Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
autor |
|
Kaniyodrift
HV kasutaja

liitunud: 03.10.2003
|
07.02.2005 23:42:33
Cell superprose: 64bit, alates 4GHz, multi-core, multi-OS |
|
|
link :: Cell Processor Unveiled
IBM, Sony ja Toshiba avavad lõpuks suu
link :: Rambus in Cell
Rambus XDR - tulevikumälu Cell'ile
link :: Cell has split personality
Gamespot tehnilisemalt
pilt imeprosest:
viimati muutis Kaniyodrift 08.02.2005 00:28:38, muudetud 1 kord |
|
Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
tagasi üles |
|
 |
Alpine
HV veteran
liitunud: 27.01.2003
|
07.02.2005 23:56:10
|
|
|
AMD ka ju varsti 4000+ valmis:) ja ma vaatasin tükk aega ja siimaani tundub mulle et pildil on tikutops ja 3 märkmenõela
|
|
Kommentaarid: 121 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
5 :: |
4 :: |
90 |
|
tagasi üles |
|
 |
Magic
HV Guru

liitunud: 28.12.2001
|
08.02.2005 01:02:50
|
|
|
tahaks juba asja jõudlust näha
andmed küll ilusad, aga eks näis
|
|
Kommentaarid: 234 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
200 |
|
tagasi üles |
|
 |
incognito
Kreisi kasutaja

liitunud: 19.02.2004
|
08.02.2005 02:18:50
|
|
|
suht sõhker potentsiaal
|
|
Kommentaarid: 62 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
56 |
|
tagasi üles |
|
 |
olc
HV Guru

liitunud: 28.11.2001
|
08.02.2005 02:23:44
|
|
|
see jupstykk pidada PS3 sisse minema, mis ilmub selle aasta lõpus myyki
|
|
Kommentaarid: 137 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
125 |
|
tagasi üles |
|
 |
Magic
HV Guru

liitunud: 28.12.2001
|
08.02.2005 08:25:00
|
|
|
see küll ei käi otseselt siia teemasse, aga kas keegi teab, mis videokas tuleb PS3-le... nvidia, aga mis seeria põhjal?
|
|
Kommentaarid: 234 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
200 |
|
tagasi üles |
|
 |
Winterwind
One

liitunud: 19.05.2002

|
08.02.2005 10:51:59
|
|
|
Magic kirjutas: |
see küll ei käi otseselt siia teemasse, aga kas keegi teab, mis videokas tuleb PS3-le... nvidia, aga mis seeria põhjal? |
nv47 ja xbox-ile tuleb ka cell prose ja r500 baasil video
ma usun, et need m6lemad s6idavad arvutitest yle 8)
|
|
Kommentaarid: 1009 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
1 :: |
728 |
|
tagasi üles |
|
 |
Kaniyodrift
HV kasutaja

liitunud: 03.10.2003
|
08.02.2005 12:07:28
|
|
|
Winterwind kirjutas: |
Magic kirjutas: |
see küll ei käi otseselt siia teemasse, aga kas keegi teab, mis videokas tuleb PS3-le... nvidia, aga mis seeria põhjal? |
nv47 ja xbox-ile tuleb ka cell prose ja r500 baasil video
ma usun, et need m6lemad s6idavad arvutitest yle 8) |
Cell kindlasti XB2'te ei lähe - sinna pidi hoopis kõlakate järgi minema Apple Power Mac'i jooksutav IBM PowerPC prose, mille kohta Steve Jobs eelmine aasta sarkastilisi muigeid meediasse saatis.
Nvidia jutu järgi ei tule järgmisse pleikarisse mingi tavaline järgmise põlvkonna core vaid mingi eriti custom variant eriti paljude vidinatega mis spetsiaalselt disainitud Cell'i jaoks ja mis kasutab samuti ülikiiret Rambus XDR mälu - see pole mingis mõttes nn tavaline graafikakaart vaid miski eri kiip mille Nvidia koos Sonyga välja aretas ja mida Sony tootma hakkab.
Muide, järgmise Nintendo masina prose loojaks on kuuldu järgi samuti IBM ja graafikakiibi loojaks XB2'le sarnaselt samuti ATi.
Järgmise põlvkonna konsoolid peaks Blu-ray filmidega sarnaselt omama vaikimisi HD resot 1920x1080@60fps Progressive (1080p) - madalamaid resosi 720p ja 1080i kindlasti.
Meil EL'is peaks HDTV buum alles paari aasta pärast lahti minema... praeguste telkudega (va. 1366x768 PDPd ja LCDd) mingeid HDTV resosi ei näe ja peab enamasti tavaresoga leppima.
viimati muutis Kaniyodrift 08.02.2005 16:51:26, muudetud 1 kord |
|
Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
tagasi üles |
|
 |
kriimsilm
HV kasutaja

