[Ho Ho]

Keegi ei keela tegemast celli mis töötab vähemate APU'de ning mäluga madalamal taktil. Voolutarve peaks märgatavalt kahanema

[stepzter]

Aga miks peaks seda tegema? Cell'i on keerulisem programmeerida ja ei pakuta sardsüsteemide jaoks mingeid eeliseid äärmiselt väikese voolutarbega MIPS ja ARM protsessorite ees. Viimastel on veel eelis, et nendele on juba turul suurte tootmismahtudega SoC disainid, kus lisaks protsessorile on vaja minimaalne kogus toite ja liidestus elektroonikat, sellega saavutades madalad tootearendus ja tootmiskulud.

Cell on väga vinge rakenduste jaoks, kus on vaja paralleelseid madala täpsusega vektorprotsessoreid sinna juurde käiva sisend/väljund ribalaiusega, muus osas on antud disain suhteliselt keskpärane või isegi kehvapoolne. Selliseid paralleliseeritavaid JA vektoriseeritavaid ülesandeid ei ole tohutult palju. Mängud, tarkvaraline 3D ja meediatöötlus on ülesanded, mis hästi istuvad, teaduslikud arvutused tahavad üldjuhul suuremat täpsust, aga on veel mõistlikud, muus osas on selline arhitektuur üsna hädine. Üldotstarbelist integer koodi SPU'de peal jooksutades on kiirus arvatavasti üsna kohutav kuna vektoriseerimist praktiliselt ei ole võimalik kasutada, vahemälu otseselt ei ole, puudub branch-prediction, mälu latentsus on täiesti kohutav ja tavamõistes multitaskingut ei saa protsessori peal kasutada, kuna kontekstivahetus on oma 256kB olekuga liiga kulukas, et seda arvestatava tihedusega teha.

[M!nA]

http://news.teamxbox.com/xbox/7511/Cell-Processor-to-Run-at-46-GHz/

[Vananematu]

[Ho Ho]

http://www.top500.org

[Desmond5]

[Desmond5]

[Ho Ho]

Staatiline plaanur peaks tähendama seda et prose ei muuda käskude täitmise järjekorda. Uuemad prosed teevad seda et vältida ootamist sel ajal kui andmeid mälust loetakse. Kompileerimist see otseselt ei mõjuta kuid jätab andmete laadimise ning käskude täitmise optimaalse järjekorra leidmise kompileerimise aegseks tegevuseks. Tänu dünaamilise plaanuri ära jätmisele on kiibis märksa vähem transse ja muud loogikat mis kõik tarbivad voolu ning kuumutavad ümbritsevat keskkonda.

Püsipunkt-kood on eestikeelne väljend täisarvudega tegeleva programmilõigu kohta. Valdavalt peetakse selle all silmas mitte-paralleliseeritud programmi mis täidab käske järjest ning ei kasuta SIMD(Single Instruction Multiple Data) käske. Celli APU põhirõhk on ujukoma(reaalarvude) võimsuses, täisarvude võimsus on tõenäoliselt märksa väiksem.


Vektor on matemaatiline mõiste. Näiteks kiiruse vektor näitab kiiruse suunda ja kiirust. Tavaliselt koosneb vektor mitmemest arvust mis väljendavad suhtelisi koordinaate. Vektoritega saab teha igasugu tehteid: liita, lahutada, korrutada, pikkust leida ja palju muud.


Arvutimängudes käib suurem osa tehetest vektoritega: suurem osa maailmast ning selles toimuvast on kirjeldatav 3d vektoritega(koordinaadid, kiirus, kiirendus, valguse langemisnurk, värvid, etc) ning kõige ressursinõudlikumad tehted viiakse valdavalt läbi videokaardi poolt(valgustus, modelite animeerimine, peegeldused jm )

Vektorprotsessor on prose mille andmeühikuteks on vektorid mis tavaliselt koosnevad neljast reaalarvust ning enamus käske on SIMD või MIMD *tüüpi(Multiple Instruction Multiple Data). Üks käsk kasutab tavaliselt sisendina kaks vektorit ning väljund tuleb kolmandasse vektorisse. Iga vektori arvuga tehakse üks ja sama tehe. Tavalises proses kus ei kasutata vektor-prose laadset asja (mmx, sse, sse2, sse3, 3dnow, altivec etc.) peaks iga vektorissse kuuluva arvu jaoks eraldi välja kutsuma oma käsu.

*)MIMD
kas keegi asjatundjam inimene teab mõnd käsustikku ja/või käsku mis on MIMD tüüpi? Olen sellest mõistest lugenud kuid pole veel siiani
Näiteks kui meil on kaks vektorit V1 ja V2 ning me tahame need liita ning vastuse paigutada vektorisse V3 siis vektorproses käiks see umbes nii:

Kõik vektorid koosnevad neljast reaalarvust

laeme V1 registrisse 1
laeme V2 registrisse 2
kutsume välja käsu mis liidab registrid 1 ja 2 ning paigutab tulemuse registrisse 3
kirjutame registri 3 sisu vektrorisse V3

Tava proses käiks asi nii:

Vx.y näitab vektor x'i y'ndat elementi

laeme V1.1 registrisse 1
laeme V2.1 registrisse 2
kutsume välja käsu mis liidab registrid 1 ja 2 ning paigutab tulemuse registrisse 3
kirjutabme register 3 sisu vektor 3.1'e
(korda veel kolm korda)

Ühesõnaga tavaproses võtaks sama toimingu tegemine vähemalt 4x rohkem aega kuna käske kutsutakse 4x rohkem välja. Andmehulgad on mälemal juhul samad kuid esimesel juhul on need kolme monoliitse tükina mis laetakse mällu ühe korraga, teisel juhul laetakse igat osa eraldi.


