praegune kellaaeg 21.04.2026 14:48:42
|
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| Kas pooldad valitsuse energiapoliitikat ja kõrgeid energia hindasid? |
| Jah, tingimusteta! |
|
8% |
[ 6 ] |
| Pigem jah |
|
8% |
[ 6 ] |
| Pigem ei |
|
16% |
[ 12 ] |
| Kindlasti mitte! |
|
67% |
[ 49 ] |
|
| hääli kokku : 73 |
|
| autor |
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
19.04.2026 11:52:35
|
|
|
| bugbrake kirjutas: |
| Etz, no tegelikult on ikka vahet kas kohe piiri ääres või näiteks lääne Eestis. Sinna niisama juba kiviga ei viska ja on vähemalt mingisugune eelhoiatus aeg ja risk et üle võetakse ka väiksem. Selge on et kohe piiriäärde ehitada on risk tunduvalt suurem. |
Ca 20 miljardit + kohalike nõusolek on vaja, et mingigi arvestatav tootmine lääne-eestisse rajada. Selle hinna sees on põhivõrgu ja 330kV alajaamade ehitus, uued kontrollsüsteemid ja liinikoridoride õiguste seadmine, jaotusvõrgu ühenduspunktid, 110kV liinid jnejne. See ei tähenda, et ida-virust põhivõrk kaob, see on lisaks olemasolevale ja lisakulutus/-kohustus olemasoleva töökorras hoidmiseks. Paberinurgaarvutus annab kusagil 2x suurema võrgutasu peale esmast investeeringut.
Lääne-eesti jaoks on eelhoiatus mõned minutit lisaks, sellega ei tee suurt midagi kui just iga alajaama ja tootmise juurde mitut õhukaitse üksust koos vajaliku rauaga ei paiguta.
_________________ Elektri hind koos tasudega |
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
 |
bugbrake
HV kasutaja
liitunud: 10.12.2006
|
19.04.2026 12:36:01
|
|
|
Siis võiksime Ämari lennubaasi ka kinni panna, sest nagunii pole mitte midagi teha. Meie võimekus on ainult mõned minutid üle Eesti
Tuleb värav lahti lükata ja püss põõsasse visata, sest et ....
_________________ Alati teadke, et kuulujutte mõtlevad välja vihkajad, levitavad lollid, aga usuvad idioodid. |
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Etz
HV Guru

liitunud: 27.01.2005
|
|
| Kommentaarid: 236 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
196 |
|
| tagasi üles |
|
 |
etk
HV kasutaja