liitunud: 19.05.2002
|
08.02.2005 12:28:01
|
|
|
huvitav kas sellele ps3-le mingi dvi/vga pesa ka tehakse, vaevalt see mingi suur probleem oleks nvidiale.
|
|
Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
12 |
|
tagasi üles |
|
 |
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees

liitunud: 27.01.2003
|
08.02.2005 12:41:28
|
|
|
kriimsilm kirjutas: |
huvitav kas sellele ps3-le mingi dvi/vga pesa ka tehakse, vaevalt see mingi suur probleem oleks nvidiale. |
ei usu eriti, lastaks müüki nagunii mingi ametlik adapter, mis hingehinda maksab
3rd parity saab nagu ikke kopikate eest
_________________ 17/1/2023, Scart: "Selle sajandi senise möödunud aja üks suuremaid skandaale on hetkel lahti rullumas..."
6/4/2025, RFK Jr: "The most effective way to prevent the spread of measles is the MMR vaccines." |
|
Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
tagasi üles |
|
 |
villimar
HV vaatleja

liitunud: 24.10.2002
|
08.02.2005 12:51:02
|
|
|
see on ilmselt üks juhtlauseid:
On-chip hardware in support of security system for intellectual property protection.
|
|
Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
tagasi üles |
|
 |
stepzter
HV veteran

liitunud: 11.11.2001
|
08.02.2005 13:44:14
|
|
|
Päris huvitav protsessor see Cell ja päris huvitav platvorm on välja pakutud PS3 jaoks. Niipalju kui infi liikvel olen näinud tundub cell sisaldavat üht 2 threadiga SMT'ga in-order (staatilise plaanuriga) PowerPC tuuma 512kB L2 cachega ja 8't äärmiselt lihtsat in-order SIMD tuuma, igaühel 256kB lokaalset mälu (mitte vahemälu). Selle põhjal on alust arvata, et ilma korraliku tarkvaraplatvormita kukub see protsessor haledalt läbi. Esiteks, kuna tegu on staatilise plaanuriga protsessoritega on esiteks vaja väga väga häid kompilaatoreid, teiseks püsipunkt kood jookseb nii või naa üsna ebaeffektiivselt (viimane Intel x86 protsessor staatilise plaanuriga oli Pentium MMX). Lisaks on veel lust sellega, et SIMD protsessorite lokaalne mälu ei ole vahemälu vaid otse adresseeritav. See tähendab, et programmeerija peab jagama töö juppideks eraldi protsessoritele, seejuures arvestades, et erinevatelt protsessoritelt samu andmeid kasutada on keeruline/aeglane. Peale selle peab sinna lokaalsesse mällu andmete liigutamisega tegelema programmeerija.
Ühesõnaga võib öelda, et Celli programmeerimine saab kergelt öeldes "huvitav" olema. Ilmselt läheb paar aastat aega, enne kui programmeerijad õpivad selle protsessori võimalusi mingil arvestataval määral ära kasutama.
PS3 graafikakiibi kohta niipalju, et seal võidakse vabalt kasutada hoopis teistsugust ülesehitust kui PC puhul, kuna, eeldusel et mu andmed õiged on, on Cell'i ja GPU vahel rohkem bandwidthi (50GB/s), kui praegustel GPU'del mälubandwidthi on. See võimaldab märksa suuremat koostööd CPU ja GPU vahel senise praktiliselt ühesuunalise suhtlemise asemel.
|
|
Kommentaarid: 26 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
26 |
|
tagasi üles |
|
 |
Kaniyodrift
HV kasutaja

