[Tanel]

IT-visionäär ja ettevõtja Linnar Viik leiab, et noortes peaks programmeerimise osas huvi tekitama just kool ning võimalusi selleks on palju.

"On selgelt näha, et noorte seas kasvab huvi saada aru sellest, mis toimub internetis, infosüsteemides ja arvutites veidi sügavamalt ning pelgalt mitte tarbijana-kasutajana, ja sellele ei ole tuldud vastu praegusel hetkel koolides õpetavates ainetundides. Põhjuseks on väga palju olnud ka õpetajate kompetents ja teadmiste puudus," ütles Viik ERRi raadiouudistele.

Loe edasi ERR Uudistest.

[Goon]

Nõus. Kas mitte paar aastat tagasi ei olnud uudis kuidas 1.klassi õpilased hakkavad programeerimist õppima? Mis sellest algatusest sai?

[olavsu1]

probleem on selles, et õigel ajal pole õigeid õpetajaid. kui endal oli progemise huvi, siis peeti seda kuritahtlikuks häkkimiseks ja keelati ära.

[tahanteada]

[Maestr0]

Aga kuidas on siis selle tiigrihüppe projektiga? Kas see nagu toimib või mitte? Ma kuulsin, et nad võtsid selle suht tõsiselt käsile, kuid nagu ma aru saan, siis ega seda igas koolis õpetama ei hakata ja pealegi on need õpetatavad prog.keeled suht sellised, et neil on väga kitsas kasutusala. Kas ei võiks siis olla selline projekt või veebilahendus, millesse soovijad võiksid oma arvutialaseid õpetusi postitada, targad moderaatorid kontrollivad need üle ja siis pannakse need üles, kust iga soovija võiks midagi kasulikku õppida?

[olavsu1]

[tahanteada]

Üks pisike asi, mida ei tasu ära unustada, on see, et meil puuduvad koolides vastava eriala-koolituse saanud õpetajad . Kui neid pole, siis pole olemas ka süstemaatilist õpetamist ega õppimist.

Nii, et tehke rollimäng - mõelge ennast klassi ette ja kus siis a 20-30 säravat silmapaari seda süsteemset õpet ootavad. Ja samas ei saa ära unustada - ühesugune õppematerjal puudub. Ehk siis see olukord, kui laps läheb mõnda teise kooli ja seal on hoopis teistsugune õpetus.
-------------------------
Mina ise olen ka veel sellise asja ära näinud, et puudub arvutiõppe järjepidevus. Õpetati algkoolis 1-4 klass, siis järgmises põhikooli etapis arvutiõpe puudus ja tuli tagasi alles keskkoolis ning siis taas "nullist peale", kuna vahepeal oli kõik ära unustatud.

[MultiUser]

Programmeerimise õpetamise osas on asjad ikka suhtkoht kehvakesed. Kas keegi oskab leida mingi kursuse, kus saaks noored asjaga algust teha? Ainult ühe suutsin leida, TTÜs. Ja seegi tundub suhtkoht tagasihoidliku sisuga olevat.
Samas tõepoolest loobitakse suuri sõnu teadmistepõhise majanduse ja IT-riigi kohta. Häbi võiks mõnel jutupaunikul olla. Kümne aasta pärast pole siin mingit järelkasvu oodata. Ei saa loota, et asjaga tehtaks algust ülikoolis. Ja samas pole varem alustamine iseõppimise teel sugugi lihtne kuna põhikoolis ja gümnaasiumis ei saa mingisugustki baasteadmist sellest valdkonnast. Põhirõhk on suunatud MS kontoritarkvara propageerimisele ja sellega asi piirdub. Aitäh otsustajatele!!!

[Nastix]

[jnt]

Kahjuks jah... Pole näinud veel ühtegi õpetajat, kes oskaks õpetada progema... (Seda siis tavakoolides, 1-12kl. k.a. põhikooli ja keskkooli otsa õpetatavad kutsekad.)

Ja seetõttu ongi jäänud mulje, et progemist hakkab õpetama inimene, kes ise progeda ei oska. Ega saan natuke aru ka: Kes progeda oskab, see naljalt õpetajaks ei lähe.

[LiivaneLord]

Kräkkida on huvitav, aga kole keeruline ning ... mõttetu. Aga kui oleks motivatsiooni, oleks päris palju head väljakutset programmide seas.

[Tomorrow]

Kuskil oli uudis, et koolide arvutitunnid on niigi juba ajast maha jäänud. Krdi ajast mahajäänud haridussüsteem lööb ka sinna oma faktipõhise tuupimise ja ajast mahajäämuse. Eriti mõttetu on õpetada koolis nt ms kontoritarkvara. Nagu tõesti rahatu õpilane läheks taskuraha eest seda poest ostma, et kodus kasutada. Pigem võetakse vabavaraline alternatiiv mis ei vajagi tänapäevase noore jaoks mingit tutvustust, et asjad üles leida ja ära teha seal. Pigem võiks rääkida sellest miks lõustaraamat halb on ja sellest, et oma isiklikke andmeid ega pilte ei levitataks. Ehk siis on palju olulisematki.

