[Mnator]

Miks tuletab kogu see teema mulle meelde kuidas Hiinas koolidesse terasesulatusahjusid tehti? Ja kui "kvaliteetne" teras sealt välja tuli.............

[olavsu1]

Ei ole endalgi usku sellesse teemasse.

Progejate tööandjad tahavad, et progejaid palju oleks. Progejad ise ei taha, et neid palju oleks, nende palk langeks siis. nii nad töötavadki kõigile sellistele ideedele vastu. Isegi õpetajateks ei hakata, kui hakataks siis õpetaks nimme valesti ja ebapiisavalt nii, et tudengil pole saadud teadmistest mingitki kasu.

ma olen seda meelt, et ametit õpetagu ettevõtjad ise, oma valitud tudengitele.

[jnt]

tahanteada, loogika != kooli matemaatika. Koolis tuubitakse valemeid, mitte ei õpita loogiliselt mõtlema.

[Risku]

[tahanteada]

[guest1902]

[mahno]

Kooli viga pole mitte nende valemite tuupimine, vaid nende valemite mitte seostamine reaalse eluga, nagu ka erinevate ainete omavaheline seostamatus. Mis kasu on Pythagorose teoreemist, kui sa selle abil täisnurkset kuuri või kasvuhoonet maha ei suuda märkida

Google ja värk on tore, aga natuke sant on ka, kui ilma netiühenduseta loll ja võimetu oled. Mõnd elemetaarset asja võiks ikkagi peast ka teada.

[harakas]

Matemaatika matemaatikaks, päris ilma selleta ei saa, aga lugesin kusagilt, et kõige hinnatumad programmeerijad on loomingulised inimesed - kunstnikud, muusikud jms.

[olavsu1]

[Flacko]

Ise püüdsin ka vahepeal endale progremist selgeks õppida, kuid eriti kaugele ma ei jõudnud kahjuks. Võisin ju aru saada, mida iga see sõna teeb, kuid ma ei osand nende sõnadega mitte midagi "ehitada" ... ja koguaeg jäingi jänni, sest mu pea ei võta sellist teemat. Võisin ju pisi koodijupi teha, aga kui oli vaja 100% ise midagi teha, oli pea tühi.... kuskilt alustada ei osand. Mulle piisab rohkem muu ala. Mõtlesin küll et vb hambad ristis õpin pähe, sunniviisiliselt, ei aidand ka see.

[harakas]

Kuna olen linuxikasutaja, üritasin kunagi programmeerimist õppida tagurpidi meetodil, võtsin mingi lihtsa programmi lähtekoodi ja lugesin seda, et asjast aru saada, siis üritasin muuta. Aga nagu ikka minu puhul, oli huvi ainult paar kuud, siis tulid uued ja lihtsamad huvid peale. Noortele kel rohkem püsivust soovitaksin seda küll.

[olavsu1]

Flacko, vot ongi. Sa pöördud programmeerimise juurde siis kui häda su kaevu ajab ja ei ole nii rikas, et teenust osta. Ega tulemus midagi rõõmustavat ole.

maksimaalselt selline: http://pastebin.com/VJeFNe6k

//nüüd hakkab ilge sõimlemine.


harakas, toda meedodit olen ise ka proovinud. ei kanna vilja eriti.

[Flacko]

Ma ise alustasin üldse BASICust kuna mulle öeldi et see on alguses kõige lihtsam ja saan nagu aru, mida iga see sõna teeb. (Igast PRINT, GOTO, LIST jne) Et mulle öeldi et on vaja, et ma aru saaksin, mida need tegevused teevad, et kui need ära õpin, siis saan alles programmeerida. Aga mul on jama selles, et ma ei oska nende sõnadega midagi teha.... isegi kui tean mida see ja too teeb. Aga kui vaja miskit teha, ma ei oska neid lihtsalt kasutada.... mul pea ja loogika ei mõtle nii nagu sooviks. Vahepeal mõtlesin et kui väga kõvasti mõtlen, vb käib plõks peast läbi ja saangi aru.... aga ei.

Matemaatikas oli täpselt sama jama mul. Mul loogika lonkab, niisiis oli väga raske mõista asju seal. Võisin ju õpetaja abiga asjadest aru saada, kuid kui üksi tegin, oli kõik jälle minu arust valesti, küll oli number vale ja asukoht teine. Samuti ei saand aru, miks seda teen või milleks vaja. Valemid õppisin ära, tean, mis see ja too teeb, aga milleks neid vaja oli, ei jõudnud mulle pähe. BASICus oli ka igast õpetusi, tegin läbi ja sain aru, mida ma tegin. Aga et neid oma asjades kasutada, ma ei suutnud välja mõelda kuhu mul küll seda või toda vaja läheb. Joonistamisega tean, panen joone ja tegelane tekib... progredes sain paika ainult PRINT "Blabla" ja edai oli tühi maa. Kuskilt polnud "algust" võtta mille peale hakata ehitama, nagu legotükk.

Ma tglt tahtsin oma mängu teha, kuid ma ju pean ju enne ekraani ehitama ja selle suuruse ja veel miskit, et sinna sisse saaksin ju mängu teha... ja siis oli juba juhe koos.

Tegin küll abistavad pildid vajadusel et võibolla saan kergemini selgeks.

Spoiler

-wip
- wip

[Tomorrow]

Kui aus olla, siis CSS-i ma ikka tunnen veidi (XML kah). Ehk kui minust võiks progeja saada, siis see on üks potentsiaalne keel. Selles mõttes hea lihtne, et väärtused on rohkem sõnades, kui numbrites ja kui muudad midagi, siis saad visuaalselt kohe kontrollida mis tulemus on. Windowsi commandline süntaksit ja batch failide tegemist vist väga keeleks ei saa lugeda
Hea meelega tahaks regexi kah lõpuks selgeks saada, aga krt raske on. Iga kord kui arvad, et oled nüüd toimimispõhimõttele pihta saanud, siis avastad, et sama asja saad sajal eri viisil lahendada. Väga raske on nii midagi meelde jätta. Kuigi üldine "tähestik" hakkab juba pähe kuluma.