liitunud: 03.10.2003
|
08.02.2005 16:23:17
|
|
|
Tõsi jah et võimas riistvara pole midagi ilma rahuldava tarkvaraplatvormita ja kuigi dev'idele on lubatud piimajõgesid ja pudrumägesid võrreldes eelmise Sony kiibiga (128bit EE) siis on ikkagi juba nurinat kuulda old, eriti mainitakse et mängude tegemine hakkab venima ja võibolla tuleb seetõttu vähem mänge... mis oleks minupoolt tervitatav kuna vb hakatakse siis rohkem pingutama ja kvaliteedi ja kvantiteedi suhe muutub.
Kui siiski tööjaamadesse minev Cell on niivõrd "ettevalmistatud" et lubatult mitut OSi kenasti korraga jooksutab siis vast keegi halama ei hakka - Linuxiga peaks asi lihtne vähemalt olema kuna ei sõltu riistvarast aga kui IBM & Co juba lubadusi tuulde pilluvad siis ehk neil midagi susiseb.
E3'l rõhutati eriti sõnapaari Digital Content Creation mis peaks saama Cell tööjaamade sihtmärgiks kuna Cell eriti just multimeediale optimeeritud.
|
|
Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
tagasi üles |
|
 |
wazaa
HV veteran

liitunud: 13.10.2002
|
08.02.2005 16:57:36
|
|
|
See asi ajab hirmu nahka! Samasugune kivike nagu Terminator 2`es
|
|
Kommentaarid: 53 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
5 :: |
40 |
|
tagasi üles |
|
 |
stepzter
HV veteran

liitunud: 11.11.2001
|
08.02.2005 17:04:23
|
|
|
Kaniyodrift kirjutas: |
Tõsi jah et võimas riistvara pole midagi ilma rahuldava tarkvaraplatvormita ja kuigi dev'idele on lubatud piimajõgesid ja pudrumägesid võrreldes eelmise Sony kiibiga (128bit EE) siis on ikkagi juba nurinat kuulda old, eriti mainitakse et mängude tegemine hakkab venima ja võibolla tuleb seetõttu vähem mänge... mis oleks minupoolt tervitatav kuna vb hakatakse siis rohkem pingutama ja kvaliteedi ja kvantiteedi suhe muutub. |
Eelmise sony kiibi puhul pidid progejad algusaegadel assembleris (ja mitte just kõige mugavamas veel pealekauba) progema, seega pea igasugune tarkvaratugi oleks sellega võrreldes puhas paradiis. Igaljuhul on progejatel nüüd vajadus hakata lõpuks paralleeltöötluse imelist maailma avastama. See on enamustele päris suur paradigma vahetus ja ei saa lihtne olema. Ma kardaks pigem, et kvaliteedi ja kvantiteedi suhe muutub ainult kvantiteedi kahanemise arvelt.
Kaniyodrift kirjutas: |
Kui siiski tööjaamadesse minev Cell on niivõrd "ettevalmistatud" et lubatult mitut OSi kenasti korraga jooksutab siis vast keegi halama ei hakka - Linuxiga peaks asi lihtne vähemalt olema kuna ei sõltu riistvarast aga kui IBM & Co juba lubadusi tuulde pilluvad siis ehk neil midagi susiseb.
|
Linux sõltub vägagi riistvarast. Lihtsalt häkkerid on tänu open-sourcile linuxi tööle ajanud kõige müstilisematel arhitektuuridel. Siiski, pigem on küsimus, mis tarkvara selle OS peal jooksutama hakata, sest ka tarkvara peab arhitektuurile porditud olema. Ega me nostalgia pärast siiamaani x86'te ei kasuta.
Kaniyodrift kirjutas: |
E3'l rõhutati eriti sõnapaari Digital Content Creation mis peaks saama Cell tööjaamade sihtmärgiks kuna Cell eriti just multimeediale optimeeritud. |
Pole ime, et DCC'le rõhuti. 3D renderdamine on üks vähestest asjadest, mille tegemine Celli peal lihtne on.
|
|
Kommentaarid: 26 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
26 |
|
tagasi üles |
|
 |
Kaniyodrift
HV kasutaja

