[dvd vader]

haakub selle teemaga https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=330155

mulle pakub huvi, kui paljud inimesed kasutavad reaalselt e-kirja viimaste aegade ametlikku tõlget tõlkefirmade poolt: "meilisõnum". ja äkki keegi on lausa nii tark, et oskab ära põhjendada, miks e-mail peaks eesti keeles olema just meilisõnum, sest mina sellele pihta ei saa. tundub, et see on microsofti poolt mingil põhjusel eesti keelde surutud

[Hiid]

meilisõnum on mingi värdsõna
pigem e-kiri

[Herr Kurm]

virtuaalsõnum oleks vist paslikum kui üldse

[Tbit]

post oleks palju parem väljend, e-post, epost, elektronpost.
ma ise pakuks üldse DigiPost välja

[iceincube]

pmst tekib kooslus..

meil = post, sõnum
sõnum = sõnum

kaks pmst samatähenduslikkus sõna järjest.. hmm,
väga kahtlane igastahes, esimest korda kuulen ka.

[dvd vader]

[.Scorps.]

[Rasmus]

Mina kasutan aktiivselt väljendit e-post.

[Herr Kurm]

iiiiiiiimeil

[Anti]

http://youtube.com/watch?v=-9zJAePoxL0

[Taavi_R]

Mina ütlen "Saada mulle meilile" või "Pane mailile"
Kui kellegilt küsin aadressi "Anna oma e-maili aadress"

[Aix]

[punktiir]

email, shemale

olen kuulnud ka väljendit "@i mulle see" äti mulle see ehk saada see meiliga

[Taavi_R]

Noored ei küsigi kunagi meili/maili/emaili/iimeili/@i vaid küsivad "SUL REIT ON VÄ?"

[Rudolf112]

Eesti keele standardeid määrab teatavasti ÕS ehk õigekeelsussõnaraamat ning sõna "meil" on meie keeleisade poolt täiesti heaks kiidetud.
http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=meil&F=M&O=0&E=0

[XR]

villu sa ei tea, kui tähtis on iiimeil!

[Rasmus]

[XR]

Keegi kindlasti on, aga kohe kindlasti mitte mina.

[Anti]

Rasmus, ma olen korduvalt läbinud juba villu koolituse youtube kaudu (link ülalpool).

[Flacko]

Ma ka vahel küsin mis sumsn on, e mail vms.

Kuixbox lives sõnum tuleb, siis ütlen: jess, sõnum tuli. Suht erinevalt ütlen asju

[punktiir]

to parvet räägib nagu jumalasõnamehed

[Betamax]

E-kiri või e-post oleks kõige etem variant. See e-meil või meil on lihtsalt debiilne. Olgu see siis heaks kiidetud või mitte. Tavaliselt ikka tõlgitakse sellised sõnad otse ära, kui neile on üks-ühene vaste eesti keeles olemas.

[Toomas]

samuti kasutan igapäevaselt kas e-kiri või e-post, see email jäägu erinevate pindade katmiseks ....

[Anti]

Ma kasutain igapäevaselt e-mail [i: meil]. E-Post ja E-kiri on natuke kohmakad.

[Max Powers]

Üritan kasutada e-posti, aga vahest lipsab e-mail sisse.

[xtriz]

[Rudolf112]

[xtriz]

Jah, ma olen seda meelt, et "meil" ei sobi.
Mõni võib seda näiteks võtta kui tavalist postisõnumit, sest teadupärast on ingliskeelne sõna "mail" meie keeles sõnum.
Ma pakun, et näiteks "e-kiri" oleks vägagi sobiv ning ei tohiks kedagi segadusse ajada.

Õigekeelsus sõnaraamatust ei oska/ei viitsi näiteid otsida, aga näiteks need keeleteadlased, kes tõlgivad programme eesti keelde, sealt on üht-teist silma jäänud.
Kunagi kusagil oli vist ka teema nende eestikeelsete programmide tõlgete kohta.

Vabandust, aga tõesti ei viitsi näiteid tuua/otsida.

[XR]

elektronpost on ju täiesti eesti keelne sõna ja ka ÕS-is olemas.
Mis te siin leiutate?

[dvd vader]

[xtriz]

[Betamax]

Rudolf112, üks näide, mis mind eestikeelsete programmide juures alati häirib - "Help" on tõlgitud "Spikker". Huvitav, kes selle tõlkis? Sellel puudub isegi loogika, arvestades, mis kontekstis sõna "spikker" kasutatakse. Loogiline variant oleks otsetõlge, ehk siis "Abi".

