Tublid on, et ei osta. Ei tasu ennast ära, kui just läbisõit väga suur pole. Ja roheline pole meie elekter niikuinii.
On ikka, just võtsin purgi rohelist värvi, pintsli ja võõpasin oma auto poolt kasutatud elektri roheliseks. KiK toetuse saanutele meeldetuletuseks, et 31 märts on tähtaeg, milleni veel eelmise aasta eest rohepesuga tegeleda saab.
Tublid on, et ei osta. Ei tasu ennast ära, kui just läbisõit väga suur pole. Ja roheline pole meie elekter niikuinii.
Eks ilmselt ole jah suurt läbisõitu tarvis. Näiteks Toyota RAV4 saad alates ~41k kätte aga BZ4X jaoks vaja lausa 41.5k välja käia. Kasutades tootja omi WLTP kulunumbreid, siis avalikus laadijas 45 sendiga laadides maksad elektrilisega sõites ~6€/100km ning kütusega sõites 7.5€/100km. Seega selle 500€ hinnavahe tasa sõitmiseks pead läbima tüüpilise 5a liisingu korral tervelt ~6.5k km aastas või umbes kolmandiku eesti keskmisest. Kui juhtud hoopis kodus fikseeritud paketiga laadima, siis langeb kulu ~2.5€/100km peale ning peaks sõitma ~2k km aastas. Börsiga jännata viitsiksid, siis saaksid selle veel väiksemaks.
Aga jamh, eks 2k km aastas ongi juba ebamõistlikult suur läbisõit
Omavahel võrreldavate RAV4 ja BZ4x hinnavahe on mingi 2k elektri kahjuks, pole just palju, aga RAV hübriid lööb siin sõiduulatuse ja kasutusmugavusega (ei pea laadima) ja WLTP kaudu mingeid tasuvusarvestusi teha on ülim idiootsus, eriti elektriautode puhul.
Tublid on, et ei osta. Ei tasu ennast ära, kui just läbisõit väga suur pole. Ja roheline pole meie elekter niikuinii.
Eks ilmselt ole jah suurt läbisõitu tarvis. Näiteks Toyota RAV4 saad alates ~41k kätte aga BZ4X jaoks vaja lausa 41.5k välja käia. Kasutades tootja omi WLTP kulunumbreid, siis avalikus laadijas 45 sendiga laadides maksad elektrilisega sõites ~6€/100km ning kütusega sõites 7.5€/100km. Seega selle 500€ hinnavahe tasa sõitmiseks pead läbima tüüpilise 5a liisingu korral tervelt ~6.5k km aastas või umbes kolmandiku eesti keskmisest. Kui juhtud hoopis kodus fikseeritud paketiga laadima, siis langeb kulu ~2.5€/100km peale ning peaks sõitma ~2k km aastas. Börsiga jännata viitsiksid, siis saaksid selle veel väiksemaks.
Aga jamh, eks 2k km aastas ongi juba ebamõistlikult suur läbisõit
Ja uue 40k+ maksva auto ostmine tasub ennast ära? Või miks sa just need mudelid tõid võrdluseks? Võin vabalt tuua mudeleid võrdluseks, mille puhul hinnavahe on suurem...pealegi vähesed niikuinii ostavad nii kalli auto. Kuulutuste järgi kõige soodsam kasutatud BZ4X on üle 30k, esindusest 35k kanti, samaväärne RAV4 esindusest pigem 30k lähedale. Või siis vähekasutatud Kodiaq vs Enyaq, kus hinnavahe ka pigem 5k+, kusjuures Kodiaq (bensiin/diisel/hübriid) on palju ruumikam. Suurema läbisõidu korral võib vahe olla suuremgi. Sinna võib soovi korral juurde lisada laadimisvõimekuse paigaldamise kulu, sest pakun, et 90%+ majapidamistel, ka maapiirkondades, seda veel pole. Pigem Eestis see läbisõit peaks olema 10k+ aastas, et oleks mõttekas...olgu, see pole "väga" suur, aga siiski...
