praegune kellaaeg 04.07.2026 13:56:56
|
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
|
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
23.04.2025 14:11:39
|
|
|
| rtfm99 kirjutas: |
| Markos kirjutas: |
| etk kirjutas: |
Kasutusmugavus on mõnel kõrvade vahel rohkem kinni, kui tehnikas.
Need, kelle jaoks on mugavus istuda paigal 4+ tundi on see hübriid jah parem variant.
Aga eks sa Markos rahusta end nende sloganitega, sa ka EV entukas ju ikkagi
(Kui koguahelat tahad tõesti arvesse võtta, siis pead selle kohaliku energia algallikast alustama ehk meie puhul lähimast tähest ehk Päikesest. Saad vast isegi aru, miks SPM absurdselt ebaeffektiivne on ) |
Ei ole entukas, ma räägin nii nagu asjad on. Jah, täna mulle ev isegi sobib, sest mul on alternatiiv hübriidi näol olemas ja ma kasutan autot tegelikult üsna vähe + lisaks on mul oma laadimine jms mugavused. Kellel neid tingimusi ei ole, sel tasuks ikka hoolega järele mõelda enne, kui selle sammu astuvad. Pärnus tiirutasin mööda linna ringi, et vaba laadijat leida. Circle K'sse tõmbasin ikka külg ees kaapekaga sisse, et enne ühte soome numbrimärgiga M tuuningus iX'i jõuda. Muidu oleks seal teab, kui kaua passinud nagu mäksa molu. Suvel tõenäoliselt saab päris karm olema. |
pärnus ehitajate tee ja niidu tn ristis neste laadijad. enamuse ajast kõik neli vabad. sealt 200 meetrit eemal rimi parklas eleporti laadijad. ka enamuse ajast vabad. |
Neste kõrval hesburgeris on liff, mis viimati oli ülisoodne oma kiiruse kohta
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
5 :: |
175 |
|
| tagasi üles |
|
 |
von Wu
HV Guru

liitunud: 12.10.2007
|
23.04.2025 14:13:14
|
|
|
Jõgeval on 5000 inimese kohta lausa kolm kahekohalist laadijat.
Ühe juures on tihti Teslat näha, teised on enamasti vabad olnud, kui olen juhtunud mööda sõitma.
_________________ Müüa igasugu asju |
|
| Kommentaarid: 901 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
0 :: |
675 |
|
| tagasi üles |
|
 |
etk
HV kasutaja

liitunud: 10.10.2006
|
23.04.2025 14:39:52
|
|
|
| Rasmus kirjutas: |
| See ei ole päris korrektne. 2 miljardit on siiski ainult kaabeldamise ja üldtaristu kulu, mille sisse ei kuulu veel laadimisjaamad. |
Sorry aga kaablikõride paigaldamine ei maksa 2 miljardit. Meil on küll parklaid riigi peale palju aga ikkagi.
| Rasmus kirjutas: |
Siin on nüüd sul asjad natuke sassi läinud. Hetkevõimekus on elektritootmise ja jaotusvõrgu tasemel selline, kus valmisolek taristu väljaehitamiseks on ca 50% eramajapidamisest ja 25% kortermajapidamistest. Enam, kui 70% elanikkonnast elab kortermajapidamistes.
Eristada tuleb jaotusvõrku ja ülekandevõrku ning tootmist. Ülekandevõrgul on valmisolek olemas. Jaotusvõrgul ja tootmisel ei ole.
|
Võrgud kuni liitumispunktideni on valdavalt piisava võimekusega. Erijhute kindlasti ilmneb. Liitumispunktist edasi autoni on jah vaja rajada. See on ja peakski olema sõiduki omaniku asi rajada.
Kortermajade puhul on samuti üldjuhul piisavalt võimsust olemas. Meenutuseks, keskmine auto sõidab alla 50km päevas ehk alla 10kWh jagu vajab elektrit ehk keskmisena 1kW võimsust terve öö jooksul. Veekeetjad kipuvad rohkem võtma, ahjud ja pliidid ka. Ent hommikused ja õhtused elektritarbimise tipptunnid ei tähenda meie elektrivõrgule ega kortermajadele pimedust ülekoormatud peakaitsete tõttu. Targalt elektri tarbimist juhtides saab edukalt hakkama.
Tootmisvõimsusi on meil samuti küllaga. Laialt lüües kogu transpordi elektrile viimine Eestis tähendaks 3-4TWh elektrit. Senine tootmis tipp oli 12TWh kandis, tarbimine on 8-9TWh. Vahepeal on ~GW tootmisvõimsusi juurde ehitatud samas kui vanadest on vaevu paarsada MW amortiseerumise tõttu maha kantud. Juurde rajamisel ja planeerimisel on mitme GW jagu tootmist ja liitumisi muude riikide toodanguga. (Muidugi selle kogu transpordi elektrile viimiseni läheb pigem üle poole sajandi niiet selleks ajaks üldse uued tootmisjaamad juba püsti).
| Rasmus kirjutas: |
Tavapärane jaotusvõrgu arengukava sellises mahus investeeringuid hetkel ette ei näe. Andmed avalikud. Soovitan tutvuda  |
Liitumispunktidele vajaliku võimsuse tagamine on arengukavades ja sellest tulenevates inveteeringu kavades sees muidugi.
| napoleon kirjutas: |
| etk, sa ei saa jaotusvõrku nii ka planeerida, et EV omanikud võtavad järjekorda ja küll lõpuks kõik oma särtsu kätte saavad. Peab arvestama peak-dega kus ühel või teisel põhjusel suur hulk inimesi akuautot laadida soovib. |
Mitte ainult, et saab vaid nii asi lähebki. Kogu suund on nutika võrgu poole, kus tarbijad ja tootjad on suunatavad. Elektriautod on üks kergemini juhitav tarbija. Mujal maailmas ringi vaadata, siis juba pakutakse klientidele võimalust teenida sellega, et nad mingitel hetkedel ei tarbiks elektrit. Meil mõned võrgupaketid ka, mis soodustavad oma tarbimist tiputundidelt eemale suunama. Nutikad börsihinda jälgivad ja kaugelt tarbimise juhtimist võimaldavad pistikud ja releed jms automaatika ka turul meil olemas ning tarbijatel kasutamisel.
Eks võimalik ole ka kõik üle dimensioneerida tipukoormusele. Meie autopargi suurust ja üha võimsamaid laadijaid arvestades peaks umbes TW tootmisvõimsust ja ülekandevõimsusi olema tagatud. Edu kõigile nende 10€/kWh ülekandetasude maksmisega siis. Ratsionaalne inimene säärast idiootsust ei toetaks vaid saaks aru, et fossiilse kütuse orjusega sisse juurdunud kasutusmustrit ei ole mõistlik üle kanda elektritranspordile, kui on paremaid alternatiive. Autot ei pea "tankima" selle kõrval seistes 2-5 minutiga, sest auto seisab sul nagunii tunde ja tunde päeva jooksul seega võib ta ka end täis "tankida" tundide ja tundide jooksul.
Jah täpselt Tanel, sellele ma juhtisingi tähelepanu, et tegu on valedest eeldustest lähtuva ülepaisutatud arvutuse tulemusega.
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
23.04.2025 15:07:20
|
|
|
Ega siin vist muud ei ole, kui lõpetad ikka samamoodi nagu kõik, et laed telefoni äppe täis ja siis, kui laadida vaja, kukud neid läbi kammima, et vaba-sobiv leida. Avastasin ühe häiriva asja. Nimelt, kui telefon on carplay'ga ühendatud, siis kaob waze valikust ära "Laadimispunkt".
| tsitaat: |
| Meenutuseks, keskmine auto sõidab alla 50km päevas ehk alla 10kWh jagu vajab elektrit ehk keskmisena 1kW võimsust terve öö jooksul. |
Sa ei jaga vist elektrist eriti midagi ? Auto nagu juba öeldud, on tunduvalt enamat, kui keedukann, mis pealegi on lühiajaline koormus ja näiteks kaitseautomaadid töötavad magnetilise viivituse (lühis) ja termilise viivituse (ülekoormus) reziimis. Viimane võimaldab lühiajaliselt taluda nimivoolust 1,13 kuni 1,45 suuremat voolu, näiteks 20A kaitse ei viska kohe välja, kui läbiv vool on 24A. Enamik veekeedukanne on 2kw kandis, mis on juba vähem, kui ev reisilaadija ja teekann töötab korraga mõned minutid. Kann jõuab lõpuni keeda, enne, kui automaat välja viskab, autodega nii ei lähe. Voolutarvet ei saa hajutada pikema perioodi peale, nagu juba mainitud, siis elektriautod ei lae alla 6A vooluga.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
 |
hans
Nii ränk on olla.
liitunud: 17.09.2004
|
23.04.2025 15:29:47
|
|
|
See eelmainitud Mazda.
Kõik räägivad Mazda disainist jne, aga suuresti pole see "päris mazda" vaid on koostöö hiinlastega. See hoiab ka hinna all.
https://en.wikipedia.org/wiki/Mazda_EZ-6
Rumors on, et päris mazda flaghsip sedaan on ka tulemas. Rida6 mootor ja RWD, sama platvorm nagu CX60/80 on
Samamoodi on Mazda2 lihtsalt Toyota rebadge, veel vähem Mazda kui see uus 6e. Väiketootjana ei saa kõike ise arendada ja disainida.
_________________ ------ |
|
| Kommentaarid: 104 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
0 :: |
81 |
|
| tagasi üles |
|
 |
etk
HV kasutaja

liitunud: 10.10.2006
|
23.04.2025 16:45:55
|
|
|
| Markos kirjutas: |
| Sa ei jaga vist elektrist eriti midagi ? |
Piisavalt, et aru saada kuidas sa järjepidevalt demagoogitsed.
Jutuks oli koretermaja, milledel üldjuhul ei ole 6 ega 16 ampriline peakaitse vaid kordades suurem. Üks auto jah võib tahta rohkem voolu aga maja peale kokku käib jutt ikkagi keskmistest. Automaatika on seal selleks, et jaotada olemasolev võimsus kõigi autode vahel. Kõik ei pea korraga seega saama oma 11kW ega ka 2kW mitte vaid võivad vabalt ka üksteise järel seda saada. Auto omaniku vaatest ei ole vahet, sest tema ühendab parkima pannes juhtme ja sõitma hakates ühendab lahti ning millalgi nende kahe tegevuse vahelise aja jooksul on auto end ära laadinud.
Kogu äpindus onnuhtlus aga eks see ole kõigi kliendiprogrammidega ju. Avalike laadijate osas kehtivad meil euronõuded milledest üheks on maksekaardi nõue laadijatel. Viipa aga oma Visa vms ja lae. Või noh õigem on öelda, et peagi, sest selle nõude jõustumine alles käimas.
Kuigi üha enam autosid toetavad Plug and Charge või Autocharge lahendusi ehk äppide pideva kasutamise asemel on vaja lihtsalt korra ära siduda oma auto oma maksevahendiga ning edasi vaid ühenda ja lae. Meil Eestis lihtsalt enamus laadijate operaatoreid ei toeta neid võimekusi. CircleK ja Ionity eranditena toetavad.
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Betamax
HV Guru

