[etk]

CO2, mis ei pärine maa seest ei vaja ka maksustamist. Aga jah, kui väga "aktivistid" poliitikud on, siis maksustavad CO2 seni kuni on kinni püütud kõik, mis õhku viimase ~200 aastaga oleme paisanud. Tõenäoliselt siiski mitte.

Muidu fossiiliarmastajad ju ikka püüavad väita, et CCS neid jaamu päästab, oleks vaid midagi selle püütud CO2-ga teha. Metaani tootmine oleks rakendus koht näiteks. Kuid siis jah tekiks keerukus, et kas siis on fossiilne CO2 või mitte, mis selle metaani põletamisel tekib. Samas kui sama jaam CCS abil kinni püüab ja tagasi metaani tootmisesse suunab oleks peaaegu suletud ring (püüdmine ju kadudega). Samas hind päris kohutav CCS tehnoloogial siiani ja ka võrreldavalt katsejärgus.

Temperatuuri tundlike tööstuste jaoks tasub vaadata termoakusid vms. Näiteks Soomlased katsetavad oma Polar Night liiva akusid, kuhu kõrget temperatuuri ülejääk elektriaga toodavad. Ehk puhver, mis aitab "juhuenergia" tööstuses kasutatavaks stabiilseks energiaks muuta.

Üsna kindel, et 3-5a jooksul jõuab päris palju tuulikuid püsti panna, kui planeeringute ummistused liikuma saada.

Ja dubleerimine on nõme muidugi aga tuumajaama ei saa piisavalt kiirelt mitte mingit imetpidi. Uue põlevkivijaama rajamine on mõttetu, sest soodsalt sealt elektrit ei saa ja taastuvate kõrvale ei sobi, rääkimata siis kõrgest ehitushinnast. Gaas odav ei ole seega ainult seda rajada pole mõtet. Järelikult alles jääbki dubleerimine, kus valdava enamuse toodab võrdeliselt väga odav tuul ja päike ning nendeks ebasoodsateks hetkedeks on varuks gaas.
Õigemini saamise poolest saaks ehitada ka ainult põlevkivi ja siis riiklikult doteerida seda koguaeg töös olema aga odav oleks ta vaid näiliselt, sest reaalne kulu nihutataks riigieelarvesse ehk maksudesse.

PS, Narvat hakkab ikka põlevkivi soojus varustama: https://www.err.ee/1609966979/enefit-hakkab-narvat-kutma-20-kilomeetrise-soojatoru-abil "Narva uueks katlamajaks saab Eesti elektrijaama 5. energiaplokk." Minuteada see ei ole gaasielektrijaam.

[sakinaga]

[Tanel]

link

[ref]

[Tanel]

[anubis]

/me vaatab elektrihindasid

Ei meeldi, jah? Pigistab?

[Plin500]

https://www.err.ee/1609974876/keskerakond-isamaa-ja-fraktsioonitud-saadikud-taotlevad-ets2-tuhistamist

[etk]

sakinaga, tänud, jäi märkamata jah

ref, põlevkivi jaam ilma toetusteta ei tuleks samuti. Tuumajaam ka mitte. Nagu ütled, peaaegu ükski uus tootmisvõimsus ei tule praegusel turul ilma toetusteta. Võib-olla päike ja tuul teatud juhtudel (Sunly serverifarmi PPA projekt).
Seda arvestades on täielik jabutus raiuda, et see kordades kallim ja reostavam põlevkivi oleks kusagilt otsast hea variant. Kallim ehitada (maksumaksja raha eest), kallim elektrit toota ja kallim elanike tervisele.

[greaper]

Tanel,

[-Koppel-]

Kas põlevkivi elektrijaama toodetud elekter on päriselt kallim mingi 10 aasta võrdluses samaväärset keskmist võimsust pakkuva tuulikupargiga? Nagu ülal mainiti, siis tuulikupark tuleks stabiilsuse tagamiseks "ajuvabalt üle dimensioneerida" ja lisada sinna ka akupark.

Auvere põlevkivijaam on 300MW

Keskmine "onshore" tuulik 4,6 MW aga capacity factor 23% tähendab keskmisena annab ca 1 MW.
Seega sama keskmise võimsuse tegemiseks oleks neid tuulikuid 300tk vaja.

Auvere maksis 610 m€

300 tuulikut maksaks 300 x 4,6 MW x 1,2m€ per MW = 1670 m€ ehk 1,67 miljardit... ja koos tuulikutele lisaks oleva infraga üle 2 miljardi.

Põlevkivijaama eluiga on ka palju pikem kui tuulikul.

[630]

[etk]

-Koppel-, sul seal paar arvutusviga. Esiteks on uuemad tuulikud 6-7MW, mitte 4.6. Teiseks on kasutusprotsent ka natuke alahinnatud. Meil aasta keskmine on jah seal 22% kandis aga seda pigem seetõttu, et uuemaid tuulikuid nagu ei ole ja vanemate väiksemate tuulikute oma on väiksem. Kui arvestada plaanitavate tuulikute karakteristikutega, siis pigem 30% on see, millega arvestada. Lisaks peaksid arvestama põlevkivi jaama reaalse kasutusprotsendiga, mis on kõvasti alla 100%.

