[Tanel]

IT-visionäär ja ettevõtja Linnar Viik leiab, et noortes peaks programmeerimise osas huvi tekitama just kool ning võimalusi selleks on palju.

"On selgelt näha, et noorte seas kasvab huvi saada aru sellest, mis toimub internetis, infosüsteemides ja arvutites veidi sügavamalt ning pelgalt mitte tarbijana-kasutajana, ja sellele ei ole tuldud vastu praegusel hetkel koolides õpetavates ainetundides. Põhjuseks on väga palju olnud ka õpetajate kompetents ja teadmiste puudus," ütles Viik ERRi raadiouudistele.

Loe edasi ERR Uudistest.

[Goon]

Nõus. Kas mitte paar aastat tagasi ei olnud uudis kuidas 1.klassi õpilased hakkavad programeerimist õppima? Mis sellest algatusest sai?

[olavsu1]

probleem on selles, et õigel ajal pole õigeid õpetajaid. kui endal oli progemise huvi, siis peeti seda kuritahtlikuks häkkimiseks ja keelati ära.

[tahanteada]

[Maestr0]

Aga kuidas on siis selle tiigrihüppe projektiga? Kas see nagu toimib või mitte? Ma kuulsin, et nad võtsid selle suht tõsiselt käsile, kuid nagu ma aru saan, siis ega seda igas koolis õpetama ei hakata ja pealegi on need õpetatavad prog.keeled suht sellised, et neil on väga kitsas kasutusala. Kas ei võiks siis olla selline projekt või veebilahendus, millesse soovijad võiksid oma arvutialaseid õpetusi postitada, targad moderaatorid kontrollivad need üle ja siis pannakse need üles, kust iga soovija võiks midagi kasulikku õppida?

[olavsu1]

[tahanteada]

Üks pisike asi, mida ei tasu ära unustada, on see, et meil puuduvad koolides vastava eriala-koolituse saanud õpetajad . Kui neid pole, siis pole olemas ka süstemaatilist õpetamist ega õppimist.

Nii, et tehke rollimäng - mõelge ennast klassi ette ja kus siis a 20-30 säravat silmapaari seda süsteemset õpet ootavad. Ja samas ei saa ära unustada - ühesugune õppematerjal puudub. Ehk siis see olukord, kui laps läheb mõnda teise kooli ja seal on hoopis teistsugune õpetus.
-------------------------
Mina ise olen ka veel sellise asja ära näinud, et puudub arvutiõppe järjepidevus. Õpetati algkoolis 1-4 klass, siis järgmises põhikooli etapis arvutiõpe puudus ja tuli tagasi alles keskkoolis ning siis taas "nullist peale", kuna vahepeal oli kõik ära unustatud.

[MultiUser]

Programmeerimise õpetamise osas on asjad ikka suhtkoht kehvakesed. Kas keegi oskab leida mingi kursuse, kus saaks noored asjaga algust teha? Ainult ühe suutsin leida, TTÜs. Ja seegi tundub suhtkoht tagasihoidliku sisuga olevat.
Samas tõepoolest loobitakse suuri sõnu teadmistepõhise majanduse ja IT-riigi kohta. Häbi võiks mõnel jutupaunikul olla. Kümne aasta pärast pole siin mingit järelkasvu oodata. Ei saa loota, et asjaga tehtaks algust ülikoolis. Ja samas pole varem alustamine iseõppimise teel sugugi lihtne kuna põhikoolis ja gümnaasiumis ei saa mingisugustki baasteadmist sellest valdkonnast. Põhirõhk on suunatud MS kontoritarkvara propageerimisele ja sellega asi piirdub. Aitäh otsustajatele!!!

[Nastix]

[jnt]

Kahjuks jah... Pole näinud veel ühtegi õpetajat, kes oskaks õpetada progema... (Seda siis tavakoolides, 1-12kl. k.a. põhikooli ja keskkooli otsa õpetatavad kutsekad.)

Ja seetõttu ongi jäänud mulje, et progemist hakkab õpetama inimene, kes ise progeda ei oska. Ega saan natuke aru ka: Kes progeda oskab, see naljalt õpetajaks ei lähe.

[LiivaneLord]

Kräkkida on huvitav, aga kole keeruline ning ... mõttetu. Aga kui oleks motivatsiooni, oleks päris palju head väljakutset programmide seas.