liitunud: 29.05.2003
|
|
| Kommentaarid: 751 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
1 :: |
564 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Rasmus
HV veteran
liitunud: 30.12.2002
|
23.04.2025 20:07:16
|
|
|
Spoiler 
| etk kirjutas: |
| Rasmus kirjutas: |
| See ei ole päris korrektne. 2 miljardit on siiski ainult kaabeldamise ja üldtaristu kulu, mille sisse ei kuulu veel laadimisjaamad. |
Sorry aga kaablikõride paigaldamine ei maksa 2 miljardit. Meil on küll parklaid riigi peale palju aga ikkagi.
| Rasmus kirjutas: |
Siin on nüüd sul asjad natuke sassi läinud. Hetkevõimekus on elektritootmise ja jaotusvõrgu tasemel selline, kus valmisolek taristu väljaehitamiseks on ca 50% eramajapidamisest ja 25% kortermajapidamistest. Enam, kui 70% elanikkonnast elab kortermajapidamistes.
Eristada tuleb jaotusvõrku ja ülekandevõrku ning tootmist. Ülekandevõrgul on valmisolek olemas. Jaotusvõrgul ja tootmisel ei ole.
|
Võrgud kuni liitumispunktideni on valdavalt piisava võimekusega. Erijhute kindlasti ilmneb. Liitumispunktist edasi autoni on jah vaja rajada. See on ja peakski olema sõiduki omaniku asi rajada.
Kortermajade puhul on samuti üldjuhul piisavalt võimsust olemas. Meenutuseks, keskmine auto sõidab alla 50km päevas ehk alla 10kWh jagu vajab elektrit ehk keskmisena 1kW võimsust terve öö jooksul. Veekeetjad kipuvad rohkem võtma, ahjud ja pliidid ka. Ent hommikused ja õhtused elektritarbimise tipptunnid ei tähenda meie elektrivõrgule ega kortermajadele pimedust ülekoormatud peakaitsete tõttu. Targalt elektri tarbimist juhtides saab edukalt hakkama.
Tootmisvõimsusi on meil samuti küllaga. Laialt lüües kogu transpordi elektrile viimine Eestis tähendaks 3-4TWh elektrit. Senine tootmis tipp oli 12TWh kandis, tarbimine on 8-9TWh. Vahepeal on ~GW tootmisvõimsusi juurde ehitatud samas kui vanadest on vaevu paarsada MW amortiseerumise tõttu maha kantud. Juurde rajamisel ja planeerimisel on mitme GW jagu tootmist ja liitumisi muude riikide toodanguga. (Muidugi selle kogu transpordi elektrile viimiseni läheb pigem üle poole sajandi niiet selleks ajaks üldse uued tootmisjaamad juba püsti).
| Rasmus kirjutas: |
Tavapärane jaotusvõrgu arengukava sellises mahus investeeringuid hetkel ette ei näe. Andmed avalikud. Soovitan tutvuda  |
Liitumispunktidele vajaliku võimsuse tagamine on arengukavades ja sellest tulenevates inveteeringu kavades sees muidugi.
| napoleon kirjutas: |
| etk, sa ei saa jaotusvõrku nii ka planeerida, et EV omanikud võtavad järjekorda ja küll lõpuks kõik oma särtsu kätte saavad. Peab arvestama peak-dega kus ühel või teisel põhjusel suur hulk inimesi akuautot laadida soovib. |
Mitte ainult, et saab vaid nii asi lähebki. Kogu suund on nutika võrgu poole, kus tarbijad ja tootjad on suunatavad. Elektriautod on üks kergemini juhitav tarbija. Mujal maailmas ringi vaadata, siis juba pakutakse klientidele võimalust teenida sellega, et nad mingitel hetkedel ei tarbiks elektrit. Meil mõned võrgupaketid ka, mis soodustavad oma tarbimist tiputundidelt eemale suunama. Nutikad börsihinda jälgivad ja kaugelt tarbimise juhtimist võimaldavad pistikud ja releed jms automaatika ka turul meil olemas ning tarbijatel kasutamisel.
Eks võimalik ole ka kõik üle dimensioneerida tipukoormusele. Meie autopargi suurust ja üha võimsamaid laadijaid arvestades peaks umbes TW tootmisvõimsust ja ülekandevõimsusi olema tagatud. Edu kõigile nende 10€/kWh ülekandetasude maksmisega siis. Ratsionaalne inimene säärast idiootsust ei toetaks vaid saaks aru, et fossiilse kütuse orjusega sisse juurdunud kasutusmustrit ei ole mõistlik üle kanda elektritranspordile, kui on paremaid alternatiive. Autot ei pea "tankima" selle kõrval seistes 2-5 minutiga, sest auto seisab sul nagunii tunde ja tunde päeva jooksul seega võib ta ka end täis "tankida" tundide ja tundide jooksul.
Jah täpselt Tanel, sellele ma juhtisingi tähelepanu, et tegu on valedest eeldustest lähtuva ülepaisutatud arvutuse tulemusega. |
Ma ei viitsi rohkem. Arva, mida tahad. Kui reaalsed andmed ei ole sinu jaoks pädevad, siis nii ongi
_________________ Rakvere parasiit |
|
| Kommentaarid: 49 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
47 |
|
| tagasi üles |
|
 |
etk
HV kasutaja

liitunud: 10.10.2006
|
23.04.2025 21:02:38
|
|
|
| Rasmus kirjutas: |
Ma ei viitsi rohkem. Arva, mida tahad. Kui reaalsed andmed ei ole sinu jaoks pädevad, siis nii ongi  |
Ole siis hea ja viita mis andmetele tugined ja äkki vaevud põhjendama, miks leiad, et need sinu seisukohta toetavad? Olen igati avatud oma arvamuse muutmiseks aga lihtsalt sõnakõlksude põhjal seda ei juhtu.
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
 |
kjaups
MeesKesTuliMetsast

liitunud: 02.02.2005
|
23.04.2025 21:13:46
|
|
|
Elektriaktsiisi tõus 40% paneb ka mõnusa laulu EV meestele juurde. Kes vastupidist väidab, siis lugege kohe viimast lauset postis.
Arvestades, kuidas põhilistel tarbimisaegadel vs kui kõik kontoris tiksuvad on tarbimise tõus ja börsihinna tõus, et veenda tarbijaid kärpima, siis täna pole ei võrk, ei tootmine ega ka infra valmis selleks, et kõik luti otsa saada.
Vaadates siin mingi elektri peale elutsevaid ridakaid/majuaosasid, kus kuus on elektri tarbimine (koos küttega) ca 1200kwh, pane sinna veel elektriauto ka otsa, siis saad mõnda piirkonda tarbimise koormuse ikka väga lakke ja hinnad üles.
Oleks eramaja, nulli jooksvad päikesepaneelid/tuulikud/hüdrojaam vmt, ostaks ICE kõrvale elektrika. Suvel laseks jäägid aku tiksuma ja sõidaks nö mõnemehe "tasuta" ja ülejäänud aasta diisliga...
Aga ei, täna veel mõtleva inimese jaoks pole see ratsionaalne tegevus, kui just ei käi kuskil fa fa seltskondades kõvatamas ja rääkimas, kuidas nüüd kõik vaalad on päästetud ja enda peer on kui ükssarviku oma.
Ok, ma lõpetan, võite lillaks ka lasta selle posti. Aga tulen tagasi, kui mõne fännboy mitukümmend posti päevas siin jälle peale laotatakse.
_________________ YAGA müügiputka - SNAP pildipank
M: 3D Touch V3.2 15€ |
|
| Kommentaarid: 173 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
3 :: |
142 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
23.04.2025 21:33:23
|
|
|
| Sa ikka tead kui suur see aktsiis on? Selline tõus on märkamatu
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
5 :: |
175 |
|
| tagasi üles |
|
 |
etk
HV kasutaja

liitunud: 10.10.2006
|
23.04.2025 21:39:55
|
|
|
| kjaups kirjutas: |
| Elektriaktsiisi tõus 40% paneb ka mõnusa laulu EV meestele juurde. |
Puht konteksti lisamiseks, see 40% aktsiisi tõusu tähendab elektriga liigeldes kilomeetri hinna tõusu ~0.01 senti.
| kjaups kirjutas: |
| täna pole ei võrk, ei tootmine ega ka infra valmis selleks, et kõik luti otsa saada. |
Räägi meile ka kuidas krt peaks täna saama kõik elektritranspordi peale? Sina ostad kõigile eletkriauto?
Isegi, kui mingi ime läbi peaks kõik hakkama nüüdsest ainult ja ainult elektriautosid ostma läheks ikkagi üle kümnendi, et kõigini jõuaks elektriautod.
viimati muutis etk 23.04.2025 21:43:03, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
 |
kjaups
MeesKesTuliMetsast

liitunud: 02.02.2005
|
23.04.2025 21:42:18
|
|
|
Janis, saab olema 2.1€ MWh kohta.
Pane jooksev keskmine, elektriaktsiis, käibemaks, taastuvenergia maks, võrgutasu, ampritasu, siis saad ühes kuus 1MWh tarbimise eest ca 200+€ (jutt hekel veel, kui see börs pendeldab seal 50-300€ MWh kohta ja proovid ajatada madalale hinnale).
Viska siia auto ka veel otsa, päevas ca 100km ehk kuus 3100 km = 31 * 20KWh = 620KWh.
_________________ YAGA müügiputka - SNAP pildipank
M: 3D Touch V3.2 15€ |
|
| Kommentaarid: 173 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
3 :: |
142 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
23.04.2025 21:48:27
|
|
|
Jah, täpselt, 2,1 eur mega kohta, olematu summa.
Ma ei tea mis pakett sul on, mul mingi 1,6 mega kuus läinud ja arved 200 eur, selle sees maja tarbimine ja vähemalt 4000km sõitu kuus. Nagu Sa ise siin arvutad, 3100km on 620kwh, see teeb lagi 62 eur sellise läbisõidu peale kuluks.
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
5 :: |
175 |
|
| tagasi üles |
|
 |
sakinaga
HV Guru
liitunud: 30.08.2006
|
23.04.2025 22:35:14
|
|
|
| Betamax kirjutas: |
| sakinaga kirjutas: |
| Hobisõidukiks on ICE väga hea. |
Sa ikka rikas mees, kui nii kallid hobid. |
Väga rikas ei ole, piirdun kaherattalise ICE hobisõidukiga
See laadimine ja elektrivõrgu võimekus on nii äraleierdatud teema. Eramajadele jätkub ampreid küllalt ja kortermajade juurde ei hakata homme ega ka 10a pärast märkimisväärsel hulgal elektriautosid parkima, pole probleem, millele keskenduda.
|
|
| Kommentaarid: 164 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
155 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
23.04.2025 22:36:25
|
|
|
Ei jätku, 25A jääb väheks
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
5 :: |
175 |
|
| tagasi üles |
|
 |
napoleon
Unknown virus

