[aise]

täpselt, ise panin ka esimesel korral selle voldiku järgi püsti, nii õpid ise ka midagi

[speedo]

hmm mina kasutan ruutrit kui wifi vastuvõtjana. ehk suunasin antenni peale ja seal saan netti. ja läheb otse arvutisse , vot . peale sunnitud formatit ma ei saanud enam antenniga ühendust. eh k ma ei oska kasutada seda fkink rootrit . a nohh see oli arvutispetsidele ka paras kirves , sellle rooteriga otse netti sisse saamine !

[OFFF]

V6iks nende combopurkida jaoks ju va"lja m6tleda uue sõna - MATS
ehk siis

M-arsruuter
A-ccesspoint
T-ulemyyr
S-witch

V6i puht eestikeelsena - MTVT

M - arsruuter
T - ulemyyr
V - 6rgu lyliti
T - raadita v6rgu pa"a"supunkt

V6i MMTVT kui seade sisaldab ka modemit (m6ned sisaldavad)

Eesti keeles on muidugi nende lyhendite ja akronyymide aretamine keerukas, kuna nimis6nad kalduvad kaasha"a"likuga algama.

Kodune Netijagamis Purk oleks siis KNP

A. v6i pakkuge ise variante

[High-Q]

vanast arvutist linuxi baasil tehtud ruuter = RONT
tavaline broadband ruuter koos switchiga = seebikarp (kui wifiga, siis võib ju seda mainida, et wifi-seebikarp)

nii lihtne ongi.

[OFFF]

[High-Q]

ADSL modemit sisaldav seebikarp ongi ADSL-seebikarp ja kaabelmodemit sisaldav seebikarp on kaabel-seebikarp.
mingeid sisaldavaid või mittesisaldavaid nimesid pole küll vaja.
switchi mittesisaldav ruuter ei ole õige seebikarp vaid pigem nimetaks seda NAT-i purk. Kõik mis see teeb, on nati ja muud tähtsat midagi (okei, port forwarding, tulemüür jne, aga see pole antud olukorras oluline, sest üldnimi on NAT). kui on adsl-iga seade, siis ADSL nati purk.

[OFFF]

[unn]

Oskab lugupeetud foorumlasest keegi öelda,et mis otsaga kaabliots peab olema,kui sooviks nimetatud isendile välisantenni külge pookida(N-isane või SMA)?
Plaanin panna http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store.cgi?lng=est&page=!900-007#!900-007 antenni ja siis vajalik õige üleminek...

[High-Q]

rahvamõistes on seebikarp see, kus WAN ots sisse tuleb, jagab netti ja saab oma arvuteid sabapidi sisse toppida. Isegi sel puhul, kui saab ainult ühte sabapidi sisse pista (1 lan ots).
Seda muidugi ei tasuks sillaga (bridge) segi ajada (kuigi sellel ka 1 sisse ja 1 välja pesad), sest sild ei oska nati (netijagamist) teha.
kui LAN otsa üldse ei ole, siis tegu on harvaesineva seadmega. Siiski toome reaalse näite: wireless AP (või isegi bridge), kus tuleb WAN kaablina sisse aga kliendid saavad võrku läbi õhu ja niiviisi reaalset switchi LAN poole pealt pole ju vaja.

mina liigitaks:
seebikarp
sild (näiteks dsl modem või kaabelmodem on sild, kui pole sellel ruuterifunktsioone)
wifi-purk (seade, mille primaarne funktsioon on wifitamine)
ront
repiiter (ehk siis seade, kus vaid tavaline signaali jagav funktsioon, pistaks siia hubid ja switchid)

natipurgi võiks ära unustada

[OFFF]

[Draqula]

[zbx]

tehnoturus tehti mulle kohapeal 5 minutiga vahva pigtail (50cm (kusjuures pikem poleks olnud oluliselt kallim)), ühes otsas isane TNC-RP ja teises otsas emane N ja hinnaks oli natuke üle 100 krooni.

[Vidget]

Sai omale kah Linksys wrt54g v3.1 muretsetud. Kuid ohh häda....kuidagi kole aeglane on veebiliides. Olen konfinud erinevaid seebikarpe, kuid alati on asi kiirelt käinud. On kellelgi soovitusi ses osas?
Siis on vaja peale lasta Sveasoft Alchemy v1.0, aga jälle probleem: This firmware is for WRT54G V1.0, V1.1, V2.0, V2.2 and WRT54GS V1.0, V1.1 routers only. Ja ei söö ta mitte seda
Soovitage mõnd Fw, et saaks wifi clientina jooksma.

[Silver?!]

OpenWRT valgevenelane

[Vidget]

[wookie]

[Draqula]

[Vidget]

[wookie]

[Vidget]

[OFFF]

[wookie]

[olc]

[wookie]

Enivei... kui mul enesetunne veidi paraneb, siis ma ilmselt viskan mingi juhendi, kuidas OpenWRT abil üht teist ja kolmandat teha.. äkki on abiks.

[Vidget]

Enivei sain ma ruuterile uue FW peale. Kasutasin vahepealse firmwarena HyperWRT'd ja siis uuendas karbike end ilusti Sveasoft Alchemy FW'ga. Nüüd on client mode ilusti olemas.
Kuid ilmselt tuleb minna ikkagi üle OpenWRT peale.

[B-52 Stratofortress]

Mul on probleem WRT54GS signaaliga. Kas see ongi normaalne et signaal k]igub nii suurtes vahedes, kui seade on pooleteist meetri kaugusel inteli 2100b wifi adapterist. http://www.hot.ee/alien1776/wrt54gs.gif

[olc]

[Draqula]

[B-52 Stratofortress]

[Draqula]

[Vidget]

[leits]

hmm, mõni sait äkki anda kellelgi, kus olek s saada wrt54gs 3rd party frimwaresid.

