[1234567]

[RassK]

1234567, Jah mul Rasp oli ka mõttes, et teha Modbus -> WebAPI sild. HC3'le WebAPI client teha on juba easy-peasy. Aga hetkel tahaks ilma lisaseadmeteta kuna mõlemad otsad toetavad teoorias Modbus TCP/IP.

Tegelikult Homey jaoks sai tehtud veel teistpidi häkk. Komfovendil on ka admin veebiliides, pm logid sinna sisse, siis õigetelt urlidelt saab puhast XMLi tõmmata. Seda töödelda on ka väga lihtne.
Seal on ainult üks jama... krdi arendaja on tumba olnud. Kui auth sessioon läbi saab, siis viskab ikka HTTP 200 OK. Ehk siis sisuliselt pead teksti parsima htmlist, et aru saada, et tuleks uuesti sisse logida.
Viisakas oleks olnud saata HTTP 401 Unauthorized, saab ilma pornota aru, et relogin vaja teha.
Sai Komfovendi supporti kirjutatud, sealt saadeti vastu ainult Modbus ja BACnet doc

[Lauri_s]

RassK ma panin sulle meili ühe modbusi QA kus on info pärimine puhtalt, ilma käskluste saatmisteta.

[RassK]

Lauri_s, tänud. Seal siis see sama pattern, kus vastused lähevad segi?

Puhtalt kiire teooria:
Kuna HC3 peal on TCP network lib asünkroonseks tehtud, siis ilmselt tulistad mitu päringut teele ootamata vastust. Modbus ise peaks läbi ja lõhki sünkroonne olema, ehk enne kui uue päringu saadad, pead vastuse ära ootama.
setTimeout ainult peidab seda probleemi. Ehk sealt maalt, kus server magama jäi ning timeout enne läbi sai, läheb kogu asi käest.

EDIT: Vaatan, et Modbus TCP on natukene teistmoodi kui Modbus RTU, sisuliselt annad ise frame id kaasa, siis vastusesse pannakse see sulle kaasa. Sedasi saad mitme käsu saatmisel vahet teha, millele vastati. Seal näites on Frame ID koguaeg 01.

[raitl]

RassK, modbus TCP ja RTU on tegelikult täpselt samad. Lihtsalt TCP puhul on CRC ära jäetud ja kogu paketile lihtsalt header ette pandud.

Ehk Modbus RTU pakett 11 03 006B 0003 7687 näeb modbus TCP puhul välja selline: 0001 0000 0006 11 03 006B 0003 kus esimesed neli baiti 0001 0000 on alati muutumatu ja viies-kuues bait 0006 näitavad ära saadetava sõnumi pikkuse

Seega kokkuvõttes vastuse eristamise probleem jääb samaks.
Antud QA toimib tänu sellele et alati on teada, mis päring saadeti enne vastuse saamist. Kui sinna QA'sse lisada kasutaja poolt suvalisel hetkel tehtavad nupuvajutused siis tekib koheselt oht et vastus mis saabus, oli mõeldud hetk varem tehtud nupuvajutusele, mitte eeldatud päringule.

[Lauri_s]

[RassK]

Modbus TCP puhul 2 esimest baiti ei ole kindlasti täpselt samad

[raitl]

RassK, tõepoolest, Transaction ID olemuse olen jätnud tähelepanuta. See muudab tõesti kogu suhtluse HC3 jaoks lihtsamini implementeeritavaks

[RassK]

raitl, ma ei ütleks just, et lihtsamaks aga pigem võimalikuks

ikka päris mitu jama, et frame peab saatma mõningase viitega, muidu saad slave busy errori. 2 asja järjestikku ei ole mõistlik saata, siis võid saada buffer'sse 2 päringu vastused ja hakka siis parsima, kust lõigata tuleb...
Readi sain pm jooksma endal, write osani pole veel jõudnudki...

[Lauri_s]

[RassK]

[RassK]

[Lauri_s]

Nende klappide puhul on vist jah see, et kui sa ühes toas keerad kinni pead teises lahti keerama sama palju, et õhuhulgad umbes samad oleksid. Suurem mure minuarust on see, et need klapid - täpsemalt mootorid teevad häält, seega peaks neid reguleerima siis kui sa ei maga. Muidugi inimene harjub kõigega, aga veidi ebameeldiv võib olla kui öösel kell 2 mootorid end kokku-lahti kruvima hakkavad

[RassK]

Kuna väljatõmbe ette klappe ei tule, siis ainukene koht regullimiseks on Komfovendi seade ise, kus saab panna sissepuhke ja väljatõmbe tugevuse protsendid. lisaks vaadates enda ventilatsiooniprojekti, ei saa kuidagi aru, kuidas see süsteem üldse tasakaalu saaks minna. Piltlikult öeldes vahekoridori ühele poole jäävad mitte eluruumid ja teisele poole eluruumid. Eluruumides on sissepuhe, teistes väljatõmme. Kõige kehvemal ajal kui kõik uksed on kinni on sissepuhke ja väljatõmbe vahel 2 ust. Juba eos ei ole võimalik konstantset olukorda saavutada, kui just kõikide tubade uksi eest ei võtaks.