liitunud: 08.12.2008
|
23.04.2025 23:30:15
|
|
|
| sakinaga kirjutas: |
| Betamax kirjutas: |
| sakinaga kirjutas: |
| Hobisõidukiks on ICE väga hea. |
Sa ikka rikas mees, kui nii kallid hobid. |
Väga rikas ei ole, piirdun kaherattalise ICE hobisõidukiga
|
See kaherattaline võikski elektriline olla. Pole vaja igapäevaselt ja küll saab kuskil laetud.
Mulle need kaherattalised ICE masinad käivad vahel närvidele. Kell 8[1] kui kõige magusam uni on, teeb mõni akna taga põrgulärmi. Milleks? Elektrilist isegi ei kuuleks.
[1] 08:00 AM kui peab täpsustama et ainult 24h formaati kasutan kui mingi aja ütlen
|
|
| Kommentaarid: 78 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
60 |
|
| tagasi üles |
|
 |
sakinaga
HV Guru
liitunud: 30.08.2006
|
23.04.2025 23:32:22
|
|
|
Ei aitäh, jätkan bensiinimootoriga kaherattalisega, ilmselt ostan see aasta teise lisaks. EV on kulgemiseks hea, mitte hobisõidukiks.
_________________ Tsensuur HinnaVaatluse foorumis |
|
| Kommentaarid: 164 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
155 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
24.04.2025 00:06:45
|
|
|
| tsitaat: |
| Elektriaktsiisi tõus 40% paneb ka mõnusa laulu EV meestele juurde. Kes vastupidist väidab, siis lugege kohe viimast lauset postis. |
No see küll mingi eriline probleem ei ole. Mul võtab soojuspump talvel külmema ilmaga ühe ööga samapalju, kui täna EV peale nädalas kulub. Korruta see kahe või kolmega, ikka pole probleemi, aga vot kodu kütta on tõesti kallis.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Rasmus
HV veteran
liitunud: 30.12.2002
|
24.04.2025 09:54:18
|
|
|
| etk kirjutas: |
| Rasmus kirjutas: |
Ma ei viitsi rohkem. Arva, mida tahad. Kui reaalsed andmed ei ole sinu jaoks pädevad, siis nii ongi  |
Ole siis hea ja viita mis andmetele tugined ja äkki vaevud põhjendama, miks leiad, et need sinu seisukohta toetavad? Olen igati avatud oma arvamuse muutmiseks aga lihtsalt sõnakõlksude põhjal seda ei juhtu. |
Suurepärane ootus, aga õpetamine on minu töö ja ma eeldan oma töö eest tasu. Minu seisukohtade väljendus peaks olema piisav vihje selleks, et võtaksid ise kätte ja teeksid oma teadlikkuse tõstmise ise ära, mitte ei hakkaks teiselt poolelt tõestusi ootama ja eeldama. Ehk siis ma ei viitsi oma aega sinu peale kulutada, sest ei näe sellel mõtet. Kui tahad oma silmaringi laiendada ja teadlikkust tõsta, siis teed seda ise.
Edit: mõned vihjed võin sulle siiski anda:
- Tutvu Konkurentsiameti raportiga "Ülevaade kergsõidukite avaliku laadimistaristu turust eestis"
- Tutvu Elektrilevi arengustrateegiate ja plaanide ning tegevuskavadega
- Leia üles arvamusartiklid ja selgitused, kus kirjeldatakse jaotusvõrgu tegelikku olukorda ning vajaminevat investeeringumahtu.
- Leia üles artiklid ja selgitused seoses avalike parklate laadimistaristu valmisoleku tagamisega seotud teemadel. Seal kajastatakse muuhulgas ka vajaminevat investeeringu mahtu.
Need tegevused võiksid sind paremini järje peale aidata.
_________________ Rakvere parasiit |
|
| Kommentaarid: 49 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
47 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Betamax
HV Guru

liitunud: 29.05.2003
|
|
| Kommentaarid: 751 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
1 :: |
564 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
24.04.2025 10:30:19
|
|
|
No nagu see rmc oli, kui piisavalt palju unistad siis on kõik võimalik
See siin ehe näide et fanboydel puudub igasugune reaalsustaju
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
5 :: |
175 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Magic
HV Guru

liitunud: 28.12.2001
|
24.04.2025 11:51:37
|
|
|
Kui lubatakse elektriauto maksu siis esimese asjana saab hääle see erakond
|
|
| Kommentaarid: 235 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
201 |
|
| tagasi üles |
|
 |
etk
HV kasutaja

liitunud: 10.10.2006
|
24.04.2025 13:22:24
|
|
|
| Rasmus kirjutas: |
| Kui tahad oma silmaringi laiendada ja teadlikkust tõsta, siis teed seda ise. |
Sinul pole aega oma väiteid toetavat selgitust kirjutada aga eeldad, et teised peaksid sinu väiteid tõsiselt võtma. Põnev suhtumine.
Muuseas, olen nende teemadega end kursis hoidnud üle kümnendi, igal hetkel täiendavat infot juurde uurinud ja muuseas ka elektrilevi arengukavadega tutvunud. Sellest lähtuvalt ka oma arvamusi väljendan, vajadusel toetavate andmete ja arutluskäikudega.
Aga eks see ole samaväärne autoriteedile appeleerimine nagu sinu õpetamisega tegelemis viide. Seega proovime natuke sisukamalt.
Võtsin sinu soovitusel siis su viidatud elektrilevi arengukava uuesti ette, et näha, kas nad toovad seal välja vajaduse 6 miljardit investeerida elektriautode jaoks eluasemetega seotud elektrivõrku.
| Rasmus kirjutas: |
| Reaalsus on see, et ainuüksi eluasemega seotud jaotusvõrgu (et tagada akuautode laadimisvõimekus eluasemega seotud taristus) lisainvesteeringuvajadus on 6 miljardit |
Hetkel neil arengukava järgmiseks kümnendiks. Sealt leiab põnevaid mõttekäike, kus näiteks selle 10 aastaga jõuab meie teedele ligemale 500 000 elektriautot (aastase tarbimisega ~1.5TWh) ehk sisuliselt kogu liikuv sõiduautopark vahetuks 10 aastaga. Selle jaoks peaks sisuliselt kogu edasine esmaregistreerimine olema vaid täiselektriline (2024 esmaregistreeriti 51 000 sõidautot(M kategooria). Võrdluseks Norras läks meie eelmise aastaga võrreldava ~4% osakaalu pealt aastal 2012 90%-ni jõudmiseks üle kümnendi. Ja selle, sel hetkel maailma kiireima, ülemineku jooksul jõudis vaid veerand autopargist elektriliseks muutuda.) Vist ei pea laiemalt seletama, miks sellise tulemuse realiseerumine ei ole realistlik.
Toon vaid välja, sest sedasorti lähteandmetega koostatakse neid arengukavasid.
Nüüd sealse hinnangu kohta olemasoleva võrgu võimekuse osas toime tulla elektriautode laadimisega. Mõned tsitaadid ja omapoolne mõttekäik sinna juurde:
| tsitaat: |
Analüüside tulemusena on läbilaskevõime suurendamine vajalik esmalt KP/MP transformaatorites ning
tänased madal- ja keskpinge võrgu topoloogilised
lahendused ei vaja läbilaskevõime suurendamist. Küll
avaldab elektriautodele üleminek mõju ka piirkonnaalajaamade transformaatorite vahetamise vajadusele. Tarbimisanalüüsidest tulenevalt on kuni 2035.
aastani vajalik suurema läbilaskevõime vastu
vahetada 250 KP/MP transformaatorit ning alla 100
mm2 läbimõõduga keskpinge kaablid,
investeeringute kogu maksumusega 30 mln €. |
30 miljonit on päris kauge number eelpool väidetud 6 miljardist.
Samas see oli vaid elamutega seotud laadimisvõimekus (millele viitasid). Saame siiski sinna lisanda ka maanteetranspordiga seotud 69 miljonit, merendusega seotud 78 miljonit ning ühistranspordiga seotud 8 miljonit. Kokku saab natuke üle 180 miljoni. Ikka jääb nagu puudu sellest müstilisest 6 miljardist.
| tsitaat: |
Ühtlasi on majade puhul tüüpilised peakaitsme suurused 25A, mis võimaldab kasutada edukalt 11 kW laadimislahendusi. Arvestades elektriauto keskmist efektiivsust 20kWh/100km
kohta ja näiteks 8 tundi kestvat öist laadimist oleks 11kW laadimisvõimsuse juures võimalik elektriautosse laadida 88 kWh energiat ehk 440 km sõiduks vajalikus mahus energiat.
Arvestades, et keskmine igapäevane läbisõit auto kohta on sellest oluliselt madalam ja 25A peakaitsme
korral on ka teiste täiendavate tarbijate kasutamine öötundidel vajalik siis oleme mõjude analüüsis arvestanud 6 kW laadimisvõimsusega.
Piirkondade koormuse analüüsimisel on võimalik näha, et öise ja päevase tarbimise vahe on teatud puhkudel
täna üle 150 kW. Arvestades 6 kW laadimisvõimsusega ning eeldusega, et laadimine toimub kõigi elektriauto
omanike poolt üheaegselt (kõige soodsamal hetkel), oleks esimese paarikümne auto lisandumise mõju
tarbimise tippkoormusele eeldatavalt olematu, kuna laadimine ajatatakse odavamatele aegadele.
Eramajade või ridaelamute piirkondades on võrgu täiendav tugevamine vajalik olukorras, kus 50%
klientidest on soetanud elektriauto. Kortermajade puhul on tulenevalt elanike oluliselt suuremast arvust
piiriks juba 10% elanike poolt elektriauto soetamisel.
Kui arvestada eeldusi, et tegelik laadimine ei toimu igapäevaselt, laadimine ei kesta terve öö ja seda on
võimalik hajutada, siis on elektriautode kasutuselevõtu võimalikud piirmäärad veel kõrgemad.
|
Siit tasub tähele panna, et võrguoperaator teeb oma konservatiivsemaid arvutusi 6kW laadimisvõimsusega. Eelnevas kommentaaris viitasin, et reaalse eesti keskmise päevase läbisõidu jaoks on vaja sisuliselt 1kW võimsust seega arvestatakse juba ~5x puhvriga (6A1F laadimine, nagu Markos rõhutas miinimumina, mida paljud autod aksepteerivad, on ~1.2kW).
Võrdlusmomendina neile elektritranspordiga seotud kulutustele:
* läheb hajustootmise toetamiseks keskpinge võrku 60 miljonit ja kõrgpinge võrku 920 miljonit ehk kokku umbes miljard (mahult hinnanguliselt 1.5TWh võimaldamiseks)
* läheb võrgu kvaliteetse toimimise peale umbes miljard.
Ehk suurusjärgulised erisused on siin kulutustes. Eriti kui arvestada, et elektrilevi enda hinnangul 1.5TWh läbilaske jaoks on neil tarvis 1 miljardi jagu kulutusi. Sama maht, mida hindavad autopargi umbes 500 000 sõiduki elektrifitseerimiseks.
| Rasmus kirjutas: |
| Ainuüksi avalike parklate eeltaristu (kaabeldus) loomise kogumaksumus on 2 miljardit. |
Parklate kuludega seoses ütleks vaid niipalju, et peaaegu kõik artiklid ja sõnavõtjad ei suutnud vahet teha kaablikõril ning kaablil, veel vähem lugeda reaalset direktiivis kirjas olevat nõuet. Haridusega tegeleva ja seetõttu kriitilist mõtlemist pooldava isikuna saad vast aru, miks säärase kvaliteediga kirjutisi kuigi tõsiselt ei saa võtta.
Nagu öeldud, ma olen avatud oma meelt muutma aga selle jaoks on vaja reaalselt argumenteeritud seisukohta, mitte sõnakõlkse stiilis: "olen õpetaja ja sa pead mind tõsiselt võtma" või "mine otsi, keegi kusagil artiklis midagi kirjutas".
Magic, elektriautod on juba maksustatud
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
 |
londiste
HV Guru