liitunud: 03.10.2003
|
08.02.2005 18:13:23
|
|
|
stepzter kirjutas: |
Linux sõltub vägagi riistvarast. Lihtsalt häkkerid on tänu open-sourcile linuxi tööle ajanud kõige müstilisematel arhitektuuridel. Siiski, pigem on küsimus, mis tarkvara selle OS peal jooksutama hakata, sest ka tarkvara peab arhitektuurile porditud olema. Ega me nostalgia pärast siiamaani x86'te ei kasuta. |
kusjuures tundub et see nagu mingi challenge vormis tegevus kuna pmst porditakse linux pea kõigele mis vähegi elektrooniline ja I/O ning displeiga.
arvan et Unix'i poolel (OS X, Linux) võib asi ladusamalt minna kuna tegemist on IBM'ga ja kindlasti PowerPC instruktsioonid vms riistvaras sees et Cell ka Pauer Mäkki siirdada.
|
|
Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
tagasi üles |
|
 |
Ho Ho
HV Guru

liitunud: 16.02.2002
|
09.02.2005 00:43:33
|
|
|
karta (loe: loota ) on et windows ei tule cellile native-pordina enne kui longhorni mingis hilisemas variandis. Kuna linux juba Power prosel jookseb siis peaks portimine suht-koht lihtsam olema. Iseasi kui palju platformi võimekusest ära tarbitaks.
Olen suht kindel et mingisugune OS jookseb kinniste uste taga juba mõnda aega celli peal. Samuti arvan et tõenäoliselt on tegu mingi modifitseeritud unix/linux'i versiooniga. Vaevalt et tehti ise midagi päris nullist.
Mnjaaa. Kaua läheb kuni mõne korralikuma celli prosega masina (mitte ps3) osta jõuab. Saaks hakata softis raytracingut aretama. Jõudu küll ja veel ning raytracing on justkui paralleeltöötluseks loodud. Kui ps3's saab olema 3 celli ning arvutisse saaks näiteks 4 või 8 siis sellise jõudlusega masinale tehtud korralik raytracing-mootor põrmustaks kõik mida seni näinud oleme (LOTR-film reaalajas ei tohiks väga suur probleem olla kui mällu mahub).
Huvitav mis olukorras on top500.org'i list aasta pärast? Earth simulator (~35TFlops reaalses olukorras) koosnes vist 5120'st spetsiaalselt selle superarvuti jaoks disainitud prosest. Sama teoreetilise võimsuse saavutaks umbes 140 celliga, reaalse jaoks läheks vast 180-250 tarvis.
Ei tea kui täpseks lähevad ilmateated siis kui panna mõnituhat celli ilmaennustusega tegelema?
|
|
Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
tagasi üles |
|
 |
HDTanel
Overclocker

liitunud: 15.12.2002
|
09.02.2005 02:13:13
|
|
|
Hmm kuda seda mini asja jahutatakse???
_________________ Krüpto
Minu Youtube - HDTanel
Minu Instagram - HDTanel |
|
Kommentaarid: 635 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
4 :: |
3 :: |
496 |
|
tagasi üles |
|
 |
stepzter
HV veteran

