[666xxx]

Mis on kõige puhtama heliga audioplayer PC jaoks ja mida keegi kasutab?

[Xpike]

Minu teadmist mööda on asi mitte audioplayeris vaid pakkimiskoodekites, helikaardis ja helisüsteemis. Ehk siis kui on juba mingi fail (mp3 nt.) madala bitratega tehtud, siis ei aita miski. Seega tuleb valida kõrge bitratega faile, kasutada head helikaarti ja ühendada helikaardile järgi kvaliteetne võimendus ja head kõlarid.

[47th ronin]

foobar2000+flac on see kombo, millega kodus toimetan, taskus kannan vana iriver+ogg.

[Traf]

Aga tegelikult on küll vahe, kas kuulata foobari, winampi või windows media playeriga. ja see ei ole mitte mingine platseebo.

[SKG]

[Traf]

[SKG]

seda ja mu räägingi, et oleneb dekoodrist, mitte pleierist

[Traf]

Arvestades, et teised foobar2000 dekoodrit kasutatavad pleierid väga levinud ei ole (niipalju kui ma tean) siis võib üldistada küll, et dekooder = pleier ja erinevate pleieritega on vahe sees. Kui just ei ole moodust kuidas erinevad pleierid üksteise dekoodereid kasutama panna.

[SKG]

ASIO & Kernel Streaming ftw! vahet pole, mis pleieriga neid kasutada.

[ardo91]

minu arust kõige parem mängija on Billy. seda saab tõmmata http://www.sheepfriends.com/?page=billy
See sobib igale arvutile. olenemata mis pentium sul on. Ta on kiire ja lihtne. soovitan soojalt. tal on ka väga kiire reageerimis aeg.

[HacaX]

Omal ajal on paaril korral ette jäänud väide et Apollo MP3 pleier olla kvaliteetseim, samas kas see väide põhines testidel või oli tegemist lihtsalt Apollo fännide alusetu promoga ei oska öelda. Ise kasutan antud pleierit meeldiva kasutajaliidese ja vähese resursikasutuse pärast

[ihvike]

Vahet pole. Kui keegi on nii kõva tegija, et kuuleb kõrva järgi ära vahe erinevate pleierite vahel, kui mingeid ekvalaisereid ja efekte ja muud pska kasutusel pole, siis on tegu nii kõva tegijaga, et mingit mp3 muusikat see inimene nagunii pole võimeline kuulama. Täielik pseudoteema.

[flake]

just.. ma pakun et selliseid soundipedesid võib eestis üles lugeda kahe käe sõrmede peal, kes tõesti sellist vahet kuulevad/sellest välja teevad

[Traf]

Aga mina kuulen vahe ära Winampi ja foobar2000 vahel kuulates integreeritud helikaardiga läbi trusti 125.- klappide tavalist ~200kbps vbr mp3'e ja seda pimesi. Mingeid ekvalaisereid või efekte peal ei ole olnud. Aga samas kuulen vahe ära ka 320CBR MP3 ja Losslessi vahel. (need testid tegin küll natuke parema setupiga kui mul praegu on, SB Live 24bit + mingised odavama otsa sennud.) Ainuke, kus mul pimetestid õnnestunud ei ole, on OGG'i ja Losslessi võrdlemine, seda juba ~160kbps peal. See, kui mõnel kõrvad tümakast haiged ja vahet ei tee ei tähenda, et seda ei oleks.

[ihvike]

[ihvike]

Metoodikast rääkides - tõsiseltvõetavas pimetestis on mõned reeglid:
1. Kuulaja ei tea, mis programm (heliallikas) vastavat helilõiku vastaval ajal esitab.
3. Erinevate programmide (heliallikate) poolt esitatavad helilõigud ei tohi olla esitatud rangelt vaheldumisi, vaid peaks olema ka järjest korduvaid esitusi ühe programmi (heliallika) poolt.
2. Erinevate programmide (heliallikate) poolt esitatu tuleb eristada 100% täpsusega kümnete korduvkuulamiste jooksul.
3. Testi ei tohi reeglina ise endale korraldada, kuna sa tead metoodikat.
Kui nüüd nendele kriteeriumidele vastava testiga on asi selge, siis ma annan alla.

[tahanteada]

ihvike: Siia Sinu jutule võib lisada ka veel selle, et Audio-testijaks saab olla ikkagi inimene, kellele on kõigepealt ära tehtud Profi-Audiotest. Ehk siis inimese küljes on rida igasuguseid generaatoreid ja mõõtureid ning siis kõik see salvestatakse. Kui sellist, väga karmi audiotesti tehtud pole, siis jääb arvaja arvamus ikkagi arvaja omaks, kuna tal pole reaalselt midagi millegagi võrrelda. Õigemini inimene ei tea, milline näeb välja tema kuulmise "audiograafik".

Minul on selline test tehtud mitu korda ja ma tean päris täpselt, et mida ja mismoodi mul kuuleb üks või teine kõrv...