liitunud: 23.04.2003

|
24.04.2025 14:19:15
|
|
|
| etk kirjutas: |
| Rasmus kirjutas: |
| Ainuüksi avalike parklate eeltaristu (kaabeldus) loomise kogumaksumus on 2 miljardit. |
Parklate kuludega seoses ütleks vaid niipalju, et peaaegu kõik artiklid ja sõnavõtjad ei suutnud vahet teha kaablikõril ning kaablil, veel vähem lugeda reaalset direktiivis kirjas olevat nõuet. Haridusega tegeleva ja seetõttu kriitilist mõtlemist pooldava isikuna saad vast aru, miks säärase kvaliteediga kirjutisi kuigi tõsiselt ei saa võtta. |
see kõride ja kaablite direktiivi lugu sai siin ju arutatud ja selgusele jõutud, https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=11611594#11611594
mitteeluruumide puhul:
- uue või renoveeritava 5+ kohaga parkla juures 50% kaabeldust, ülejäänutele torud ja 20% kohtadele laadija.
- olemasolevatele 20+ kohaga parklatele 2027 aastaks 50% kohtadele torud või 10% kohtadele laadijad.
siia juurde erisused hinna, väikeste ja keskmiste ettevõtjate jms koha pealt pluss kohalikus seadusandluses veel ei olnud vähemalt too hetk isegi eelnõuna seda olemas.
2 miljardit on kaupmeeste liidu arvutus. selle lähem sisu oleks kasulik teada.
kaupmeeste liidu tõstatatud probleemile oli poolteist nädalat hiljem epl-is päris huvitav arvamuslugu:
https://epl.delfi.ee/artikkel/120370231/raimo-poomi-labiloige-kaupmeeste-silmakirjalikkus-eurodirektiiv-laadimispunktidest-parklates-toi-maailmalopu
_________________ - londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks! |
|
| Kommentaarid: 243 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
217 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Rasmus
HV veteran
liitunud: 30.12.2002
|
24.04.2025 16:26:47
|
|
|
Nagu näha, siis on sul küll väga hea kokkuvõte, aga vaatled ainult ühte tükki. Tuleb tükid kokku panna ja analüüsida süsteemsemalt. Elektrilevi analüüsib investeeringuvajaduses ainult endavastutusalas olevaid tehnilisi süsteeme, aga sellega investeeringuvajadus ei piirdu.
Kuue miljardi puhul ei rääkinud ma mitte ainult jaotusvõrgu investeeringuvajadusest (küll aga tõin välja jaotusvõrgu hetkevõimekuse, mida ka sina välja tõid), vaid laadimistaristu koguinvesteeringu vajadusest. Aga lugesin oma teksti üle ja tõepoolest võib seda mõista nii, et räägin just ainult jaotusvõrgu investeeringuvajadusest. Seega minu paha. Vabandan!
See tähendab siis parklaid, kaabeldusi, laadimissüsteeme, teenuseid, jaamasid, uusi kohaliku tasandi kilpe jne-jne-jne. Kogu kompotti. Hinnanguline ühe laadimiskoha maksumus on ca 25K. Avalike kiirlaadijate hind on ca 100-300K (mõlemad numbrid avalikus meedias välja öeldud) laadimispunkti kohta. Ainuüksi 50% dimensioneerimise juures ongi juba summa 6 miljardit. Ehk siis ainuüksi 250000 elektriauto laadimiskoha (mitte energiatarbe) taristu väljaarendamise investeeringuvajadus on 6 miljardit.
Ehk siis kui meie teedele tuleb 500000 elektriautot, mis sisuliselt tähendab, et enamik praegu kasutusel olevatest ICE autodest asendatakse, siis vastavalt sellele on vaja välja ehitada taristu. Hetkel on reaalses kasutuses ca 660K sõiduautot. 500K elektriautot sellest on ca 75% ehk kolm neljandikku. Ei tasu olla naiivne ja eeldada, et elektriauto omanikud ei taha oma autosid laadida ja nad ei taha oma autole 24/7 laadimisvõimekust ja valmidust. Igaüks tahab oma parkimiskohale oma laadijat. Samuti tahab seda oma töökohale. Küsimus ei ole mitte selles, kas kogu aeg laetakse ja kui palju korraga laetakse. Küsimus on selles, et eeldatakse valmisolekut. Me oleme tarbimisühiskond, mis tähendab seda, et me tahame teenust saada 24/7 ja me ei ole nõus ootama.
Hetkel ongi Elektrilevi analüüs selle alusel, et taristu võimekus on 50% eramajapidamiste 10% kortermajapidamiste osas. Tõid ka selle ise välja. Ehk siis hetkeolukorda analüüsitakse just selle teadmuse ja võimekuse baasil. Seega see 30 miljonit on just selle baasil prognoositud jaotusvõrgu investeeringuvajadus. Reaalsuses tuleb taristu koormus tulevikus oluliselt suurem. Jah, ma olen nõus, et ega see vajadus ei teki lühikeses perioodis. Pigem just pikas. Aga see vajadus on olemas ja see ressurss peab kuskilt tulema. Suures osas ikka meie enda taskust.
Veelkord. 70% elanikest elab kortermajades, aga hetkel on võrguvõimekus 10%. Mida siis ülejäänud 90% kortermajade elanikest tegema hakkavad? Tegelikkuses on taristuvajdus ju hoopis teine.
Need seisukohad, et laadida saab 1-6kw ja iga päev ei laadita. Suures pildis on see õige, aga taristut on ikkagi vaja. Ehk siis räägime taristu loomisest, mitte tarbimisest. See tähendabki seda, et peab olema taristuvõimekus, mitte tarbimisvõimekus. Seda ma ka suures pildis mainisin, et tootmisvõimekus ja ülekandevõrgu võimekus on olemas. Jaotusvõrgu võimekus on hetkel tasandil 50% eramajapidamistest ja nagu selgub, siis kortermajades on olukord veelgi hullem. Minul oli teadmine, et 25%, aga tegelikult hoopis 10%. Ehk siis kui ma tahan, et kraanist vesi tuleb, siis ma eeldan, et see tuleb nõutud survega vaatamata sellele - et vesi kogu aeg ei voola. Selleks peavad olema torud veetud ja kasutusvalmis.
Keegi ei hakka keset ööd kaablit kortermaja parklas uuele autole ümber tõstma. Või sa tõesti kujutad ette, et näiteks keskmise Mustamäe kortermaja parklas hakkavad autoomanikud keset päeva või keset ööd laadimisrotatsiooniga tegelema? Ei. Autoomanik eeldab, et kui ta jõuab peale tööpäeva koju, siis läheb juhe sappa ja hommikul on aku täis. Täpselt samasugune laadimisvõimekuse ootus on tulevikus ka töökoha parklas ning avalikes parklates.
_________________ Rakvere parasiit |
|
| Kommentaarid: 49 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
47 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Prillpapa
Kremli troll
liitunud: 04.06.2022
|
24.04.2025 17:16:34
|
|
|
Selle laadimistaristu plaani kummitab ka tänane tehnoloogia kiire areng, kus endiselt toimub nii akude kui laadimise arengud. Kasvõi see BYD 1000kW laadimisvõimekus, kus aku täituks mõne minutiga.
Asudes igale parkimiskohale üleliidulise kampaaniaga kaableid vedama, võib see osutuda isegi tarbetuks, kui tulevikus saab akuauto laadida minutitega mitte ei pea tilgutama tundidega.
Kas nende suurte laadimisvõimsuste teostamiseks ei saaks kasutada kuidagi superkondensaatoreid, kus kondensaator laeks end peenemast juhtmest täis ja purtsataks end suure võimsusega akusse tühjaks kui keegi laadimisjuhtmega torkima tuleb.
Seda selles vaates, et ehk õnnestuks kuidagi vältida olukorda, kus parkimiskohale tuleks tekitada 100..1000kW laadimisvõimekus.
_________________ --- |
|
| Kommentaarid: 21 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
21 |
|
| tagasi üles |
|
 |
etk
HV kasutaja