Vektorprose võimsus avaldub siis kui programm suudab talle ette pidevalt sööta vektoriaalseid tehteid. Tavalisi tingimuslauseid tõenäoliselt seal teha ei saa. Ühed võimsaimad vektorprosed paiknevad videokaartides ning tegelevad shaderite jooksutamisega. Teoreetiline GF6800U pixelshaderite koguvõimsus on umbes 50-70GFlops'i, Celli iga SPU'l 32Gflops'i. Tõenäoliselt aga praktikas ei saavuta kubki sellist kiirust kuna programmid ei ole võimelised neid kumbagit pidevalt andmetega söötma.


hetkel levivad kuuldused et Apple võib hakata huvi tundma Celli põhistest masinatest:
http://www.totalvideogames.com/pages/articles/index.php?game_id=&article_id=7216

[A-Circus.]

friigid

[Magic]

[ozy]

mis muutuseid cell tehnoloogia praeguses pc arhitektuuris kaasa toob. on midagi üldse üle võtta, või leiutatakse päris uus jalgratas.

[Ho Ho]

Sisuliselt on sarnased tehnoloogiad kasutuses ka tänapäevastes prosedes (mmx, sse) kuid neid kasutatakse programmides suht harva. Cellis on põhirõhk just taoliste asjade kasutamises.

Cell väga sarnane multicore prosedega kuid siiski veidi erinev:
tava multicores on kaks identset proset, cellis üks peamine Power5-moodi(mac'i prose) ning 8 spetsiaalset vektorproset.

Lisaks sellele on cellis enamus andmevahetus kiirusi pea suurusjärgu võrra suuremad kui tava pc'des

[ozy]

minu mõte rohkem selles suunas, et cellile üle minnes piisaks teoorias! ainult mobo ja prose vahetusest.

[stepzter]

[Ho Ho]

Karta on et prose ja mobo vahetusest üksi on vähe. Ernevus Celli ja PC vahel on umbes sama mis sõiduauto ja rekka vahel.

Celli PPU on 100% ühiulduv PowePC käsustikuga. Vähemalt sedasi oli kirjas ühes ülevaates mille link peaks siin kusagil olema. Võin küll puusse panna kuid kas staatilisest planurist ei räägitud mitte SPU'de juures? Ehk keegi viitaks kätte kus see koht on kus öeldi et see ka PPU kohta käis

[Desmond5]

[Ho Ho]

nime poolest on jah samad jupid kuid reaalselt on kasvõi näiteks juba videokaardid väga erinevad ja ei sobi omavahel vahetamiseks PC ja maci peal. Teine probleem on selles et kui Cell suudab prose ja muude väljundseadmete vahel andmeid igas suunas kokku liigutada kiirusega ~100G/s siis PC parimatel mobodel on see alla 10G. See oleks märksa hullem kui panna high-end masinasse miski ropult aeglane mälu

[Desmond5]

Tegelikult PC ja Maci videokaardi vahe on minimaalne, pigem lausa poliitiline (turustamine). Enamus PC videokaarte pidavad suhteliselt kerge vaevaga saama Mac-ile sobivaks muuta (jootekolviga). Pudelikaelaks jäämine on küll jah juba suurem probleem ...

[stepzter]

[londiste]

mingid väga kahtlased hype jutud liiguvad netis igal pool. teema algust lugedes hakkasid mõned stepzeri poolt ära mainitud asjad peas liigutama.

aga noh, elame-näeme.

[Ho Ho]

[stepzter]

[Cooler(-10)]

Kui jutt juba vahepeal siin PS3 peale nihkus seoses cell kiipidega, siis minu arvamus kogu sellest konsoolindusest on järgmine: olgu see mängukonsool nii uus ja võimas kui tahes, paari aastaga on ta sul ikka kusagil kapinurgas ning 2 aastat tagasi 8000 eeq eest soetatud mänguasi on kiviajast ja üle 1000 eeq ei taha sult keegi seda ära osta. Aga kuidas see jutt nüüd väikelastele segeks teha, et ei ole mõtet osta PS3 või Xkarp2 selle pärast et sellel on exklusiivne starwars: the ultimate sith laser revenge ja arvutile ei tule seda mitte kunagi. Kogu see mängu konsoolide äri kahjulik arvuti mängudele. EA saab oma raha ps2 mängude pealt ja ostab arvutimängu virmasi nii kohe kui mõni veel tekib ja eduka mänguga akkama saab. Tulemus: Ka see viimane virma osteti ära ja rohkem neid ei tule. Arvutid muutuvad üha võimsamaks kuid ei ole enam mängu, mis kasutaks kasvõi 1% pc võimsusest (see on jälle tänu amd vs. intel ja ati vs. nVidia võidu tillipikendamisest.) Mina aga ei osta elusees konsooli, sest ei soovi toetada Sonyt ega microsofti sigatsemise eest.
Sony and Microsoft! Please stop manufacturing things just for getting some easy money from kids and dumb people. EA! pane ennast põlema!!!
Sorry OT ja läbustamise pärast.

[486]

[Cooler(-10)]

Kiirendada küll aga kuidas on lood sellega kui leitakse jälle mingi uus süsteem tegemaks mänge veel ilusama väljanägemisega? Raudvaralisi käsustikke cellide juurde ladumisega ei saavuta (käsustike all mõtlen siis midagi sellist nagu sse6, cinefx8, mmx4, dx 2k10 (veits utoopilised näited aga põhimõtte pärast)) Mingid raudvaralised käsustikud peavad ju ka nendel cellidel olema. Ja iseasi kui palju neid siis ikka laduda saab sinna juurde? 4? 10? 1000?