liitunud: 10.10.2006
|
19.04.2026 19:24:50
|
|
|
Vahelduseks asjalik uuring, mis järjekordselt kinnitab, et taastuvenergia põhine lahendus on soodsaim: https://www.pv-magazine.com/2026/04/17/new-metric-shows-renewables-are-53-cheaper-than-nuclear-power/
Võeti siis (kindlasti siinsete kirujate suureks rõõmuks) luubi alla lisaks elektri enda tootmisele kogu süsteemi kulu. Antud juhul küll Taani näitel aga suuresti üle kantav ka mujale.
| tsitaat: |
| In a future climate-neutral integrated system, which is the paper’s central comparison, nuclear’s SLCOE is approximately €100/MWh. The least-cost mix of offshore wind and PV reaches about €46/MWh. Offshore wind alone also reaches about €46/MWh. Onshore wind reaches about €106/MWh, while solar reaches about €178/MWh as a standalone technology. Its cost falls sharply when combined with wind in the least-cost portfolio. |
Kenasti joonistub välja, et kombinatsioon erinevatest energiaallikatest tagab soodsaima tulemuse. Ning kuigi tuumajaam võib olla soodne, siis selle kõrval päike+tuul (koos salvestusega) on ikkagi poole soodsam.
| ref kirjutas: |
Ca 20 miljardit + kohalike nõusolek on vaja, et mingigi arvestatav tootmine lääne-eestisse rajada. Selle hinna sees on põhivõrgu ja 330kV alajaamade ehitus, uued kontrollsüsteemid ja liinikoridoride õiguste seadmine, jaotusvõrgu ühenduspunktid, 110kV liinid jnejne. See ei tähenda, et ida-virust põhivõrk kaob, see on lisaks olemasolevale ja lisakulutus/-kohustus olemasoleva töökorras hoidmiseks. Paberinurgaarvutus annab kusagil 2x suurema võrgutasu peale esmast investeeringut.
Lääne-eesti jaoks on eelhoiatus mõned minutit lisaks, sellega ei tee suurt midagi kui just iga alajaama ja tootmise juurde mitut õhukaitse üksust koos vajaliku rauaga ei paiguta. |
Jälle ilmuvad mingit õhust võetud jaburad numbrid. Juba nagu tüüpiline populistist poliitik, kes lehvitab hirmuäratavate loosungitega.
Torkima hakata, siis ilmselt tuleb välja, et tegelikult on number hoopis järgneva mitme kümnendi arengukava kogumaksumus ja reaalsuses mahub üldise igaaastase hinnainflatsiooni ja tarbimisekasvust tuleneva käibe kasvu sisse ära.... (Julgelt viita allikatele kui olen väga eksiteel)
Julgeoleku aspektist käib siin ka parajalt idiootlik jauramine.
Ilmselgelt on piirile lähemal olevat asja kergem rünnata. Nii laiema relvasüsteemide valiku tõttu kui ka lihtsa asjaolu tõttu, et kuigi me võime näha neid meie suunas liikuvaid õhuobjekte, siis enne sõjaseisukorda välisriigi õhuruumis me neid alla lasta ei saa seega ka lisa minut lennuaega tagab meile reaalse võimaluse mingit kaitset rakendada. Ja kui juba on sõjaseisukord, siis Ukraina näide demonstreerib kenasti, et kui me just ei suru vaenlast 100km jagu nende enda territooriumil taganema, jääb kõik praeguse piiri lähedane halli tsooni kus mitte miski tööstus aktiivselt töötada ei saa, sest droonid ründavad koguaeg kõike ja kõiki.
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
 |
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
20.04.2026 08:19:40
|
|
|
etk, olemasolevad kulutused (need ei kao kuhugi) - https://elering.ee/sites/default/files/public/elekter/elektris%C3%BCsteem/Eesti%20elektriu%CC%88lekandevo%CC%83rgu%20arengukava%202025-2034.pdf Kulutused ei kätke endas uute kinnistute ja liinikoridoride rajamist - selle suurusjärgud, uue võrgu ja infra rajamisel, tulevad RB ja Nursipalu projektidest.
Põhivõrgu kaart - https://elering.ee/sites/default/files/public/eleringist/Elering_elektriv6rgukaart_EST_veeb_2025.png.
Tootmise lääne-eestisse viimine eeldab 3-4 330kV alajaama rajamist (sarnased ülesanded nagu Püssil, Rakveres ja Balti/Viru piirkonnas). Olemasolevad alajaamad jäävad kuna Püssis ja Virus on sünkroonkompensaatorid - nende liigutamine pole otstarbekas. 110kV alajaamad ja liinid sõltuvad juba konkreetsetest tootmistest.
Kogu taolise mahu tootmise viimine geograafiliselt teise asukohta eeldab aastakümneid ehitustegevust - olemasolevast traadist ei lükka sellises mahus energiat läbi. Keskmine poliitik ja fanaatik kipub seda ignoreerima... nt Risti PEJ jaoks on ehitatud 330kV alajaama pea 3 aastat ning selle rajamise eelduseks oli uue 330kV liini rajamine ja rekonstrueerimine üle mitme aasta millega kaasnes, nagu ikka, hunnik vaidlusi mille kaudseid kulusid ei taha keegi projekti osana kajastada (aga olid olemas). Kohalikele lubati eritingimustel elektrienergiat lõpuks.
_________________ Elektri hind koos tasudega |
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Dogbert
HV Guru