[Seidy]

[Cruiser]

Võin oma praktikast öelda, paar aastat tagasi sai tehtud pillimeestele pimetest audiopleieritega ja CD mängijaga, sai ühte lugu mängitud nii winampiga, itunesiga, erinevate bitratedega, läbi korraliku kontsert PA. CD tundsid kõik ilusti ära, Tascami CD pleier mängis ikka palju teistmoodi, pleierite vahet polnud kellelgi aimu, bitrate vahe oli tunda, 128 ja 256VBR oli tuntav vahe, seda tundsid ka kõik, moonutused olid kuuldavad, pleiertel polnud mingit vahet. sai ka hiljem veel VLC pleieriga mängitud seda ei ka keegi aru ei saanud, ikka arvati, et winamp. Kuigi niipalju veel märkuseks, et peale poolt tundi olid kõik väsinud ja enam ei viitsinud, sest kõrvad väsivad ära. Formaadist küll niipalju, et tegin ühe klaverikontserdi m4a-ks ja sõber kuulas seda minu iphones ja ütles, et minu omas kõlab see paremini, kui tema ipodis, tal see oli mp3 formaadis, kuigi ma arvan, et siin mängis rolli ka pleieri vahe.

Tahtsin sellega öelda, et see pleierite jutt hakkab mulle meenutama juba ühte foorumis arutatud teemat kullatud voolukaablitest ja selle mõjust soundikvaliteedile. Sellisel juhul peaks ju olema need voolukaablid juba elektrijaamast alates kullatud, mitte, et me paneme meetri kullatud kaablit ja räägime, et nüüd muutub sound kristalseks.

[M00t]

iTunes 8 FTW!

[Traf]

[V126]

[Kirsa]

Teemaalgataja küsimus on väga laialivalguvalt esitatud.
Aga kui rääkida mp3-dest, siis kindlasti mad koodek teeb (minu arust) palju paremat häält kui winamp'ga kaasatulnud originaalkoodek.
Foobari pole proovinud, aga proovin kindlasti ära.

Lossless (wav, flac) jne asjade kuulamise puhul arvutist on palju tähtsam, mis helikaart sul on ja kas kaabeldus ja muud seadmed on korralikud.
Ma ei ole programmide ja koodekite vahel wavi korral vahet täheldanud :). Pole otsinud ka.
Setupiks on X-Fi extreme music >korralik jäme analoogkaabel Harman/Kardon võimendisse, sealt edasi JBL kõlarid või siis X-Fi >lampide klapivõim > sennheiser HD495 klapid.

Tõeliseks muusikaelamuseks lükkan, aga ikkagi arvuti välja ja ühendan välise H/K hd720 cd mängija taha - see arvuti (isegi vaikse) mühin rikub palju rohkem ära, kui mingi tehnika suudab.

[ihvike]

Üks asi veel, on võimalik, et teatud erandliku materjali korral tekib erandlik olukord, et ongi võimalik eraldada näiteks foobari ja winampi mp3 dekoodreid. Selleks, et test mõtet omaks, ei tohi seda erandlikku materjali kasutada, kuulamismaterjal peab samuti olema suvaliselt valitud, soovitavalt mitte tuhat korda läbikuulatud kraam.

Ja siis, kui juhtub ime ja teedki vahet, siis pead ikka lõppudelõpuks leppima sellega, et küsimusele, kumb on parem, vastab sinu subjektiivne kallutatud ja ebausaldusväärne mõistus
Inimesed, ärge nähke vaeva totrustega, on mu kirjutiste mõte.
Aga võib-olla pole ma õige audiofiil ja ei oska sellisele totrustele lihtsalt piisavalt tähtsust omistada. Küll aga olen ma melomaan, ehk otsin muusikast emotsiooni ja loomulikult peab see olema ka normaalse kvaliteediga esitatud. Aga kõige tähtsam on ikkagi muusika. Väga palju head muusikat on kahjuks õudsa kvaliteediga lindistatud ja selle vastu ei saa mitte mingi ussiõlis immutatud imejuhtmega.

[Traf]

Ma ei oska öelda, kas see muusika, mida ma tavaliselt kuulan, läheb erandliku alla või mitte, aga tunnistan ka ise, et materjal, mida võrrelda, omab väga suurt tähtsust.
Ma usun, et elektroonilise tümpsu puhul ei oleks vahet, kas see tuleb winampist või foobarist või kas kasutusel on mp3 või lossless. Kui aga muusikapalas on koos palju naturaalseid instrumente, st, viiulid, klaverid, trummikomplektid taldrikutega - need panevad palju rõhku sagedusala ülemisse otsa ja kui sealt midagi puudu on, ei kõla heli nii nagu peaks.
Ma märkasin sellega seotud nähtust albumite (WAV) FLAC'i pakkimisel. Kui tegemist oli lihtsama muusikaga, st, ei olnud eriti palju erinevaid instrumente, palju oli elektroonilist, siis ühe losslessi pakitud albumi suuruseks tuli 300-350mb ringis. Üks teine album, tervet orkestrit ja 10-20 häälset koori pluss kahte elektrikitarri ja trummikomplekti sisaldav sümfooniline meistriteos aga võttis losslessis ruumi üle 450mb. Arusaadavalt, kui üks muusikapala pakub hästi losslessis saab seda ka väiksemate kadudeta mp3'e panna, keerulisema muusika puhul läheb kindlate piiridega mp3's rohkem kaduma. Olen testimisi korraldanud alati keerulisema muusikaga, sest seal on erinevusi paremini kuulda. Kui panna üks tantsulugu käima ja küsida, millega tegu, ei oska ma selle peale midagi vastata.