|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
|
Ho Ho
HV Guru

liitunud: 16.02.2002
|
14.02.2005 08:46:24
|
|
|
Keegi ei keela tegemast celli mis töötab vähemate APU'de ning mäluga madalamal taktil. Voolutarve peaks märgatavalt kahanema
|
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
 |
stepzter
HV veteran

liitunud: 11.11.2001
|
14.02.2005 10:01:18
|
|
|
Aga miks peaks seda tegema? Cell'i on keerulisem programmeerida ja ei pakuta sardsüsteemide jaoks mingeid eeliseid äärmiselt väikese voolutarbega MIPS ja ARM protsessorite ees. Viimastel on veel eelis, et nendele on juba turul suurte tootmismahtudega SoC disainid, kus lisaks protsessorile on vaja minimaalne kogus toite ja liidestus elektroonikat, sellega saavutades madalad tootearendus ja tootmiskulud.
Cell on väga vinge rakenduste jaoks, kus on vaja paralleelseid madala täpsusega vektorprotsessoreid sinna juurde käiva sisend/väljund ribalaiusega, muus osas on antud disain suhteliselt keskpärane või isegi kehvapoolne. Selliseid paralleliseeritavaid JA vektoriseeritavaid ülesandeid ei ole tohutult palju. Mängud, tarkvaraline 3D ja meediatöötlus on ülesanded, mis hästi istuvad, teaduslikud arvutused tahavad üldjuhul suuremat täpsust, aga on veel mõistlikud, muus osas on selline arhitektuur üsna hädine. Üldotstarbelist integer koodi SPU'de peal jooksutades on kiirus arvatavasti üsna kohutav kuna vektoriseerimist praktiliselt ei ole võimalik kasutada, vahemälu otseselt ei ole, puudub branch-prediction, mälu latentsus on täiesti kohutav ja tavamõistes multitaskingut ei saa protsessori peal kasutada, kuna kontekstivahetus on oma 256kB olekuga liiga kulukas, et seda arvestatava tihedusega teha.
|
|
| Kommentaarid: 26 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
26 |
|
| tagasi üles |
|
 |
M!nA
HV Guru

liitunud: 10.02.2004
|
|
| Kommentaarid: 146 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
2 :: |
1 :: |
110 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Vananematu
HV veteran

liitunud: 28.09.2003
|
17.02.2005 05:23:17
|
|
|
| tsitaat: |
| The Cell can process 256 billion calculations per second (256 gigaflops), falling a wee bit short of marketing hyperbole calling it a "supercomputer on a chip." The slowest machine on the current list of the Top 500 supercomputers can do 851 gigaflops. |
tsiteerisin selle aadressilt: http://hardware.gamespot.com/Story-ST-15015-1482-4-6-x , mis juba üleval pool läbi käinud. Kuid küsiks, et millega seda Cell protsessorit siin võrreldakse? slowest machine on the current list??? kas mingite nasa arvutitega voi wtf ?
|
|
| Kommentaarid: 31 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
28 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Ho Ho
HV Guru