[Tomorrow]

Kuskil oli uudis, et koolide arvutitunnid on niigi juba ajast maha jäänud. Krdi ajast mahajäänud haridussüsteem lööb ka sinna oma faktipõhise tuupimise ja ajast mahajäämuse. Eriti mõttetu on õpetada koolis nt ms kontoritarkvara. Nagu tõesti rahatu õpilane läheks taskuraha eest seda poest ostma, et kodus kasutada. Pigem võetakse vabavaraline alternatiiv mis ei vajagi tänapäevase noore jaoks mingit tutvustust, et asjad üles leida ja ära teha seal. Pigem võiks rääkida sellest miks lõustaraamat halb on ja sellest, et oma isiklikke andmeid ega pilte ei levitataks. Ehk siis on palju olulisematki.

[tahanteada]

Tegelikult peaks Viik alustama hoopis küsimusest, et miks küll IT-koolid ei koolita algastme koolide tarbeks Õpetaja kvalifikatsiooniga Programmeerimisõpetajaid.

Nii, et tõstke nüüd käed, sõbrad-IT-kolledzis käijad, et kui paljud teist tahavad ümber kvalifitseeruda Progeõpetajaks, lisaks teades, et tuleb läbida ka veel 2-aastane õpetaja koolitus.

[Risku]

Naljakas, kuidas ajalugu käib spiraali mööda. Meile õpetati 90. aastal arvutitundides ainult programmeerimist. Siis protestiti, et milleks programmeerimine, tekstitöötlust ja tabelarvutust peaks hoopis õpetama.

[olavsu1]

tahanteada, progejad on enamasti mehed ja mehed ei ela nii kaua, kustmaalt võiksid õpetajaks hakata. Noorelt ja üleolevalt ülbikult pole midagi õppida.

Peaks olema selline reegel, et enne ei saa jääda pensionile kui pole vähemalt 5 õpipoissi meistriks koolitanud. käiks sees siis üle viiekümneste kohta.

Kui vana oli härra 2 Suunda siin ja ja härra A siin kui tal õpetaja geen avaldus ja selliseid tekste tulema hakkas?

[harakas]

[ahvilõust]

Minuarust progremine on üks nendest asjadest mida ei saa õpetada. Vaid tuleb ise endale selgeks teha, pidevalt harjutades ja tehtud vigadest õppides. Sellest on vähe kasu, kui õpsi näiteid maha kribad koguaeg.
Selline progremise peale surumine juba algklassides on täis lollus. See on ja jääb ainult teatud protsendikese inimestest arusaadavaks.

[olavsu1]

ahvilõust, noh sellisel juhul on muusika ja leliloomingu õppimine võimatu. progemine või heliloomine on's neil vahet? mingi osa sa pead kellegi abil selgeks saama, et saaks ise edasi minna.

//trükiveakurat

[hervor]

Lisaks IT-le on maailmas hunnik erialasid, mille toimimisest õpilased midagi ei tea aga võiks teada. Tänapäeval kuluks alates põhikoolist enamustele õpilastele ära nädalas üks tunnike kus räägitaks vabas vormis erinevatel teemadel ja julgustataks ning kannustataks neid tegudele

[Hazar]

Arvan, et programmeerimine on üks selline ala kus õpetajal pole suurt midagi teha. Esiteks imevad ülesanded asjast igasuguse rõõmu välja, teiseks on vaja on arendada kindlat laadi mõtlemist mis tekib ainult ise pusides. Õpetaja tööks jääks ainult sõnaraamatu imiteerimine millega saab kirjasõna niigi suurepäraselt hakkama. Mina tegin oma esimesed sammud uurides õpetusi praeguseks kadunud eestikeelsel saidil (increator oli vist autori nimi) quick basicus Just selle pärast, et oli huvi. Kui nendes noortes samuti huvi on siis suudavad nad ise ka guuglisse vastavad sõnad sisse trükkida, tänapäeval on ju vastavat informatsiooni veelgi kergem kätte saada. Mina soovitaks neil hoopis "nälgiva koodineegri fond" asutada, et tulevased tarkvara hiiud saaksid nuudleid närides rahulikult oma asja ajada.