liitunud: 11.11.2001
|
09.02.2005 12:50:40
|
|
|
Ho Ho kirjutas: |
karta (loe: loota :D) on et windows ei tule cellile native-pordina enne kui longhorni mingis hilisemas variandis. Kuna linux juba Power prosel jookseb siis peaks portimine suht-koht lihtsam olema. Iseasi kui palju platformi võimekusest ära tarbitaks. |
Ei tahaks sulle pettumust valmistada, aga Longhorn juba praegu jookseb Power'i peal. XBox2 teatavasti kasutab Power prosa ja arendajatele on välja jagatud testimismasinad.
Ho Ho kirjutas: |
Mnjaaa. Kaua läheb kuni mõne korralikuma celli prosega masina (mitte ps3) osta jõuab. Saaks hakata softis raytracingut aretama. Jõudu küll ja veel ning raytracing on justkui paralleeltöötluseks loodud. Kui ps3's saab olema 3 celli ning arvutisse saaks näiteks 4 või 8 siis sellise jõudlusega masinale tehtud korralik raytracing-mootor põrmustaks kõik mida seni näinud oleme (LOTR-film reaalajas ei tohiks väga suur probleem olla kui mällu mahub). |
Sellise kvaliteediga renderduse reaalajas tegemiseks on vaja kolm-neli suurusjärku kiiremat proset kui praegused on, Cell on ilus võimas DSP küll, aga nii võimas ta ka ei ole.
Ho Ho kirjutas: |
Huvitav mis olukorras on top500.org'i list aasta pärast? Earth simulator (~35TFlops reaalses olukorras) koosnes vist 5120'st spetsiaalselt selle superarvuti jaoks disainitud prosest. Sama teoreetilise võimsuse saavutaks umbes 140 celliga, reaalse jaoks läheks vast 180-250 tarvis.
|
Ma kardan, et Cell ei saavuta niihead effektiivsust nagu sa arvad. Teoreetilised numbrid on ilusad küll, aga ei maksa unustada, et tegu on äärmiselt lihtsa arhitektuuriga prosaga, mille efektiivsus reaalset koodi jooksutades on enamasti oluliselt madalam kui keerukamatel üldotstarbelistel prosadel. Top500.org on peale selle linpacki alusel koostatud, mis tegeleb suure lineaarvõrrandisüsteemi lahendamisega. Valdav enamus superarvuteid koostatakse märksa keerukamate ülesannete lahendamiseks.
Ühesõnaga Cell ei ole mingi imepill, teoreetilised numbrid on ilusad küll, aga kahjuks elementaarse arhitektuuriga SIMD protsessorid saavutavad sellelähedasi tulemusi ainult elementaarseid numbrinärimise ülesandeid täites.
Ho Ho kirjutas: |
Ei tea kui täpseks lähevad ilmateated siis kui panna mõnituhat celli ilmaennustusega tegelema? |
Ilmateadete täpsus sõltub rohkem mudelitest mida modelleerimiseks kasutatakse. Lisa arvutusvõimsus muidugi halba ei tee.
|
|
Kommentaarid: 26 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
26 |
|
tagasi üles |
|
 |
stepzter
HV veteran

liitunud: 11.11.2001
|
09.02.2005 12:53:09
|
|
|
PlatoonSgtElias kirjutas: |
Hmm kuda seda mini asja jahutatakse??? |
2x suurem kui P4 ja arvatavasti umbes 2x väiksema võimsusega. Ma ei näe erilist probleemi.
|
|
Kommentaarid: 26 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
26 |
|
tagasi üles |
|
 |
Ho Ho
HV Guru

liitunud: 16.02.2002
|
09.02.2005 15:16:38
|
|
|
tsitaat: |
Sellise kvaliteediga renderduse reaalajas tegemiseks on vaja kolm-neli suurusjärku kiiremat proset kui praegused on, Cell on ilus võimas DSP küll, aga nii võimas ta ka ei ole.
|
Nõustun et general-purpourse kiirus pole tal tõenäoliselt midagi märkimisväärset. Samas kui kunagi kauges ja ähmases tulevikus teha spetsiaalselt optimeeritud proged mis kasutaks celli tema piiril siis peaks ühest cellist välja pumpama päris korraliku võimsuse. Samuti peaks mitme celli parallelne tööle rakendamine olema suhteliselt lihtne. Seega, kui probleem skaleerub hästi siis on seda võimalik lihtsalt lahendada suure virna cellidega.
Efektiivsuse saavutamine peaks cellidega olema isegi märksa lihtsam kui teiste superarvutites toimivate süsteemdiega. Ühe celli ja temaga ühendatud mälu kiirus on praktiliselt suurusjärgu võrra suurem kui teistel sarnastel süsteemidel ning välisühendus on võrreldav lauaarvutite cpu<->ram kiirusega.
Ainus asi mis võib hakta probleeme tekitama on see et prose ise ei tegele kuigi palju jooksutava proge optimeeringuga ning jätab selle kompilaatori/progeja ülesandeks. Samas lubab see oskajal oma progesid märksa paremini optimeerida kui ei pea muretsema et prose tema hoolega koostatud loomingu nässu keerab.
Ilmateate kohta niipalju et mina olen nii saanud aru et siiani käib ennustamine viimase aja olukorra võrdlemisega varem esinenud sarnaste olukordadega. Mida rohkem ja täpsemalt saab erinevaid olukordi võrrelda seda täpsem peaks ka ennustus tulema.
[edit]
tsitaat: |
Ei tahaks sulle pettumust valmistada, aga Longhorn juba praegu jookseb Power'i peal. XBox2 teatavasti kasutab Power prosa ja arendajatele on välja jagatud testimismasinad. |
Minu arvamus on tingitud sellest et pisipehmet pole ma veel celli puudutavates uudistes märganud. Vaevalt et M$ oleks jäänud märkimata kui nad juba praegu koostööd teeksid wini portimisel. Samas keegi ei tea mida tulevik tuua võib
|
|
Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
tagasi üles |
|
 |
stepzter
HV veteran