liitunud: 10.10.2006
|
24.04.2025 17:33:17
|
|
|
| Rasmus kirjutas: |
| Kuue miljardi puhul ei rääkinud ma mitte ainult jaotusvõrgu investeeringuvajadusest (küll aga tõin välja jaotusvõrgu hetkevõimekuse, mida ka sina välja tõid), vaid laadimistaristu koguinvesteeringu vajadusest. |
Üsna selgelt oli mõista, et sa pidasid silmas ühiskulu mida peaksid kõik võrgust elektrit ostjad kandma, mitte ei pidanud silmas kogukulu, mille alla siis laadija enda ja paigaldusehind läheks:
| Rasmus kirjutas: |
| Kas praegused ja tulevased elektriautode tarbijad on valmis läbi spetsiaalse maksuinstrumendi selle investeeringuvajaduse kinni maksma |
Või sa tahtsid väita, et elektriauto omanikelt peaks korjama maksuraha, et see neile siis tagasi anda laadijate rajamiseks?
| Rasmus kirjutas: |
| Hinnanguline ühe laadimiskoha maksumus on ca 25K. Avalike kiirlaadijate hind on ca 100-300K |
Sellele tahaks kohe viidet näha, saaks teada kes see hülgemöla algataja on või õigemini millisest kontekstist sa selle numbri välja rebisid, et oma jaburat numbrit õigustada.
Isegi kui keegi peaks vajalikuks ainult elektriauto jaoks uued 16 amprit võtma meie praeguste amprite hindadega oleks see alla 8k, laadija ise alla 1k, paigaldus ja kaabeldus jne kehvemal juhul ka sinna 1-2k kanti laadija kohta, eriti kui suurem hulk ette võtta. Ehk ka ajuvabalt üledimensioneerides jääks ühe laadija hind alla 12k.
Reaalsuses ei ole sul vaja iga auto/parkimiskoha kohta 16amprit juurde tellida ja kulu jääb parkimiskoha kohta pigem ikka alla 2k€.
Kui aga ka tahad minna seda teed pidi, et arvutad sääraste eksitavate algandmetega 6 miljardit kokku, siis sa ei saa sinna veel omakorda 2 miljardit otsa lükata, sest see on sinna ju juba kaasatud, avalikud parklad ju ikkagi.
| Rasmus kirjutas: |
| Veelkord. 70% elanikest elab kortermajades, aga hetkel on võrguvõimekus 10%. Mida siis ülejäänud 90% kortermajade elanikest tegema hakkavad? Tegelikkuses on taristuvajdus ju hoopis teine. |
Tõin seal välja ka analüüsijate oma seisukoha, et tegelikke kasutusmustreid arvestades on need piirmäärad palju kõrgemad. Minu eelnevaid arvutuskäike arvestades kuni 5x kõrgemad. Eks võrguoperaator peabki natuke konservatiivsemalt analüüsima, mis tõttu nad nö realistlikumaid numbreid otse välja ei toonud seal vaid viitavad ainult asjaolule, et välja toodud numbrid on liiga konservatiivsed. Eeldaksin, et sul on funktsionaalse lugemise oskus olemas, seega pole sul mõtet lolli mängida justkui oleks seal öeldud, et vaid 10% võimekus on kortermajadel.
| Rasmus kirjutas: |
Keegi ei hakka keset ööd kaablit kortermaja parklas uuele autole ümber tõstma. Või sa tõesti kujutad ette, et näiteks keskmise Mustamäe kortermaja parklas hakkavad autoomanikud keset päeva või keset ööd laadimisrotatsiooniga tegelema? Ei. Autoomanik eeldab, et kui ta jõuab peale tööpäeva koju, siis läheb juhe sappa ja hommikul on aku täis. Täpselt samasugune laadimisvõimekuse ootus on tulevikus ka töökoha parklas ning avalikes parklates. |
Hurraa, tuli järgmine lauslollus välja. Veel mõned postitused tagasi teadsid kenasti seletada, kuidas on tarbimise ja tarbija kokku viimise automaatika olemas ja teenusepakkujad jne. Ja nüüd järsku ei suuda ette kujutada kuidas autode vahel laadimine korraldataks ilma, et inimesed keset ööd juhet ühest autost teise tõstaks. Palun, ära häbista end selliste lauslollustega. Sa oled võimeline paremaks.
Aga Selle lõpu osas oled küll õigel teel, see ootus on ja õigustatult. Lihtsalt oled ääretult eksinud sellega, kuidas seda realiseeritaks või kui kallilt.
Kui aga seda kasutaja ootust edasi arendada natuke, võttes arvesse arenduses olevaid tehnoloogiaid, siis veel kaugemas tulevikus on autoomaniku ootus juba see, et tema lihtsalt sõidab ning auto laeb parkides, ilma, et juht peaks ühtegi juhet näppima. Juhtmevabad laadijad parematel juhtudel juba suudavad üle 90% efektiivsusega akusid laadida, enamus autosid lihtsalt ei oska veel vastu võtta. Aga see on pigem juba selle sajandi lõpu või järgmise sajandi alguse teema, arvestades kui aeglaselt kogu säärane uuenemine käib.
Lühemalt kokku võttes: algselt väitsid, et elektrivõrk (ega tootmine) ei tule toime ja vajab absurdseid investeeringuid kogu ühiskonnalt. Kui selle kahtluse alla seadsin viidetega, siis kiirelt liigutasid oma väravapostid ümber, et sa tegelikult ei pidanud elektrivõrku silmas vaid pidasid silmas eraomandis olevaid autoga ühendamis juhtmeid (laadijaid). Selle osas oskan vaid viidata oma eelnevalt öeldule:
| etk kirjutas: |
| Liitumispunktist edasi autoni on jah vaja rajada. See on ja peakski olema sõiduki omaniku asi rajada. |
Ehk kulu on kindlasti, lihtsalt viide, justkui ühiskond (meie kõik) peaksime kinni maksma elektriautode tõttu võrguinvesteeringuid 6 miljardi vms summa osas on säärane väärinfo, et kohe kuidagi ei saa lasta rahus levitada.
| Prillpapa kirjutas: |
Selle laadimistaristu plaani kummitab ka tänane tehnoloogia kiire areng, kus endiselt toimub nii akude kui laadimise arengud. Kasvõi see BYD 1000kW laadimisvõimekus, kus aku täituks mõne minutiga.
Asudes igale parkimiskohale üleliidulise kampaaniaga kaableid vedama, võib see osutuda isegi tarbetuks, kui tulevikus saab akuauto laadida minutitega mitte ei pea tilgutama tundidega.
Kas nende suurte laadimisvõimsuste teostamiseks ei saaks kasutada kuidagi superkondensaatoreid, kus kondensaator laeks end peenemast juhtmest täis ja purtsataks end suure võimsusega akusse tühjaks kui keegi laadimisjuhtmega torkima tuleb.
Seda selles vaates, et ehk õnnestuks kuidagi vältida olukorda, kus parkimiskohale tuleks tekitada 100..1000kW laadimisvõimekus. |
Puhverakusid kasutatakse juba praegu osades kiirlaadimispunktides. Just seal, kuhu on liiga kallis või tehniliselt keeruline suurt liitumisvõimsust saada. Kondensaatorid ei ole selle jaoks kulueffektiivne lahendus lihtsalt. Kui tahta RRR põhimõtteid rakendada, siis ideaalne kasutuskoht vanadelt elektriautodelt võetud akupakkidele. Ka 50% mahukadu ei oleks probleem, hind oleks kWh kohta soodne ja toode saaks nö lõpuni töötada.
Igale parkimiskohale ei olegi 100 ega veel vähem 1000kW võimsusega laadijat tarvis. Ka 50kW võimsusega mitte.
Kiirlaadijatel on oma koht kasutusmustris aga see üha suurema laadimiskiiruse jahtimine vaid ilmestab orjastunud mõtteviisi, et autot on vaja käia kusagil spetsiaalses kohas "tankimas" ja kuna seal spetsiaalses kohas seda tehes on vaja auto järgi oodata, siis peaks see tegevus võimalikult kiirelt käima.
Tee katse, mõõda ära mitu tundi päevas/nädalas/kuus su auto lihtsalt niisama seisab.
Ja siis mõõda ära kui kaua läheb aega tanklas käimiseks. Kui nö möödaminnes lähed, siis stopper pane käima sel hetkel, kui hakkad kiirust vähendama tanklasse keeramiseks ja pane kinni, kui oled uuesti liiklusvoolu kiiruse saavutanud. Kui spetsiaalselt tankimise pärast sõitma lähed, siis vast mõistad ise, et pead varem käima panema stopperi.
Ja siis mõtle, miks ta sel ajal, kui seisab midagi kasulikku ei võiks teha, näiteks end energiaga varustada.
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
24.04.2025 17:57:27
|
|
|
| Sinu mõttemudeli häda on see, et sa keskmistad, keskmine aga ei peegelda kasutusmustreid. Keskmise järgi saavad keskmiselt n arv inimesi oma sõidud keskmiselt tehtud, aga ülejäänud seisavad silmitsi probleemidega. Mitte keegi ei ole sellistes tingimustes nõus viibima. Sama hea, lähed tanklasse ja saad veerand paaki, aga vajad tervet.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
24.04.2025 18:00:11
|
|
|
Ta ülteb et sulle lihtsalt ei ole vaja tervet paaki ja kõik.
Tulin Hiiumaale, pidin spetsiaalselt sõitma siin kiiresse laadijasse ja siin pole midagi tarka teha, peab passima
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
5 :: |
175 |
|
| tagasi üles |
|
 |
sakinaga
HV Guru
liitunud: 30.08.2006
|
24.04.2025 19:46:18
|
|
|
Hämmastav, kui palju suudetakse rääkida teemast, mis on siililegi selge lausrumalus, ei ole mingeid suuri investeeringuid lähima kümnendi jooksul vaja elektriautode tarbeks teha, neid autosid on nii vähe. 10-20% moodustavad Eesti autopargist elektriautod heal juhul 15a pärast, suuremast protsendist ei ole mõtet rääkidagi.
_________________ Tsensuur HinnaVaatluse foorumis |
|
| Kommentaarid: 164 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
155 |
|
| tagasi üles |
|
 |
etk
HV kasutaja