[mikk36]

Tomorrow, CSS'is ei programmeeri sa pea midagi ju, see on kirjeldav keel. Sama asi XML'i ja HTML'i kohta, nende nimigi viitab sellele: Blah-Blah Markup Language.

[Sold OUT]

Tomorrow programmeerib CSS kodulehti

[LiivaneLord]

Programmeerimine on väga huvitav ala küll. Saab panna arvuti tegema automaatseid või massilisi virtuaalseid või reaalseid tegevusi, mis inimese võimekusi arvestades võtaks inimesel biljon korda rohkem aega. Kui tead, mis on eesmärk, ettekujutus selle saavutamiseks ja muidugi oskus luua võimalikult loogiline ja lihtne kood, siis polegi eriti raske.

Lihtsuses peitub võlu, kuid mul on kehv oskus oma loogiline mõtlemine programmi kirjutada. Kui ise mõtled otse eesmärgile ning unustad kõik teised "keskkonna muutujad", siis programm tahab täpsust ning välistada tuleb kõik need olukorrad, millega programm võib ristuda. See ongi kõige raskem.

Samuti ajavad juhtme kokku nö topelteitusega laused, näiteks - ma ei tea kedagi, kes ei teaks kedagi, kes ei käiks valimas. Selline lause ajab juhtme nii kokku, et ennem peab 5 korda lause peas läbi mõtlema, kuni selle läbi hammustab. See oli kolmekordse eitusega lause, aga praktilises elus tuleb neid topelteitusega lauseid ka väga tihti ette.

Kummalisel kombel korrutan sellised eitusega laused -1-ga läbi ehk muudan kõik eitused jaatuseks ning kõik jaatused eituseks. Jaatustest saan aru ning siis saan ka lausest aru, mis "-1-ga läbi korrutades" annab tulemuseks lause - ma tean kõiki, kes teavad kõiki, kes käivad valimas ehk lühidalt - kõik, keda tunnen, käivad valimas.

See on hea näide, kus lause muutub minu jaoks arusaadavaks, kuid tegelikult lauset sedasi teisendades muutub see välistavast sisaldavaks ning just see kujunebki programmeerimisel minu jaoks takistuseks. Käskude kirjutamisel kujuneb olukordi, mil käsk peab rakenduma piiratud tingimustes ja kõik muu tuleb välistada või käsk peab rakenduma kõikides tingimustes, aga mõnede eranditega.

Üks mu lugematutest kiiksudest.

[Chidori]

Robootika jaoks on õpikud ja töövihikud ja mingid asjad olemas - samuti koolitatakse õpetajaid seda valikainet õpetama. Mul endal olemas tunnistus kus ilusti kirjas, et olen pädev robootikat ja mehhatroonikat õpetama üldhariduskoolis Kahjuks oli see nii pealiskaudne kursus ja enamus kõrgemalt haritud inimesed kes seal käisid jäid ikka parajalt hätta. Ise olen sellest aastast robootika huviringi assistent/õpetaja ja vaatan kuidas õnnestub see üritus. Aasta lõpp tuleb kiire koos robotexi ja First Lego League-ga, reaalset robootikat ja huvitavat ehitamist saab alles jaanuarist õpetada.

[tahanteada]

Üks pisike asi, millest asi tegelikult hakkab, on testri ja jootekolvi tundmine, sest kui arvutit - ja ka muud, programmi vajavat elektroonikat , kui tehnikat, olemas pole, siis jäävad programmeerijad nälga , kuna nende programmidega pole midagi pihta hakata.

[guest1902]

[Chidori]

[guest1902]

Sry jah, vaatasin liiga enda mätta otsast.
Päris noor sihtgrupp muidu. Samas Lego robotid sobiksid küll.
Mul lõpuklassis (4a tagasi) oli ka mingine robootika valikaine, Lego Mindstorm NXT-ga. TTÜ tegelased vist andsid seda oma legojuppidega (umbes 10 tk, paari peale). Ega nad väga ambitsioonikad polnud, suht nali isegi, õpetasid ainult plokkide lohistamist Paarilisega otsustasime ikka C's teha asja, lõpuks pooled tegi. 3.-6. klassis oleks plokiloogika paras.

[olavsu1]

[Chidori]

Sihtgrupp on mulle sobiv - esimest korda proovin ja kõrgharidus pooleli. Põhikooli ja gümnaasiumi ette ronimiseks võiks ikkagi mingi parem paber olla (mingi kõrghariduse vorm) ja vähe praktikat kah.

Ausaltöeldes selle Robootika ja Mehhatroonika tunnistuse sain ikka väga lihtsalt kätte, näide koodist mille ma esitasin oma tunnistuse saamiseks:
Algoritmi idee:

Spoiler

Lõplik algoritm:

Spoiler

Kood isekirjutatud funktsioonidega:

Spoiler

Samas on see just selline tase mida võibki põhikoolile õpetada... Gümnaasiumi jaoks on see juba liialt lihtne minuarust (muidugi keskkoolist mäletan, et paljudel oli probleeme wordi ja exceli kasutamiseks nii, et ei pruugi olla kah)

[olavsu1]

Chidori, ise ja oma peaga sellist koodi ei kirjutaks, kui ei teaks, et just nii peaks kirjutama. Pealegi jätsid koodi alguse endateada