[DVDRW]

Kõik räägivad 30k. Võib vabalt juhtuda, et see korraks 60k jäigi põhjaks jättes kõik pika ninaga. Ise mõtlen 65k juurest allapoole hakkaks DCA-ima. Müük kui ATH-st ülevalpool. Ehk investeering aastateks. Arvestadagi, et seda raha enam ei ole ja mitte iga liikumise peale ahastusse minna.
Veel kindlam muidugi SP500 mis kõik palju hullemadki kriisid jms edukalt üle elanud. Sinna DCA-da kui 10% tipust all vms.

[BA79]

vigurvänt, Sõltub sellest, kui suurt volatiilsust oled nõus taluma. Mul endal on krüptoportfelli väärtus praegu ca 87.25€ . On langenud ka alla 70€ aga olen näinud ka 90€ . Seejuures, kõige rohkem kõigub BTC.
Aga- Tavavaluuta hoiustega on see teema, et selleks, et see ära tasuks, peab suurema summa korraga panema (mul pole 4000 vaba raha kuskilt võtta ja kui oleks siis see raha ilmselt läheks millegi praktilise ostmiseks). Raha pead hoidma hoiusel kokkulepitud perioodil ilma välja võtmata muidu intressi ei saa. Kui vahepeal valuuta devalveerub või tõuseb inflatsioon, pole sellest kasu, sest see mõni protsent ei tasu ära. Kui googeldada, siis selle järgi pangad annavad keskmiselt 2% määratud tähtajaks. Naeruväärne intress, mis väikeste summadega on lihtsalt mõttetu. Nt minimaalne summa 100€ ja 10-ks aastaks, pole väga pointi. Isegi 1000€ hoiustada pole mõtet. Krüptoga võib aga vabalt nädalaga saada +7% ja enamgi kasvu. Seejuures pole piiranguid kui tahad nt mõne muu krüpto vastu vahetada (Samas kasu saades tuleb deklareerida). Hetkel on BTC konto mul ca 10€'ga plussis. Tundub muidugi naljakas, et ma sellistest summadest räägin, aga ma ka alles alustasin kogumisega (kolmandat kuud kogun) ja teadlikult tegin valiku, et kogun väikeste summadega sest suurelt kõrvale panna finantsiliselt lihtsalt pole võimalik. Kogutud krüptot praegu rahas välja ei võta sest see läheb maksu alla ja selline "kogumine" on ebaefektiivne- samahästi võib mingi pangakaardita arve avada ja sinna raha vedelema koguda, aga seda ma ka ei taha sest inflatsioon sööb selle ära.

Kõige vähem kõigub nt tokeniseeritud kuld. Tether Gold või Paxos Gold nt. Need on püsivalt 4000€ ümber (tagatud reaalse 1 untsi kulla väärtusega) ja kõikumine (+/-) paari protsendi ulatuses. Kuigi suurt kiiresti ei teeni, on võimalik siiski suurema summa hoiustamisel väärtus fikseerida st et isegi kui nt euro devalveerub, aga kulla hind tõuseb, siis väärtus rahas säilib või isegi tõuseb. Seejuures tasub meeles pidada, et krüptosse saab investeerida väikeste summadega. Ei ole miinimumi, kuigi jah, viieka kaupa kõrvale panna pole ka mõttekas sest teenustasu võib ise olla alates 0.20€ kuni 3-4€. Siiani on mul portfelli väärtus langenud, mitte rohkem kui 8% seejuures olen teenustasu ulatuses alati tagasi saanud. Seega mina ise olen otsustanud et jätkan tokeniseeritud kulla ja BTC ostmisega sest see annab pikaajaliselt võimaluse säilitada portfelli väärtust ja seda riskivabalt, sest pole vaja reaalset kulda osta ega hoiustada (reaalse kulla ostmisega on alati olemas risk sattuda nt varguse või röövi ohvriks) või siis saad hoopis võltsitud kullaplaadi.
Krüptopettused on ka muidugi suur teema. Ise sain samuti petta aga kahju ainult 10€. Kooliraha õppetund on see, et krüptovara lepingu aadress ja tokeni ehtsus tuleb üle kontrollida stiilis 9 korda mõõda, ükskord lõika (eesti vanasõna). Vastasel juhul kui aadress on vale, saad 0-väärtusega tokeneid, mida edasi müüa ei saa aga raha läinud. Seepärast peabki ettevaatlikult investeerima, nt teed testi 5-10€-ga. Igasuguseid nn rämpskoine (sh*tcoine) pole mõtet osta. Tokenil võiks olla mingi reaalne väärtus. Kui ühe ühiku väärtus on alla 1000€, pole eriti pointi koguda. Paljud neist on isegi mingi 1€ väärtusega ja samuti USDT (ehk tokeniseeritud dollar) on mõttetud, sest dollari väärtus kukub ja mingit võitu sellega ei saa, ainult teenustasu võrra jääd vaesemaks.
Kui testostuga saadud tokenid osutuvad võltsitud tokeniteks millel pole reaalset väärtust siis seda rohkem ära puutu, ignoreeri seda.

