[Kaniyodrift]

link :: Cell Processor Unveiled
IBM, Sony ja Toshiba avavad lõpuks suu

link :: Rambus in Cell
Rambus XDR - tulevikumälu Cell'ile

link :: Cell has split personality
Gamespot tehnilisemalt

pilt imeprosest:

[Alpine]

AMD ka ju varsti 4000+ valmis:) ja ma vaatasin tükk aega ja siimaani tundub mulle et pildil on tikutops ja 3 märkmenõela

[Magic]

tahaks juba asja jõudlust näha
andmed küll ilusad, aga eks näis

[incognito]

suht sõhker potentsiaal

[olc]

see jupstykk pidada PS3 sisse minema, mis ilmub selle aasta lõpus myyki

[Magic]

see küll ei käi otseselt siia teemasse, aga kas keegi teab, mis videokas tuleb PS3-le... nvidia, aga mis seeria põhjal?

[Winterwind]

[Kaniyodrift]

[kriimsilm]

huvitav kas sellele ps3-le mingi dvi/vga pesa ka tehakse, vaevalt see mingi suur probleem oleks nvidiale.

[SKG]

[villimar]

see on ilmselt üks juhtlauseid:
On-chip hardware in support of security system for intellectual property protection.

[stepzter]

Päris huvitav protsessor see Cell ja päris huvitav platvorm on välja pakutud PS3 jaoks. Niipalju kui infi liikvel olen näinud tundub cell sisaldavat üht 2 threadiga SMT'ga in-order (staatilise plaanuriga) PowerPC tuuma 512kB L2 cachega ja 8't äärmiselt lihtsat in-order SIMD tuuma, igaühel 256kB lokaalset mälu (mitte vahemälu). Selle põhjal on alust arvata, et ilma korraliku tarkvaraplatvormita kukub see protsessor haledalt läbi. Esiteks, kuna tegu on staatilise plaanuriga protsessoritega on esiteks vaja väga väga häid kompilaatoreid, teiseks püsipunkt kood jookseb nii või naa üsna ebaeffektiivselt (viimane Intel x86 protsessor staatilise plaanuriga oli Pentium MMX). Lisaks on veel lust sellega, et SIMD protsessorite lokaalne mälu ei ole vahemälu vaid otse adresseeritav. See tähendab, et programmeerija peab jagama töö juppideks eraldi protsessoritele, seejuures arvestades, et erinevatelt protsessoritelt samu andmeid kasutada on keeruline/aeglane. Peale selle peab sinna lokaalsesse mällu andmete liigutamisega tegelema programmeerija.
Ühesõnaga võib öelda, et Celli programmeerimine saab kergelt öeldes "huvitav" olema. Ilmselt läheb paar aastat aega, enne kui programmeerijad õpivad selle protsessori võimalusi mingil arvestataval määral ära kasutama.

PS3 graafikakiibi kohta niipalju, et seal võidakse vabalt kasutada hoopis teistsugust ülesehitust kui PC puhul, kuna, eeldusel et mu andmed õiged on, on Cell'i ja GPU vahel rohkem bandwidthi (50GB/s), kui praegustel GPU'del mälubandwidthi on. See võimaldab märksa suuremat koostööd CPU ja GPU vahel senise praktiliselt ühesuunalise suhtlemise asemel.

[Kaniyodrift]

Tõsi jah et võimas riistvara pole midagi ilma rahuldava tarkvaraplatvormita ja kuigi dev'idele on lubatud piimajõgesid ja pudrumägesid võrreldes eelmise Sony kiibiga (128bit EE) siis on ikkagi juba nurinat kuulda old, eriti mainitakse et mängude tegemine hakkab venima ja võibolla tuleb seetõttu vähem mänge... mis oleks minupoolt tervitatav kuna vb hakatakse siis rohkem pingutama ja kvaliteedi ja kvantiteedi suhe muutub.

Kui siiski tööjaamadesse minev Cell on niivõrd "ettevalmistatud" et lubatult mitut OSi kenasti korraga jooksutab siis vast keegi halama ei hakka - Linuxiga peaks asi lihtne vähemalt olema kuna ei sõltu riistvarast aga kui IBM & Co juba lubadusi tuulde pilluvad siis ehk neil midagi susiseb.

E3'l rõhutati eriti sõnapaari Digital Content Creation mis peaks saama Cell tööjaamade sihtmärgiks kuna Cell eriti just multimeediale optimeeritud.

