[Rasmus]

Nagu näha, siis on sul küll väga hea kokkuvõte, aga vaatled ainult ühte tükki. Tuleb tükid kokku panna ja analüüsida süsteemsemalt. Elektrilevi analüüsib investeeringuvajaduses ainult endavastutusalas olevaid tehnilisi süsteeme, aga sellega investeeringuvajadus ei piirdu.

Kuue miljardi puhul ei rääkinud ma mitte ainult jaotusvõrgu investeeringuvajadusest (küll aga tõin välja jaotusvõrgu hetkevõimekuse, mida ka sina välja tõid), vaid laadimistaristu koguinvesteeringu vajadusest. Aga lugesin oma teksti üle ja tõepoolest võib seda mõista nii, et räägin just ainult jaotusvõrgu investeeringuvajadusest. Seega minu paha. Vabandan!

See tähendab siis parklaid, kaabeldusi, laadimissüsteeme, teenuseid, jaamasid, uusi kohaliku tasandi kilpe jne-jne-jne. Kogu kompotti. Hinnanguline ühe laadimiskoha maksumus on ca 25K. Avalike kiirlaadijate hind on ca 100-300K (mõlemad numbrid avalikus meedias välja öeldud) laadimispunkti kohta. Ainuüksi 50% dimensioneerimise juures ongi juba summa 6 miljardit. Ehk siis ainuüksi 250000 elektriauto laadimiskoha (mitte energiatarbe) taristu väljaarendamise investeeringuvajadus on 6 miljardit.

Ehk siis kui meie teedele tuleb 500000 elektriautot, mis sisuliselt tähendab, et enamik praegu kasutusel olevatest ICE autodest asendatakse, siis vastavalt sellele on vaja välja ehitada taristu. Hetkel on reaalses kasutuses ca 660K sõiduautot. 500K elektriautot sellest on ca 75% ehk kolm neljandikku. Ei tasu olla naiivne ja eeldada, et elektriauto omanikud ei taha oma autosid laadida ja nad ei taha oma autole 24/7 laadimisvõimekust ja valmidust. Igaüks tahab oma parkimiskohale oma laadijat. Samuti tahab seda oma töökohale. Küsimus ei ole mitte selles, kas kogu aeg laetakse ja kui palju korraga laetakse. Küsimus on selles, et eeldatakse valmisolekut. Me oleme tarbimisühiskond, mis tähendab seda, et me tahame teenust saada 24/7 ja me ei ole nõus ootama.

Hetkel ongi Elektrilevi analüüs selle alusel, et taristu võimekus on 50% eramajapidamiste 10% kortermajapidamiste osas. Tõid ka selle ise välja. Ehk siis hetkeolukorda analüüsitakse just selle teadmuse ja võimekuse baasil. Seega see 30 miljonit on just selle baasil prognoositud jaotusvõrgu investeeringuvajadus. Reaalsuses tuleb taristu koormus tulevikus oluliselt suurem. Jah, ma olen nõus, et ega see vajadus ei teki lühikeses perioodis. Pigem just pikas. Aga see vajadus on olemas ja see ressurss peab kuskilt tulema. Suures osas ikka meie enda taskust.

Veelkord. 70% elanikest elab kortermajades, aga hetkel on võrguvõimekus 10%. Mida siis ülejäänud 90% kortermajade elanikest tegema hakkavad? Tegelikkuses on taristuvajdus ju hoopis teine.

Need seisukohad, et laadida saab 1-6kw ja iga päev ei laadita. Suures pildis on see õige, aga taristut on ikkagi vaja. Ehk siis räägime taristu loomisest, mitte tarbimisest. See tähendabki seda, et peab olema taristuvõimekus, mitte tarbimisvõimekus. Seda ma ka suures pildis mainisin, et tootmisvõimekus ja ülekandevõrgu võimekus on olemas. Jaotusvõrgu võimekus on hetkel tasandil 50% eramajapidamistest ja nagu selgub, siis kortermajades on olukord veelgi hullem. Minul oli teadmine, et 25%, aga tegelikult hoopis 10%. Ehk siis kui ma tahan, et kraanist vesi tuleb, siis ma eeldan, et see tuleb nõutud survega vaatamata sellele - et vesi kogu aeg ei voola. Selleks peavad olema torud veetud ja kasutusvalmis.