liitunud: 11.11.2001
|
10.02.2005 06:35:51
|
|
|
Ho Ho kirjutas: |
Nõustun et general-purpourse kiirus pole tal tõenäoliselt midagi märkimisväärset. Samas kui kunagi kauges ja ähmases tulevikus teha spetsiaalselt optimeeritud proged mis kasutaks celli tema piiril siis peaks ühest cellist välja pumpama päris korraliku võimsuse. Samuti peaks mitme celli parallelne tööle rakendamine olema suhteliselt lihtne. Seega, kui probleem skaleerub hästi siis on seda võimalik lihtsalt lahendada suure virna cellidega. |
Häda ongi selles, et ülesannete klass, mis ei ole paralleeliseeritavad on üsna suur. Vahepeal on natukene infi juurde ilmunud power tuuma arhitektuuri kohta. Sarnase arhitektuuriga EV5'e tulemusi ekstrapoleerides on näha, et 4GHz cell single-thread püsikoma aplikatsioonide kiirus peaks üldjoontes olema sarnane 2GHz P4'le, kuid kõikuma tugevalt siia-sinna sõltuvalt algoritmist. Arvunärimise algoritmid kiiremad, keeruliste andmestruktuuridega aeglasemad.
Ho Ho kirjutas: |
Efektiivsuse saavutamine peaks cellidega olema isegi märksa lihtsam kui teiste superarvutites toimivate süsteemdiega. Ühe celli ja temaga ühendatud mälu kiirus on praktiliselt suurusjärgu võrra suurem kui teistel sarnastel süsteemidel ning välisühendus on võrreldav lauaarvutite cpu<->ram kiirusega. |
Mälu ribalaius ei puutu eriti effektiivsuse valdkonda, praktikas on asi pigem nii, et ribalaius paneb piiri ette, millest kiiremini ei ole lihtsalt võimalik joosta. I/O ribalaius on muideks märgatavalt üle isegi gpu<->ram kiirusest, mis nagu ma juba eelnevalt mainisin, võimaldab teha mõningad päris huvitavaid lahendusi.
Ho Ho kirjutas: |
Ainus asi mis võib hakta probleeme tekitama on see et prose ise ei tegele kuigi palju jooksutava proge optimeeringuga ning jätab selle kompilaatori/progeja ülesandeks. Samas lubab see oskajal oma progesid märksa paremini optimeerida kui ei pea muretsema et prose tema hoolega koostatud loomingu nässu keerab.
|
Out-of-order täitmine ei keera optimeeringut nässu, kasutatakse käsutäitmise auke, mis masinkoodi sisseehitatud järjestikulisuse tõttu jääks muidu kasutamata. L1 vahemälu möödalasu puhul saab OoO protsessor tulemust oodates jätkata järgmiste käskude täitmist vajadusel saates L2'st/mälust lugemiseks järgmised käsud. In-order prosa puhul peab ootama ära eelmise tulemuse, enne kui protsessor jätkata saab. Tõsi, kasutades mehhanismi, mis lubab laade ja andmete kasutamise käskude vahel asuvaid käske täita, õnnestub seda probleemi natukene vähendada. Sellegi poolest peavad kompilaator ja progeja praktiliselt kõik mälu poole pöördumised ära tuunima, et jõudlus täiesti nullilähedaseks ei muutuks ja isegi siis ei ole võimalik kompileerimise ajal sättida koodi ringi niimoodi, et programmi järgnevusest tingituid ebavajalikke seisakuid ei tekiks (vs. andmejärgenvusest tekkivad vajalikud seisakud: c = d + e, a = b + c).
Muideks, Linux Torvaldsi kommentaar Cell'i programmeerimise kohta: "It looks like the SPU's are going to be a bitch to program, which would tend to imply that the only way to actually get people to use them initially is kind of as a "AltiVec on steroids, and complex as hell" setup."
Ho Ho kirjutas: |
Ilmateate kohta niipalju et mina olen nii saanud aru et siiani käib ennustamine viimase aja olukorra võrdlemisega varem esinenud sarnaste olukordadega. Mida rohkem ja täpsemalt saab erinevaid olukordi võrrelda seda täpsem peaks ka ennustus tulema.
|
Ei saa aru, mida sa olukordade võrdlemise all silmas pead, aga see, mida vähemalt lühi kuni keskmise aja ennustuste tegemiseks kasutatakse on õhumasside liikumise simuleerimine (vähemalt tsiviliseeritud maailmas, EMHI tundub rohkem kohvipaksu kasutavat, lisada veel sobivad veapiirid ja ongi -15 - +20 vahelduva pilvisusega, võimalikud sademed ennustus iga päev). Suurem arvutusjõudlus võimaldab ruumilises mõttes täpsemalt simuleerida, mis aga ei pruugi üldse tähendada ilmaennustuse õigsuse mõttes täpsemalt. Eeldades algoritmide O(n) skaleeruvust annab 10x rohkem jõudu 30km täpsusega ilma asemel 10km täpsusega ilma.
|
|
Kommentaarid: 26 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
26 |
|
tagasi üles |
|
 |
Ho Ho
HV Guru