Järgmise aspektina arvesta siis elektri enda tootmishind ka ja löö see eluea peale kokku ehk kulu mida tarbija peab kulutama.
300MW tähendaks aastas pidevalt töös olles ~2.6TWh. 25 aastaga seega ~66TWh. Võttes põlevkivijaamade juhi öeldud odavaima hinna, 120€/MWh, siis tähendaks see kokku kulu ~7.9 miljardit.
Kui võtta arvesse sinu tuulikute rajamis kulu 2 miljardit, ja auvere rajamiskulu 0.6 miljardit, siis selleks, et tuulikud selle perioodi peale oleks soodsam, peaks tuule elektri MWh hind olema alla ~80€/MWh. Mis on tuule elektri hind? 45€ on nüüd hiljuti välja kuulutatud toetuse ülempii millest üle riik ei pane sentigi sisse ehk seda võib lugeda nö kasumiga omahinnaks, kui tootjad on nõus selliste tingimustega ehitama. Eelnevate voorude toetusmäärad on 20-40€/MWh olnud.
Mida pikemaks sa seda perioodi venitad (isegi näiteks tuulikute välja vahetamisega, et järgmine 25 aastat toota), seda suuremaks vahe tegelikult kasvab, sest iga toodetud MWh on lihtsalt palju soodsam.


630, kui sa veel ei tea, siis reaalsed poliitikute teod ei huvita kedagi, ainult retoorika ja lubadused.

[-Koppel-]

etk, tänud kaasa arvutamast. Selle järgi tundub jah, et tuulikud on odavam alternatiiv põlevkivile.

[ref]

[anubis]

Auvere näitel on kasutatav alla 50% ajast, s.h. ajal kus kasutus on kriitiliselt vajalik ja planeeritud.

[ref]

anubis, sa oled nagu katkine plaat... Auvere on alla 300MW, muud põlevkivikatlad on ~700MW, nendeta (paar katelt on pidevalt sees hoidmaks stabiilsust juhuks kui ESTLINK 1 või 2 peaks katkema või mõni suurem alajaam käpuli käima) oleksime juba ammu pimedas ja külmas. Auvere siin ja Auvere seal - jah, hinna ajab üles aga vähemalt ON elekter. Si*aks kallis elekter ja üldiselt pe*ses seis. Tuulikud ja paneelid toovad hinna alla aga ei taga stabiilsust (ei hinnas, ei võrgus) - see on see milleks täna on Narvas katlad kuumad ja milles homme ei ole mitte ühtki megavatti tootmist planeeritud ja mida ei suuda ei tuul ega päike ega lisaks ehitatud alalisvoolu välislingid tagada.

[Tanel]

[etk]

ref, tõusvad hinnad on pinnuks kindlasti silmas kõigil aga nii madalat demagoogiat ka ei maksa pritsida justkui kõik võrgutasu muudatused viimase 20 a jooksul oleks taastuvenergiaga seotud. Sarnaselt on stabiilsus ja varustuskindlus kulud seotud just muu maailmaga puuduvate vahelduvvoolu ühendustega. Üldised võrgutasu tõusud on suuresti tingitud tarbijate tahtmisega saada tormikindlamat voolu, uuendamist vajava vana infraga ning üha kasvava töötajate palgasooviga. Ainus viis neid kulusid alla saada on rohkem elektrit läbi pumbata sellest võrgust.

Juhiks ka tähelepanu eksitavale väitele justkui oleks maksumaksja need 1.8GW taastuvat kõik kinni maksnud. Jah, neid on mingil määral toetatud aastate jooksul aga vaid väikese % ulatuses nende reaalsest kulust.

Hinna stabiilsust tahad, siis fikseeri hind ära. Kas läbi elektrimüüja või siis PPA lepingute vms. Seda tehakse vähe meil siin, sest teatakse, et börsiga saab soodsamalt, isegi neid ajutisi kõikumisi arvestades. Ja see valikuvabadus ongi ju vaba ühiskonna tunnus: sina saad valida kas stabiilsuse fikseeritud hinnaga või riskid kõikuva hinnaga.

Rohepesu siin ikka aegajalt teemaks. Nüüd üks uurimustöö sellest: https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2214629625004487
Tuleb välja (ülla ülla, täiesti ootamatu), et fossiilenergia ettevõtted on suurimad rohepesijad...

[anubis]

Seome ennast tagasi tiblade külge ja saame "tasuta". Või investeerime oma "varustuskindluse" munad kõik ühte korvi piiriäärde.

Kõlab ikka servast selle jutu sees, läbivalt. Ei tea kas naiivsusest või mingi eesmärgipärane trummitagumine.

Edit: https://umm.nordpoolgroup.com/#/messages?publicationDate=all&eventDate=lastyear&areas=10Y1001A1001A39I&messageCategory=electricity&messageTypes=production

"Juhuelekter"?