[sakinaga]

Soomes ei ole ka nii kallis kortermajade parklatesse laadimispunktide paigaldamine, käidud tee. Miks peaks laadimispunkti paigaldamiseks asfalti üles võtma jääb täitsa segaseks.

Ning muidugi on oluline eristada üldised kulud, mida katab elektrilevi, ning elektriautode/laadimispunktide omanike kulud. Enamikke inimesi mõjutab ikkagi ainult neist esimene veel päris pikka aega.

[kjaups]

Peaks küsima arendajatelt, et mis võimsusega laadijaid parklasse saab luua, kui tavaparkla on 5000€ ja laadimisvalmidusga parkimiskoht on 7000-7500€. Väga roosiline see võimsus pole.
See kortermaja teema ka läbi käidud tee, kus hetkel 2014a ehitis ja elektri võimalus on maksimum 2 hübriidi terve ühistu peale. Sisuliselt saab 1F juhtme otsas olla. Üks elektrikas on hetkel parklas oma arvesti taga, pidi sisuliselt aku taseme hoidmiseks olema suuteline

[SideWinder]

Eleringi võrgu vabade võimsute kaarti vaadates tuleb Eesti energeetikuid kiita, peale Tallinna kesklinna on võrk väga optimaalselt koormatud. Ja uute võimsuste lisamine on kindlasti kulukas.
Teine aspekt on veel see, et kui nüüd lähiajal Ukrainas peaks sõda lõplikult lõppema, siis suunatakse väga palju ressursse Ukraina elektrivõrgu ülesse ehitamiseks ja 110/330 kW võrgu komponentide tarneajad koos hindadega kindlasti kerkivad.

[new1]

Ei tea mis kahtlane pläma siin jälle käib ses osas, et reisilaadijaga 1 faasi peal pole midagi teha, Keskmine korteriomanik siin linnas nii 50km päevas ehk uhab maha, seega 10kWh, endal vana leaf ja samamoodi 1 faasiline reisilaadija lihtlabaselt seaninas 12A peal mitmeid aastaid kasutuses, öösel ehk nii 3 tundi toimetab laadija ja on see 10kWh olemas ja ei näe vähimatki vajadust võimsama laadija järele. Sellise tiksutamisega jaguks kortermaja peakaitsmest vajadusel ka kõigile kortermaja masinatele vaba energiahulga saavutamiseks öö jooksul, lihtsalt dünaamiliseks tuleks see asi muuta kortermaja peakaitsme järgi ja muud kunsti polekski. Kui nendel ööpäevastel mõndadel tiputundidel on peakaitsme võimsusest ilma elektrimasinate laadimiseta hõivatud oletame nii 80 prossa, siis terve öö tiksub peakaitse nii 20% peal ja see vaba kasutamata ressurss oleks isegi praeguse majja tuleva peakaitsme võimsusega(võrreldes isegi lihtsalt tiputunni tarbimisega, mil võimsust ei lubataks targa juhtimisega ületada ainuüksi olemasolevat tiputarbimise võimsust) täiesti piisav kõigi kortermajas olevate masinate ööpäevase siin linnas tiksutamiste katmiseks, taksojuhid või igapäevaselt ühest eesti otsast teise uhajad väga väike vähemus ja need ei peagi seal saama endale kogu energiat kortermaja parklast ööpäevaga ammutada(selliste uhamiste jaoks ongi kiirlaadijad). Need kel aga väga pikka otsa vaja näiteks nädalas korra uhada vms, need saaks ikkagi ka kortermajast selle kätte, lihtsalt topiks juhtme seina ja esmaspäeval(suure akumahuga masinad) alustad oletame, et 10% akuga ja hommikuks on 35 prossa, tavatiirul 50km ööpäevas sõiduulatuse korral siis tesisip õhtuks on peale tavalisi päevasõite 25%, uuesti juhe seina, järgmiseks hommikuks oletame et 60% hommikul startides, päeva jooksul sõidad 10% maha ja õhtuks paned 50% peal laadima, järgmiseks hommikuks saad 80% stardihetkeks jne, sarnane loogika siis, et nädala lõpuks kui siis vaja korraga see 500km näiteks maha uhada, mida akupaki täiega korraga oleks võimalik läbi sõita, siis oleks korra nädalas selline läbisõit saada ka siiski vabalt suure akupakiga masinal ka seaninast, lihtsalt juhet tuleks igal hetkel seinas hoida ja dünaamiline juhtplokk korteri peakaitsme järgi igal vaba ressursi tekkimise korral tilgutaks akusse pidevalt juurde. See nagu nii elementaarne matemaatiline arvutus peakaitsme ja tiputunni vs tiputunni välise perioodi vabade amprite osas, et veidi kummaline lugedagi, et siin ka samasugune jahumine pidevalt uuesti ja uuesti üles kerkib.