liitunud: 10.10.2006
|
24.04.2025 20:17:59
|
|
|
| Markos kirjutas: |
| Sinu mõttemudeli häda on see, et sa keskmistad, keskmine aga ei peegelda kasutusmustreid. Keskmise järgi saavad keskmiselt n arv inimesi oma sõidud keskmiselt tehtud, aga ülejäänud seisavad silmitsi probleemidega. Mitte keegi ei ole sellistes tingimustes nõus viibima. Sama hea, lähed tanklasse ja saad veerand paaki, aga vajad tervet. |
Kui jutt käib tervet süsteemist, siis peabki keskmisi vaatama, mitte ei saa vaid äärmuste põhjal hinnata.
Keskmiste võlu ja valu sealt tulenebki, et igaühel ei ole iga päev täpselt samamoodi tarvis aga üle süsteemi ühtlustub ikkagi keskmiseks välja.
Pigem tekib küsimus, miks sa arvad, et sa saad üldistavalt rääkida äärmuste põhjal?
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Rasmus
HV veteran
liitunud: 30.12.2002
|
24.04.2025 21:03:11
|
|
|
Spoiler 
| etk kirjutas: |
| Rasmus kirjutas: |
| Kuue miljardi puhul ei rääkinud ma mitte ainult jaotusvõrgu investeeringuvajadusest (küll aga tõin välja jaotusvõrgu hetkevõimekuse, mida ka sina välja tõid), vaid laadimistaristu koguinvesteeringu vajadusest. |
Üsna selgelt oli mõista, et sa pidasid silmas ühiskulu mida peaksid kõik võrgust elektrit ostjad kandma, mitte ei pidanud silmas kogukulu, mille alla siis laadija enda ja paigaldusehind läheks:
| Rasmus kirjutas: |
| Kas praegused ja tulevased elektriautode tarbijad on valmis läbi spetsiaalse maksuinstrumendi selle investeeringuvajaduse kinni maksma |
Või sa tahtsid väita, et elektriauto omanikelt peaks korjama maksuraha, et see neile siis tagasi anda laadijate rajamiseks?
| Rasmus kirjutas: |
| Hinnanguline ühe laadimiskoha maksumus on ca 25K. Avalike kiirlaadijate hind on ca 100-300K |
Sellele tahaks kohe viidet näha, saaks teada kes see hülgemöla algataja on või õigemini millisest kontekstist sa selle numbri välja rebisid, et oma jaburat numbrit õigustada.
Isegi kui keegi peaks vajalikuks ainult elektriauto jaoks uued 16 amprit võtma meie praeguste amprite hindadega oleks see alla 8k, laadija ise alla 1k, paigaldus ja kaabeldus jne kehvemal juhul ka sinna 1-2k kanti laadija kohta, eriti kui suurem hulk ette võtta. Ehk ka ajuvabalt üledimensioneerides jääks ühe laadija hind alla 12k.
Reaalsuses ei ole sul vaja iga auto/parkimiskoha kohta 16amprit juurde tellida ja kulu jääb parkimiskoha kohta pigem ikka alla 2k€.
Kui aga ka tahad minna seda teed pidi, et arvutad sääraste eksitavate algandmetega 6 miljardit kokku, siis sa ei saa sinna veel omakorda 2 miljardit otsa lükata, sest see on sinna ju juba kaasatud, avalikud parklad ju ikkagi.
| Rasmus kirjutas: |
| Veelkord. 70% elanikest elab kortermajades, aga hetkel on võrguvõimekus 10%. Mida siis ülejäänud 90% kortermajade elanikest tegema hakkavad? Tegelikkuses on taristuvajdus ju hoopis teine. |
Tõin seal välja ka analüüsijate oma seisukoha, et tegelikke kasutusmustreid arvestades on need piirmäärad palju kõrgemad. Minu eelnevaid arvutuskäike arvestades kuni 5x kõrgemad. Eks võrguoperaator peabki natuke konservatiivsemalt analüüsima, mis tõttu nad nö realistlikumaid numbreid otse välja ei toonud seal vaid viitavad ainult asjaolule, et välja toodud numbrid on liiga konservatiivsed. Eeldaksin, et sul on funktsionaalse lugemise oskus olemas, seega pole sul mõtet lolli mängida justkui oleks seal öeldud, et vaid 10% võimekus on kortermajadel.
| Rasmus kirjutas: |
Keegi ei hakka keset ööd kaablit kortermaja parklas uuele autole ümber tõstma. Või sa tõesti kujutad ette, et näiteks keskmise Mustamäe kortermaja parklas hakkavad autoomanikud keset päeva või keset ööd laadimisrotatsiooniga tegelema? Ei. Autoomanik eeldab, et kui ta jõuab peale tööpäeva koju, siis läheb juhe sappa ja hommikul on aku täis. Täpselt samasugune laadimisvõimekuse ootus on tulevikus ka töökoha parklas ning avalikes parklates. |
Hurraa, tuli järgmine lauslollus välja. Veel mõned postitused tagasi teadsid kenasti seletada, kuidas on tarbimise ja tarbija kokku viimise automaatika olemas ja teenusepakkujad jne. Ja nüüd järsku ei suuda ette kujutada kuidas autode vahel laadimine korraldataks ilma, et inimesed keset ööd juhet ühest autost teise tõstaks. Palun, ära häbista end selliste lauslollustega. Sa oled võimeline paremaks.
Aga Selle lõpu osas oled küll õigel teel, see ootus on ja õigustatult. Lihtsalt oled ääretult eksinud sellega, kuidas seda realiseeritaks või kui kallilt.
Kui aga seda kasutaja ootust edasi arendada natuke, võttes arvesse arenduses olevaid tehnoloogiaid, siis veel kaugemas tulevikus on autoomaniku ootus juba see, et tema lihtsalt sõidab ning auto laeb parkides, ilma, et juht peaks ühtegi juhet näppima. Juhtmevabad laadijad parematel juhtudel juba suudavad üle 90% efektiivsusega akusid laadida, enamus autosid lihtsalt ei oska veel vastu võtta. Aga see on pigem juba selle sajandi lõpu või järgmise sajandi alguse teema, arvestades kui aeglaselt kogu säärane uuenemine käib.
Lühemalt kokku võttes: algselt väitsid, et elektrivõrk (ega tootmine) ei tule toime ja vajab absurdseid investeeringuid kogu ühiskonnalt. Kui selle kahtluse alla seadsin viidetega, siis kiirelt liigutasid oma väravapostid ümber, et sa tegelikult ei pidanud elektrivõrku silmas vaid pidasid silmas eraomandis olevaid autoga ühendamis juhtmeid (laadijaid). Selle osas oskan vaid viidata oma eelnevalt öeldule:
| etk kirjutas: |
| Liitumispunktist edasi autoni on jah vaja rajada. See on ja peakski olema sõiduki omaniku asi rajada. |
Ehk kulu on kindlasti, lihtsalt viide, justkui ühiskond (meie kõik) peaksime kinni maksma elektriautode tõttu võrguinvesteeringuid 6 miljardi vms summa osas on säärane väärinfo, et kohe kuidagi ei saa lasta rahus levitada.
| Prillpapa kirjutas: |
Selle laadimistaristu plaani kummitab ka tänane tehnoloogia kiire areng, kus endiselt toimub nii akude kui laadimise arengud. Kasvõi see BYD 1000kW laadimisvõimekus, kus aku täituks mõne minutiga.
Asudes igale parkimiskohale üleliidulise kampaaniaga kaableid vedama, võib see osutuda isegi tarbetuks, kui tulevikus saab akuauto laadida minutitega mitte ei pea tilgutama tundidega.
Kas nende suurte laadimisvõimsuste teostamiseks ei saaks kasutada kuidagi superkondensaatoreid, kus kondensaator laeks end peenemast juhtmest täis ja purtsataks end suure võimsusega akusse tühjaks kui keegi laadimisjuhtmega torkima tuleb.
Seda selles vaates, et ehk õnnestuks kuidagi vältida olukorda, kus parkimiskohale tuleks tekitada 100..1000kW laadimisvõimekus. |
Puhverakusid kasutatakse juba praegu osades kiirlaadimispunktides. Just seal, kuhu on liiga kallis või tehniliselt keeruline suurt liitumisvõimsust saada. Kondensaatorid ei ole selle jaoks kulueffektiivne lahendus lihtsalt. Kui tahta RRR põhimõtteid rakendada, siis ideaalne kasutuskoht vanadelt elektriautodelt võetud akupakkidele. Ka 50% mahukadu ei oleks probleem, hind oleks kWh kohta soodne ja toode saaks nö lõpuni töötada.
Igale parkimiskohale ei olegi 100 ega veel vähem 1000kW võimsusega laadijat tarvis. Ka 50kW võimsusega mitte.
Kiirlaadijatel on oma koht kasutusmustris aga see üha suurema laadimiskiiruse jahtimine vaid ilmestab orjastunud mõtteviisi, et autot on vaja käia kusagil spetsiaalses kohas "tankimas" ja kuna seal spetsiaalses kohas seda tehes on vaja auto järgi oodata, siis peaks see tegevus võimalikult kiirelt käima.
Tee katse, mõõda ära mitu tundi päevas/nädalas/kuus su auto lihtsalt niisama seisab.
Ja siis mõõda ära kui kaua läheb aega tanklas käimiseks. Kui nö möödaminnes lähed, siis stopper pane käima sel hetkel, kui hakkad kiirust vähendama tanklasse keeramiseks ja pane kinni, kui oled uuesti liiklusvoolu kiiruse saavutanud. Kui spetsiaalselt tankimise pärast sõitma lähed, siis vast mõistad ise, et pead varem käima panema stopperi.
Ja siis mõtle, miks ta sel ajal, kui seisab midagi kasulikku ei võiks teha, näiteks end energiaga varustada. |
Proovi eneseväljendusel vältida sildistamist ja isiklikku ründamist. See tapab suures osas hea sisulise arutelu ära ja peegeldab seda, et kui reaalsed argumendid kipuvad otsa saama, siis hakataksegi isiklikult ründama ja sildistama.
Aga nüüd ikkagi teemast.
Väga selge lause:
| tsitaat: |
Eramajade või ridaelamute piirkondades on võrgu täiendav tugevamine vajalik olukorras, kus 50%
klientidest on soetanud elektriauto. Kortermajade puhul on tulenevalt elanike oluliselt suuremast arvust
piiriks juba 10% elanike poolt elektriauto soetamisel. |
Seda ei ole võimalik kahtepidi mõista. Selgelt on öeldud, et võrgu täiendav tugevdamine on vajalik, kus ületatakse 50% piir eramajades ja 10% piir kortermajades. Endiselt elab kortermajades enam, kui 70% elanikkonnast. See tähendab seda, et praegune taristuvõimekus lõpeb just seal. Ehk siis reaalsuses elab üldistatuna 300000+ auto omanikud kortermajades ja need vajavad ka laadimisvõimekust taristu vaates (endiselt, mitte tootmise).
Ma ei tea, kustkohast tuleb sinu arusaamine, et ühe laadimispunkti väljaehitamine maksab 1-2 k, aga reaalsuses maksab ainuüksi ühe parkimiskoha (ca 20-25 ruutmeetrit) asfalteerimine või kiviparketi ülesvõtmine ja taaspaigaldus juba 1000€. Lisaks siis juurde kogu kraam. Võib-olla pole sa elektritööde hindadega väga hästi kursis, aga võin tuua sulle näite, kus mul oli vajadus juba 10 aastat tagasi oma eramajal liitumispunkt ümber tõsta (eeldas uut kilbi ehitust) ja ametlik odavaim väikelinna hinnapakkumine (mitte Elektrilevi) oli juba siis 3,5K koos kõikide tarvikutega. Aasta aega tagasi lasin oma enda eramus siseruumides olevat jaotuskilpi laiendada ja värskendada. Maksumus - 800€.
Loen veebruarikuist ERR-i uudist, kus EL-i raha eest rajatakse kokku euroopasse 4900 uut laadimiskohta. Kogumaksumus 422 miljonit eurot. Eestisse sellest 214. Ühe punkti hind seega 86000€. Seega no misasja? Paari-kolme tuhandega ei saa mitte midagi.
Muuseas täiesti vabalt saab vaadelda eraldiseisvatena elukohaga seotud laadimistaristut ja avalikku laadimistaristut. Täpselt samuti, nagu saab vaadelda avalikke parklaid ja ka elukohaga seotud parkimist. Autod liiguvad ja vajavad mõlemat võimekust. Ehk siis neid ei saa kindlasti ühte patta panna.
Loe veelkord rahulikult. Jah, loomulikult on olemas teenusepakkujate süsteem jms. Aga MITTE KEEGI ei tule ja ei hakka sul füüsiliselt seda laadimiskaablit ühe auto küljest teise külge tõstma - lukustatuna ei saagi. Jah, reguleeritakse laadimisvõimsust, laadimistsükleid jne-jne ja optimeeritakse jne-jne. Füüsiliselt peab ikkagi igal autol olema koht koos taristuga, kuhu laadimiskaabel ühendada. Ja see ongi see koht, mis nõuab arvestatavat lisainvesteeringut.
Ühe korra juba vabandasin. Rohkem ei pea vajalikuks. Väljendasin ennast halvasti. Pidasin silmas ikkagi koguinvesteeringut laadimistaristule. Vaadata tuleb suurt pilti riigi tasandil, mitte mingit ühte või teist tükki ja teha sellest üldistavaid järeldusi. Vahet ei ole, kes selle investeeringu tegema peab. Ühel või teisel moel tuleb see enivei meie kõigi taskust. Seega ära enam jaura sellel teemal - aitab küll. See ei ole enam argument.
Ühes üsna hiljutises "Tulevikust Täna" podcasti episoodis arutlesid Mario Kadastik ja Alan Vaht just elektriautode laadimislahenduste üle. Sealt käisid ka summad läbi. Soovitan kuulata.
_________________ Rakvere parasiit |
|
| Kommentaarid: 49 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
47 |
|
| tagasi üles |
|
 |
sakinaga
HV Guru
liitunud: 30.08.2006
|
24.04.2025 22:31:38
|
|
|
Soomes ei ole ka nii kallis kortermajade parklatesse laadimispunktide paigaldamine, käidud tee. Miks peaks laadimispunkti paigaldamiseks asfalti üles võtma jääb täitsa segaseks.
Ning muidugi on oluline eristada üldised kulud, mida katab elektrilevi, ning elektriautode/laadimispunktide omanike kulud. Enamikke inimesi mõjutab ikkagi ainult neist esimene veel päris pikka aega.
|
|
| Kommentaarid: 164 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
155 |
|
| tagasi üles |
|
 |
kjaups
MeesKesTuliMetsast

liitunud: 02.02.2005
|
24.04.2025 22:55:10
|
|
|
Peaks küsima arendajatelt, et mis võimsusega laadijaid parklasse saab luua, kui tavaparkla on 5000€ ja laadimisvalmidusga parkimiskoht on 7000-7500€. Väga roosiline see võimsus pole.
See kortermaja teema ka läbi käidud tee, kus hetkel 2014a ehitis ja elektri võimalus on maksimum 2 hübriidi terve ühistu peale. Sisuliselt saab 1F juhtme otsas olla. Üks elektrikas on hetkel parklas oma arvesti taga, pidi sisuliselt aku taseme hoidmiseks olema suuteline
_________________ YAGA müügiputka - SNAP pildipank
M: 3D Touch V3.2 15€ |
|
| Kommentaarid: 173 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
3 :: |
142 |
|
| tagasi üles |
|
 |
SideWinder
HV kasutaja