[wazaa]

See asi ajab hirmu nahka! Samasugune kivike nagu Terminator 2`es

[stepzter]

[Kaniyodrift]

[Ho Ho]

karta (loe: loota ) on et windows ei tule cellile native-pordina enne kui longhorni mingis hilisemas variandis. Kuna linux juba Power prosel jookseb siis peaks portimine suht-koht lihtsam olema. Iseasi kui palju platformi võimekusest ära tarbitaks.

Olen suht kindel et mingisugune OS jookseb kinniste uste taga juba mõnda aega celli peal. Samuti arvan et tõenäoliselt on tegu mingi modifitseeritud unix/linux'i versiooniga. Vaevalt et tehti ise midagi päris nullist.

Mnjaaa. Kaua läheb kuni mõne korralikuma celli prosega masina (mitte ps3) osta jõuab. Saaks hakata softis raytracingut aretama. Jõudu küll ja veel ning raytracing on justkui paralleeltöötluseks loodud. Kui ps3's saab olema 3 celli ning arvutisse saaks näiteks 4 või 8 siis sellise jõudlusega masinale tehtud korralik raytracing-mootor põrmustaks kõik mida seni näinud oleme (LOTR-film reaalajas ei tohiks väga suur probleem olla kui mällu mahub).

Huvitav mis olukorras on top500.org'i list aasta pärast? Earth simulator (~35TFlops reaalses olukorras) koosnes vist 5120'st spetsiaalselt selle superarvuti jaoks disainitud prosest. Sama teoreetilise võimsuse saavutaks umbes 140 celliga, reaalse jaoks läheks vast 180-250 tarvis.

Ei tea kui täpseks lähevad ilmateated siis kui panna mõnituhat celli ilmaennustusega tegelema?

[HDTanel]

Hmm kuda seda mini asja jahutatakse???

[stepzter]

[stepzter]

[Ho Ho]

[stepzter]

[Ho Ho]

Ehk keegi valgustaks mind ning tooks välja mingi loetelu probleemidest mida on võimatu paralleelselt töödelda. Ei suuda ise ühtegi sellist välja mõelda mida mingi väega ei saaks jagada. Isegi mängude AI on võimalik suht lihtsalt jagada mitmeks eraldiseisvaks osaks.

Kui keegi ikka väga tahab on kõik võimalik. Kes oleks uskunud et p4 3G suudav ilusti vedada unreal 2004'ja täielikult softwares(pixomatic)? Seda muidugi mingil määral vähendatud efektide ning alandatud resoga kuid siiski. Sisuliselt simuleeriti DirectX 7 graafikakaarti softis. Ajakirjas DrDobbs oli selle mootori tegemisest kolm väga pikka artiklit mis kirjeldasid üsna põhjalikult milliseid optimeeringuid seal kasutati. Osadeks oli näiteks self modifying code, iga viimase kui saada oleva registri korraga kasutamine(k.a stack pointerit hoidev) ning spetsiaalne test-proge mis võrdles omavahel miljoneid eri rasterdus viise. Kui nendele meestele anda üks Cell siis pole HL2 täis graafikal softis jooksutamine eriline probleem.

Celli kogu võimsust on raske kasutada kuid ega tänapäeva prosedega väga palju parem ole. On vähe progesid mis kasutavad saada olevaid SIMD instruktsioone. Cell aga sunnib seda tegema kui tahetakse masina potentsiaali ära kasutada. Samuti peaks teoreetiliselt olema multiproceesing Cellil veidi lihtsam kuna selle jaoks on välja töödatud mingi veidi erinev programmeerimise viis (software cells).

Mingit automaatset kõikide progede kiiruse kümne kuni saja kordset kiiruse kasvu Cell loomulikult koheselt kaasa ei too kuid kui progejad õpivad kõiki selle võimalusi ära kasutama sis usun et asjal on väga suur potentsiaal võrreldes suvalise praegu saada oleva arhitektuuri ja prosega