liitunud: 16.02.2002
|
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Desmond5
HV kasutaja
liitunud: 13.09.2002
|
17.02.2005 15:01:40
|
|
|
| stepzter kirjutas: |
| Esiteks, kuna tegu on staatilise plaanuriga protsessoritega on esiteks vaja väga väga häid kompilaatoreid, teiseks püsipunkt kood jookseb nii või naa üsna ebaeffektiivselt (viimane Intel x86 protsessor staatilise plaanuriga oli Pentium MMX). |
Mul tekkis natuke küsimusi juurde ... Mida tähendab staatiline-plaanur ? Miks (ja kuidas) see kompileerimist mõjutab ? Ja mis see püsipunkt-kood veel on ja miks see veel ebaeffektiivselt jooksma peaks ?
|
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Desmond5
HV kasutaja
liitunud: 13.09.2002
|
17.02.2005 15:07:26
|
|
|
| stepzter kirjutas: |
| Cell on väga vinge rakenduste jaoks, kus on vaja paralleelseid madala täpsusega vektorprotsessoreid sinna juurde käiva sisend/väljund ribalaiusega, muus osas on antud disain suhteliselt keskpärane või isegi kehvapoolne. Selliseid paralleliseeritavaid JA vektoriseeritavaid ülesandeid ei ole tohutult palju. Mängud, tarkvaraline 3D ja meediatöötlus on ülesanded, mis hästi istuvad, teaduslikud arvutused tahavad üldjuhul suuremat täpsust, aga on veel mõistlikud, muus osas on selline arhitektuur üsna hädine. Üldotstarbelist integer koodi SPU'de peal jooksutades on kiirus arvatavasti üsna kohutav kuna vektoriseerimist praktiliselt ei ole võimalik kasutada, vahemälu otseselt ei ole, puudub branch-prediction, mälu latentsus on täiesti kohutav ja tavamõistes multitaskingut ei saa protsessori peal kasutada, kuna kontekstivahetus on oma 256kB olekuga liiga kulukas, et seda arvestatava tihedusega teha. |
Ok, veel paar küsimust ... mis on vektorprotsessorid ja mida Sa mõtlesid vektoriseeritavate ülesannete all ?
|
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Ho Ho
HV Guru

liitunud: 16.02.2002
|
17.02.2005 16:50:46
|
|
|
Staatiline plaanur peaks tähendama seda et prose ei muuda käskude täitmise järjekorda. Uuemad prosed teevad seda et vältida ootamist sel ajal kui andmeid mälust loetakse. Kompileerimist see otseselt ei mõjuta kuid jätab andmete laadimise ning käskude täitmise optimaalse järjekorra leidmise kompileerimise aegseks tegevuseks. Tänu dünaamilise plaanuri ära jätmisele on kiibis märksa vähem transse ja muud loogikat mis kõik tarbivad voolu ning kuumutavad ümbritsevat keskkonda.
Püsipunkt-kood on eestikeelne väljend täisarvudega tegeleva programmilõigu kohta. Valdavalt peetakse selle all silmas mitte-paralleliseeritud programmi mis täidab käske järjest ning ei kasuta SIMD(Single Instruction Multiple Data) käske. Celli APU põhirõhk on ujukoma(reaalarvude) võimsuses, täisarvude võimsus on tõenäoliselt märksa väiksem.
Vektor on matemaatiline mõiste. Näiteks kiiruse vektor näitab kiiruse suunda ja kiirust. Tavaliselt koosneb vektor mitmemest arvust mis väljendavad suhtelisi koordinaate. Vektoritega saab teha igasugu tehteid: liita, lahutada, korrutada, pikkust leida ja palju muud.
Arvutimängudes käib suurem osa tehetest vektoritega: suurem osa maailmast ning selles toimuvast on kirjeldatav 3d vektoritega(koordinaadid, kiirus, kiirendus, valguse langemisnurk, värvid, etc) ning kõige ressursinõudlikumad tehted viiakse valdavalt läbi videokaardi poolt(valgustus, modelite animeerimine, peegeldused jm )
Vektorprotsessor on prose mille andmeühikuteks on vektorid mis tavaliselt koosnevad neljast reaalarvust ning enamus käske on SIMD või MIMD *tüüpi(Multiple Instruction Multiple Data). Üks käsk kasutab tavaliselt sisendina kaks vektorit ning väljund tuleb kolmandasse vektorisse. Iga vektori arvuga tehakse üks ja sama tehe. Tavalises proses kus ei kasutata vektor-prose laadset asja (mmx, sse, sse2, sse3, 3dnow, altivec etc.) peaks iga vektorissse kuuluva arvu jaoks eraldi välja kutsuma oma käsu.
*)MIMD
kas keegi asjatundjam inimene teab mõnd käsustikku ja/või käsku mis on MIMD tüüpi? Olen sellest mõistest lugenud kuid pole veel siiani
Näiteks kui meil on kaks vektorit V1 ja V2 ning me tahame need liita ning vastuse paigutada vektorisse V3 siis vektorproses käiks see umbes nii:
Kõik vektorid koosnevad neljast reaalarvust
laeme V1 registrisse 1
laeme V2 registrisse 2
kutsume välja käsu mis liidab registrid 1 ja 2 ning paigutab tulemuse registrisse 3
kirjutame registri 3 sisu vektrorisse V3
Tava proses käiks asi nii:
Vx.y näitab vektor x'i y'ndat elementi
laeme V1.1 registrisse 1
laeme V2.1 registrisse 2
kutsume välja käsu mis liidab registrid 1 ja 2 ning paigutab tulemuse registrisse 3
kirjutabme register 3 sisu vektor 3.1'e
(korda veel kolm korda)
Ühesõnaga tavaproses võtaks sama toimingu tegemine vähemalt 4x rohkem aega kuna käske kutsutakse 4x rohkem välja. Andmehulgad on mälemal juhul samad kuid esimesel juhul on need kolme monoliitse tükina mis laetakse mällu ühe korraga, teisel juhul laetakse igat osa eraldi.
Vektorprose võimsus avaldub siis kui programm suudab talle ette pidevalt sööta vektoriaalseid tehteid. Tavalisi tingimuslauseid tõenäoliselt seal teha ei saa. Ühed võimsaimad vektorprosed paiknevad videokaartides ning tegelevad shaderite jooksutamisega. Teoreetiline GF6800U pixelshaderite koguvõimsus on umbes 50-70GFlops'i, Celli iga SPU'l 32Gflops'i. Tõenäoliselt aga praktikas ei saavuta kubki sellist kiirust kuna programmid ei ole võimelised neid kumbagit pidevalt andmetega söötma.
hetkel levivad kuuldused et Apple võib hakata huvi tundma Celli põhistest masinatest:
http://www.totalvideogames.com/pages/articles/index.php?game_id=&article_id=7216
|
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
 |
A-Circus.
Kreisi kasutaja