[Janis]

A kui on vaja tiputunnil laadida, mis siis saab?
Ja aeglaselt laadimine teeb km hinna kallimaks börsipaketiga, ökodiisel oleks mõistlikum siis

[new1]

[Janis]

Nonäed, jube ebamugav värk ju. Kiirlaadijate peal elamine kaotab ev omamise mõtte ka ära, mul tuli eile 100km hinnaks 10 eur niiviisi tehes

[new1]

[Betamax]

Siit teemast selgub, et tegelikult päris nüri see laadimise asi ikkagi. Võrdlusena kusagil tanklas bensiini tankides - ma lähen tanklasse, lont sisse, paar minutit ja paak täis. Elektrika puhul peab logistikut mängima - kus, kui palju, millal, kui kaua, milline hind, mis siis, kui äpiga laadimine ei tööta, lähimad alternatiivsed laadimiskohad jne. See meenutab juba nagu pere eelarvet Excelis.
Mul on Tallinnas kesklinna piiril lähimad laadijad üle poole kilomeetri kusagil kaubanduskeskuste parklas, kus öösiti parkida ei tohi. Just uurisin selle laadimisteema valguses. Ja see äpimajandus on ka totaalne porno. Miks ei saa maksta kaardiga nagu tavalises tanklas - pistik nosplisse, maksad kaardiga ja hakkab ise laadima. Miks peab mingite äppidega jamama?

[etk]

Rasmus:

Spoiler

Rasmus kirjutas:

Proovi eneseväljendusel vältida sildistamist ja isiklikku ründamist. See tapab suures osas hea sisulise arutelu ära ja peegeldab seda, et kui reaalsed argumendid kipuvad otsa saama, siis hakataksegi isiklikult ründama ja sildistama.

Sildistama ei kipugi aga kui oponent sulaselgelt ei osale heatahtlikult arutelus vaid rakendab demagoogitsemis võtteid nagu näiteks mängib lolli või tahtlikult väänab asju, siis ei saa seda ka märkimata jätta. Ja praeguseks sinu enda kirjutiste skisofreenilisuse tõttu ei saa kohe kuidagi muud järeldada, kui seda, et sa pahatahtlikult väljendad säärast seisukohta, mitte ei osale ausalt ja heatahtlikult arutelus. Võib tekkida lausa aimdus, et säärane käitumine on võrreldav trollimisega.


Alustame siis sellest, et sa tahtlikult eirad analüüsis lauset:

tsitaat:

Kui arvestada eeldusi, et tegelik laadimine ei toimu igapäevaselt, laadimine ei kesta terve öö ja seda on võimalik hajutada, siis on elektriautode kasutuselevõtu võimalikud piirmäärad veel kõrgemad.

Rasmus kirjutas:

Ma ei tea, kustkohast tuleb sinu arusaamine, et ühe laadimispunkti väljaehitamine maksab 1-2 k

Järgmisena on selge, et sa püüad leitada kulusid juurde selleks, et õigustada oma jaburalt suuri numbreid. Kui need numbrid nii korrektsed on, siis sul poleks probleemi viidata nende allikale, kus siis ka arvutuskäigud jms ilmselt juures oleks, kust ja kuidas need tekivad.
Muidu tean neid kulusid, kuna olen neid ise kandnud
Aga ka siit teemast on läbi käinud kulude suurusjärke:

anubis kirjutas:

Igale parkimiskohale laadija lisamise valmidus ja oletuslikult ~€500..600 per parkimiskoht. See oli teenuspakkuja esmahinnang. Laadija võtab iga parkimiskoha omanik ise kas täisteenusrenti või ostab välja.

tsitaat:

Loen veebruarikuist ERR-i uudist, kus EL-i raha eest rajatakse kokku euroopasse 4900 uut laadimiskohta. Kogumaksumus 422 miljonit eurot. Eestisse sellest 214. Ühe punkti hind seega 86000€. Seega no misasja? Paari-kolme tuhandega ei saa mitte midagi.