[High-Q]

mind teeb rahutuks üks liigutus.
Nimelt, kõik me teame, et Suur Sinine ehk IBM on arvutusmaailmas suur-suur kala. mitte ainult selles arvutis, mis paljudel laua peal on, vaid arvutustehnikas üleüldse.
Mida tegi IBM sügisel? Müüs oma terve PC majanduse hiinlaste Lenovole maha.
Mida tegi IBM ps3-mega seoses? Lõi Sony ja Toshibaga käed.
huvitav, kui IBM võttis nii suure ja riskantse liigutuse, siis võib selles näha üsna suurt ohtu PC bisnisele. Pole kahtlust arvatagi, et IBM oskab turul püsida ja võidelda ja valesid samme ta ei tee. Kindlasti kohe ei hakka Big Blue ainult chipmakeriks ehk tehaseks, vaid võtab kogu CELL developmendis kõvasti osa.

on üsna selge, et kui suur firma müüb oma "osa" maha, siis on see vaid kahel põhjusel:
1) see "osa" toob suurt kahjumit
2) see "osa" veel kahjumit ei too, kuid firma arvates võib peagi tuua ja on parim aeg maha parseldada.

ja nüüd kui arvesdata, et kampa löödi põmst PC lähima konkurendiga, siis mingi iva peab selles olema. Ma kipun arvama, et praegu on keiss number 2 ehk IBM teadis asja ja müüs hea raha eest PC bisnise hiinlastele maha, teades, et mõne aja pärast tuleb tükk tegu, et "osa" hästi müüa saaks.

kui edasi arutada, siis stepzteri sõnade järgi on cell eelkõige hea lihtsas arvutuses ja 3d renderduses.
transpordi märksõnad: GPS-id, automaatjuhtimissüsteemid, transpordi signaalissüsteemid, lennusüsteemid. PC on selles praegu üsna toppama jäänud, äkki teeb CELL midagi revolutsioonilist.

[stepzter]

[Ho Ho]

Keegi ei keela tegemast celli mis töötab vähemate APU'de ning mäluga madalamal taktil. Voolutarve peaks märgatavalt kahanema

[stepzter]

Aga miks peaks seda tegema? Cell'i on keerulisem programmeerida ja ei pakuta sardsüsteemide jaoks mingeid eeliseid äärmiselt väikese voolutarbega MIPS ja ARM protsessorite ees. Viimastel on veel eelis, et nendele on juba turul suurte tootmismahtudega SoC disainid, kus lisaks protsessorile on vaja minimaalne kogus toite ja liidestus elektroonikat, sellega saavutades madalad tootearendus ja tootmiskulud.

Cell on väga vinge rakenduste jaoks, kus on vaja paralleelseid madala täpsusega vektorprotsessoreid sinna juurde käiva sisend/väljund ribalaiusega, muus osas on antud disain suhteliselt keskpärane või isegi kehvapoolne. Selliseid paralleliseeritavaid JA vektoriseeritavaid ülesandeid ei ole tohutult palju. Mängud, tarkvaraline 3D ja meediatöötlus on ülesanded, mis hästi istuvad, teaduslikud arvutused tahavad üldjuhul suuremat täpsust, aga on veel mõistlikud, muus osas on selline arhitektuur üsna hädine. Üldotstarbelist integer koodi SPU'de peal jooksutades on kiirus arvatavasti üsna kohutav kuna vektoriseerimist praktiliselt ei ole võimalik kasutada, vahemälu otseselt ei ole, puudub branch-prediction, mälu latentsus on täiesti kohutav ja tavamõistes multitaskingut ei saa protsessori peal kasutada, kuna kontekstivahetus on oma 256kB olekuga liiga kulukas, et seda arvestatava tihedusega teha.

[M!nA]

http://news.teamxbox.com/xbox/7511/Cell-Processor-to-Run-at-46-GHz/

[Vananematu]

[Ho Ho]

http://www.top500.org

[Desmond5]

[Desmond5]

[Ho Ho]

Staatiline plaanur peaks tähendama seda et prose ei muuda käskude täitmise järjekorda. Uuemad prosed teevad seda et vältida ootamist sel ajal kui andmeid mälust loetakse. Kompileerimist see otseselt ei mõjuta kuid jätab andmete laadimise ning käskude täitmise optimaalse järjekorra leidmise kompileerimise aegseks tegevuseks. Tänu dünaamilise plaanuri ära jätmisele on kiibis märksa vähem transse ja muud loogikat mis kõik tarbivad voolu ning kuumutavad ümbritsevat keskkonda.