[tahanteada]

[jnt]

tahanteada, reaalsuses kooli matemaatika ja progemine küll üksteist ei nõua. See matemaatika, mida koolis õpetatakse, seda sul progemise jaoks kindlasti vaja ei lähe. Koolis ju tuubitakse valemeid pähe. Progemises, kui üldse, on sul vaja teada, mis valemit kasutada, mitte, et see valem peas oleks. Kui tead vaid seda, et "hmm, kera ruumala valem oli vist olemas", siis sellest piisab ja edasi on internet sulle valla.

Ise leidsin progmise muidu 2. klassis (juhuslikult ja ei saanud hästi aru, mis kamm oli) ja tõsiselt hakkasin tegelema 5. klassis. Ma ütleks, et kõige olulisem oskus, mida üldse võiks kool anda, on tehniline inglise keel. Seda on vaja, kui tahad progeda. Sinna kõrvale on vaja vaid tahet ja seal pole koolil nagunii palju midagi teha.

Kui koolis oleksid ülesanded mitte sellised, et "kuva kõik algarvud 1-st sajani" vaid, et aasta aega pusitake ja tehakse mingi lihtne klikkimismäng, kus numbrid jooksevad, oleks ilmselt huvi küll ja veel. (Klikid, saad "raha" + xp'd ja kui xp'd piisavalt, tuleb uus level jne...) See on ju see, mida kõik põngerjad alati teha tahavad: mängu! Küll mängu ehitamise käigu õpivad nad muu hulgas progema ka.

[olavsu1]

noh keele süntaksi te ikka õppisite, seda küll katse-eksituse meetodil. kuid miks ei võiks süntaksi õpetada koolis?

[tahanteada]

[Sold OUT]

[Mnator]

Miks tuletab kogu see teema mulle meelde kuidas Hiinas koolidesse terasesulatusahjusid tehti? Ja kui "kvaliteetne" teras sealt välja tuli.............

[olavsu1]

Ei ole endalgi usku sellesse teemasse.

Progejate tööandjad tahavad, et progejaid palju oleks. Progejad ise ei taha, et neid palju oleks, nende palk langeks siis. nii nad töötavadki kõigile sellistele ideedele vastu. Isegi õpetajateks ei hakata, kui hakataks siis õpetaks nimme valesti ja ebapiisavalt nii, et tudengil pole saadud teadmistest mingitki kasu.

ma olen seda meelt, et ametit õpetagu ettevõtjad ise, oma valitud tudengitele.

[jnt]

tahanteada, loogika != kooli matemaatika. Koolis tuubitakse valemeid, mitte ei õpita loogiliselt mõtlema.

[Risku]

[tahanteada]

[guest1902]

[mahno]

Kooli viga pole mitte nende valemite tuupimine, vaid nende valemite mitte seostamine reaalse eluga, nagu ka erinevate ainete omavaheline seostamatus. Mis kasu on Pythagorose teoreemist, kui sa selle abil täisnurkset kuuri või kasvuhoonet maha ei suuda märkida

Google ja värk on tore, aga natuke sant on ka, kui ilma netiühenduseta loll ja võimetu oled. Mõnd elemetaarset asja võiks ikkagi peast ka teada.

[harakas]

Matemaatika matemaatikaks, päris ilma selleta ei saa, aga lugesin kusagilt, et kõige hinnatumad programmeerijad on loomingulised inimesed - kunstnikud, muusikud jms.

[olavsu1]

[Flacko]

Ise püüdsin ka vahepeal endale progremist selgeks õppida, kuid eriti kaugele ma ei jõudnud kahjuks. Võisin ju aru saada, mida iga see sõna teeb, kuid ma ei osand nende sõnadega mitte midagi "ehitada" ... ja koguaeg jäingi jänni, sest mu pea ei võta sellist teemat. Võisin ju pisi koodijupi teha, aga kui oli vaja 100% ise midagi teha, oli pea tühi.... kuskilt alustada ei osand. Mulle piisab rohkem muu ala. Mõtlesin küll et vb hambad ristis õpin pähe, sunniviisiliselt, ei aidand ka see.

[harakas]

Kuna olen linuxikasutaja, üritasin kunagi programmeerimist õppida tagurpidi meetodil, võtsin mingi lihtsa programmi lähtekoodi ja lugesin seda, et asjast aru saada, siis üritasin muuta. Aga nagu ikka minu puhul, oli huvi ainult paar kuud, siis tulid uued ja lihtsamad huvid peale. Noortele kel rohkem püsivust soovitaksin seda küll.