Autod, uued salongiautod on kuram kallid jah, kui see 20 aastat vastu peaks, siis veel oleks möistlik, kuid need kuramise autosalongid hakkvad peale kolme aastat ootama, et sa neilt juba uue auto ostaksid
Minul 15k aastase läbisõidu juures jooksvate kulude osas mingit vahet ei ole. TCO osas näeb siis, kui autot kunagi müüma hakkan, palju siis kokkuvõttes miinus tuli. Praegust arvestan ~500 eur kuus amortisatsiooniks, mis on eelmisest hübriidist 2x suurem, aga no eks autot ole ka tiba rohkem, seega päris 1:1'le võtta ei saa, iseasi, kas see kahekordset vahet õigustab, säästuprojekt see ei ole.
Markos, WLTP on reaalsusega võrreldes idiootsus jah aga kuna tootja annab nii elektrika kui kütussesöödiku kohta need numbrid, siis nad täidavad täpselt oma eesmärki ehk aidata võrrelda energia kasutust. See, et üks kasutaja reaalelus jooksutab mootorit kohapeal tühikäigul 30 minutit enne sõitmist ja teine tallab gaasipedaali enne kui mootor jõudnud käivitudagi on juba kasutaja eripära ja muudab "reaalelulised" numbrid täiesti võrreldamatuks. WLTP ei ole kunagi olnud ettenähtud täpselt ütlema kui palju kulub kasutajal energiat vaid on selleks, et saaks võrrelda eri tooteid.
RedFusion, Kindlasti on palju, palju mõistlikum oleks takso võtta nende 2k km jaoks, mis sa aastas sõidad Aga Toyota sai välja toodud kuna just näidati siin, kuidas see on sel aastal kõige popim elektriauto. Sarnaselt on RAV4 olnud üks popimaid autosid eelnevatel aastatel seega vägagi tavapärane võrdlus.
Eestis keskmised läbisõidud sinna 15-20k kanti ja sellise läbisõiduga kipuvad paljud elektrikad tänapäeval juba olema võrreldavad või soodsamad kui samaväärsed vedelkütuse tarbijad.
Laadimisvõimekus on pistikupesa. Üldiselt on meil enamikes majapidamistes elekter olemas. Tavapärase päevase läbisõidu jaoks piisab tavalisest seinapistikust. Kui sõita päevas rohkem kui 100km, siis oleks vaja 3 faasilist laadijat jah mille jaoks peaks kas statsionaarse paigaldama või jõupistikuga ühilduva reisilaadija hankima. Need paarsada euri on suur raha kindlasti aga auto ostuhinna kontekstis üsna tühine.
jägaja, UK uuringud väidavad, et elektrikate eluiga sinna paarikümne aasta kanti on jah, nagu ka bensiinikate ja diislite. (https://www.theguardian.com/environment/2025/jan/24/electric-cars-lifespans-reach-those-of-petrol-and-diesel-vehicles-in-uk)
Tublid on, et ei osta. Ei tasu ennast ära, kui just läbisõit väga suur pole. Ja roheline pole meie elekter niikuinii.
Enda EV’d olnud bensukatest suguvendadega baasvarustuses hindade poolest pigem suht samas augus, jämedalt 5% sees, kui nüüd võtta arvesse ka eelmisest aastast tulnud regamistasu, siis baashindade koha pealt pigem EV soodsam. Kasutusrendi puhul jääkväärtused ka samad ehk ei näe enda puhul kuskilt otsast, et miks peaks EV omamine kahjumlikum olema kui samasuguse bensuka, muidugi usecase per kasutaja erinev ja jagan lihtsalt enda mätta otsast vaadatuna.
Ma ei sõida elektrikaga mingi rohehulluse pärast, lihtsalt meeldib rohkem.
Tasuvusest rääkida, siis enamusele oleks vist kõige tasuvam tiheasustuses ühistransport ja aegajalt vajadusel rendikas .
Miljon ja esimene kord. Kes seda minimaalset km üldkulu taga ajab - ostu tonnine lpg junn. Mis uute autode ostu jutt seal üldse olla saab.
Päriselt autot ostes vaatad ikkagi kõiki muid näitajaid mitte ainult hind vs kulu vaid üldisemalt mis sa saad vs kulu. Ma sõidaks millegi muuga kui sama aasta samade omadustega mingi muu auto oleks soodsam sõita ja omada ning oleks parem ka paljudes omadustes. No ei ole. See roheline osa asjast küll ei koti.