Püsipunkt-kood on eestikeelne väljend täisarvudega tegeleva programmilõigu kohta. Valdavalt peetakse selle all silmas mitte-paralleliseeritud programmi mis täidab käske järjest ning ei kasuta SIMD(Single Instruction Multiple Data) käske. Celli APU põhirõhk on ujukoma(reaalarvude) võimsuses, täisarvude võimsus on tõenäoliselt märksa väiksem.


Vektor on matemaatiline mõiste. Näiteks kiiruse vektor näitab kiiruse suunda ja kiirust. Tavaliselt koosneb vektor mitmemest arvust mis väljendavad suhtelisi koordinaate. Vektoritega saab teha igasugu tehteid: liita, lahutada, korrutada, pikkust leida ja palju muud.


Arvutimängudes käib suurem osa tehetest vektoritega: suurem osa maailmast ning selles toimuvast on kirjeldatav 3d vektoritega(koordinaadid, kiirus, kiirendus, valguse langemisnurk, värvid, etc) ning kõige ressursinõudlikumad tehted viiakse valdavalt läbi videokaardi poolt(valgustus, modelite animeerimine, peegeldused jm )

Vektorprotsessor on prose mille andmeühikuteks on vektorid mis tavaliselt koosnevad neljast reaalarvust ning enamus käske on SIMD või MIMD *tüüpi(Multiple Instruction Multiple Data). Üks käsk kasutab tavaliselt sisendina kaks vektorit ning väljund tuleb kolmandasse vektorisse. Iga vektori arvuga tehakse üks ja sama tehe. Tavalises proses kus ei kasutata vektor-prose laadset asja (mmx, sse, sse2, sse3, 3dnow, altivec etc.) peaks iga vektorissse kuuluva arvu jaoks eraldi välja kutsuma oma käsu.

*)MIMD
kas keegi asjatundjam inimene teab mõnd käsustikku ja/või käsku mis on MIMD tüüpi? Olen sellest mõistest lugenud kuid pole veel siiani
Näiteks kui meil on kaks vektorit V1 ja V2 ning me tahame need liita ning vastuse paigutada vektorisse V3 siis vektorproses käiks see umbes nii:

Kõik vektorid koosnevad neljast reaalarvust

laeme V1 registrisse 1
laeme V2 registrisse 2
kutsume välja käsu mis liidab registrid 1 ja 2 ning paigutab tulemuse registrisse 3
kirjutame registri 3 sisu vektrorisse V3

Tava proses käiks asi nii:

Vx.y näitab vektor x'i y'ndat elementi

laeme V1.1 registrisse 1
laeme V2.1 registrisse 2
kutsume välja käsu mis liidab registrid 1 ja 2 ning paigutab tulemuse registrisse 3
kirjutabme register 3 sisu vektor 3.1'e
(korda veel kolm korda)

Ühesõnaga tavaproses võtaks sama toimingu tegemine vähemalt 4x rohkem aega kuna käske kutsutakse 4x rohkem välja. Andmehulgad on mälemal juhul samad kuid esimesel juhul on need kolme monoliitse tükina mis laetakse mällu ühe korraga, teisel juhul laetakse igat osa eraldi.


Vektorprose võimsus avaldub siis kui programm suudab talle ette pidevalt sööta vektoriaalseid tehteid. Tavalisi tingimuslauseid tõenäoliselt seal teha ei saa. Ühed võimsaimad vektorprosed paiknevad videokaartides ning tegelevad shaderite jooksutamisega. Teoreetiline GF6800U pixelshaderite koguvõimsus on umbes 50-70GFlops'i, Celli iga SPU'l 32Gflops'i. Tõenäoliselt aga praktikas ei saavuta kubki sellist kiirust kuna programmid ei ole võimelised neid kumbagit pidevalt andmetega söötma.


hetkel levivad kuuldused et Apple võib hakata huvi tundma Celli põhistest masinatest:
http://www.totalvideogames.com/pages/articles/index.php?game_id=&article_id=7216

[A-Circus.]

friigid

[Magic]

[ozy]

mis muutuseid cell tehnoloogia praeguses pc arhitektuuris kaasa toob. on midagi üldse üle võtta, või leiutatakse päris uus jalgratas.

[Ho Ho]

Sisuliselt on sarnased tehnoloogiad kasutuses ka tänapäevastes prosedes (mmx, sse) kuid neid kasutatakse programmides suht harva. Cellis on põhirõhk just taoliste asjade kasutamises.