liitunud: 16.02.2002
|
11.02.2005 02:21:55
|
|
|
Ehk keegi valgustaks mind ning tooks välja mingi loetelu probleemidest mida on võimatu paralleelselt töödelda. Ei suuda ise ühtegi sellist välja mõelda mida mingi väega ei saaks jagada. Isegi mängude AI on võimalik suht lihtsalt jagada mitmeks eraldiseisvaks osaks.
Kui keegi ikka väga tahab on kõik võimalik. Kes oleks uskunud et p4 3G suudav ilusti vedada unreal 2004'ja täielikult softwares(pixomatic)? Seda muidugi mingil määral vähendatud efektide ning alandatud resoga kuid siiski. Sisuliselt simuleeriti DirectX 7 graafikakaarti softis. Ajakirjas DrDobbs oli selle mootori tegemisest kolm väga pikka artiklit mis kirjeldasid üsna põhjalikult milliseid optimeeringuid seal kasutati. Osadeks oli näiteks self modifying code, iga viimase kui saada oleva registri korraga kasutamine(k.a stack pointerit hoidev) ning spetsiaalne test-proge mis võrdles omavahel miljoneid eri rasterdus viise. Kui nendele meestele anda üks Cell siis pole HL2 täis graafikal softis jooksutamine eriline probleem.
Celli kogu võimsust on raske kasutada kuid ega tänapäeva prosedega väga palju parem ole. On vähe progesid mis kasutavad saada olevaid SIMD instruktsioone. Cell aga sunnib seda tegema kui tahetakse masina potentsiaali ära kasutada. Samuti peaks teoreetiliselt olema multiproceesing Cellil veidi lihtsam kuna selle jaoks on välja töödatud mingi veidi erinev programmeerimise viis (software cells).
Mingit automaatset kõikide progede kiiruse kümne kuni saja kordset kiiruse kasvu Cell loomulikult koheselt kaasa ei too kuid kui progejad õpivad kõiki selle võimalusi ära kasutama sis usun et asjal on väga suur potentsiaal võrreldes suvalise praegu saada oleva arhitektuuri ja prosega
|
|
Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
tagasi üles |
|
 |
High-Q
HV Guru

