[jt234]

Ilmselt on mõeldud seda, et nende sõnade sisu on lihtsam tuletada - meelde jätta inglise keeles kui eesti keeles.

[sten260]

[Mnator]

[Vermon]

[Mnator]

[Vermon]

[kusti85]

[Mnator]

Matemaatika tegelik keel on valemite keel. Katsu see endale selgeks teha!

[jt234]

Vermon ilmselt üritab väita, et selleks, et matemaatikast eesti keeles rääkides-lugedes aru saada, peab termineid eelnevalt teadma ning üldist ülevaadet omama, samas, kui nt inglise(või antud näitel siis vene) keeles ei pea aru saamiseks teemaga eelnevaid kokkupuuteid olema.

[Ho Ho]

Asi pole nii palju tõlkes kadumise tõttu vaid korralikes tõlkijais kes suudavad mõtet lihtsalt edasi kanda. Juturaamatute koha pealt on sellega pidevalt probleeme, matemaatika koha pealt pole eriti suuri võrdlusi teinud.

[Mnator]

Nostalgiaks võite nimetada aga miskipärast suudeti nõuka ajal igas valdkonnas korralikult eesti keelde tõlkida. Hiljem tundub, et see on rohkem algkooli tasemega isikute pärusmaaks jäetud.........

[Vermon]

Ma ei mõtlegi faktide kaotsi minemist tõlkimisel vaid ikka väljenduskeerukust.
Valemeid ma pole absoluutselt maininud kuskil, jutt käib ikka tekstist.

Irratsionaalarv on ju väga ilus eestikeelne sõna.

[-Innu-]

Tõlked on mõne koha peal huvitavad.

dot product = skalaarkorrutis
Inglise keeles on selline nimi, sest kahe vektori vahel on dot (punkt).
Eesti keeles on selline nimi, sest vastus on skalaar.

cross product = vektorkorrutis
Cross product, sest tehte vahel on cross (rist).
Vektorkorrutis, sest vastus on vektor.

Kumb neist nüüd parem on?

[mattiaza]

[jõehobu]

kurat põhikoolis sai lebo lastud nüüd gümnaasiumis mõtlesin et saaks nii jätkata, aga kahed tulevad peale, iseenesest saan kõigest väga hästi aru aga nii kui sa koduseid töid ei tee kohe hinded langevad nii 40% . Nüüd vaikselt taltsutan ennast õppima, kusjuures ime mis sugune, nii kui viitsin õppida kohe viied, neljad kukuvad

soov oleks minna kõrg kooli ka, it alast suunda õppima (eks näis veel mis ala täpsemalt) , selleks vaja muidugi eksamid korralikult ära teha

[jt234]

Viimane aeg õppima hakata sel juhul.
IT vajab peale koolis õppimise ka suurel hulgal ise lugemist ja uurimist.

[Draqula]

[sukelduja]

[Mnator]

[guest1902]

[jõehobu]

Gümnaasiumis oleva programmeerimis lisakursusest vähe... gümnaasiumi lõpetades mida see kursuse läbimine mulle annab ? Saan mingise paremasse kõrgkooli programmeerimis suunda minna ?

[guest1902]

Ise teed endale õppekava, mingeid "paremaid suundi" pole, suunavalik on erialaga määratud.

[jõehobu]

ei jah, sellest saan aru aga kas see kursus annab mulle mingeid lisa võimalusi ka ? või vahet pole, kas on mul see kursus olnud, või mitte

[guest1902]

Ei anna üldiselt, kui mingit spets lepingut ülikooliga pole.
Mul endal saada paari ainepunkti jagu gümna kursuste eest, aga pole viitsinud ümber kantida.

Muidu kui kursus asjalik, siis mööda külge maha ei jookse.

[Taux007]

jõehobu, mul oli samuti gümnaasiumis Pascali algõpe + hiljem "programmeerimine" Excelis. Ma ei saa öelda, et sellest pole kasu olnud.
1) Loogikat arendas
2) Ülikoolis oli seetõttu lihtsam informaatikaid teha
3) Motiveerib vaikselt ise programmeerimist õppima, kuna vahepealse ajaga on jõudnud "settida".

[Ho Ho]

[sukelduja]

[Deadlock]

Mulle meeldis TTÜ Informaatika matemaatikatest Diskreetne Matemaatika II rohkem kui statistika ja tõenäosus. DM II õpetas ise mõtlemist, valemite koostamist täiesti nullist ja nende valemite matemaatilist tõestamist. Äärmiselt rahuldav tunne, kui jõuad oma loogikaga järelduseni, et kombinatsioonide arv on just

ja sa saad aru, kust iga selle valemi osa tuleb ja miks ta seal on.

[guest1902]

[sukelduja]

[guest1902]

Tõenäosusest keskkooli kursuste tasemel piisab ju Tundub, et oled midagi segi ajanud, sest ma küll ei mäleta, et oleks statistikast mingeid eeldusi tehtud, mõistmaks algoritmide teooriat ja diskmatti. Piisab keskkooli tasemel matemaatika tundmisest, kui keerukusi arvutama hakata. Diskmatt on täiesti eraldiseisev..
Ja väike kõrrepoiss ka, ma pole midagi aritmeetikast kirjutanud...