liitunud: 03.05.2004

|
20.04.2026 09:46:32
|
|
|
| ref kirjutas: |
etk, olemasolevad kulutused (need ei kao kuhugi) - https://elering.ee/sites/default/files/public/elekter/elektris%C3%BCsteem/Eesti%20elektriu%CC%88lekandevo%CC%83rgu%20arengukava%202025-2034.pdf Kulutused ei kätke endas uute kinnistute ja liinikoridoride rajamist - selle suurusjärgud, uue võrgu ja infra rajamisel, tulevad RB ja Nursipalu projektidest.
Põhivõrgu kaart - https://elering.ee/sites/default/files/public/eleringist/Elering_elektriv6rgukaart_EST_veeb_2025.png.
Tootmise lääne-eestisse viimine eeldab 3-4 330kV alajaama rajamist (sarnased ülesanded nagu Püssil, Rakveres ja Balti/Viru piirkonnas). Olemasolevad alajaamad jäävad kuna Püssis ja Virus on sünkroonkompensaatorid - nende liigutamine pole otstarbekas. 110kV alajaamad ja liinid sõltuvad juba konkreetsetest tootmistest.
Kogu taolise mahu tootmise viimine geograafiliselt teise asukohta eeldab aastakümneid ehitustegevust - olemasolevast traadist ei lükka sellises mahus energiat läbi. Keskmine poliitik ja fanaatik kipub seda ignoreerima... nt Risti PEJ jaoks on ehitatud 330kV alajaama pea 3 aastat ning selle rajamise eelduseks oli uue 330kV liini rajamine ja rekonstrueerimine üle mitme aasta millega kaasnes, nagu ikka, hunnik vaidlusi mille kaudseid kulusid ei taha keegi projekti osana kajastada (aga olid olemas). Kohalikele lubati eritingimustel elektrienergiat lõpuks. |
Tundub et lisaks rajati kiirkorras ja väljaspool järjekorda nn viimase miili valguskaabli võrk Risti aleviku elamutele. Kusagil mujal Läänemaal pole viimasele miilile isegi planeerigut.
_________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus. |
|
| Kommentaarid: 33 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
32 |
|
| tagasi üles |
|
 |
bugbrake
HV kasutaja
liitunud: 10.12.2006
|
20.04.2026 10:14:42
|
|
|
Etz, kui sa irooniast/sarkasimist jne.aru ei saa ja tõemeeli usud ka veel siis, ei no jah ...
Vabandan OT pärast. Võib vabalt kustutamisele minna.
_________________ Alati teadke, et kuulujutte mõtlevad välja vihkajad, levitavad lollid, aga usuvad idioodid. |
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Tanel
HV Guru

liitunud: 01.10.2001

|
|
| Kommentaarid: 463 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
5 :: |
7 :: |
360 |
|
| tagasi üles |
|
 |
anubis
HV Guru

liitunud: 08.06.2002
|
21.04.2026 10:16:59
|
|
|
https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120443356/terje-talv-arvi-hamburg-eksitab-energiateemadel-avalikkust-kas-tema-ettepanek-on-kahjustada-majandust
| tsitaat: |
Eesti on sellest rongist maha jäämas. Kui vaid kümme aastat tagasi olime eksportija rollis, siis nüüd impordime pea 40% elektrienergiast. Toona olime näiteks maismaatuule arendamises Leedu ja Soomega sarnasel stardipositsioonil, kuid nüüd on Leedus püsti üle 2 GW ja Soomes üle 8 GW maismaatuulevõimsust, Eestis on vaid 700 MW ehk kolm korda vähem kui Leedus ja üle kümne korra vähem kui Soomes. Lähiaastatel lisandumist ei paista.
Niisiis, olukord, mida Hamburg nimetab sobivaks, on tegelikult Eestile kriitiline.
Otsustamatus on viinud olukorrani, kus investeeringud ja töökohad liiguvad naaberriikidesse ja meie vaatame seda lihtsalt pealt. Samuti on energiadefitsiit julgeolekuoht: kriisiolukorras, mil import võib katkeda, riskime sellega, et jääme lihtsalt elektrita. Riik, mis ei tooda ise piisavalt energiat, sõltub alati kellegi teise otsustest.
|
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Tanel
HV Guru