Näe, natuke parem juba. Küll aga siin teed sa tahtlikult eksitava liigutuse ja segad omavahel aeglaseid laadijaid ja kiirlaadijaid. Kiirlaadijate hinnad on kõrged jah, keegi ei vaidlusta seda. Nende jaoks vajaliku liitumise hind on ka kõrgem, absoluutselt. Kiirlaadijate hinna aga maksavad lõpptulemusena kinni nende kasutajad, mitte ühiskond, nagu sa enne viitasid.

tsitaat:

Aga MITTE KEEGI ei tule ja ei hakka sul füüsiliselt seda laadimiskaablit ühe auto küljest teise külge tõstma

Ilmselgelt mitte. Siit samuti koorub välja, et sa püüad ausa vestluse asemel maalida mingit absurdsuse olukorda. Ilmselgelt peabki elamute juures olema igal autol, mis laadida tahab, oma juhe. See pole ju kunagi küsimuski olnud.

tsitaat:

Väljendasin ennast halvasti. Pidasin silmas ikkagi koguinvesteeringut laadimistaristule.

Ja nüüd jõuame selle suurima pahatahtlikult vestlemis punkti juurde, millest ilmselgelt lähtub kogu su senine argumenteerimine.
Omast arust üsna selgelt viitasin ennist, et tegu polnud mitte kehva väljendusega vaid ilmselgelt vägagi teadliku mõttekäiguga mille kohaselt sa ei pidanud silmas laadijate kulu ühiskonnale vaid pidasid silmas just elektrivõrgu kulu. Viitan siis uuesti su mälu värskenduseks:

Rasmus kirjutas:

Reaalsus on see, et me oleme tegelikust lahendusest veel väga kaugel. Ainuüksi avalike parklate eeltaristu (kaabeldus) loomise kogumaksumus on 2 miljardit. Reaalsus on see, et ainuüksi eluasemega seotud jaotusvõrgu (et tagada akuautode laadimisvõimekus eluasemega seotud taristus) lisainvesteeringuvajadus on 6 miljardit. Kas praegused ja tulevased elektriautode tarbijad on valmis läbi spetsiaalse maksuinstrumendi selle investeeringuvajaduse kinni maksma või peab see tulema teiste valdkondade arvelt, sest "nii otsustati"?

Ja kuna sa püüad väga selgelt musta valgeks rääkida siis on ääretult läbinähtav su pahatahtlikkus selles arutelus.

Mul pole probleemi arutleda kellegagi neil teemadel ja olen avatud oma meelt muutma aga trolliva või muidu pahatahtlikult vestluses oselajaga mul pole mõtet midagi arutada. Tahad päriselt ja ausalt osaleda, siis lase käia, võib-olla saame mõlemad midagi teada ja targemaks. Tahad trollida, siis selleks on paremaid kohti ja viise.

[Betamax]

Ehk siis see?

[Mnator]

kogu jutust saab teha vaid kokkuvõtva järelduse, et viimane aeg oleks juba elektrikatele maks kehtestada mille abil laadimisvõrgustikku arendada tulevikuvajadustele vastavaks

[sakinaga]

[Janis]

[Mnator]

[sakinaga]

[Mnator]

[sakinaga]

[Tanel]

Praegu ju maksavad sisuliselt kõik (näiteks uued kortermajad), olenemata sellest, kas kasutatakse EV-d või mitte. Ja aina "paremaks" läheb, kui kaubakeskustele see ülikallis sunnismaisus kehtestatakse.
See pisike elektriaktsiis ei kata ju midagi ja kulub mujale ära.

[Betamax]

[sakinaga]

[Janis]

[Mnator]

sakinaga, sa eespool mainisid bensujaamade ehitust toonis nagu oleks need maksumaksjate rahadega välja arendatud
minule pole sellelaadset infot kusagilt silma jäänud
ikka erafirmad on need võrgustikud välja arendanud ja nende kaudu kõvu kasumeid teeninud
ega ilmaasjata ka naftariigid väga rikkad ole - on sul see nüanss meeles?
samamoodi peaks laadimisvõrgu8stiku laskma välja arendada erafirmadel omal jõul

[sakinaga]

[Mnator]

aga nii sa ise jätsidki oma mõtetest teise mulje
teinekord märgista oma sarkasmi korralikult, et sellest ikka aru ka saada oleks võimalik