Keegi ei hakka keset ööd kaablit kortermaja parklas uuele autole ümber tõstma. Või sa tõesti kujutad ette, et näiteks keskmise Mustamäe kortermaja parklas hakkavad autoomanikud keset päeva või keset ööd laadimisrotatsiooniga tegelema? Ei. Autoomanik eeldab, et kui ta jõuab peale tööpäeva koju, siis läheb juhe sappa ja hommikul on aku täis. Täpselt samasugune laadimisvõimekuse ootus on tulevikus ka töökoha parklas ning avalikes parklates.

[Prillpapa]

Selle laadimistaristu plaani kummitab ka tänane tehnoloogia kiire areng, kus endiselt toimub nii akude kui laadimise arengud. Kasvõi see BYD 1000kW laadimisvõimekus, kus aku täituks mõne minutiga.
Asudes igale parkimiskohale üleliidulise kampaaniaga kaableid vedama, võib see osutuda isegi tarbetuks, kui tulevikus saab akuauto laadida minutitega mitte ei pea tilgutama tundidega.

Kas nende suurte laadimisvõimsuste teostamiseks ei saaks kasutada kuidagi superkondensaatoreid, kus kondensaator laeks end peenemast juhtmest täis ja purtsataks end suure võimsusega akusse tühjaks kui keegi laadimisjuhtmega torkima tuleb.
Seda selles vaates, et ehk õnnestuks kuidagi vältida olukorda, kus parkimiskohale tuleks tekitada 100..1000kW laadimisvõimekus.

[etk]

[Markos]

Sinu mõttemudeli häda on see, et sa keskmistad, keskmine aga ei peegelda kasutusmustreid. Keskmise järgi saavad keskmiselt n arv inimesi oma sõidud keskmiselt tehtud, aga ülejäänud seisavad silmitsi probleemidega. Mitte keegi ei ole sellistes tingimustes nõus viibima. Sama hea, lähed tanklasse ja saad veerand paaki, aga vajad tervet.

[Janis]

Ta ülteb et sulle lihtsalt ei ole vaja tervet paaki ja kõik.
Tulin Hiiumaale, pidin spetsiaalselt sõitma siin kiiresse laadijasse ja siin pole midagi tarka teha, peab passima

[sakinaga]

Hämmastav, kui palju suudetakse rääkida teemast, mis on siililegi selge lausrumalus, ei ole mingeid suuri investeeringuid lähima kümnendi jooksul vaja elektriautode tarbeks teha, neid autosid on nii vähe. 10-20% moodustavad Eesti autopargist elektriautod heal juhul 15a pärast, suuremast protsendist ei ole mõtet rääkidagi.

[etk]

[Rasmus]

Spoiler

etk kirjutas:

Rasmus kirjutas: Kuue miljardi puhul ei rääkinud ma mitte ainult jaotusvõrgu investeeringuvajadusest (küll aga tõin välja jaotusvõrgu hetkevõimekuse, mida ka sina välja tõid), vaid laadimistaristu koguinvesteeringu vajadusest. Üsna selgelt oli mõista, et sa pidasid silmas ühiskulu mida peaksid kõik võrgust elektrit ostjad kandma, mitte ei pidanud silmas kogukulu, mille alla siis laadija enda ja paigaldusehind läheks: Rasmus kirjutas: Kas praegused ja tulevased elektriautode tarbijad on valmis läbi spetsiaalse maksuinstrumendi selle investeeringuvajaduse kinni maksma Või sa tahtsid väita, et elektriauto omanikelt peaks korjama maksuraha, et see neile siis tagasi anda laadijate rajamiseks? Rasmus kirjutas: Hinnanguline ühe laadimiskoha maksumus on ca 25K. Avalike kiirlaadijate hind on ca 100-300K Sellele tahaks kohe viidet näha, saaks teada kes see hülgemöla algataja on või õigemini millisest kontekstist sa selle numbri välja rebisid, et oma jaburat numbrit õigustada. Isegi kui keegi peaks vajalikuks ainult elektriauto jaoks uued 16 amprit võtma meie praeguste amprite hindadega oleks see alla 8k, laadija ise alla 1k, paigaldus ja kaabeldus jne kehvemal juhul ka sinna 1-2k kanti laadija kohta, eriti kui suurem hulk ette võtta. Ehk ka ajuvabalt üledimensioneerides jääks ühe laadija hind alla 12k. Reaalsuses ei ole sul vaja iga auto/parkimiskoha kohta 16amprit juurde tellida ja kulu jääb parkimiskoha kohta pigem ikka alla 2k€. Kui aga ka tahad minna seda teed pidi, et arvutad sääraste eksitavate algandmetega 6 miljardit kokku, siis sa ei saa sinna veel omakorda 2 miljardit otsa lükata, sest see on sinna ju juba kaasatud, avalikud parklad ju ikkagi. Rasmus kirjutas: Veelkord. 70% elanikest elab kortermajades, aga hetkel on võrguvõimekus 10%. Mida siis ülejäänud 90% kortermajade elanikest tegema hakkavad? Tegelikkuses on taristuvajdus ju hoopis teine. Tõin seal välja ka analüüsijate oma seisukoha, et tegelikke kasutusmustreid arvestades on need piirmäärad palju kõrgemad. Minu eelnevaid arvutuskäike arvestades kuni 5x kõrgemad. Eks võrguoperaator peabki natuke konservatiivsemalt analüüsima, mis tõttu nad nö realistlikumaid numbreid otse välja ei toonud seal vaid viitavad ainult asjaolule, et välja toodud numbrid on liiga konservatiivsed. Eeldaksin, et sul on funktsionaalse lugemise oskus olemas, seega pole sul mõtet lolli mängida justkui oleks seal öeldud, et vaid 10% võimekus on kortermajadel. Rasmus kirjutas: Keegi ei hakka keset ööd kaablit kortermaja parklas uuele autole ümber tõstma. Või sa tõesti kujutad ette, et näiteks keskmise Mustamäe kortermaja parklas hakkavad autoomanikud keset päeva või keset ööd laadimisrotatsiooniga tegelema? Ei. Autoomanik eeldab, et kui ta jõuab peale tööpäeva koju, siis läheb juhe sappa ja hommikul on aku täis. Täpselt samasugune laadimisvõimekuse ootus on tulevikus ka töökoha parklas ning avalikes parklates. Hurraa, tuli järgmine lauslollus välja. Veel mõned postitused tagasi teadsid kenasti seletada, kuidas on tarbimise ja tarbija kokku viimise automaatika olemas ja teenusepakkujad jne. Ja nüüd järsku ei suuda ette kujutada kuidas autode vahel laadimine korraldataks ilma, et inimesed keset ööd juhet ühest autost teise tõstaks. Palun, ära häbista end selliste lauslollustega. Sa oled võimeline paremaks. Aga Selle lõpu osas oled küll õigel teel, see ootus on ja õigustatult. Lihtsalt oled ääretult eksinud sellega, kuidas seda realiseeritaks või