[Tanel]

link :: Delfi


Eile avaldatud inimarengu aruannet kommenteerides osutas eesti keele emeriitprofessor Mati Hint mitmele keele ja kultuuriga seotud tahule, mida me endale tunnistama peame, aga ka interneti kasutamisest tulenevatele ohtudele. .../

/...E-riik ja internet

"Minu arvamus on, et internet ja e-riik loob Eestis veel ühe dimensiooni, mis jagab inimesed edukateks ja ebaedukateks," kõneles ta.

Ta tõi näiteks, et Antslas lairiba ühenduse avamisel kõnelenud majandusminister Juhan Partsi jutust võis aru saada, et internet on justkui tähtsam kui külatee. "Minu arvates on see väga tõsine probleem. On inimesi, kes põhimõtteliselt ei taha kasutada internetti," väitis Hint ja viitas endale.

Oma pere näitel rääkis Hint, et kui teismeline ei suuda magama jääda kohas, kus interneti allalaadimise kiirus on alla 2 MB sekundis, siis tuleks selles näha tõsist probleemi.

Ta soovitas lugeda Nicholas Carr'i raamatut The Shallows: What the Internet Is Doing to Our Brains („Mida internet teeb meie ajuga?"), kust saab teada, kuidas internet põhjustab lugemisvõimetust ja süvenemisvõimetust. "See on Eestis suurel määral realiseerunud," lausus Hint.

"Kindlasti on internet kosmopolitiseerumise vahend, aga kuna me ei saa sellest nähtusest loobuda, siis on aeg teadvustada endale need olulised ohud, mis on seotud tehnoloogiliste uuendustega," kõneles Hint.

Loe täies mahus artiklit Delfist

[Dirty Harry]

link :: Indrek Treufeldt: uued asotsiaalid

"Varasügisesed astrid ärgitavad mõtlema koolile ja tekitavad tahtmise aega tagasi kerida. Mida õpiksin, kui saaksin uuesti alata? Millisest teadmisest üldse algab tarkus?"

Indrek Treufeldt kirjutab samal teemal. Väga huvitav ning mõtlemapanev artikkel.

[Ho Ho]

[Tanel]

Mark0, põnev lugemine tõesti

[Dirty Harry]

[lightbluefox]

Olen ise Hr. Hinti soovitatud raamatu läbi kuulanud, juttu on sellest, et vastupidiselt varasemale infole, on inimaju väga plastne ja muutub ajas, nii ei ole iga järgnev põlvkond targem üleüldiselt, vaid targem nendes asjades mida on hetkel vaja teada, mis on ka üsna loogiline või mis?

Palju huvitavat oli ka multitegumtööst, tehti katseid kus lasti inimestel lugeda hüperlinkidega rikastatud teksti ja sama asja ilma linkideta lehtedele, mis seda veelgi lahti seletasid. Tulemused olid märkimisväärselt lihtsa teksti lugejate kasuks. Samuti oli negatiivne efekt ipadide ja sülerite kasutamisest loengute ajal, pidev tähelepanu tõstmine ei luba süveneda ja arusaamine halveneb.

Sama nagu mäiteks CNN ja BBC uudised külvavad ekraani üle igasuguste jooksvate graafikute, tulpade ja ribadega, tegelikkuses aga inimene ei mäleta sellest infost midagi (hea kui hiljem mäletatakse mis uudistes üldse oli) ja lihtsalt raskendab uudise jälgimist.

Kuigi, miks igapäevauudiseid üldse jälgida...? See aga vajaks juba omaette teemat.

[Ho Ho]

[number]

...

[Sold OUT]

Pole paremat aega kui see mõni puhkusenädal suvel kui üldse pole vaja arvutit käimagi panna, heameelega viskaks mobiiltelefoni ka võssa ning puhkaks närvi.


Kui mul oleks võimalik, siis ma ei kasutaks kindlasti iga päev arvutit. Aga näed, kuri tööandja arvab teisiti ning koolis ei pääse ka sellest. Kodus õnneks kasutan minimaalselt.