liitunud: 01.10.2001

|
21.04.2026 11:17:37
|
|
|
Täiesti loogikavaba jutt
| tsitaat: |
| Energiasüsteemi efektiivsust ei hinnata aga ühe kuu, vaid mitmeaastase statistika põhjal. |
Kui võrk kokku kukub või elekter koos kõikide tasudega ülikallis on, näitabki see süsteemi üldist ebaefektiivsust.
| tsitaat: |
| Kas tõesti soovime aastaringselt sellist elektrihinda nagu meil jaanuaris ja veebruaris oli? Kas Hamburgi ettepanek ongi kahjustada majanduse konkurentsivõimet ja inimeste toimetulekut? |
Täiesti dilentantlik ja äraspidine loogika
| tsitaat: |
| Tuul ja päike alandavad keskmist tootmiskulu ning vähendavad kütusesõltuvust; juhitavad jaamad, salvestus ja ühendused tasakaalustavad kõikumisi. See on mudel, millele toetuvad ka Soome ja Rootsi – riigid, kus tuuleenergia osakaal on kiiresti kasvanud ja elektrihind on Euroopa madalamate seas. |
Ei sõnagi sellest, et Rootsi-Soome efektiivsuse aluseks on juhitav tuuma- ja hüdroenergia
| tsitaat: |
| Samuti tähendab ainuüksi juhitavatele võimsustele toetumine ka seda, et kogu süsteemi hind sõltub volatiilse hinnaga importkütustest – olgu selleks gaas või tulevikus tuumakütus. |
Vastuseks on kodumaine põlevkivi, mida kasutame kuni tuumajaama käikulaskmiseni.
Kokkuvõttes täiesti mõttetu järjekordne kliimatibina heietus.
Loomulikult tuugenite esindaja lobistab tuuleenergiat ja maksumaksja raha.
_________________ HV-s ID-kaardiga autentimine
Hinnavaatlus.ee - leia parim hind!
HV valuutakursid |
|
| Kommentaarid: 463 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
5 :: |
7 :: |
360 |
|
| tagasi üles |
|
 |
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
21.04.2026 11:50:12
|
|
|
| anubis kirjutas: |
https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120443356/terje-talv-arvi-hamburg-eksitab-energiateemadel-avalikkust-kas-tema-ettepanek-on-kahjustada-majandust
| tsitaat: |
Eesti on sellest rongist maha jäämas. Kui vaid kümme aastat tagasi olime eksportija rollis, siis nüüd impordime pea 40% elektrienergiast. Toona olime näiteks maismaatuule arendamises Leedu ja Soomega sarnasel stardipositsioonil, kuid nüüd on Leedus püsti üle 2 GW ja Soomes üle 8 GW maismaatuulevõimsust, Eestis on vaid 700 MW ehk kolm korda vähem kui Leedus ja üle kümne korra vähem kui Soomes. Lähiaastatel lisandumist ei paista.
Niisiis, olukord, mida Hamburg nimetab sobivaks, on tegelikult Eestile kriitiline.
Otsustamatus on viinud olukorrani, kus investeeringud ja töökohad liiguvad naaberriikidesse ja meie vaatame seda lihtsalt pealt. Samuti on energiadefitsiit julgeolekuoht: kriisiolukorras, mil import võib katkeda, riskime sellega, et jääme lihtsalt elektrita. Riik, mis ei tooda ise piisavalt energiat, sõltub alati kellegi teise otsustest.
|
|
See peaks olema sisuturunduse sildiga...
Aga konkreetselt numbritest - täna on ennustatav tuule toodang maksimaalselt 20MW koguvõimsuse peale, päike toodab ~600-700MW juures terve päeva (kui päike paistab). Tarbimisprognoos oli gramm alla 900MW maksimaalselt, päeva pealne tegelikkus on kusagil 100MW madalam. Turu määravad ülekandevõimsused nii Soomest meile kui meilt Lätti. Soome-Eesti on 1016MW peal täna ja Eesti-Läti 900MW. Tootmise-tarbimise ~100MW vahe tuleb Soomest. Tuule mõju tootmisele on sisuliselt olematu alates eilsest ning Klaipeda parkide pealelõunane toodang ei mahu liinidest meie poole (Lätlased teevad sisuliselt omale transiiti) ning Leedukatel on peamine tootmine tuulest (nende õhtu on meist ~3x kallim aga see tuleb viimase tootja tõttu).
Kui ennustusmudelile anda 400-500MW tuult kunstlikult lisaks (sõrve tuuleolude juurde, seal on täna pealelõunast 12+ m/s) ei muutu sellest mitte midagi - tõenäosus, et see turule pääseb on olematu tänases päikesetootmisest küllastunud turul. Samad põhimõtted on läbivad kuniks päikest on - tuul ei mõjuta sisuliselt midagi. Kui kõik välisühendused maha võtta on meil päev ikkagi kaetud, hind läheks ~50 euro jagu üles õhtusel ajal... Kui vaid Eesti-Soome link on maas (maht 0MW) siis näeksime 500+ hindu (aga see on väga hinnanguline - Läti mõjutab rohkem ja ma ei ole veel jõudnud kogu seda piirkonda mudeldada).
Eelneva põhjal ütleks, et väide, et meil pole täna tootmist on eksitav - meil on konkurentsi mittesobiv tootmine ja tuule lisamine ei muuda seda olukorda mitte mingi nurga alt, pole vahet kas tuul maismaale või merele, suure osa aastast on see ebaoluline faktor. Hinna peamine mõjutaja on tegelikult viimased 50-100MW turul - kui see tuleb gaasist siis tänase hinna juures (~40 EUR/MWh) siis saab hind jääda kuhugi 80 EUR/MWh juurde, kui põlevkivist näeme tõenäoliselt 500+ hinda (kuna katel vaja kuumaks ajada, gaas on paindlikum ja põlevkivil on suuremad omakulud kui gaasil, CO2 hind on suhteliselt konstantne aga kõrge). Korrektne väide on jah see, et me impordime selmet, et eksportida aga tänaste saadaolevate võimsuste lõikes ei mahu exportimiseks midagi turule (vaba võimsust pole kusagil, Soome tuleb enamjaolt odava pakkumisega peale, Leedukad teiselt poolt, sest neil pole nt Poola piisavalt laia toru, et midagi müüa)...
Kui tahta rohkem toota ja eksportida on eelkõige vaja jämedat toru aga too jäme toru vajab inertsi jaoks kiirelt reageerivat tootmist (sest kui sajad megavatid ülekannet kiirelt turult kaob on vaja väga kiirelt reageerida) mida pole ei tuul ega päike või antud kaablid jääksid vaid ühesuunaliseks (ekspordiks) ning ringiga tagasi doteerimise ja küsimuse juures, et kes selle lõbu kinni maksab kuna reaalselt ei ole mingit mõtet nt tuuleparki kuhugi Hiiumaa kanti ehitada, et müüa põhjamaadesse, lihtsam ja kuluefektiivsem juba kuhugi Rootsi rannikule minna.
_________________ Elektri hind koos tasudega |
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
 |
bladerunner
HV Guru
liitunud: 17.01.2002
|
21.04.2026 12:48:27
|
|
|
Ehk puhtalt pragmaatiliselt võttes, siis kõige odavam el. hind tuleks kui ise toota ja samas lasta Venemaal sagedust hoida?
_________________ Experience is what you get when you don't get what you want. |
|
| Kommentaarid: 169 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
 |
anubis
HV Guru