kui kallilt. Kui aga seda kasutaja ootust edasi arendada natuke, võttes arvesse arenduses olevaid tehnoloogiaid, siis veel kaugemas tulevikus on autoomaniku ootus juba see, et tema lihtsalt sõidab ning auto laeb parkides, ilma, et juht peaks ühtegi juhet näppima. Juhtmevabad laadijad parematel juhtudel juba suudavad üle 90% efektiivsusega akusid laadida, enamus autosid lihtsalt ei oska veel vastu võtta. Aga see on pigem juba selle sajandi lõpu või järgmise sajandi alguse teema, arvestades kui aeglaselt kogu säärane uuenemine käib. Lühemalt kokku võttes: algselt väitsid, et elektrivõrk (ega tootmine) ei tule toime ja vajab absurdseid investeeringuid kogu ühiskonnalt. Kui selle kahtluse alla seadsin viidetega, siis kiirelt liigutasid oma väravapostid ümber, et sa tegelikult ei pidanud elektrivõrku silmas vaid pidasid silmas eraomandis olevaid autoga ühendamis juhtmeid (laadijaid). Selle osas oskan vaid viidata oma eelnevalt öeldule: etk kirjutas: Liitumispunktist edasi autoni on jah vaja rajada. See on ja peakski olema sõiduki omaniku asi rajada. Ehk kulu on kindlasti, lihtsalt viide, justkui ühiskond (meie kõik) peaksime kinni maksma elektriautode tõttu võrguinvesteeringuid 6 miljardi vms summa osas on säärane väärinfo, et kohe kuidagi ei saa lasta rahus levitada. Prillpapa kirjutas: Selle laadimistaristu plaani kummitab ka tänane tehnoloogia kiire areng, kus endiselt toimub nii akude kui laadimise arengud. Kasvõi see BYD 1000kW laadimisvõimekus, kus aku täituks mõne minutiga. Asudes igale parkimiskohale üleliidulise kampaaniaga kaableid vedama, võib see osutuda isegi tarbetuks, kui tulevikus saab akuauto laadida minutitega mitte ei pea tilgutama tundidega. Kas nende suurte laadimisvõimsuste teostamiseks ei saaks kasutada kuidagi superkondensaatoreid, kus kondensaator laeks end peenemast juhtmest täis ja purtsataks end suure võimsusega akusse tühjaks kui keegi laadimisjuhtmega torkima tuleb. Seda selles vaates, et ehk õnnestuks kuidagi vältida olukorda, kus parkimiskohale tuleks tekitada 100..1000kW laadimisvõimekus. Puhverakusid kasutatakse juba praegu osades kiirlaadimispunktides. Just seal, kuhu on liiga kallis või tehniliselt keeruline suurt liitumisvõimsust saada. Kondensaatorid ei ole selle jaoks kulueffektiivne lahendus lihtsalt. Kui tahta RRR põhimõtteid rakendada, siis ideaalne kasutuskoht vanadelt elektriautodelt võetud akupakkidele. Ka 50% mahukadu ei oleks probleem, hind oleks kWh kohta soodne ja toode saaks nö lõpuni töötada. Igale parkimiskohale ei olegi 100 ega veel vähem 1000kW võimsusega laadijat tarvis. Ka 50kW võimsusega mitte. Kiirlaadijatel on oma koht kasutusmustris aga see üha suurema laadimiskiiruse jahtimine vaid ilmestab orjastunud mõtteviisi, et autot on vaja käia kusagil spetsiaalses kohas "tankimas" ja kuna seal spetsiaalses kohas seda tehes on vaja auto järgi oodata, siis peaks see tegevus võimalikult kiirelt käima. Tee katse, mõõda ära mitu tundi päevas/nädalas/kuus su auto lihtsalt niisama seisab. Ja siis mõõda ära kui kaua läheb aega tanklas käimiseks. Kui nö möödaminnes lähed, siis stopper pane käima sel hetkel, kui hakkad kiirust vähendama tanklasse keeramiseks ja pane kinni, kui oled uuesti liiklusvoolu kiiruse saavutanud. Kui spetsiaalselt tankimise pärast sõitma lähed, siis vast mõistad ise, et pead varem käima panema stopperi. Ja siis mõtle, miks ta sel ajal, kui seisab midagi kasulikku ei võiks teha, näiteks end energiaga varustada.