ära purusta unistusi... ootame, et järgmiste valimiste ajal on teemaks elektrikate maksustamine kuna põhjustab varustuskindluses häireid
Võib probleeme tekkida tõesti, ega meile elektrit ülemäära palju ei ole just talveperioodil ja siis on ka elektriautode energiatarve kahekordne. Praegust meil elektriautode osakaal on olematu, aga elektrit lähikümnendil juurde tulemas ei ole, mitte enne tuumajaama. Tekivad ekstreemsused, talvel on elekter ülikallis ja suvel odav, keskmine elektri hind tõuseb kohe kindlasti.
Markos jälle lollusid levitamas....
Elektri tootmis võimsusi on meil päris palju, ka talvel. Lihtsalt nende käima tõmbamine nõuab nii pikalt nii kõrget elektri hinda, et isegi meie hiljutine jaanuari ja veebruari elektri hind ei ületanud seda lävendit. Oleks Estlink maha kukkunud vms, siis oleks need võimsused käima aetud ilmselt aga elektri hind oleks midagi veel palju jubedamat tulnud kokku.
Elektritootmisvõimsusi lisandub meil iga aasta. Ka neid, mis talvel suudavad toota. Ka fossiiliarmastajate jaoks sobilikke on juba plaani võetud rajada lähiaastatel.
Elektri hind on aastaid juba langus trendis ja see trend jätkub, sest on juba lisandunud ja lisandub veel salvestust, mis aitab neid hinnatippe maha lihvida ja see aitab enim keskmise hinna langusele kaasa.
Markos jälle lollusid levitamas....
Elektri tootmis võimsusi on meil päris palju, ka talvel. Lihtsalt nende käima tõmbamine nõuab nii pikalt nii kõrget elektri hinda, et isegi meie hiljutine jaanuari ja veebruari elektri hind ei ületanud seda lävendit. Oleks Estlink maha kukkunud vms, siis oleks need võimsused käima aetud ilmselt aga elektri hind oleks midagi veel palju jubedamat tulnud kokku.
Elektritootmisvõimsusi lisandub meil iga aasta. Ka neid, mis talvel suudavad toota. Ka fossiiliarmastajate jaoks sobilikke on juba plaani võetud rajada lähiaastatel.
Elektri hind on aastaid juba langus trendis ja see trend jätkub, sest on juba lisandunud ja lisandub veel salvestust, mis aitab neid hinnatippe maha lihvida ja see aitab enim keskmise hinna langusele kaasa.
Heh, mina erinevalt sinust ei ole demagoog, lisaks jagan majandust päris hästi, ning oleksid võinud eile esimest stuudiot ka vaadata. Mis võimsusi meil siis juurde tuleb ? Rohega oleme pmst "mäel", ehk üleküllastumise piiril. Millega juhuelektri puudumisel toodetakse, põlevkivi, gaas, puiduhake, prügi, midagi veel ? Põlevkivi tootmist juurde ei tule, vanadel üksustel katsutakse hinge sees hoida kuidagi, häbivere on ka pmst juhuelekter, gaas ? Jaa, sellega saab põnev olema ja see on viimasel ajal absoluutsel iga konflikti keskmes. Marti Hääl ütles eile väga selgelt, et elektri hinna alanemiseks pole mitte mingeid tingimusi näha ja ma nõustun sellega täielikult. Pead arvestama ka sellega, et ülikallid salvestusüksused eeldavad ka siiski kasumit, seega ka need ei ole mitte mingi hõbekuul hinna alandamiseks, pigem stabiliseerimiseks ja suurte hüpete silumiseks. Enne tuumajaama pole meil mingit mõtet tarbimist teadlikult suurendada.
Elektri hinna asemel tuleb ikka koos kõigi võrgu- ja lisatasudega hinda vaadata.
Kui juba pea pool arvest moodustavad erinevad tasud, tuleks ikka tervikut vaadata.
Elektri hinna asemel tuleb ikka koos kõigi võrgu- ja lisatasudega hinda vaadata.
Kui juba pea pool arvest moodustavad erinevad tasud, tuleks ikka tervikut vaadata.