liitunud: 30.10.2002
|
17.02.2005 17:49:46
|
|
|
friigid
|
|
| Kommentaarid: 50 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
48 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Magic
HV Guru

liitunud: 28.12.2001
|
17.02.2005 17:59:17
|
|
|
| A-Circus. kirjutas: |
friigid
 |
kus on point?
mina loen hea meelega ka vahest midagi sügavamat kirjutist
|
|
| Kommentaarid: 234 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
200 |
|
| tagasi üles |
|
 |
ozy
HV vaatleja
liitunud: 27.08.2004
|
18.02.2005 13:26:40
|
|
|
| mis muutuseid cell tehnoloogia praeguses pc arhitektuuris kaasa toob. on midagi üldse üle võtta, või leiutatakse päris uus jalgratas.
|
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Ho Ho
HV Guru

liitunud: 16.02.2002
|
18.02.2005 13:42:00
|
|
|
Sisuliselt on sarnased tehnoloogiad kasutuses ka tänapäevastes prosedes (mmx, sse) kuid neid kasutatakse programmides suht harva. Cellis on põhirõhk just taoliste asjade kasutamises.
Cell väga sarnane multicore prosedega kuid siiski veidi erinev:
tava multicores on kaks identset proset, cellis üks peamine Power5-moodi(mac'i prose) ning 8 spetsiaalset vektorproset.
Lisaks sellele on cellis enamus andmevahetus kiirusi pea suurusjärgu võrra suuremad kui tava pc'des
|
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
 |
ozy
HV vaatleja
liitunud: 27.08.2004
|
18.02.2005 14:01:52
|
|
|
| minu mõte rohkem selles suunas, et cellile üle minnes piisaks teoorias! ainult mobo ja prose vahetusest.
|
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
 |
stepzter
HV veteran