Proovi eneseväljendusel vältida sildistamist ja isiklikku ründamist. See tapab suures osas hea sisulise arutelu ära ja peegeldab seda, et kui reaalsed argumendid kipuvad otsa saama, siis hakataksegi isiklikult ründama ja sildistama.

Aga nüüd ikkagi teemast.

Väga selge lause:

[sakinaga]

Soomes ei ole ka nii kallis kortermajade parklatesse laadimispunktide paigaldamine, käidud tee. Miks peaks laadimispunkti paigaldamiseks asfalti üles võtma jääb täitsa segaseks.

Ning muidugi on oluline eristada üldised kulud, mida katab elektrilevi, ning elektriautode/laadimispunktide omanike kulud. Enamikke inimesi mõjutab ikkagi ainult neist esimene veel päris pikka aega.

[kjaups]

Peaks küsima arendajatelt, et mis võimsusega laadijaid parklasse saab luua, kui tavaparkla on 5000€ ja laadimisvalmidusga parkimiskoht on 7000-7500€. Väga roosiline see võimsus pole.
See kortermaja teema ka läbi käidud tee, kus hetkel 2014a ehitis ja elektri võimalus on maksimum 2 hübriidi terve ühistu peale. Sisuliselt saab 1F juhtme otsas olla. Üks elektrikas on hetkel parklas oma arvesti taga, pidi sisuliselt aku taseme hoidmiseks olema suuteline

[SideWinder]

Eleringi võrgu vabade võimsute kaarti vaadates tuleb Eesti energeetikuid kiita, peale Tallinna kesklinna on võrk väga optimaalselt koormatud. Ja uute võimsuste lisamine on kindlasti kulukas.
Teine aspekt on veel see, et kui nüüd lähiajal Ukrainas peaks sõda lõplikult lõppema, siis suunatakse väga palju ressursse Ukraina elektrivõrgu ülesse ehitamiseks ja 110/330 kW võrgu komponentide tarneajad koos hindadega kindlasti kerkivad.

[new1]

Ei tea mis kahtlane pläma siin jälle käib ses osas, et reisilaadijaga 1 faasi peal pole midagi teha, Keskmine korteriomanik siin linnas nii 50km päevas ehk uhab maha, seega 10kWh, endal vana leaf ja samamoodi 1 faasiline reisilaadija lihtlabaselt seaninas 12A peal mitmeid aastaid kasutuses, öösel ehk nii 3 tundi toimetab laadija ja on see 10kWh olemas ja ei näe vähimatki vajadust võimsama laadija järele. Sellise tiksutamisega jaguks kortermaja peakaitsmest vajadusel ka kõigile kortermaja masinatele vaba energiahulga saavutamiseks öö jooksul, lihtsalt dünaamiliseks tuleks see asi muuta kortermaja peakaitsme järgi ja muud kunsti polekski. Kui nendel ööpäevastel mõndadel tiputundidel on peakaitsme võimsusest ilma elektrimasinate laadimiseta hõivatud oletame nii 80 prossa, siis terve öö tiksub peakaitse nii 20% peal ja see vaba kasutamata ressurss oleks isegi praeguse majja tuleva peakaitsme võimsusega(võrreldes isegi lihtsalt tiputunni tarbimisega, mil võimsust ei lubataks targa juhtimisega ületada ainuüksi olemasolevat tiputarbimise võimsust) täiesti piisav kõigi kortermajas olevate masinate ööpäevase siin linnas tiksutamiste katmiseks, taksojuhid või igapäevaselt ühest eesti otsast teise uhajad väga väike vähemus ja need ei peagi seal saama endale kogu energiat kortermaja parklast ööpäevaga ammutada(selliste uhamiste jaoks ongi kiirlaadijad). Need kel aga väga pikka otsa vaja näiteks nädalas korra uhada vms, need saaks ikkagi ka kortermajast selle kätte, lihtsalt topiks juhtme seina ja esmaspäeval(suure akumahuga masinad) alustad oletame, et 10% akuga ja hommikuks on 35 prossa, tavatiirul 50km ööpäevas sõiduulatuse korral siis tesisip õhtuks on peale tavalisi päevasõite 25%, uuesti juhe seina, järgmiseks hommikuks oletame et 60% hommikul startides, päeva jooksul sõidad 10% maha ja õhtuks paned 50% peal laadima, järgmiseks hommikuks saad 80% stardihetkeks jne, sarnane loogika siis, et nädala lõpuks kui siis vaja korraga see 500km näiteks maha uhada, mida akupaki täiega korraga oleks võimalik läbi sõita, siis oleks korra nädalas selline läbisõit saada ka siiski vabalt suure akupakiga masinal ka seaninast, lihtsalt juhet tuleks igal hetkel seinas hoida ja dünaamiline juhtplokk korteri peakaitsme järgi igal vaba ressursi tekkimise korral tilgutaks akusse pidevalt juurde. See nagu nii elementaarne matemaatiline arvutus peakaitsme ja tiputunni vs tiputunni välise perioodi vabade amprite osas, et veidi kummaline lugedagi, et siin ka samasugune jahumine pidevalt uuesti ja uuesti üles kerkib.