[DVDRW]

[BA79]

DVDRW,
Mu lähitutvusringkonnas on juhtunud, et igasugu krüptovaraplatvormidel on tünga saadud ja ma ise sain ka Coinbasest tünga (ERC base võrgus olid võltsitud tokenid ehtsa tokeni nimega).
Ma olen nõus natuke rohkem maksma. Hetkel olen jäänud Krakeni peale pidama. KYC protsess läks ladusalt ja tehinguid pole kinni peetud. Isegi esmase ostu sain tehtud koheselt.
Kraken võimaldab osta läbi SEPA ülekande ehk otse netipangast. Sealt edasi kannan oma külma rahakotti (Trezor Safe3). Ma tean, et iga korduv ülekanne tähendab teenustasu, aga meelerahu on minu jaoks tähtsam kui see euro.
Kui kannan nt 20€ edasi ja reaalselt saan mingi 18.50 vms, siis olen nõus seda 1.50€ loovutama, peaasi, et mu vara Self-custody ehk enesehoolduses ja pole riski, et krüptovaraplatvorm kontot külmutades mind varast ilma jätab.
Seda on tehtud ja eriti nende puhul, kes suuri summasid liigutavad või kes teevad ebatavalise "mustriga" ülekandeid defi ja web3 võrkudes olevatele aadressitele. Või siis lõpetab platvorm tegevuse sest läheb pankrotti või on maksukelmuse või regulatsioonidele mittevastavuse tõttu korrakaitseorganite poolt maha võetud. Kui nt Krakeniga midagi juhtub, teen konto kuskile mujale ja põhimõtteliselt null kaotust. Praegu mul on Krakenis mingi 0.40€ raha. Poogen kui selle summaga konto külmutataks.
Trezor Suitega saab ka tehinguid teha, aga seal teenustasud tsipa kõrgemad kui Krakenis. Kraken tahab saada 0.20 pangamakse korral, aga edasi kandes peab juba maksma vastavalt võrgukoormusele transaktsiooni kinnitamise eest.

[OPollo]

[BA79]

No, ma ei tea. Kaotada 0.40€ vs 4000€ on ikka vahe. Loomulikult, kui nii võtta, et kes sente ei korja, see eurot ei saa, aga ma arvan, et see pole minu mure, kui keegi kaotab nelja või viiekohalise summa. Peaasi, et ma ise ei kaota sellist summat.

Kelmid lähevad ka selle peale välja, et kui 1000-lt õnnestub 10€ välja petta on puhas tulu 10000€.
Samas üksikindiviidi jaoks pole tegelikult see (10€) suur kaotus, kui vigadest õpib ja teist korda sama viga ei korda.
Lihtsam on lasta külmutada nt 0.40€ kui kaotada näiteks 5€ teadmisega, et annetus mille tegid, läks vasakule ja annetuse tegelik saaja ei saanud sellest midagi.
Seepärast ma mitte kuhugi ei annetagi, et abi lihtsalt ei jõua sinna kuhu peaks ja siis on ka selline s*tamaik suus, et lolliks tehti mind ja ülejäänuid kümneid tuhandeid annetajaid.