Põlevkivielekter on kunstlikult kõrgeks aetud ideoloogilise CO2 maksuga.
Pole väga vahet, milline komponent hinda enim kergitab, kõige suurema dünaamikaga on siiski elekter ise, mis iseloomustab kõige paremini ka tootmise/nõudluse suhet. CO2 maksu tõenäoliselt ei tühistata, niiet see pole ka küsimus. Lisaks kohaldub CO2 maks ka gaasijaamadele, ehk, kui need on need lisanduvad tootmisüksused, siis vihma käest räästa alla. Täna ei maksa elekter börsil pmst midagi, aga mul pole sellega essugi teha ka, päike paistab, toas on juba 25 kraadi sooja, auto on täis laetud mitu päeva tagasi, lisa pole lähipäevadel vaja. Majapidamise tarve on 550w hetkel, see on suvine reaalsus, kui odavat elektrit on kuhjaga, siis teha pole sellega miskit.
Markos, erinevalt sinust, ma ei demagoogitse ja ei järgi ka pimesi üksikute ärimeeste öeldut
Tootmisvõimsustena on juurde tellitud juba mitusada MW gaasi. Kas see on parim? IMO mitte aga ei saa väita, et ei ole midagi lisandumas.
Samuti on juurde tellimisel mitusada MW tuult, mis realiseeruks enne 2035 ehk sinu väidetud kümnendi jooksul. Rääkimata siis nendest võimsustest, mis juba sealt eraldi on töös. Väiksemates kogustes lisandub ka päikesepaneelide tootmist.
Salvestuse mõju hinnale on jah silumise näol aga kiputakse ära unustama, et hinna alumises otsas on rohkem võimsust vaja hinna muutmiseks, kui ülemises otsas. Ehk seda soodsat elektritootmist ei tarbita salvestusega nii suguses koguses ära, et alumised otsad märgatavalt üles nihkuks aga ülemisi otsi on võimalik alla tuua märgatavalt.
Salvestus, nagu iga teine äri, eeldab kasumit. Tänaseid akude hindu arvestades, võttes ka julgelt varu muu ümbritseva ehitamiseks, LFP elueaga arvestades, peaks olema salvestamise ja müümise hinnavahe ~50€/MWh või 5 senti. Sellest suuremad kõikumised päeva sees on meil praegu vägagi tavalised ehk saab kenasti kasumlikult neid selle jaoks kasutada.
Nüüd arvestades, et viimaste aastate elektri hind on liikunud alla (~9.1 senti, ~8.7 senti, ~ 8 senti) ja kui tuule ning päikese ületootmise korral saaks seda salvestusega järgneva päevase perioodi jooksul võrku müüa 5-6 sendiga samas kasumisse jäädes, siis oleks hinna languseks võimalust küll.
Eks aasta lõpp räägib meile, mis tulemuseks on, siis saab sulle või mulle meenutada
Tanel, võrgu kulu on kahjuks paratamatu. Tahavad kõik ju aina töökindlamat võrku, vähem olukordi kus torm liinid maha võtab. Iga viimnegi talu liini lõpus nõuab stabiilset pinget jne. Ja kuna töölised nõuavad aina suuremat palka, siis on ka paratamatu, et need kulud tõusevad. Parim, mida selle kulu osas loota saaks on suurem elektri tarbimine. Näiteks kui kogu auto transport oleks elektriline saaksime lisa ~25% elektri tarbimist oma võrgust läbi lasta. See tähendaks, et praeguse võrgutasu juures oleks võrguoperaatoril 25% rohkem vahendeid investeeringute tegemiseks või siis oleks ruumi võrgutasusid vähendada. Siit ka soovitus, et kui tahad väiksemaid võrgutasusid, siis propageeri suuremat elektri tarbimist. Näiteks elektriautode laialdasemat levikut
PS, fossiilkütuste keskkonnatasu on täpselt samavõrra ideloogiline nagu kanalistatsiooni nõudmine Pigem paistavad selle "ideoloogia" tagant fossiillobbi pikad kõrvad ja paksud rahakotid. On nad ju viimased pool sajandit matnud sadu ja sadu miljardeid, et levitada arusaama nagu poleks fossiilenergeetikal mingit mõju keskkonnale. Mõju, mida nende endi teadlased täheldasid ja vägagi täpselt ette ennustasid. Aga eks ikka lükka "ideoloogia" sildi alla ja naudi elu
ootmisvõimsustena on juurde tellitud juba mitusada MW gaasi. Kas see on parim? IMO mitte aga ei saa väita, et ei ole midagi lisandumas.