[Rudolf112]

ndk, aga miks panna mingid programmitõlked ühte patta riiklike standarditega? Kas tõesti arvad sa, et näiteks vabavaralise uTorrenti eestikeelse tõlke vorpis kokku mõni keeleteadlane? Heal juhul oli seda teinud inimesel mingigi filoloogiline haridus, kuid kahtlen selleski, samamoodi nagu subtiitreidki valmis vorpivad inimesed on kõigest entusiastid ning käivad ehk gümnaasiumis. Kas näiteks eestikeelne Windows on ametlikult MS-i poolt tellitud töö vms? Ma palusin siiski näiteid Eesti Keele Instituudi poolt heaks kiidetud ning teie meelest tobedate tõlgete kohta, mis kajastuvad ka ÕSis.

[mikk36]

[Betamax]

[Rudolf112]

No see oli ainult näide ju. EV-s hakkavad tõlketööga tegelema kõrvalise töö tasemel juba esimese kursuse filoloogid, keda vaevalt et keeleteadlasteks nimetada võib. Ja ma ilmselt ei pea mainima, kui tegijaks peab saama, et kaasa rääkida selles, mis läheb ÕS-i ning mis mitte.

[dvd vader]

üks kummaline sõna, mida olen tähele pannud on tõlge sõnale "type" - eesti keeles peaks siis olema "tippima" ja see on ÕS-is ka sees: "Tippis andmed arvutisse". ma ei ole ausalt öeldes kunagi kuulnud kedagi päriselus rääkimas teksti tippimisest. minu meelest on tippima siiski kõndimisega seotud tegevus.

office'is näiteks selline lause: "Tippige spikriküsimus" et väga palju sõnu on eesti keeles - trükkima, sisestama, kirjutama jne. miks peab ilmtingimata olema tippima, mida keegi niikuinii ei kasuta

[Betamax]

Tippimiseks nimetatakse seda, mida mõned sekretärid arvuti taga teevad

[XR]

tippimine on see kahe sõrmega opsti opsti.

Kui kõiki sõrmi kasutad, siis ikka trükid.

Järelikult sinna spikriküsimuse lahtrisse peab tippima

[Elof]

iimeil; email; e-mail; elektronpost; meil; mail; iMail; elektrooniline kaart; e-kaart; meilisõnum; e-postkaart; e-post; iPost; elektrooniline meilisõnum.
Palju toredaid nimesid. Kõik käivad.

[Helbeke]

täiesti korrektsed sõnad on eesti keeles: meil, meiliaadress jne. eesti keele jaoks täiesti toimiva kõlaga mugandus.

e-kiri ja e-post on minu arust täiesti värdjalikud kombinatsioonid. "meilisõnum"-i liides "sõnum" on tõesti üleliigne.

[Max Powers]

[Helbeke]

nad on grammatiliselt õiged, aga kõlavad kehvalt ja on täiesti põhjendamatu loogikaga konstrueeritud monstrumid. me ei pea jänkide kombel uusi sõnu lühenditest koostama. ses suhtes on soomlaste lähenemine antud teemasse mulle kohati isegi palju südamelähedasem.

loomulikult, kui tegu on ametliku tekstiga, nt blanketid või visiitkaardid, kasutan ma varianti e-post. on tõespoolest "viisakam". tavapärases tekstis kasutan sõna "meil", mis on ka grammatiliselt täiesti õige.

kusjuures tähele tuleks panna ka asjaolu, et inglise keeles "e-mail" tähistab 2 erinevat mõistet eesti keele jaoks: e-kirja kui üksikut teadet ja e-posti kui kirjavahetust üldse.

[guest1902]

Tegelikult on grammatiliselt vale eestikeelne sõna iMail või iPost, sest sõna sees ei tohi olla suurt tähte. Pealegi see i-liide on on üsna värdjalik ka...

[dvd vader]

rääkisin ühe professionaalse tõlkijaga, kes tõlgib just selliseid asju ja kelle jaoks on "meilisõnum" selline igapäevane sõna. tema ütles, et küll seda laialt kasutama hakatakse, see on täiesti normaalne sõna tema meelest ja "e-post"/"e-kiri" on palju halvem öelda, et neid kunagi kasutati, aga enam mitte kui viitasin selle teema küsitlusele siin et 96% vastanutest "meilsõnumit" siiski ei kasuta, siis ütles, et need on ju "patsiga poisid"


küsisin ka oma ema käest, kes pole just kõige arvutipädevam inimene, selline keskmine tavakasutaja, et mida tema sõnast "meilisõnum" arvab, et mis see olla võiks. ema ütles, et äkki see on "hästi lühike e-kiri"... kõlab tegelikult küll täiesti niimoodi

[sander85]

thunderbirdi tõlkides oli selle üle väike arutelu ja seal jäi peale e-post

[Andykas]

Kui muud üle ei jää, siis tuleb kasutada ikkagi inglise keelelikku e-maili.

[dvd vader]

tänases postimehes on ühes artiklis lause:

[XR]

inimestel oleks suht error, kui nad järsku näeksid sõna meilisõnum.
See oleks nagu mingi meilisms vms.

[note1]

e-post vs. e-riik