Cell väga sarnane multicore prosedega kuid siiski veidi erinev:
tava multicores on kaks identset proset, cellis üks peamine Power5-moodi(mac'i prose) ning 8 spetsiaalset vektorproset.

Lisaks sellele on cellis enamus andmevahetus kiirusi pea suurusjärgu võrra suuremad kui tava pc'des

[ozy]

minu mõte rohkem selles suunas, et cellile üle minnes piisaks teoorias! ainult mobo ja prose vahetusest.

[stepzter]

[Ho Ho]

Karta on et prose ja mobo vahetusest üksi on vähe. Ernevus Celli ja PC vahel on umbes sama mis sõiduauto ja rekka vahel.

Celli PPU on 100% ühiulduv PowePC käsustikuga. Vähemalt sedasi oli kirjas ühes ülevaates mille link peaks siin kusagil olema. Võin küll puusse panna kuid kas staatilisest planurist ei räägitud mitte SPU'de juures? Ehk keegi viitaks kätte kus see koht on kus öeldi et see ka PPU kohta käis

[Desmond5]

[Ho Ho]

nime poolest on jah samad jupid kuid reaalselt on kasvõi näiteks juba videokaardid väga erinevad ja ei sobi omavahel vahetamiseks PC ja maci peal. Teine probleem on selles et kui Cell suudab prose ja muude väljundseadmete vahel andmeid igas suunas kokku liigutada kiirusega ~100G/s siis PC parimatel mobodel on see alla 10G. See oleks märksa hullem kui panna high-end masinasse miski ropult aeglane mälu

[Desmond5]

Tegelikult PC ja Maci videokaardi vahe on minimaalne, pigem lausa poliitiline (turustamine). Enamus PC videokaarte pidavad suhteliselt kerge vaevaga saama Mac-ile sobivaks muuta (jootekolviga). Pudelikaelaks jäämine on küll jah juba suurem probleem ...

[stepzter]

[londiste]

mingid väga kahtlased hype jutud liiguvad netis igal pool. teema algust lugedes hakkasid mõned stepzeri poolt ära mainitud asjad peas liigutama.

aga noh, elame-näeme.

[Ho Ho]

[stepzter]

[Cooler(-10)]

Kui jutt juba vahepeal siin PS3 peale nihkus seoses cell kiipidega, siis minu arvamus kogu sellest konsoolindusest on järgmine: olgu see mängukonsool nii uus ja võimas kui tahes, paari aastaga on ta sul ikka kusagil kapinurgas ning 2 aastat tagasi 8000 eeq eest soetatud mänguasi on kiviajast ja üle 1000 eeq ei taha sult keegi seda ära osta. Aga kuidas see jutt nüüd väikelastele segeks teha, et ei ole mõtet osta PS3 või Xkarp2 selle pärast et sellel on exklusiivne starwars: the ultimate sith laser revenge ja arvutile ei tule seda mitte kunagi. Kogu see mängu konsoolide äri kahjulik arvuti mängudele. EA saab oma raha ps2 mängude pealt ja ostab arvutimängu virmasi nii kohe kui mõni veel tekib ja eduka mänguga akkama saab. Tulemus: Ka see viimane virma osteti ära ja rohkem neid ei tule. Arvutid muutuvad üha võimsamaks kuid ei ole enam mängu, mis kasutaks kasvõi 1% pc võimsusest (see on jälle tänu amd vs. intel ja ati vs. nVidia võidu tillipikendamisest.) Mina aga ei osta elusees konsooli, sest ei soovi toetada Sonyt ega microsofti sigatsemise eest.
Sony and Microsoft! Please stop manufacturing things just for getting some easy money from kids and dumb people. EA! pane ennast põlema!!!
Sorry OT ja läbustamise pärast.

[486]

[Cooler(-10)]

Kiirendada küll aga kuidas on lood sellega kui leitakse jälle mingi uus süsteem tegemaks mänge veel ilusama väljanägemisega? Raudvaralisi käsustikke cellide juurde ladumisega ei saavuta (käsustike all mõtlen siis midagi sellist nagu sse6, cinefx8, mmx4, dx 2k10 (veits utoopilised näited aga põhimõtte pärast)) Mingid raudvaralised käsustikud peavad ju ka nendel cellidel olema. Ja iseasi kui palju neid siis ikka laduda saab sinna juurde? 4? 10? 1000?