liitunud: 11.11.2001
|
14.02.2005 00:29:23
|
|
|
mind teeb rahutuks üks liigutus.
Nimelt, kõik me teame, et Suur Sinine ehk IBM on arvutusmaailmas suur-suur kala. mitte ainult selles arvutis, mis paljudel laua peal on, vaid arvutustehnikas üleüldse.
Mida tegi IBM sügisel? Müüs oma terve PC majanduse hiinlaste Lenovole maha.
Mida tegi IBM ps3-mega seoses? Lõi Sony ja Toshibaga käed.
huvitav, kui IBM võttis nii suure ja riskantse liigutuse, siis võib selles näha üsna suurt ohtu PC bisnisele. Pole kahtlust arvatagi, et IBM oskab turul püsida ja võidelda ja valesid samme ta ei tee. Kindlasti kohe ei hakka Big Blue ainult chipmakeriks ehk tehaseks, vaid võtab kogu CELL developmendis kõvasti osa.
on üsna selge, et kui suur firma müüb oma "osa" maha, siis on see vaid kahel põhjusel:
1) see "osa" toob suurt kahjumit
2) see "osa" veel kahjumit ei too, kuid firma arvates võib peagi tuua ja on parim aeg maha parseldada.
ja nüüd kui arvesdata, et kampa löödi põmst PC lähima konkurendiga, siis mingi iva peab selles olema. Ma kipun arvama, et praegu on keiss number 2 ehk IBM teadis asja ja müüs hea raha eest PC bisnise hiinlastele maha, teades, et mõne aja pärast tuleb tükk tegu, et "osa" hästi müüa saaks.
kui edasi arutada, siis stepzteri sõnade järgi on cell eelkõige hea lihtsas arvutuses ja 3d renderduses.
transpordi märksõnad: GPS-id, automaatjuhtimissüsteemid, transpordi signaalissüsteemid, lennusüsteemid. PC on selles praegu üsna toppama jäänud, äkki teeb CELL midagi revolutsioonilist.
|
|
Kommentaarid: 107 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
0 :: |
97 |
|
tagasi üles |
|
 |
stepzter
HV veteran

liitunud: 11.11.2001
|
14.02.2005 06:19:03
|
|
|
High-Q kirjutas: |
on üsna selge, et kui suur firma müüb oma "osa" maha, siis on see vaid kahel põhjusel:
1) see "osa" toob suurt kahjumit
2) see "osa" veel kahjumit ei too, kuid firma arvates võib peagi tuua ja on parim aeg maha parseldada.
|
3) firma otsustab, et vastav haru ei kuulu nende tuumkompetentsi ja müüb maha.
IBM on juba pikka aega tegelenud enda transformeerimisega konsultatsiooni ja tarkvara firmaks. Ilmselt ei sobinud madalate marginaalidega PC'de komplekteerimise tööstus nende plaanidesse.
High-Q kirjutas: |
kui edasi arutada, siis stepzteri sõnade järgi on cell eelkõige hea lihtsas arvutuses ja 3d renderduses.
transpordi märksõnad: GPS-id, automaatjuhtimissüsteemid, transpordi signaalissüsteemid, lennusüsteemid. :roll: PC on selles praegu üsna toppama jäänud, äkki teeb CELL midagi revolutsioonilist. |
Need loetletud märksõnad ei vaja mitte ükski sellist arvutusvõimsust, mida CELL pakub. Seal on vaja pigem odavaid, töökindlaid ja energiaeffektiivseid protsessoreid. Cell'i potentsiaalsed turunishid väljaspool mängukonsoole tunduvad olevat põhiliselt HPC (high-performance computing ehk teaduslikud arvutused) ja 3D tööjaamad.
|
|
Kommentaarid: 26 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
26 |
|
tagasi üles |
|
 |
|