[tahanteada]

Tegelikult peaks Viik alustama hoopis küsimusest, et miks küll IT-koolid ei koolita algastme koolide tarbeks Õpetaja kvalifikatsiooniga Programmeerimisõpetajaid.

Nii, et tõstke nüüd käed, sõbrad-IT-kolledzis käijad, et kui paljud teist tahavad ümber kvalifitseeruda Progeõpetajaks, lisaks teades, et tuleb läbida ka veel 2-aastane õpetaja koolitus.

[Risku]

Naljakas, kuidas ajalugu käib spiraali mööda. Meile õpetati 90. aastal arvutitundides ainult programmeerimist. Siis protestiti, et milleks programmeerimine, tekstitöötlust ja tabelarvutust peaks hoopis õpetama.

[olavsu1]

tahanteada, progejad on enamasti mehed ja mehed ei ela nii kaua, kustmaalt võiksid õpetajaks hakata. Noorelt ja üleolevalt ülbikult pole midagi õppida.

Peaks olema selline reegel, et enne ei saa jääda pensionile kui pole vähemalt 5 õpipoissi meistriks koolitanud. käiks sees siis üle viiekümneste kohta.

Kui vana oli härra 2 Suunda siin ja ja härra A siin kui tal õpetaja geen avaldus ja selliseid tekste tulema hakkas?

[harakas]

[ahvilõust]

Minuarust progremine on üks nendest asjadest mida ei saa õpetada. Vaid tuleb ise endale selgeks teha, pidevalt harjutades ja tehtud vigadest õppides. Sellest on vähe kasu, kui õpsi näiteid maha kribad koguaeg.
Selline progremise peale surumine juba algklassides on täis lollus. See on ja jääb ainult teatud protsendikese inimestest arusaadavaks.

[olavsu1]

ahvilõust, noh sellisel juhul on muusika ja leliloomingu õppimine võimatu. progemine või heliloomine on's neil vahet? mingi osa sa pead kellegi abil selgeks saama, et saaks ise edasi minna.

//trükiveakurat

[hervor]

Lisaks IT-le on maailmas hunnik erialasid, mille toimimisest õpilased midagi ei tea aga võiks teada. Tänapäeval kuluks alates põhikoolist enamustele õpilastele ära nädalas üks tunnike kus räägitaks vabas vormis erinevatel teemadel ja julgustataks ning kannustataks neid tegudele

[Hazar]

Arvan, et programmeerimine on üks selline ala kus õpetajal pole suurt midagi teha. Esiteks imevad ülesanded asjast igasuguse rõõmu välja, teiseks on vaja on arendada kindlat laadi mõtlemist mis tekib ainult ise pusides. Õpetaja tööks jääks ainult sõnaraamatu imiteerimine millega saab kirjasõna niigi suurepäraselt hakkama. Mina tegin oma esimesed sammud uurides õpetusi praeguseks kadunud eestikeelsel saidil (increator oli vist autori nimi) quick basicus Just selle pärast, et oli huvi. Kui nendes noortes samuti huvi on siis suudavad nad ise ka guuglisse vastavad sõnad sisse trükkida, tänapäeval on ju vastavat informatsiooni veelgi kergem kätte saada. Mina soovitaks neil hoopis "nälgiva koodineegri fond" asutada, et tulevased tarkvara hiiud saaksid nuudleid närides rahulikult oma asja ajada.

[tahanteada]

[jnt]

tahanteada, reaalsuses kooli matemaatika ja progemine küll üksteist ei nõua. See matemaatika, mida koolis õpetatakse, seda sul progemise jaoks kindlasti vaja ei lähe. Koolis ju tuubitakse valemeid pähe. Progemises, kui üldse, on sul vaja teada, mis valemit kasutada, mitte, et see valem peas oleks. Kui tead vaid seda, et "hmm, kera ruumala valem oli vist olemas", siis sellest piisab ja edasi on internet sulle valla.

Ise leidsin progmise muidu 2. klassis (juhuslikult ja ei saanud hästi aru, mis kamm oli) ja tõsiselt hakkasin tegelema 5. klassis. Ma ütleks, et kõige olulisem oskus, mida üldse võiks kool anda, on tehniline inglise keel. Seda on vaja, kui tahad progeda. Sinna kõrvale on vaja vaid tahet ja seal pole koolil nagunii palju midagi teha.

Kui koolis oleksid ülesanded mitte sellised, et "kuva kõik algarvud 1-st sajani" vaid, et aasta aega pusitake ja tehakse mingi lihtne klikkimismäng, kus numbrid jooksevad, oleks ilmselt huvi küll ja veel. (Klikid, saad "raha" + xp'd ja kui xp'd piisavalt, tuleb uus level jne...) See on ju see, mida kõik põngerjad alati teha tahavad: mängu! Küll mängu ehitamise käigu õpivad nad muu hulgas progema ka.

[olavsu1]

noh keele süntaksi te ikka õppisite, seda küll katse-eksituse meetodil. kuid miks ei võiks süntaksi õpetada koolis?

[tahanteada]

[Sold OUT]