Samuti on juurde tellimisel mitusada MW tuult, mis realiseeruks enne 2035 ehk sinu väidetud kümnendi jooksul. Rääkimata siis nendest võimsustest, mis juba sealt eraldi on töös. Väiksemates kogustes lisandub ka päikesepaneelide tootmist.
Sa muidugi unustad sujuvalt ära ka selle, et kui gaasijaam seisab kalli omahinna tõttu lõviosa aastast niisama ja, kui see käima pannakse, siis tahab ta oma seismise kulud ka kenasti sisse kasseerida selle lühikese aja jooksul. Ehk hind ei lähe meil odavamaks mitte ühelgi juhul ja mida rohkem seda idlevat võimsust lisandub, seda kallimaks ka elekter muutub. Need gaasijaamad ei saa turul olla ju alla omahinna. Tuulikud ? hehhhhh. Meil on mingi arusaam, et kui tuult ei ole, siis tuulikute lisamine leevendab kuidagi defitsiiti ? Vaiksema tuule puhul kompenseerib, aga teisest küljest tuuliku inivesteering on ka vaja tagasi teenida ja tuulega ilma korral kukub hind jälle kolinal, eriti kombos päikesega, ehk sealt ei tule midagi. Nii ongi ainuke võimalus teenida seal ajal, kui see on võimalik, mis ei alanda elektrihinda karvavõrdki. Jah, tuuleta ja päikeseta perioodil raketteerib hind kosmosesse, ainuke asi, mis seda tagasi hoiab on tõenäoliselt tarbimisest loobumine, ehk sina oma elektriautoga jätad oma sõidud lihtsalt tegemata. Mina võtan lihtsalt hübriidi ja lasen vilet.
Norra on maailmas elektriautode kasutuselevõtu selge liider, kuid nüüd seisab riik silmitsi ootamatu probleemiga: paljudel elektriautodel on liiga palju defekte.
Nad oleks pidanud mere peale ehitama. Seal on 24/7 tuult.
Asi pidasida kõrguses olema. Samas saaks ju teha õhus hõljuva tuugeni millel tiivik peal nagu helikopteril - hoiab ise end mitme kilumeeteri kõrgusel õhus ja samas on tuult kõvasti niiet elektrimolekule tuleb ka sitaks
Nad oleks pidanud mere peale ehitama. Seal on 24/7 tuult.
Hinnavahe 3-5x võrreldes maatuulikuga. Finantsiliselt pingeline, isegi siis, kui maal tuul ei puhu ja hinnad on kõrged.
tsitaat:
Samas saaks ju teha õhus hõljuva tuugeni millel tiivik peal nagu helikopteril - hoiab ise end mitme kilumeeteri kõrgusel õhus ja samas on tuult kõvasti niiet elektrimolekule tuleb ka sitaks icon_idea.gif
ET nagu igiliikur või ? Toodab ise tuulest energiat ja selle energiaga hoiab ennast üleval ka ? Lohe või heeliumipall töötaks paremini ja neid on tehtud ka, aga kui generaator ise lendab, siis on probleemiks kaabli raskus ja kaod, kui generaator on maapinnal, siis on lisaks veel keeruline ja rikkealdis mehaanika. Need projektid jäävadki katsetusteks ja kontseptsioonideks.
Nad oleks pidanud mere peale ehitama. Seal on 24/7 tuult.
Hinnavahe 3-5x võrreldes maatuulikuga. Finantsiliselt pingeline, isegi siis, kui maal tuul ei puhu ja hinnad on kõrged.
Pidi ju odav ja hea olema. Mis jama sa ajad?
ÜKS meretuulik maksab mingi 10-20M, maismaa oma mingi 2-4M. Rohelollide jaoks tuleb raha seina seest, minu jaoks pangast või investoritelt ja need tahavad oma raha eest raha saada.