[Ivoshiee]

[Silver?!]

[Vidget]

[siim]

Tegemist täiesti uue purgiga. Asub kliendi juures ning ise sinna kohe ligi ei pääse.

Probleem ise seisneb selles, et pidevalt katkeb wifi ühendus ära ning mõne aja pärast taastub. Seadmel telefonitsi uurides mingeid anomaaliaid ei paista olevat.
Wifi on ilma igasuguste turvadeta üles seatud, mingid autentimisega seonduvad probleemid seda põhjustada ei saa.

Seade sai välja vahetatud, sest eelmine traadita võrku pakkuv purk tegi samasuguseid trikke.

Kas keegi oskaks spekuleerida, milles probleem seisneda võib, või kuhu poole peaks pilgu suunama et potentsiaalset allikatehulka vähendada.

[Death]

segajad ja levi. ainus asi mis edasi käitub IMHO. kanalivahetus võib kasuks tulla.

[Silver?!]

Aga kui kliendiseade on sama äkki on viga hoopis seal. Samuti kui kaugel on client AP'st, kas nende vahel on otsenähtavus jne. Võib ju kilendimasinasse panna netstumbleri ning lasta selles ööpäevakese tiksuda, siis on näha mis toimub.

[siim]

Segajaid ma ise oletasin, aga ei oma õrna aimugi, mida otsida. Leviprobleemid on välistatud, sest seade asub tööjaamadest maksimum 10m kaugusel ilma barjäärideta.

Kliendiseadmed on kõik erinevad ning tõesnäosus et kõik tööjaamad on tuksis ning AP mitte on suht väike.

[ref]

nii, eile just troubleshootisin endal sama muret (WRT54G), probleem oli selles, et AP asus põrandal, kui lauale tõstsin kadusid mured (manuaali lugedes on seal ka kirjas, et asetada võimalikult kõrgele)

üldiselt, kui ap on piisavalt kõrgel, siis soovitaks kanalivahetusega (kui 1 ei aita aitab ehk teine kanal jnejnejne) proovida + stabiilne vool ei tee ka paha (kuigi siiani pole veel ette juhtunud linksysi purke, millel voolukõikumine oleks probleemiks olnud)

ja turvalisuse osa soovitaks siiski ära confida,kuidagi parem enesetunne hiljem

[puna]

Tundub jah levi proble olevat.

[siim]

Levi probleemi on raske uskuda, katsetada lasin purki sisuliselt läpakas purgi kõrval. niisama asub seade kah põrandast kõrgemal, otsenähtavus on igal juhuk tööjaamade vastuvõtjatega

[Death]

seljuhul tasub kindlasti kanalivahetust proovida... kui häirijaks on mõni muu jaam läheduses võib sellest abi olla.

[ref]

[puna]

https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=141215&highlight=wrt54g
Seal pikk teema äkki saad isegi abi.

[leits]

Vidget puht huvipärast prooviks erinevaid frimwaresid.

[Dijital]

www.linksysinfo.org

[marxmacher]

[mks]

well, minul hakkas wrt54g samasugust lolli mängima peale ~1.5 a. aktiivset kasutust. Sai ära proovitud firmware upgrade, kanalivahetus, kõrgemale tõstmine, DHCP keelamine ja käsitsi IP-de jagamine, vahepeal võtsin isegi kõik turvameetmed maha, aga nali jäi samaks. WiFi kukkus iga 20 minuti tagant maha... ei aidanud seal miskit, käisin ostsin uue wifiruuteri (Asus wl500g), vana wrt toimib päris ilusti juhtmega neti jagajana.

[Silver?!]

Järgnev on eriti paranoilistele kodanikele, kes tahavad vaadata kes nende ust kangutamas käib ning armastavad kõike kontrollida.

OPEN WRT White RUssianis on kaasas ka syslogd. (ilmselt oli see seal algusest peale aga täpselt ei mäleta)

Lisaks sellele et logi on võimalik ka vaadata linkys'ist endast näiteks käsuga logread on võimalik saada ka logi teise arvutisse kus syslogi server töötab.
syslogd võtmed jms saab kui kirjutada syslogd --help.

Mina isiklikult kirjutasin /etc/init.d/rcS faili ümber. Algselt on seal skript mis küsib "syslog serveri" ip NVRAMIST. Ma aga ei viitsinud seda aadressi sinna kirjutada.

Rida mis tuleb sinna kirjutada on siis järgmine:

syslogd -m 0 -C 16 -L -R [syslogserveri aadress või nimi]:514/UDP

võtmed tähendavad siis järgmist:
-m 0 Ei kirjutada MARK rida
-C 16 tsirkuleeritava puhvri suurus Linksysis (seda ei ole mõtet väga suureks keerata)
-L Logitakse kohalikku logisse (st see mida saad näha käsuga logread)
-R Logitakse teise hosti ning sellega seotud parameetrid.

Windowsi all võiks näiteks töötada syslogi serverina väga hästi KiWI syslog http://www.kiwisyslog.com/
Muidugi peab selleks arvuti ise töötama.

Samuti tsirkulaarne puhver tehakse rebootimisega tühjaks.

Seda kõike saab saata ka üle interneti. St näiteks kui on vanaemal, tüdruksõbral või kellel iganes purk millel on vaja silma peal hoida on see suht lihtsaks võimaluseks.

Loomulikult on syslog kasulik ka muudel juhtudel. Näiteks ka vanaema windowsi arvuti suudaks neid ilusasti välja saata kui vastad deemon tööle panna ning ilusasti seadistada.