liitunud: 14.01.2002
|
24.04.2025 22:57:24
|
|
|
Eleringi võrgu vabade võimsute kaarti vaadates tuleb Eesti energeetikuid kiita, peale Tallinna kesklinna on võrk väga optimaalselt koormatud. Ja uute võimsuste lisamine on kindlasti kulukas.
Teine aspekt on veel see, et kui nüüd lähiajal Ukrainas peaks sõda lõplikult lõppema, siis suunatakse väga palju ressursse Ukraina elektrivõrgu ülesse ehitamiseks ja 110/330 kW võrgu komponentide tarneajad koos hindadega kindlasti kerkivad.
_________________ Võib elu palju pakkuda, kui suudad p***et lakkuda!!! (R. Raigna) |
|
| Kommentaarid: 29 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
28 |
|
| tagasi üles |
|
 |
new1
HV kasutaja
liitunud: 02.06.2007
|
25.04.2025 06:39:50
|
|
|
Ei tea mis kahtlane pläma siin jälle käib ses osas, et reisilaadijaga 1 faasi peal pole midagi teha, Keskmine korteriomanik siin linnas nii 50km päevas ehk uhab maha, seega 10kWh, endal vana leaf ja samamoodi 1 faasiline reisilaadija lihtlabaselt seaninas 12A peal mitmeid aastaid kasutuses, öösel ehk nii 3 tundi toimetab laadija ja on see 10kWh olemas ja ei näe vähimatki vajadust võimsama laadija järele. Sellise tiksutamisega jaguks kortermaja peakaitsmest vajadusel ka kõigile kortermaja masinatele vaba energiahulga saavutamiseks öö jooksul, lihtsalt dünaamiliseks tuleks see asi muuta kortermaja peakaitsme järgi ja muud kunsti polekski. Kui nendel ööpäevastel mõndadel tiputundidel on peakaitsme võimsusest ilma elektrimasinate laadimiseta hõivatud oletame nii 80 prossa, siis terve öö tiksub peakaitse nii 20% peal ja see vaba kasutamata ressurss oleks isegi praeguse majja tuleva peakaitsme võimsusega(võrreldes isegi lihtsalt tiputunni tarbimisega, mil võimsust ei lubataks targa juhtimisega ületada ainuüksi olemasolevat tiputarbimise võimsust) täiesti piisav kõigi kortermajas olevate masinate ööpäevase siin linnas tiksutamiste katmiseks, taksojuhid või igapäevaselt ühest eesti otsast teise uhajad väga väike vähemus ja need ei peagi seal saama endale kogu energiat kortermaja parklast ööpäevaga ammutada(selliste uhamiste jaoks ongi kiirlaadijad). Need kel aga väga pikka otsa vaja näiteks nädalas korra uhada vms, need saaks ikkagi ka kortermajast selle kätte, lihtsalt topiks juhtme seina ja esmaspäeval(suure akumahuga masinad) alustad oletame, et 10% akuga ja hommikuks on 35 prossa, tavatiirul 50km ööpäevas sõiduulatuse korral siis tesisip õhtuks on peale tavalisi päevasõite 25%, uuesti juhe seina, järgmiseks hommikuks oletame et 60% hommikul startides, päeva jooksul sõidad 10% maha ja õhtuks paned 50% peal laadima, järgmiseks hommikuks saad 80% stardihetkeks jne, sarnane loogika siis, et nädala lõpuks kui siis vaja korraga see 500km näiteks maha uhada, mida akupaki täiega korraga oleks võimalik läbi sõita, siis oleks korra nädalas selline läbisõit saada ka siiski vabalt suure akupakiga masinal ka seaninast, lihtsalt juhet tuleks igal hetkel seinas hoida ja dünaamiline juhtplokk korteri peakaitsme järgi igal vaba ressursi tekkimise korral tilgutaks akusse pidevalt juurde. See nagu nii elementaarne matemaatiline arvutus peakaitsme ja tiputunni vs tiputunni välise perioodi vabade amprite osas, et veidi kummaline lugedagi, et siin ka samasugune jahumine pidevalt uuesti ja uuesti üles kerkib.
viimati muutis new1 25.04.2025 06:44:28, muudetud 2 korda |
|
| Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
25.04.2025 06:46:29
|
|
|
A kui on vaja tiputunnil laadida, mis siis saab?
Ja aeglaselt laadimine teeb km hinna kallimaks börsipaketiga, ökodiisel oleks mõistlikum siis
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
5 :: |
175 |
|
| tagasi üles |
|
 |
new1
HV kasutaja
liitunud: 02.06.2007
|
25.04.2025 06:49:29
|
|
|
| Janis kirjutas: |
A kui on vaja tiputunnil laadida, mis siis saab? |
Siis lähed kiirlaadijasse ja laed seal, kui eelnevatel päevadel pole piisavalt viitsinud juhet seinas hoida parklas või taksojuht, kaugmaasõitude pidev harrastaja vms oled. Kiirlaadijad istuvad enamjaolt suhtkoht keskpingeliinide külje all ja nendele see dünaamiline jaotus nagunii selliselt ei kehti nagu peab korterelamute jms puhul arvestama.
|
|
| Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
25.04.2025 06:49:29
|
|
|
| Nonäed, jube ebamugav värk ju. Kiirlaadijate peal elamine kaotab ev omamise mõtte ka ära, mul tuli eile 100km hinnaks 10 eur niiviisi tehes
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
5 :: |
175 |
|
| tagasi üles |
|
 |
new1
HV kasutaja
liitunud: 02.06.2007
|
25.04.2025 06:55:00
|
|
|
| Janis kirjutas: |
| Nonäed, jube ebamugav värk ju. Kiirlaadijate peal elamine kaotab ev omamise mõtte ka ära, mul tuli eile 100km hinnaks 10 eur niiviisi tehes |
Suuremal enamusel praegusel kujul linnaruumis vegeteerivatel masinatel ei kaoks see mõte kuhugile, see põhiteema, et peaks pidevalt kusagil kiirlaadijas igapäevasõite ajatama ja et see poleks võimalik justkui kortermaja parklates korraldada on siiski kergesti ümber lükatav, kui veidi arvutada viitsida ses osas.
|
|
| Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Betamax
HV Guru

liitunud: 29.05.2003
|
25.04.2025 07:45:33
|
|
|
Siit teemast selgub, et tegelikult päris nüri see laadimise asi ikkagi. Võrdlusena kusagil tanklas bensiini tankides - ma lähen tanklasse, lont sisse, paar minutit ja paak täis. Elektrika puhul peab logistikut mängima - kus, kui palju, millal, kui kaua, milline hind, mis siis, kui äpiga laadimine ei tööta, lähimad alternatiivsed laadimiskohad jne. See meenutab juba nagu pere eelarvet Excelis.
Mul on Tallinnas kesklinna piiril lähimad laadijad üle poole kilomeetri kusagil kaubanduskeskuste parklas, kus öösiti parkida ei tohi. Just uurisin selle laadimisteema valguses. Ja see äpimajandus on ka totaalne porno. Miks ei saa maksta kaardiga nagu tavalises tanklas - pistik nosplisse, maksad kaardiga ja hakkab ise laadima. Miks peab mingite äppidega jamama?
|
|
| Kommentaarid: 751 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
1 :: |
564 |
|
| tagasi üles |
|
 |
etk
HV kasutaja

liitunud: 10.10.2006
|
25.04.2025 08:43:39
|
|
|
Rasmus:
Spoiler 
| Rasmus kirjutas: |
| Proovi eneseväljendusel vältida sildistamist ja isiklikku ründamist. See tapab suures osas hea sisulise arutelu ära ja peegeldab seda, et kui reaalsed argumendid kipuvad otsa saama, siis hakataksegi isiklikult ründama ja sildistama. |
Sildistama ei kipugi aga kui oponent sulaselgelt ei osale heatahtlikult arutelus vaid rakendab demagoogitsemis võtteid nagu näiteks mängib lolli või tahtlikult väänab asju, siis ei saa seda ka märkimata jätta. Ja praeguseks sinu enda kirjutiste skisofreenilisuse tõttu ei saa kohe kuidagi muud järeldada, kui seda, et sa pahatahtlikult väljendad säärast seisukohta, mitte ei osale ausalt ja heatahtlikult arutelus. Võib tekkida lausa aimdus, et säärane käitumine on võrreldav trollimisega.
Alustame siis sellest, et sa tahtlikult eirad analüüsis lauset:
| tsitaat: |
Kui arvestada eeldusi, et tegelik laadimine ei toimu igapäevaselt, laadimine ei kesta terve öö ja seda on
võimalik hajutada, siis on elektriautode kasutuselevõtu võimalikud piirmäärad veel kõrgemad. |
| Rasmus kirjutas: |
| Ma ei tea, kustkohast tuleb sinu arusaamine, et ühe laadimispunkti väljaehitamine maksab 1-2 k |
Järgmisena on selge, et sa püüad leitada kulusid juurde selleks, et õigustada oma jaburalt suuri numbreid. Kui need numbrid nii korrektsed on, siis sul poleks probleemi viidata nende allikale, kus siis ka arvutuskäigud jms ilmselt juures oleks, kust ja kuidas need tekivad.
Muidu tean neid kulusid, kuna olen neid ise kandnud
Aga ka siit teemast on läbi käinud kulude suurusjärke:
| anubis kirjutas: |
Igale parkimiskohale laadija lisamise valmidus ja oletuslikult ~€500..600 per parkimiskoht. See oli teenuspakkuja esmahinnang.
Laadija võtab iga parkimiskoha omanik ise kas täisteenusrenti või ostab välja. |
| tsitaat: |
| Loen veebruarikuist ERR-i uudist, kus EL-i raha eest rajatakse kokku euroopasse 4900 uut laadimiskohta. Kogumaksumus 422 miljonit eurot. Eestisse sellest 214. Ühe punkti hind seega 86000€. Seega no misasja? Paari-kolme tuhandega ei saa mitte midagi. |
Näe, natuke parem juba. Küll aga siin teed sa tahtlikult eksitava liigutuse ja segad omavahel aeglaseid laadijaid ja kiirlaadijaid. Kiirlaadijate hinnad on kõrged jah, keegi ei vaidlusta seda. Nende jaoks vajaliku liitumise hind on ka kõrgem, absoluutselt. Kiirlaadijate hinna aga maksavad lõpptulemusena kinni nende kasutajad, mitte ühiskond, nagu sa enne viitasid.
| tsitaat: |
| Aga MITTE KEEGI ei tule ja ei hakka sul füüsiliselt seda laadimiskaablit ühe auto küljest teise külge tõstma |
Ilmselgelt mitte. Siit samuti koorub välja, et sa püüad ausa vestluse asemel maalida mingit absurdsuse olukorda. Ilmselgelt peabki elamute juures olema igal autol, mis laadida tahab, oma juhe. See pole ju kunagi küsimuski olnud.
| tsitaat: |
| Väljendasin ennast halvasti. Pidasin silmas ikkagi koguinvesteeringut laadimistaristule. |
Ja nüüd jõuame selle suurima pahatahtlikult vestlemis punkti juurde, millest ilmselgelt lähtub kogu su senine argumenteerimine.
Omast arust üsna selgelt viitasin ennist, et tegu polnud mitte kehva väljendusega vaid ilmselgelt vägagi teadliku mõttekäiguga mille kohaselt sa ei pidanud silmas laadijate kulu ühiskonnale vaid pidasid silmas just elektrivõrgu kulu. Viitan siis uuesti su mälu värskenduseks:
| Rasmus kirjutas: |
| Reaalsus on see, et me oleme tegelikust lahendusest veel väga kaugel. Ainuüksi avalike parklate eeltaristu (kaabeldus) loomise kogumaksumus on 2 miljardit. Reaalsus on see, et ainuüksi eluasemega seotud jaotusvõrgu (et tagada akuautode laadimisvõimekus eluasemega seotud taristus) lisainvesteeringuvajadus on 6 miljardit. Kas praegused ja tulevased elektriautode tarbijad on valmis läbi spetsiaalse maksuinstrumendi selle investeeringuvajaduse kinni maksma või peab see tulema teiste valdkondade arvelt, sest "nii otsustati"? |
Ja kuna sa püüad väga selgelt musta valgeks rääkida siis on ääretult läbinähtav su pahatahtlikkus selles arutelus.
Mul pole probleemi arutleda kellegagi neil teemadel ja olen avatud oma meelt muutma aga trolliva või muidu pahatahtlikult vestluses oselajaga mul pole mõtet midagi arutada. Tahad päriselt ja ausalt osaleda, siis lase käia, võib-olla saame mõlemad midagi teada ja targemaks. Tahad trollida, siis selleks on paremaid kohti ja viise.
| Betamax kirjutas: |
| Siit teemast selgub, et tegelikult päris nüri see laadimise asi ikkagi. Võrdlusena kusagil tanklas bensiini tankides - ma lähen tanklasse, lont sisse, paar minutit ja paak täis. Elektrika puhul peab logistikut mängima - kus, kui palju, millal, kui kaua, milline hind, mis siis, kui äpiga laadimine ei tööta, lähimad alternatiivsed laadimiskohad jne. See meenutab juba nagu pere eelarvet Excelis. |
Tegelikult ei pea. Sa alustad enamikke sõite täis akuga mistõttu sa ei mõtle sellele. Mõtlemisvajadus tekib vaid pikkadel pikkadel sõitudel või neis eriolukordades, kus tuled pikalt sõidult japead kohe uuesti pikale sõidule minema. Ning mida enam tekib kiirlaadijaid (mida nähtavasti aina tekib juurde), seda vähem on ka pikkadel reisidel mõelda vaja, sest pea igas võimalikus peatumiskohas, kus reisijad inimeseks olemise tõttu ühel või teisel põhjusel peatuda tahavad, on kiirlaadija olemas ja rakendub jälle lihtne põhimõte: kui auto seisab on tal juhe taga.
| Betamax kirjutas: |
| Ja see äpimajandus on ka totaalne porno. Miks ei saa maksta kaardiga nagu tavalises tanklas - pistik nosplisse, maksad kaardiga ja hakkab ise laadima. Miks peab mingite äppidega jamama? |
Ilmselt jäi sul muu müra hulgas see märkamata, et äpimajandus ei ole kohustuslik. Praeguseks ei ole veel kõiki kiirlaadijatesse jõudnud EU direktiivi nõue kohale aga lähi aastaga peaks. Ehk peab saama igas kiirlaadijas maksekaardiga tasuda. Ilma, et peaks osalema operaatori kliendiprogrammis (milleks äpid üldiselt on).
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Betamax
HV Guru