[Janis]

A kui on vaja tiputunnil laadida, mis siis saab?
Ja aeglaselt laadimine teeb km hinna kallimaks börsipaketiga, ökodiisel oleks mõistlikum siis

[new1]

[Janis]

Nonäed, jube ebamugav värk ju. Kiirlaadijate peal elamine kaotab ev omamise mõtte ka ära, mul tuli eile 100km hinnaks 10 eur niiviisi tehes

[new1]

[Betamax]

Siit teemast selgub, et tegelikult päris nüri see laadimise asi ikkagi. Võrdlusena kusagil tanklas bensiini tankides - ma lähen tanklasse, lont sisse, paar minutit ja paak täis. Elektrika puhul peab logistikut mängima - kus, kui palju, millal, kui kaua, milline hind, mis siis, kui äpiga laadimine ei tööta, lähimad alternatiivsed laadimiskohad jne. See meenutab juba nagu pere eelarvet Excelis.
Mul on Tallinnas kesklinna piiril lähimad laadijad üle poole kilomeetri kusagil kaubanduskeskuste parklas, kus öösiti parkida ei tohi. Just uurisin selle laadimisteema valguses. Ja see äpimajandus on ka totaalne porno. Miks ei saa maksta kaardiga nagu tavalises tanklas - pistik nosplisse, maksad kaardiga ja hakkab ise laadima. Miks peab mingite äppidega jamama?

[etk]

Rasmus:

Spoiler

Rasmus kirjutas:

Proovi eneseväljendusel vältida sildistamist ja isiklikku ründamist. See tapab suures osas hea sisulise arutelu ära ja peegeldab seda, et kui reaalsed argumendid kipuvad otsa saama, siis hakataksegi isiklikult ründama ja sildistama.

Sildistama ei kipugi aga kui oponent sulaselgelt ei osale heatahtlikult arutelus vaid rakendab demagoogitsemis võtteid nagu näiteks mängib lolli või tahtlikult väänab asju, siis ei saa seda ka märkimata jätta. Ja praeguseks sinu enda kirjutiste skisofreenilisuse tõttu ei saa kohe kuidagi muud järeldada, kui seda, et sa pahatahtlikult väljendad säärast seisukohta, mitte ei osale ausalt ja heatahtlikult arutelus. Võib tekkida lausa aimdus, et säärane käitumine on võrreldav trollimisega.


Alustame siis sellest, et sa tahtlikult eirad analüüsis lauset:

tsitaat:

Kui arvestada eeldusi, et tegelik laadimine ei toimu igapäevaselt, laadimine ei kesta terve öö ja seda on võimalik hajutada, siis on elektriautode kasutuselevõtu võimalikud piirmäärad veel kõrgemad.