[olavsu1]

Flacko, vot ongi. Sa pöördud programmeerimise juurde siis kui häda su kaevu ajab ja ei ole nii rikas, et teenust osta. Ega tulemus midagi rõõmustavat ole.

maksimaalselt selline: http://pastebin.com/VJeFNe6k

//nüüd hakkab ilge sõimlemine.


harakas, toda meedodit olen ise ka proovinud. ei kanna vilja eriti.

[Flacko]

Ma ise alustasin üldse BASICust kuna mulle öeldi et see on alguses kõige lihtsam ja saan nagu aru, mida iga see sõna teeb. (Igast PRINT, GOTO, LIST jne) Et mulle öeldi et on vaja, et ma aru saaksin, mida need tegevused teevad, et kui need ära õpin, siis saan alles programmeerida. Aga mul on jama selles, et ma ei oska nende sõnadega midagi teha.... isegi kui tean mida see ja too teeb. Aga kui vaja miskit teha, ma ei oska neid lihtsalt kasutada.... mul pea ja loogika ei mõtle nii nagu sooviks. Vahepeal mõtlesin et kui väga kõvasti mõtlen, vb käib plõks peast läbi ja saangi aru.... aga ei.

Matemaatikas oli täpselt sama jama mul. Mul loogika lonkab, niisiis oli väga raske mõista asju seal. Võisin ju õpetaja abiga asjadest aru saada, kuid kui üksi tegin, oli kõik jälle minu arust valesti, küll oli number vale ja asukoht teine. Samuti ei saand aru, miks seda teen või milleks vaja. Valemid õppisin ära, tean, mis see ja too teeb, aga milleks neid vaja oli, ei jõudnud mulle pähe. BASICus oli ka igast õpetusi, tegin läbi ja sain aru, mida ma tegin. Aga et neid oma asjades kasutada, ma ei suutnud välja mõelda kuhu mul küll seda või toda vaja läheb. Joonistamisega tean, panen joone ja tegelane tekib... progredes sain paika ainult PRINT "Blabla" ja edai oli tühi maa. Kuskilt polnud "algust" võtta mille peale hakata ehitama, nagu legotükk.

Ma tglt tahtsin oma mängu teha, kuid ma ju pean ju enne ekraani ehitama ja selle suuruse ja veel miskit, et sinna sisse saaksin ju mängu teha... ja siis oli juba juhe koos.

Tegin küll abistavad pildid vajadusel et võibolla saan kergemini selgeks.

Spoiler

-wip
- wip

[Tomorrow]

Kui aus olla, siis CSS-i ma ikka tunnen veidi (XML kah). Ehk kui minust võiks progeja saada, siis see on üks potentsiaalne keel. Selles mõttes hea lihtne, et väärtused on rohkem sõnades, kui numbrites ja kui muudad midagi, siis saad visuaalselt kohe kontrollida mis tulemus on. Windowsi commandline süntaksit ja batch failide tegemist vist väga keeleks ei saa lugeda
Hea meelega tahaks regexi kah lõpuks selgeks saada, aga krt raske on. Iga kord kui arvad, et oled nüüd toimimispõhimõttele pihta saanud, siis avastad, et sama asja saad sajal eri viisil lahendada. Väga raske on nii midagi meelde jätta. Kuigi üldine "tähestik" hakkab juba pähe kuluma.

[mikk36]

Tomorrow, CSS'is ei programmeeri sa pea midagi ju, see on kirjeldav keel. Sama asi XML'i ja HTML'i kohta, nende nimigi viitab sellele: Blah-Blah Markup Language.

[Sold OUT]

Tomorrow programmeerib CSS kodulehti

[LiivaneLord]

Programmeerimine on väga huvitav ala küll. Saab panna arvuti tegema automaatseid või massilisi virtuaalseid või reaalseid tegevusi, mis inimese võimekusi arvestades võtaks inimesel biljon korda rohkem aega. Kui tead, mis on eesmärk, ettekujutus selle saavutamiseks ja muidugi oskus luua võimalikult loogiline ja lihtne kood, siis polegi eriti raske.

Lihtsuses peitub võlu, kuid mul on kehv oskus oma loogiline mõtlemine programmi kirjutada. Kui ise mõtled otse eesmärgile ning unustad kõik teised "keskkonna muutujad", siis programm tahab täpsust ning välistada tuleb kõik need olukorrad, millega programm võib ristuda. See ongi kõige raskem.