liitunud: 11.11.2001
|
18.02.2005 18:19:13
|
|
|
| Ho Ho kirjutas: |
tava multicores on kaks identset proset, cellis üks peamine Power5-moodi(mac'i prose) ning 8 spetsiaalset vektorproset.
|
See Cell'i PPU protsessor ei ole kohe üldse Power5 moodi. Sarnasus piirdub sellega, et mõlemad suudavad üheaegselt täita kahte lõime (threadi). Aga erinevalt Power5'st on PPU staatilise plaanuriga, märksa pikema konveieriga ja ainult kahe täitmispordiga.
|
|
| Kommentaarid: 26 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
26 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Ho Ho
HV Guru

liitunud: 16.02.2002
|
18.02.2005 21:43:54
|
|
|
Karta on et prose ja mobo vahetusest üksi on vähe. Ernevus Celli ja PC vahel on umbes sama mis sõiduauto ja rekka vahel.
Celli PPU on 100% ühiulduv PowePC käsustikuga. Vähemalt sedasi oli kirjas ühes ülevaates mille link peaks siin kusagil olema. Võin küll puusse panna kuid kas staatilisest planurist ei räägitud mitte SPU'de juures? Ehk keegi viitaks kätte kus see koht on kus öeldi et see ka PPU kohta käis
|
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Desmond5
HV kasutaja
liitunud: 13.09.2002
|
19.02.2005 09:01:26
|
|
|
| Ho Ho kirjutas: |
| Karta on et prose ja mobo vahetusest üksi on vähe. Ernevus Celli ja PC vahel on umbes sama mis sõiduauto ja rekka vahel. |
Ma hetkel küll ei näe miks peaks peale emaplaadi ja protsessori veel midagi välja vahetama. PCIe ja muu sellise peaks ju kenasti saama süsteemi ühendada. See on küll halb näide aga Mac-id kasutavad ju ka sama riistvara mis PC-dki.
|
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Ho Ho
HV Guru

liitunud: 16.02.2002
|
19.02.2005 10:52:26
|
|
|
| nime poolest on jah samad jupid kuid reaalselt on kasvõi näiteks juba videokaardid väga erinevad ja ei sobi omavahel vahetamiseks PC ja maci peal. Teine probleem on selles et kui Cell suudab prose ja muude väljundseadmete vahel andmeid igas suunas kokku liigutada kiirusega ~100G/s siis PC parimatel mobodel on see alla 10G. See oleks märksa hullem kui panna high-end masinasse miski ropult aeglane mälu
|
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Desmond5
HV kasutaja
liitunud: 13.09.2002
|
19.02.2005 17:05:33
|
|
|
| Tegelikult PC ja Maci videokaardi vahe on minimaalne, pigem lausa poliitiline (turustamine). Enamus PC videokaarte pidavad suhteliselt kerge vaevaga saama Mac-ile sobivaks muuta (jootekolviga). Pudelikaelaks jäämine on küll jah juba suurem probleem ...
|
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
 |
stepzter
HV veteran