liitunud: 08.06.2002
|
21.04.2026 13:12:34
|
|
|
Mitu korda meil võrk kokku on kukkunud kui põlevkivijaamad külili on kõige külmemal ajal kui nende toodanguga 100% on arvestatud?
Ahjaa, toetuseta taastuv (kõrgete hindade korral 0 toetust toodangule) ja ühendused hoiavad võrku üleval. Ups.
Maksumaksja taob põlevkivijaamal kinni ehituse 100% ja siis maksab 60 miljonit toetust aastas (sõltumata sellest, kas toodangut vajalikul hetkel saab v mitte) ja siis sööb lisaks ka katkioleku ajal kõrged turuhinnad.
Nii palju võitmist.
Onuheinod ja märsilohistajad koostöös tapavad erarahastusega taastuvprojekte kus investeering on tervenisti väline, vähempakkumisel saavad toetust kitsas hinnapõhjas, nulliga ei saa midagi ja kõrge hinnaga sama. Miks blokeerivad? Sest see kitsa vahemiku kulu on "suur" ja lisaks mingid erinevad ajup**retused mis sotsiaalmeedia kajakambrites kõlavad.
Edit:
| anubis kirjutas: |
https://www.facebook.com/share/p/1byVjTpoJ7/
| tsitaat: |
Mis aga oli muidugi huvitav oli Priit Sibula kommentaar, et jah tulevikus on ehk mõistlikum kasutada gaasi ja seejuures võib-olla on ka soov kellelgi venemaa gaasi kasutada, mis tema arvates oleks täiesti majanduslikult loogiline. Niiet Isamaa arvates oleks majanduslikult väga mõistlik venemaa gaasi kasutada. Hiljem ta küll putkis vastu, et poliitiliselt see muidugi poleks ok, aga seda ta oma algses avalduses ei arvanud, see pigem tekkis siis kui ma sellele huvitavale kaasusele tähelepanu pöörasin.
|
Ehk et jah, see mida teiste süüks aetakse on lihtsalt omal peas keerlev plaan. |
Kuidas seda kommenteerid @tanel?
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
 |
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
21.04.2026 13:34:22
|
|
|
| bladerunner kirjutas: |
Ehk puhtalt pragmaatiliselt võttes, siis kõige odavam el. hind tuleks kui ise toota ja samas lasta Venemaal sagedust hoida?  |
See pole päris nii must-valge. Kui saaks ainult ja eranditult keskenduda tehnilisele poolele ning tänasele NordPooli reeglistikule siis jah - BRELLi sagedusalas oleks elu lihtsam ja oluliselt odavam.
Aga. Venemaa sageduse hoidmise tegelik hind on kordades nüansirohkem arvestades nende geopoliitikat ja muud BS-i, ehk, et nö. letihind võib ju odav olla aga kaudsete "tasudega" maksame kordades rohkem kui täna.
Tuul/päike ei sobi inertsi/sageduse hoidmiseks. (Keemiline) Salvestus aitab lühiajaliselt aga tänane reaalsus on see, et gaas tuleb. Loodetavasti siiski gaasiturbiinid ja mitte gaas soojusjaamana nagu praegune plaan.
_________________ Elektri hind koos tasudega |
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
 |
|
| lisa lemmikuks |
|
|
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|