liitunud: 29.05.2003
|
25.04.2025 09:13:57
|
|
|
Ehk siis see?
| tsitaat: |
(36)
Alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite kasutajad peaksid saama laadida ja tankida korrapõhiselt ning maksta kergesti ja mugavalt kõikides üldsusele juurdepääsetavates laadimis- ja tankimispunktides, ilma et neil oleks vaja sõlmida lepingut laadimis- või tankimispunkti käitaja või liikuvusteenuse osutajaga. Seepärast peaksid kõik üldsusele juurdepääsetavad laadimis- ja tankimispunktid aktsepteerima korrapõhiseks laadimiseks või tankimiseks liidus laialdaselt kasutatavaid makseviise, eelkõige elektroonilisi makseid, mille tegemiseks kasutatakse makseterminale ja -seadmeid. Enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva kasutusele võetud taristu puhul tuleks nende nõuete kohaldamine edasi lükata. Selline korrapõhine makseviis peaks olema tarbijatele alati kättesaadav, isegi kui laadimis- või tankimispunktis on võimalik teha lepingupõhiseid makseid. |
Eks näis. Kuupäevi pole seal antud. Vähemalt ma ei suutnud leida. Selline asi oleks tulnud kohe tegelikult paika panna ja kohustuslikuks muuta. Kui mul elektriauto oli asendusautoks, siis oli totaalne piin neid äppe tirida ja registreerida kasutajaks, sest neid pole mitte ainult paar tükki. Üleüldse ma ei salli firmasid, kelle teenuste kasutamiseks või kusagile sisselogimiseks peab mingeid äppe kasutama ja kasutajaks registreerima. Absurdne.
|
|
| Kommentaarid: 751 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
1 :: |
564 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Mnator
HV Guru
liitunud: 18.10.2007
|
25.04.2025 09:28:50
|
|
|
| kogu jutust saab teha vaid kokkuvõtva järelduse, et viimane aeg oleks juba elektrikatele maks kehtestada mille abil laadimisvõrgustikku arendada tulevikuvajadustele vastavaks
|
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
 |
sakinaga
HV Guru
liitunud: 30.08.2006
|
25.04.2025 09:30:22
|
|
|
| Mnator kirjutas: |
| kogu jutust saab teha vaid kokkuvõtva järelduse, et viimane aeg oleks juba elektrikatele maks kehtestada mille abil laadimisvõrgustikku arendada tulevikuvajadustele vastavaks |
Kas bensiinikatele kehtestati maks, et bensiinijaamasid ehitada? Kapitalismus võiks olla, mitte kommunismus. Juba praegused ettekirjutused on liiast.
|
|
| Kommentaarid: 164 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
155 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
25.04.2025 09:31:29
|
|
|
| Betamax kirjutas: |
Ehk siis see?
| tsitaat: |
(36)
Alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite kasutajad peaksid saama laadida ja tankida korrapõhiselt ning maksta kergesti ja mugavalt kõikides üldsusele juurdepääsetavates laadimis- ja tankimispunktides, ilma et neil oleks vaja sõlmida lepingut laadimis- või tankimispunkti käitaja või liikuvusteenuse osutajaga. Seepärast peaksid kõik üldsusele juurdepääsetavad laadimis- ja tankimispunktid aktsepteerima korrapõhiseks laadimiseks või tankimiseks liidus laialdaselt kasutatavaid makseviise, eelkõige elektroonilisi makseid, mille tegemiseks kasutatakse makseterminale ja -seadmeid. Enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva kasutusele võetud taristu puhul tuleks nende nõuete kohaldamine edasi lükata. Selline korrapõhine makseviis peaks olema tarbijatele alati kättesaadav, isegi kui laadimis- või tankimispunktis on võimalik teha lepingupõhiseid makseid. |
Eks näis. Kuupäevi pole seal antud. Vähemalt ma ei suutnud leida. Selline asi oleks tulnud kohe tegelikult paika panna ja kohustuslikuks muuta. Kui mul elektriauto oli asendusautoks, siis oli totaalne piin neid äppe tirida ja registreerida kasutajaks, sest neid pole mitte ainult paar tükki. Üleüldse ma ei salli firmasid, kelle teenuste kasutamiseks või kusagile sisselogimiseks peab mingeid äppe kasutama ja kasutajaks registreerima. Absurdne. |
Kaardid teevad asja mugavamaks, pakun et küsimise korral saab kõik teenusepakkujad ühe kaardi alla panna ka. Kaart vedeleb autos sirmi vahel ja hea võtta kui vaja.
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
5 :: |
175 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Mnator
HV Guru
liitunud: 18.10.2007
|
25.04.2025 09:34:04
|
|
|
| sakinaga kirjutas: |
| Mnator kirjutas: |
| kogu jutust saab teha vaid kokkuvõtva järelduse, et viimane aeg oleks juba elektrikatele maks kehtestada mille abil laadimisvõrgustikku arendada tulevikuvajadustele vastavaks |
Kas bensiinikatele kehtestati maks, et bensiinijaamasid ehitada? Kapitalismus võiks olla, mitte kommunismus. Juba praegused ettekirjutused on liiast. |
mina näen sinu lähenemises, et isegi üldse mittemingit autot omavad maksumaksjad peavad laadimisvõrgustiku oma makstud maksudest kinni maksma, just kommunistlikku mõtteviisi
|
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
 |
sakinaga
HV Guru
liitunud: 30.08.2006
|
25.04.2025 09:36:47
|
|
|
| Mnator kirjutas: |
| sakinaga kirjutas: |
| Mnator kirjutas: |
| kogu jutust saab teha vaid kokkuvõtva järelduse, et viimane aeg oleks juba elektrikatele maks kehtestada mille abil laadimisvõrgustikku arendada tulevikuvajadustele vastavaks |
Kas bensiinikatele kehtestati maks, et bensiinijaamasid ehitada? Kapitalismus võiks olla, mitte kommunismus. Juba praegused ettekirjutused on liiast. |
mina näen sinu lähenemises, et isegi üldse mittemingit autot omavad maksumaksjad peavad laadimisvõrgustiku oma makstud maksudest kinni maksma, just kommunistlikku mõtteviisi |
See on küll päris pahatahtlik, et minule mingit mõtet/lähenemist omistada, mida mul ei ole. Loe palun uuesti, mida ma kirjutasin.
Kinni peaksid selle maksma laadijate operaatorid, nagu ka tanklaid ehitasid ja käitavad tanklate operaatorid. Nemad omakorda saavad raha laadimas käivate sõidukite kasutajatelt.
|
|
| Kommentaarid: 164 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
155 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Mnator
HV Guru
liitunud: 18.10.2007
|
25.04.2025 09:36:52
|
|
|
| sakinaga kirjutas: |
| Mnator kirjutas: |
| sakinaga kirjutas: |
| Mnator kirjutas: |
| kogu jutust saab teha vaid kokkuvõtva järelduse, et viimane aeg oleks juba elektrikatele maks kehtestada mille abil laadimisvõrgustikku arendada tulevikuvajadustele vastavaks |
Kas bensiinikatele kehtestati maks, et bensiinijaamasid ehitada? Kapitalismus võiks olla, mitte kommunismus. Juba praegused ettekirjutused on liiast. |
mina näen sinu lähenemises, et isegi üldse mittemingit autot omavad maksumaksjad peavad laadimisvõrgustiku oma makstud maksudest kinni maksma, just kommunistlikku mõtteviisi |
See on küll päris pahatahtlik, et minule mingit mõtet/lähenemist omistada, mida mul ei ole. Loe palun uuesti, mida ma kirjutasin. |
siis kirjuta esmalt ie õigemini
|
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
 |
|
| lisa lemmikuks |
|
|
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|