |
|
 |
iceincube
HV veteran

liitunud: 18.11.2005
|
18.05.2007 15:39:26
|
|
|
Mul endal on prooblem kogu muusika kuulamisega juba täielik bassi fiil vist varsti.
Vaikselt muusikat enam ( kas üldse kunagi ) kuulata ei oska enam. Kõrgeid helisid ja ka treblet üldse mu muusikakuulamises ei esine enam.
Vahel kui eq-d kruttida siis avastan jälle, et selles ja tolles looso on ikka sitaks sagedusi mis ka sellele loole lisapauerit annab.
Samas ei kesta see hetk tavaliselt kaua ja bass pehmendab edasi ajusid kuni öökimiseni ning siis muss vaikseks või üldse vait.
ning jah. minuarvates ka mängib tehnika väga suurt rolli.
Arvuti plastplõnnidesst ei suudaks enam küll kuulata mussi.
Samas on muusika selline ka mis lihtsalt ei kõlba (minujaoks) vaikselt kuulata, pauer jääb kaduma
|
|
Kommentaarid: 39 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
37 |
|
tagasi üles |
|
 |
Draax
HV veteran

liitunud: 21.03.2005
|
18.05.2007 15:45:07
|
|
|
vladimir kirjutas: |
CorsairX kirjutas: |
Ise ka usud mis sa räägid? /.../ Trääänzu struktuuri võrdlemine klassikalise sümfooniaga??? täielik kräpp jutt! Mulle tundub see träänsu sümfooniaga võrdlemine püüdlusega näidata , et "näe, träänz on ka väga keeruline ja tähtis muusika" ....loomulikult on ka sellel stiilil oma keerulisus aga võrdlus klassikalise sümfooniaga ...mida veel? Jällegi... kui träänzu võib suht vabalt kuulata odavama tehnikaga siis proovi sa klassikalist sümfooniat sellise tehnikaga kuulata Üldpildis võttes nõustun heretic666 arvamusega... vaielge vastu palju tahate... |
Krt, jätkem nüüd poriloopimise, ja üksteise lolliks sõimamise - ega me mingid poliitikud ole
Mis puutub trance'i, siis 90% Eesti inimestest pole trance'i elusees kuulnudki. Mõtlen selliseid nimesid nagu Paul van Dyk, Armin van Buuren, Young Parisians, Paul Oakenfold, Traxxtor jt. Tavaliselt peetakse trance'ks mingit hardstyle/eurobeati vms, mis on tõesti väga lihtsakoeline muusika. Õiges trance's on väga tugevad meloodiad, kontrapunktid, teemaarendused, harmoonia... See ühtlaselt matsuv basstrumm on seal lihtsalt rütmi toetaja, rõhk sõnal toetaja, suurem osa rütmist antakse edasi süntidega, ja kesksagedus tähtsaim osa muusikast. Trance saab ilma subbassita hakkama, aga ilma kesksageduseta kaob igasugune mõte sel. |
Üle tüki aja üks asjalik postitus muusika arutelu mõistes.
Omalt poolt soovitan sellist duot nagu Leama & Moor - stiililiselt peaks olema tegu ambient trance'iga.
|
|
Kommentaarid: 28 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
28 |
|
tagasi üles |
|
 |
|
lisa lemmikuks |
|
|
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|