Samuti ajavad juhtme kokku nö topelteitusega laused, näiteks - ma ei tea kedagi, kes ei teaks kedagi, kes ei käiks valimas. Selline lause ajab juhtme nii kokku, et ennem peab 5 korda lause peas läbi mõtlema, kuni selle läbi hammustab. See oli kolmekordse eitusega lause, aga praktilises elus tuleb neid topelteitusega lauseid ka väga tihti ette.

Kummalisel kombel korrutan sellised eitusega laused -1-ga läbi ehk muudan kõik eitused jaatuseks ning kõik jaatused eituseks. Jaatustest saan aru ning siis saan ka lausest aru, mis "-1-ga läbi korrutades" annab tulemuseks lause - ma tean kõiki, kes teavad kõiki, kes käivad valimas ehk lühidalt - kõik, keda tunnen, käivad valimas.

See on hea näide, kus lause muutub minu jaoks arusaadavaks, kuid tegelikult lauset sedasi teisendades muutub see välistavast sisaldavaks ning just see kujunebki programmeerimisel minu jaoks takistuseks. Käskude kirjutamisel kujuneb olukordi, mil käsk peab rakenduma piiratud tingimustes ja kõik muu tuleb välistada või käsk peab rakenduma kõikides tingimustes, aga mõnede eranditega.

Üks mu lugematutest kiiksudest.

[Chidori]

Robootika jaoks on õpikud ja töövihikud ja mingid asjad olemas - samuti koolitatakse õpetajaid seda valikainet õpetama. Mul endal olemas tunnistus kus ilusti kirjas, et olen pädev robootikat ja mehhatroonikat õpetama üldhariduskoolis Kahjuks oli see nii pealiskaudne kursus ja enamus kõrgemalt haritud inimesed kes seal käisid jäid ikka parajalt hätta. Ise olen sellest aastast robootika huviringi assistent/õpetaja ja vaatan kuidas õnnestub see üritus. Aasta lõpp tuleb kiire koos robotexi ja First Lego League-ga, reaalset robootikat ja huvitavat ehitamist saab alles jaanuarist õpetada.

[tahanteada]

Üks pisike asi, millest asi tegelikult hakkab, on testri ja jootekolvi tundmine, sest kui arvutit - ja ka muud, programmi vajavat elektroonikat , kui tehnikat, olemas pole, siis jäävad programmeerijad nälga , kuna nende programmidega pole midagi pihta hakata.

[guest1902]

[Chidori]

[guest1902]

Sry jah, vaatasin liiga enda mätta otsast.
Päris noor sihtgrupp muidu. Samas Lego robotid sobiksid küll.
Mul lõpuklassis (4a tagasi) oli ka mingine robootika valikaine, Lego Mindstorm NXT-ga. TTÜ tegelased vist andsid seda oma legojuppidega (umbes 10 tk, paari peale). Ega nad väga ambitsioonikad polnud, suht nali isegi, õpetasid ainult plokkide lohistamist Paarilisega otsustasime ikka C's teha asja, lõpuks pooled tegi. 3.-6. klassis oleks plokiloogika paras.

[olavsu1]

[Chidori]

Sihtgrupp on mulle sobiv - esimest korda proovin ja kõrgharidus pooleli. Põhikooli ja gümnaasiumi ette ronimiseks võiks ikkagi mingi parem paber olla (mingi kõrghariduse vorm) ja vähe praktikat kah.

Ausaltöeldes selle Robootika ja Mehhatroonika tunnistuse sain ikka väga lihtsalt kätte, näide koodist mille ma esitasin oma tunnistuse saamiseks:
Algoritmi idee:

Spoiler

Lõplik algoritm:

Spoiler

Kood isekirjutatud funktsioonidega:

Spoiler

Samas on see just selline tase mida võibki põhikoolile õpetada... Gümnaasiumi jaoks on see juba liialt lihtne minuarust (muidugi keskkoolist mäletan, et paljudel oli probleeme wordi ja exceli kasutamiseks nii, et ei pruugi olla kah)

[olavsu1]

Chidori, ise ja oma peaga sellist koodi ei kirjutaks, kui ei teaks, et just nii peaks kirjutama. Pealegi jätsid koodi alguse endateada