[Lauri_s]

Selliste lahenduste puhul on alati ukse all servas 1-2cm vahe, st lävepakk on puudu ja sealt pääseb piisavas koguses õhku liikuma ka kinnise ukse korral.

[RassK]

Mul 1 cent tuleb sissepuhkega ruumides, äratõmbega ruumides on kõrgem lävepakk juba ees. Arvestades liitrite hulka sekundis, ma ei suuda uskuda, et sellest väiksemast pilust ka erilist kasu oleks.

[Lauri_s]

[RassK]

Olemas nii Netatmo ilmajaam kui Homecoach, hetkel ainult 1 tuba veel infota. Selle tõttu seda venti nii palju peale saigi keeratud, suht kergelt tuleb 800+ warning. 1000+ ppm peal ma juba lükkan Boost mode'i selle, siis tõmbub normiks jälle. ca 5+ inimest ühes toas ei suudagi normis hoida.
Toru muidu on jah 125mm. Ukseavadest on tunda ka vähe kiiremat liikumist, ehk siis juba ongi ta paigast. Mind praktiliselt see muidugi üldse ei häiri, lihtsalt venditehnik näis häiritud olema.
Mingi suvalise VAV klapi manuali vaatasin ka, selle järgi tundus ka täitsa legit scenario.

[Draqula]

Keegi võiks jagada oma praktilisi kogemusi koduse õhukvaliteedi monitoorimisel.
Ma saan aru, et kõige elementaarsem oleks niiskuse taseme jälgimine (kuna korteris sundvent ja kütteperioodil übermadal õhuniiskus), sealt edasi peenosakesed, CO2 jne.

Mis seadmed kellelgi kodus on ja kuidas rahul olete?

[VR53]

Netatmo Weather Station

Jälgin niiskust ja CO2 taset. Lisaks näitab müra.

Väga rahul, kasutan kahes kohas. Hind 190EUR veidi krõber, aga neid liigub 100EUR kandis kasutatuna.

[olafsand]

Samuti Netatmo mul ka. Lisaks annab märku kui mõni näit läheb normist välja ja saab ka ise erinevaid teateid oma maitse järgi genereerima panna.

[RassK]

Olemas nii Netatmo ilmajaam kui ka Netatmo Home coach (uue nimega vist Smart Indoor Air Quality Monitor). Ilmajaama remote lisa siseanduri asemel soovitaks pigem viimast - home coachi, kui voolu saab lähedalt. Ilmajaama lisa andur on patakate pealt.
Aga siis jälle kahte eraldi äppi vaja, kui just nutikodu keskuses andmeid kokku ei liidesta.

Põhilisem minu meelest pigem see, et neist anduritest ise vähe kasu. Alguses lahe vaadata aga pärast kui näitude järgi ise inimliides olla ja pidevalt vaja õhku parandada (käsitsi), siis lõpuks jääb tahaplaanile. Tüüpilised, mis alati paigast lähevad, on niiskus ja CO2.
Kui on sundvent, mille võimekus on vähemalt kord tunnis õhku vahetada, siis vähemalt CO2 saab nö odavalt korda. Niiskusega on ikka tükk maad rohkem tegelemist. Talvel pole probleemi mul 4L päevas õhku paisata aga kui seda manuaalselt teha, siis lõpuks ei viitsi enam kastekannuga joosta iga päev. Jätad paar päeva tegemata ja juba pm kukud nulli (ümbrus nö salvestab ka niiskust).

[rex]

On mõni SoHo klassi õhuniisutaja mingi intelligentsema liidestamisvõimalusega ka või peaks nutipistiku kaudu opereerima?

[Alan]

[Draqula]

Tänan VR53, olafsand, RassK!
Olen varasemalt Netatmo poole vaadanud, kuid mingil põhjusel pole ostuga lõpuni jõudnud. Tõenäoliselt konkreetse komplekti valikul on kirjuks läinud pilt.
Hiljuti jäi silma Miterassa kampaania Airthings seadmetele, kuid need minu jaoks täitsa tundmatu suurus.

Hetkel on olemas Stadleri Roger õhupuhasti (päeval ja suviti kasutusel) ja Stadleri Oskar Big õhuniisuti (kütteperioodil öösiti, suudab 25-30% pealt 40-45% peale viia õhuniiskuse 20m2 toas, kui uskuda ühte vana analoogniiskusandurit, mis mingi Aventi beebidele mõeldud õhuniisutajaga kaasa tuli).
Varem oli Electroluxi ultraheli niisuti, mis küll suutis korraliku koguse vett õhku lükata ööga, kuid boonusena kattis ka toa peene valge tolmuga.
Kuna lapsel on õietolmuallergia ja korteris on sundvent siis tundub, et peaksin eelkõige vaatama seadmete poole mis peenosakesi ja õhuniiskust jälgiks, kuna seesama sundvent hoolitseb CO2 väljatõmbamise eest, kuid pakub kevadel asemele kenasti õietolmu (sisenev õhk tuleb akna kohal asuvatest fresh klappidest, milles on küll mingi svammilaadne filter, kuid tundub, et see suurt midagi ei pea).