[Batdog]

No katsu sa ainult gümnaasiumi tõenäosusteooria põhjal aru saada ja ära tõestada, miks quicksordi puhul on kasulik sisend enne juhuslikku järjekorda lüüa ja alles siis sellele qs algoritmi rakendada. TTÜs algoritmide ja andmestruktuuride erikursusel oli näiteks juhusliku suuruse expected value ja selle omadus (linearity of expectations) üks põhilisi matemaatilisi tööriistu ülesannete lahendamisel ja keerukuste tõestamisel (mitte et see oleks mingi kõrgem tõenäosusteooria, aga gümnaasiumis ma nendega küll veel kokku ei puutunud, võib-olla mõnes koolis puututi).

Suur osa programmeerijaid võib väita, et neil ei lähegi Bayesi võrke, Kalmani filtreid, juhusliku suuruse entroopiat vms kunagi vaja, sest nad ei teagi kunagi, millal nad neid kasutada oleksid saanud.

[sukelduja]

[8bit]

Kas eesti keeles on mingeid õpikuid või raamatuid, mida saaks matemaatika riigieksami uuestitegemiseks kasutada? Koolist on juba 10 aastat möödas. Oleks vaja midagi sellist, kus saaks õppida eesti keeles (mõisted pole enam meeles), nt õpikust, kuid kas need on praegusel ajal rohkete näidetega? Minu ajal olid meil nõukaaegsed õpikud, kus näidisülesanded praktiliselt puudusid. Ma ei käinud küll nõuka-ajal koolis, õpikud olid lihtsalt nii vanad.

[l3mpz]

[kotmarjak]

siin käis vahepeal läbi link, kus tüüp läbis 3 aastase ülikooli kasutades tasuta kursuseid ja ühe aastaga. väga sooviks seda linki

[Taux007]

Scotti mõtled, kes 4 aastase IT-science curriculumi MITis tegi 1 aastaga läbi?
http://www.scotthyoung.com

[kotmarjak]

[ufo56]

[Taux007]

Oled siis targem ka ja töötad selles sektoris edukalt?

[Raunts33]

Kui matemaatika hinne on 3 pidevalt( 7-ndast klassist juba), kas see oleks takistuseks Tallinna polütehnikumi sissesaamiseks? Füüsika 5, keemia 3, eesti keel 4. (ained mis teevad ka osakaalu)
9-s klass hetkel

[C1rca]

Asi käib ikka ju keskmise järgi, Polükas ei tohiks midagi hullu olla, seal ilmselt neid mata 3-lisi jalaga segada. Ma selle pärast ei muretseks.

[ufo56]

[Max Powers]

Midagi ikka õppisid

[Vermon]

Ma mõtlesin ka päris pikalt peale baka lõppu, et see oli nüüd küll ajaraiskamine ja ma seal praktilisi teadmisi ei saanud. Mingi aja pärast tehes koos tööd inimestega, kes ei ole koolis seda ala õppinud, märkasin, et midagi on ikka kasu olnud.
Näiteks imestasin kui taipasin, et igasugu trikid andmebaaside tabelitega (andmeliiasuste vähendamine jms.) ei olegi kõigil selge vaid see on ikka puhtalt koolist külge jäänud

[Sold OUT]

Ja siis satud kokku töötama sellisega kes endale juba 15 aastaselt on kõik raamatutest selgeks teinud ning teab kõike väga detailideni tööalaselt... aga peale tööd drinke tehes ja rääkides mõnest muust valdkonnast, kasvõi reisimisest ja kultuurist on järsku tegu tüübiga kes ongi totaalne kuivik ning teabki vaid oma andmebaasidest ja andmemudelitest... juba selle silmaringi avardamise pärast tasub ülikoolis käia, ja aktiivselt kasutada võimalusi mis lasevad maailma avastada... Üks õppejõud ütles TTÜ's kunagi väga ilmekalt, et ülikool polegi kõigi jaoks... kolmandik teist ei lõpeta kunagi, samas omavad just need mittelõpetajad pärastpoole laia silmaringi eelist

[R A T]

Hehe, mul kohe algamas 12-s semester, ühel aastal ei võtnud ühtegi uut ainet (mistõttu 2 semestrit läksid tühja), sai mitu ainet läbi kukutud, sest mulle meeldib reisida ja on juhtunud, et näiteks ühe sessi ajal sai kuu aega backpackitud Aasias jmt
Samas on hetkel veel 39 punni puudu, millest 8 on lõputöö. Enam võimatu ei näigi

...jube pain in the ass tho...

[Vermon]

Oot mis eriala millises koolis? Ma sain küll TTÜ'st kohe eksmati kui üks semester ennast ei liigutanud

[jt234]

Kui deklaratsiooni kinnitad, peaks okei olema kuni piisavalt EAP-sid üle on.
Räägin siis EIK kogemuse baasil.

[Sold OUT]