[Ho Ho]

dpz, mu jutt oli põhimõttelisest neti vältimisest ilma selleks normaalset põhjust omamata. Ma ei ütle, et kõik peaksid seda kasutama kuid selle spetsiaalne välja toomine on sama kui panna kirja, et kodanik X ei loe mingi põhimõtte pärast raamatuid või ei kanna sokke.

[ufo56]

Peaks vist arstile minema, iga päev mingi 10h põhimõtteliselt arvuti taga

[harakas]

On parem ka, kui kõik inimesed internetti kasutama ei hakka, jääb suur hulk lollust kirja panemata. Viimasel ajal kohtan Facebookis lisaks noortele üha rohkem 70-80 aastasi virisejaid, kes on avastanud, et kui sind raadios või ajalehedes kuulda ei võeta, mine facebooki, mölli end mõne tuntud poliitiku sõbraks ja saad kõik mured südamelt ära rääkida. See jutt ei käinud Mati Hindi kohta, tema õpetas mulle kunagi eesti keele morfoloogiat ja veel midagi, täpselt ei mäleta. Mäletan teda kui igati tublit ja nõudlikku õppejõudu, kes niisama kergelt eksamil läbi ei lasknud.

[Noname]

Loomulikult interneti kasutamine muudab meie aju paremaks, selles pole kahtlustki. Tore, et vanurid ka sellest aru saavad

Inimene kes ei kasuta põhimõtteliselt interneti pole lihtsalt piisavalt tark interneti kasutamiseks, ta ei saa mõttest aru.

Internet on väike päästerõngas päästmaks meid sellest idiootsest masstoodang tüüpi haridussüsteemist mis maailmas hetkel väga levinud on

[bush]

Kui inimene, kes tsiteerib raamatust saadud infot kuskil "väljaandes" ja võtab seda tõe pähe on kohe võimalik aru saada, et ta ei oska/suuda infot filtreerida nagu näiteks interneti ajastu inimesed suudavad.

[jnt]

[margus1000]

[Ho Ho]

[jnt]

margus1000, mina hakkama ei saaks, kuna töö on 100% arvutitega seotud ja raha on kõik pangas. Tegemist ei ole narkomaaniliku sõltuvusega vaid lihtsalt tänase päevaga. Kui tahad, võid sina hoida oma raha sukasääres ja kaevata kraavi edasi. Kui arvutid poleks tänapäeva võimalus, teeksin midagi muud, selles ei kahtlegi. Kuid Sinul tuleb leppida asjaoluga, et arvutid on tänasel päeval asendamatud.

[guest1902]

Mida see raamat siin kontekstis tähendama peaks? Manuaali? Tutorialit? Või hoopiski belletristikat? Mis krdi info töötlemisest siin räägitakse, aru ma ei mõista...
Vikipeedia on tore, kui mõni üksik valem on meelest läinud, kuid info omandamiseks ei kõlba kuhugi, liiga palju lünki jääb sisse.

[Ho Ho]

[margus1000]

[jnt]

margus1000, ma küsin siis, et kas sa ei ole äkki liiga sõltuvuses toidust ja veest?

Täna sa ei jõuagi kuskile, kui ajaga kaasas ei käi. Kui sa ei taha, ära kasuta seda, mis elu lihtsamaks teeb. Aga see on sinu valik ja kui sul midagi tegemata jääb, saad süüdistada vaid ennast. Minupoolest otsusta kasvõi, et sina ei ole nõus asfaltil kõndima. Probleemid, mis sul tekivad on sinu enda omad.

Arvutist ei olda sõltuvuses. On asju, mida arvutita teha ei saa lihtsalt. Arvuti on töövahend, millega saab teha töid, mida muud moodi üldse teha ei saa.

[Ho Ho]

[margus1000]

[guest1902]

Ho Ho, räägin omandamisest, mitte konspektitasemel üksikute infokildude teadmisest. Ei ole võimalik saada eksperdiks pelgalt googeldades või vikipeediat lugedes.
Enda näitel: loen hetkel calculus of variations'i raamatut (300lk). Wikipedia vastavat lehte lahti võttes leian ainult valemeid, millest ainult põhivalem on tõestatud. Viited mujale on liiga basic raamatuga võrreldes (tõestustes, erijuhtudes, näidetes, ülesannetes). Konspektiks muidu kõlbaks, kuid omandamisel jääb väheks.