Nad oleks pidanud mere peale ehitama. Seal on 24/7 tuult.
Hinnavahe 3-5x võrreldes maatuulikuga. Finantsiliselt pingeline, isegi siis, kui maal tuul ei puhu ja hinnad on kõrged.
Pidi ju odav ja hea olema. Mis jama sa ajad?
ÜKS meretuulik maksab mingi 10-20M, maismaa oma mingi 2-4M. Rohelollide jaoks tuleb raha seina seest, minu jaoks pangast või investoritelt ja need tahavad oma raha eest raha saada.
Nad oleks pidanud mere peale ehitama. Seal on 24/7 tuult.
Asi pidasida kõrguses olema. Samas saaks ju teha õhus hõljuva tuugeni millel tiivik peal nagu helikopteril - hoiab ise end mitme kilumeeteri kõrgusel õhus ja samas on tuult kõvasti niiet elektrimolekule tuleb ka sitaks
Korraks võid selle õhku saata ja käsi plaksutada, tegelik kasutamine on midagi muud. Mehaaniline vastupidavus on küsimärgi all, kaod kaablis, lennuliikluse küsimused jne. Sa võid ju seda lennutada kusagil pärapõrgus, aga seal sul elektrit ka väga vaja pole. Mõte, et see võiks olla mingi alternetiiv maapealsetele tuulikutele kuulub pigem ulmevaldkonda.
Aga sellepärast ju testitaksegi asju, et vastupidavuses veenduda?
Millised kaod seal kaablis on? Kui suured? Kas muude lahenduste puhul kadusid ei ole? Kasutasid nad erilist suurte kadudega kaablit?
Mis küsimused lennuliiklusega on? _________________ There is no place like 127.0.0.1
ootmisvõimsustena on juurde tellitud juba mitusada MW gaasi. Kas see on parim? IMO mitte aga ei saa väita, et ei ole midagi lisandumas.
Samuti on juurde tellimisel mitusada MW tuult, mis realiseeruks enne 2035 ehk sinu väidetud kümnendi jooksul. Rääkimata siis nendest võimsustest, mis juba sealt eraldi on töös. Väiksemates kogustes lisandub ka päikesepaneelide tootmist.
Sa muidugi unustad sujuvalt ära ka selle, et kui gaasijaam seisab kalli omahinna tõttu lõviosa aastast niisama ja, kui see käima pannakse, siis tahab ta oma seismise kulud ka kenasti sisse kasseerida selle lühikese aja jooksul. Ehk hind ei lähe meil odavamaks mitte ühelgi juhul ja mida rohkem seda idlevat võimsust lisandub, seda kallimaks ka elekter muutub. Need gaasijaamad ei saa turul olla ju alla omahinna. Tuulikud ? hehhhhh. Meil on mingi arusaam, et kui tuult ei ole, siis tuulikute lisamine leevendab kuidagi defitsiiti ? Vaiksema tuule puhul kompenseerib, aga teisest küljest tuuliku inivesteering on ka vaja tagasi teenida ja tuulega ilma korral kukub hind jälle kolinal, eriti kombos päikesega, ehk sealt ei tule midagi. Nii ongi ainuke võimalus teenida seal ajal, kui see on võimalik, mis ei alanda elektrihinda karvavõrdki. Jah, tuuleta ja päikeseta perioodil raketteerib hind kosmosesse, ainuke asi, mis seda tagasi hoiab on tõenäoliselt tarbimisest loobumine, ehk sina oma elektriautoga jätad oma sõidud lihtsalt tegemata. Mina võtan lihtsalt hübriidi ja lasen vilet.
Ma pigem olen ka skeptiline elektrihinna püsimine/langemise osas. Pigem tõuseb, sest tarbimine kasvab tublisti, see komponent tuleb ka juurde arvestada, Elering on vastava prognoosi ka teinud. Lisaks suurendavad tarbimist päris kõvasti suuremad projektid meie piirkonnas, eriti AI osas, nt:
Akud osalevad tippude silumisel ja äkki isegi ka sagedusreservi turul.
Baasvõimsuseks akupangast ei piisa.
Normaalne serveripark ei käi üles-alla, vastavalt juhuelektrile.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
.
Spoiler 