Rasmus kirjutas:

Ma ei tea, kustkohast tuleb sinu arusaamine, et ühe laadimispunkti väljaehitamine maksab 1-2 k

Järgmisena on selge, et sa püüad leitada kulusid juurde selleks, et õigustada oma jaburalt suuri numbreid. Kui need numbrid nii korrektsed on, siis sul poleks probleemi viidata nende allikale, kus siis ka arvutuskäigud jms ilmselt juures oleks, kust ja kuidas need tekivad.
Muidu tean neid kulusid, kuna olen neid ise kandnud
Aga ka siit teemast on läbi käinud kulude suurusjärke:

anubis kirjutas:

Igale parkimiskohale laadija lisamise valmidus ja oletuslikult ~€500..600 per parkimiskoht. See oli teenuspakkuja esmahinnang. Laadija võtab iga parkimiskoha omanik ise kas täisteenusrenti või ostab välja.

tsitaat:

Loen veebruarikuist ERR-i uudist, kus EL-i raha eest rajatakse kokku euroopasse 4900 uut laadimiskohta. Kogumaksumus 422 miljonit eurot. Eestisse sellest 214. Ühe punkti hind seega 86000€. Seega no misasja? Paari-kolme tuhandega ei saa mitte midagi.

Näe, natuke parem juba. Küll aga siin teed sa tahtlikult eksitava liigutuse ja segad omavahel aeglaseid laadijaid ja kiirlaadijaid. Kiirlaadijate hinnad on kõrged jah, keegi ei vaidlusta seda. Nende jaoks vajaliku liitumise hind on ka kõrgem, absoluutselt. Kiirlaadijate hinna aga maksavad lõpptulemusena kinni nende kasutajad, mitte ühiskond, nagu sa enne viitasid.

tsitaat:

Aga MITTE KEEGI ei tule ja ei hakka sul füüsiliselt seda laadimiskaablit ühe auto küljest teise külge tõstma

Ilmselgelt mitte. Siit samuti koorub välja, et sa püüad ausa vestluse asemel maalida mingit absurdsuse olukorda. Ilmselgelt peabki elamute juures olema igal autol, mis laadida tahab, oma juhe. See pole ju kunagi küsimuski olnud.

tsitaat:

Väljendasin ennast halvasti. Pidasin silmas ikkagi koguinvesteeringut laadimistaristule.

Ja nüüd jõuame selle suurima pahatahtlikult vestlemis punkti juurde, millest ilmselgelt lähtub kogu su senine argumenteerimine.
Omast arust üsna selgelt viitasin ennist, et tegu polnud mitte kehva väljendusega vaid ilmselgelt vägagi teadliku mõttekäiguga mille kohaselt sa ei pidanud silmas laadijate kulu ühiskonnale vaid pidasid silmas just elektrivõrgu kulu. Viitan siis uuesti su mälu värskenduseks:

Rasmus kirjutas:

Reaalsus on see, et me oleme tegelikust lahendusest veel väga kaugel. Ainuüksi avalike parklate eeltaristu (kaabeldus) loomise kogumaksumus on 2 miljardit. Reaalsus on see, et ainuüksi eluasemega seotud jaotusvõrgu (et tagada akuautode laadimisvõimekus eluasemega seotud taristus) lisainvesteeringuvajadus on 6 miljardit. Kas praegused ja tulevased elektriautode tarbijad on valmis läbi spetsiaalse maksuinstrumendi selle investeeringuvajaduse kinni maksma või peab see tulema teiste valdkondade arvelt, sest "nii otsustati"?

Ja kuna sa püüad väga selgelt musta valgeks rääkida siis on ääretult läbinähtav su pahatahtlikkus selles arutelus.

Mul pole probleemi arutleda kellegagi neil teemadel ja olen avatud oma meelt muutma aga trolliva või muidu pahatahtlikult vestluses oselajaga mul pole mõtet midagi arutada. Tahad päriselt ja ausalt osaleda, siis lase käia, võib-olla saame mõlemad midagi teada ja targemaks. Tahad trollida, siis selleks on paremaid kohti ja viise.

[Betamax]

Ehk siis see?

[Mnator]

kogu jutust saab teha vaid kokkuvõtva järelduse, et viimane aeg oleks juba elektrikatele maks kehtestada mille abil laadimisvõrgustikku arendada tulevikuvajadustele vastavaks

[sakinaga]

[Janis]

[Mnator]

[sakinaga]

[Mnator]