[vigurvänt]

BA79, krüpto puhul olen valmis volatiilsust taluma ainult siis, kui hind liigub üles Kunagised kaotused õnnemängudes, sh hullamine margin kontoga krüptoturul, on mind selles osas vist liiga tundlikuks muutnud. Hoiuseintressidega olen krüptohävingu kuhjaga tagasi teeninud, aga ikkagi ei tahaks koinijatele veel midagi juurde anda, vaid hoopis vana "võla" sisse nõuda
Olen toimetanud ainult Binances. Mõned aastad tagasi, kui hakkasin krüptoga tegelema, siis käis raha liigutamine LHV panga ja Coinbase vahendusel, kui õigesti mäletan. Nüüd on asi palju lihtsam. Pangaülekanne maksab Binances 1 €. Vanasti oli BNB kasutamine tehingutasudeks soodsam kui muud variandid, nüüd on ilmselt sama lugu. 1k € väärtuses BTC ostmine maksis 0.00125011 BNB (0.6512 €) ja müümine 0.00137361 BNB (0.7155 €).
Aga eks ma veel vaatan, mis edasi teen. Kindlam ja rahulikum on jätkata samas vaimus järjekindlalt rahakogumist, nagu viimased paarkümmend aastat teinud olen. Mõni kuu ei õnnestu eriti midagi kõrvale panna, aga vahel läheb mitu kuud järjest paremini ja nii saavadki väikestest summadest lõpuks suured summad. Enda põhipanga poolt pakutavaid lihtsaid võimalusi kasutades olen hakanud viimastel aastatel vaikselt tegelema ka mikroinvesteerimise jms igakuiselt ehk siis DCA. Mis hoiuseintressidesse puutub, siis nt Bigbank pakub arvelduskontol oleva raha eest 2 % ja kui oled valmis 3 tööpäeva kannatama, siis säästuhoiuse intress on 2,3 %. Tähtajalistel hoiustel on väheke kõrgemad intressid, aga piirangud on liiga suured.
Pullipärast liitusin eelmise nädala alguses ka Äripäeva investeerimismänguga. Hetkel on 380. koht 7919 mängija hulgas, aga sellest on vähe kasu, sest auhindu saavad vaid parimad.

[BA79]

vigurvänt, OK saan aru. Paraku BTC ei saa minna ainult üles. Asi on selles, et BTC omandamiseks on reaalset raha vaja, aga samas BTC pole ka üldlevinud maksevahend, et BTC'des koguda on keeruline kui finantsid on piiratud.
Kui nt valitsus koos Eesti Pangaga kooskõlastades otsustab näiteks, et BTC on võrdväärselt euroga kehtiv siseriiklik maksevahend ja palgad, pensionid jne kõik saaks BTC'des siis oleks lihtsam ja poleks mingit probleemi (palka võib BTC's saada, aga vaja tulumaksu maksta selle pealt).
Ent praeguse seisuga on nii, et krüpto omandamiseks peab fiat's sissemakse tegema, aga fiat vaja veel ka tavaelus toimetulekuks.
Ja kuna praegune majandus ja üldine globaalmajanduslik pilt on äärmiselt ebastabiilne, siis inimesed lihtsalt annavad survele järele ja müüvad krüpto maha.
Suur pakkumine viib hinna alla ja nii ongi, BTC kukub. Teised (sh ka mina) näevad sellises hinnalanguses või nagu ingliskeelses krüptomaailmas seda nimetatakse- dip'i võimalusena osta odavalt krüptot lootuses, et see tõuseb ja siis mingis kõrgpunktis müüvad maha. Samas ma arvan, et mina müüma ei hakka isegi, kui väärtus tõuseb. Ma usun, et varem või hiljem hakatakse
BTC'des rohkem arveldama sest USD ei maksa midagi aga arveldada vaja ja suure tõenäosusega BTC roll selles osas tõuseb- Fiati ei asenda aga on hea alternatiiv.
Selleks ajaks ei pruugi tavavaluutal üldse mingit väärtust olla aga siis on hilja omale krüptot muretsema hakata-siit minu järeldus ja otsus, et tulevikuks peab ette valmistuma juba täna. Vaadakem või mis pensionifondide ja aktsiaturgudega toimub. Samasugune suur Ameerika mägede sõit ja nii mõnelgi juhul tumepunaselt ja valusa põntsuga põhja. Ma oma II samba võtsin välja ja maksin kodulaenu jäägi lõpuni kinni.
Meil vedas, sest see sattus ajale mil hind hakkas jõudsalt üles kerima ja 200€ oli nagu maast leitud vaba raha toimetulekuks. Enam ma 2. sammast ei jõua koguda. Seepärast läksin krüpto peale välja.