liitunud: 11.11.2001
|
21.02.2005 13:55:07
|
|
|
| Desmond5 kirjutas: |
| Ho Ho kirjutas: |
| Karta on et prose ja mobo vahetusest üksi on vähe. Ernevus Celli ja PC vahel on umbes sama mis sõiduauto ja rekka vahel. |
Ma hetkel küll ei näe miks peaks peale emaplaadi ja protsessori veel midagi välja vahetama. PCIe ja muu sellise peaks ju kenasti saama süsteemi ühendada. See on küll halb näide aga Mac-id kasutavad ju ka sama riistvara mis PC-dki. |
Kui seda metafoori edasi arendada (kuigi metafoorid on arvutustehnika puhul väga halvad asjad, eriti autometafoorid), siis PCI riistvara Cell'i külge riputamine on sama, mis sõiduauto käru rekkale taha ühendamine. Veab ilusti ära küll, aga sinna külge saaks riputada märksa võimsamaid asju. Häda on rohkem selles, et ilma tarkvara ümber kirjutamata on Cell ilmselt kallim ja aeglasem, kui PowerPC 970 (G5).
PS: mälu peab ka ära vahetama, Cell'is on mälukontroller integreeritud ning kasutab tavaliste DDR DIMM'ide asemel spetsiaalseid punkt-punkt topoloogiaga emaplaadile tinutatavaid mälukiipe.
Ho Ho:
| Real World Technologies kirjutas: |
Neither microarchitectural details nor the performance characteristics of the POWERPC Processing Element were disclosed by IBM during ISSCC 2005. However, what is known is that the PPE processor core is a new core that is fully compliant with the POWERPC instruction set, the VMX instruction set extension inclusive. Additionally, the PPE core is described as a two issue, in-order, 64 bit processor that supports 2 way SMT. The L1 cache sizes of the PPE is reported to be 32KB each, and the unified L2 cache is 512 KB in size. Furthermore, the lineage of the PPE can be traced to a research project commissioned by IBM to examine high speed processor design with aggressive circuit implementations. The results of this research project were published by IBM first in the Journal of Solid State Circuits (JSSC) in 1998, then again in ISSCC 2000. |
http://www.realworldtech.com/page.cfm?ArticleID=RWT021005084318&p=10
|
|
| Kommentaarid: 26 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
26 |
|
| tagasi üles |
|
 |
londiste
HV Guru

liitunud: 22.04.2003
|
22.02.2005 15:43:11
|
|
|
mingid väga kahtlased hype jutud liiguvad netis igal pool. teema algust lugedes hakkasid mõned stepzeri poolt ära mainitud asjad peas liigutama.
aga noh, elame-näeme.
_________________ - londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks! |
|
| Kommentaarid: 242 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
216 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Ho Ho
HV Guru

liitunud: 16.02.2002
|
22.02.2005 16:15:14
|
|
|
| tsitaat: |
| PS: mälu peab ka ära vahetama, Cell'is on mälukontroller integreeritud ning kasutab tavaliste DDR DIMM'ide asemel spetsiaalseid punkt-punkt topoloogiaga emaplaadile tinutatavaid mälukiipe. |
Mälu peab ära vahetama küll kuid kas oled ikka kindel et mälukiibid on mobosse "sisse" ehitatud? point-to-point ühendust kasutavad ju ka SATA ja PCI-express ning mõlemas on võimalik külge ühendatud seadmeid vahetada. Ma küll lugesin et mälu aadressiruumi suurusega on miskid probleemid kuid ei tahaks hästi uskuda et asi nii drastiline on et ei saaks mälukiipe vajadusel vahetada
|
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
 |
stepzter
HV veteran

liitunud: 11.11.2001
|
22.02.2005 20:52:40
|
|
|
| Ho Ho kirjutas: |
| tsitaat: |
| PS: mälu peab ka ära vahetama, Cell'is on mälukontroller integreeritud ning kasutab tavaliste DDR DIMM'ide asemel spetsiaalseid punkt-punkt topoloogiaga emaplaadile tinutatavaid mälukiipe. |
Mälu peab ära vahetama küll kuid kas oled ikka kindel et mälukiibid on mobosse "sisse" ehitatud? point-to-point ühendust kasutavad ju ka SATA ja PCI-express ning mõlemas on võimalik külge ühendatud seadmeid vahetada. Ma küll lugesin et mälu aadressiruumi suurusega on miskid probleemid kuid ei tahaks hästi uskuda et asi nii drastiline on et ei saaks mälukiipe vajadusel vahetada |
Cell mälu on kuni 8Gbit/s signaliseerimiga. Usu mind, et süsteemi disainivad insenerid ei taha selliste juhtmete puhul mingisugustest tolmustest logisevatest pistikutest midagi kuulda. Neil piisavalt tööd, et vajalikkude karakteristikutega radasid trükiplaadi peal vedada.
Muidugi paljudes rakendustes ei ole upgradetavus ja jupikaupa välja vahetatavus eriti olulised kriteeriumid. Üks hea näide sellisest rakendusest on mängukonsoolid. Rakendustes, kus on vaja toetada mooduli väljavahetamist on muidugi võimalik lasta kiirust alla ja toleransse lõdvemaks, et mingisugune mälumoodul muutub mõeldavaks.
|
|
| Kommentaarid: 26 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
26 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Cooler(-10)
Kreisi kasutaja
liitunud: 26.09.2003
|
03.03.2005 17:14:47
|
|
|
Kui jutt juba vahepeal siin PS3 peale nihkus seoses cell kiipidega, siis minu arvamus kogu sellest konsoolindusest on järgmine: olgu see mängukonsool nii uus ja võimas kui tahes, paari aastaga on ta sul ikka kusagil kapinurgas ning 2 aastat tagasi 8000 eeq eest soetatud mänguasi on kiviajast ja üle 1000 eeq ei taha sult keegi seda ära osta. Aga kuidas see jutt nüüd väikelastele segeks teha, et ei ole mõtet osta PS3 või Xkarp2 selle pärast et sellel on exklusiivne starwars: the ultimate sith laser revenge ja arvutile ei tule seda mitte kunagi. Kogu see mängu konsoolide äri kahjulik arvuti mängudele. EA saab oma raha ps2 mängude pealt ja ostab arvutimängu virmasi nii kohe kui mõni veel tekib ja eduka mänguga akkama saab. Tulemus: Ka see viimane virma osteti ära ja rohkem neid ei tule. Arvutid muutuvad üha võimsamaks kuid ei ole enam mängu, mis kasutaks kasvõi 1% pc võimsusest (see on jälle tänu amd vs. intel ja ati vs. nVidia võidu tillipikendamisest.) Mina aga ei osta elusees konsooli, sest ei soovi toetada Sonyt ega microsofti sigatsemise eest.
Sony and Microsoft! Please stop manufacturing things just for getting some easy money from kids and dumb people. EA! pane ennast põlema!!!
Sorry OT ja läbustamise pärast.
|
|
| Kommentaarid: 15 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
2 :: |
5 :: |
5 |
|
| tagasi üles |
|
 |
486
HV Guru
liitunud: 19.04.2004
|
03.03.2005 17:20:43
|
|
|
| Cooler(-10) kirjutas: |
| Kui jutt juba vahepeal siin PS3 peale nihkus seoses cell kiipidega, siis minu arvamus kogu sellest konsoolindusest on järgmine: olgu see mängukonsool nii uus ja võimas kui tahes, paari aastaga on ta sul ikka kusagil kapinurgas ning 2 aastat tagasi 8000 eeq eest soetatud mänguasi on kiviajast ja üle 1000 eeq ei taha sult keegi seda ära osta. : |
Tänu selle Cell värgile pidi PS3 mingite lisa vidinateka kiirendada saama.
_________________ zero |
|
| Kommentaarid: 46 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
2 :: |
39 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Cooler(-10)
Kreisi kasutaja
liitunud: 26.09.2003
|
03.03.2005 17:27:00
|
|
|
Kiirendada küll aga kuidas on lood sellega kui leitakse jälle mingi uus süsteem tegemaks mänge veel ilusama väljanägemisega? Raudvaralisi käsustikke cellide juurde ladumisega ei saavuta (käsustike all mõtlen siis midagi sellist nagu sse6, cinefx8, mmx4, dx 2k10 (veits utoopilised näited aga põhimõtte pärast)) Mingid raudvaralised käsustikud peavad ju ka nendel cellidel olema. Ja iseasi kui palju neid siis ikka laduda saab sinna juurde? 4? 10? 1000?
|
|
| Kommentaarid: 15 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
2 :: |
5 :: |
5 |
|
| tagasi üles |
|
 |
|