[kaabakas]

Pole seal midagi vaja vahetada. Kui sul on tuhandete kaupa gpusid, sul on täiesti savi kui mõni neist läbi läheb. Maapealseski andmekeskuses keegi ei hüppa kruvikeeraja järele, kui midagi ära sureb. Oodatakse, kuni piisavalt tööd on kogunenud, et kohale minna mõtet on.

On tehtud ka väikeseid veealuseid andmekeskusi merekonteineritesse. Asja iva on selles, et jahutus, mis muidu andmekeskuse elektriarvest poole võib võtta, on mere põhjas tasuta käes. Konteiner ehitatakse valmis, uputatakse ära, ja keegi seal kunagi midagi vahetama ei hakka. Kui ühel hetkel töö ühik elektriühiku kohta enam ära ei tasu, tõstetakse välja ja läheb lammarisse.

Jahutus on ka põhjus, miks andmekeskused kosmoses ilmselt Eloni ketamiiniviirastustest kaugemale ei jõua. Kogu jahutus maa peal töötab põhimõttel, et üleliigne soojus hajutatakse atmosfääri või veekokku. Kosmoses kumbagi saada ei ole, ja soojuskiirguse efektiivsus konvektsiooniga võrreldes on mõttetult väike.

Üks B200 ai gpu võtab 1000W elektrit. Selle jahutamiseks on kosmoses vaja 3-10 ruutmeetrit radiaatoripinda, kaaluga kuni 120 kilo. Päikesepaneelid, ütleme tubli 30% efektiivsusega, toodavad kosmoses ruutmeetri kohta 400W elektrit ja 900W soojust. Nii et lisaks paneeli enda ja tema mehhanismide massile on vaja üles viia veel 100+kg radikat. Korruta nüüd läbi korraliku osavaruteguriga, et nõnda suurt sihtmärki paratamatult tabavad meteoorid poolel andmekeskusel pilti taskusse ei paneks, ja üsna kiiresti tuleb välja, et kilo sisulist tööd tegeva massi kohta on sul kaasas pool tonni infrastruktuuri.

Falcon 9 viib päiksesünkroonsele orbiidile ehk 25 tonni, nii et umbes 50 gpu jagu massi. SpaceX omahind selle jaoks on kuskil $20M. Ütleme et teeme väikese 1000 gpu suuruse ürituse, 400 miljonit dollarit. Maapealsed andmekeskused on praegu suurusjärgus 100k gpud, selle üles viimine oleks siis nii 40 miljardit. Falcon Heavy, kui saab käima, tõstab üles ütleme kolm korda rohkem, ja maksab umbes kolmandiku rohkem, nii et 18 miljardit... Parem, aga mitte midagi roosilist.

Maapealne 100k gpu andmekeskus maksab valmiskujul umbes 5 miljardit, sama asi kosmoses odavam kindlasti ei ole. Nii et kogu projekti maksumus nii 5 korda rokem kui maa peal, ja seda kõike ainult selleks, et ei peaks maa peal endale ise elektrijaama ehitama. Seda tingimustes, kus siiamaani toodavad ka kõige paremini maksvad kliendid kõikidele ai ettevõtetele ainult kahjumit. Jeah... usun siis, kui ise näen.

[mina634]

Jah, vaakumi probleem. Aga ta tahab infrapuna või radiatsiooniga seda soojust kosmosesse viia. Ilmselt paar 5 aastat on selle arendus hetkel takistuseks..

[kaabakas]

Täpselt sellest ma rääkisingi. Tehniline lahendus, millega infrapunase radiatsiooni abil soojusest vabaned, on vana hea radiaator. Tuhandeid aastaid vana tehnoloogia, arendada pole suurt midagi seal. Kosmoses omad trikid sellel on, sul on vaja kiirata aga mitte neelata, aga see on läbi mängitud juba.

[Dogbert]

[salusoft]

Hetkel suht põnevad hinnad:



Peaksin vist hakkama oma Telia lepingut üle vaatama...

[Dev Grex]

See soodushind on ainult esimesed kolm kuud.

[indrpo]

Mõtlen kriisiolukorrale, Starlink on ülim backup ühendus aga seni on maakaabel kindla kiirusega lahendus. Igasugune õhulahendus on samas lihtsamini manipuleeritav kui kaabel.

Samas on kohti kus polegi muud lahendust kui 5G kuni Starlink.
Vabandan, aga hinda seekord ei arvesta. On see 10-20-30€ pole muude kulude juures oluline.

[Leinö]

[a22t]

Mul aastase kohutusega näitab apist et nüüd Residental, up to 350+Mbps ja 40.32 eurot kuutasu. Kuhugi mingit emaili ei ole tulnud, sama lugu oli siis kui 60 pealt 50 peale hind langes. Ma rahul.

[Leinö]

Jees, suppordi grok ütles jah, et selle aastase lepingu pärast on asi limiteeritud.. peab septembrini ootama

[Dogbert]

[Tauri.]

[Leinö]

https://www.err.ee/1609988064/starlink-on-asunud-satelliitside-soodustustega-eesti-turgu-vallutama

[Dogbert]

[RCC]

jah, ministeerium, telia ja teised humoristid. isegi kui enefit kuhugi selle võimekuse tekitas, tuleb sealt pikk joru, miks ikkagi netti tuppa ei saa, enamasti ei vastatagi midagi. sama on kõik need telisa2hed kes ise sentimeetritki tegelikkuses ei ehita, aga pane muinasjutte kirjutama. hetkel ongi starlink ainus võimalus mingitki netti saada, mis tõsi kaablit ikka ei asenda

[Tomorrow]

See Eesti riigi suhtumine on kah koomiline. Satelliidipõhist netti riiklikult ei toetata, aga samas igaüks mõistab, et iga üksiku hooneni valgukaablit keegi kunagi viima ei hakka. Kui seal just miljonär ei ela kes seda omale lubada saab.
Ühtlasi jutt, et kuna EU on kehtestanud 1Gbps soovituse 2030 aastaks, siis satelliitinternet seda saavutada ei suuda?
Pealegi miks on vaja igasse kohta viia miinimum 1Gbps? Seda pole igale poole vaja. Pealegi kes selle eest maksma hakkab?
Selle hind on meil küll poole võrra langenud alates väljatulekust, aga pole veel piisavalt odav, et kõik seda võtaks, isegi kui võimalus oleks.

Näiteks NASA on saavutanud Artemis missioonide ja laseri põhise lahendusega 600Mbit/s+ kiirused ja isegi kuu juurest 240Mbit/s.
Kui see või sarnane tehnoloogia kommertskasutusse jõuab (sest praegune nõuab pmst selge taeva all olevaid vastuvõtjaid) on vägagi võimalik pakkuda LEO satelliitidelt 1Gbps kiiruseid.

See 5G katvuse jutt paneb muigama. Kõik teavad, et katvusest on vähe kasu kui see on õhtuti täis ja sõltub ka ilmast ja see 97% katvuse jutt on pigem muigama panev.
Õige lahendus on kihiline infra mis kooneb valguskaablist, 5G'st ja LEO satelliitidest. Vastavalt asukohale siis üks neist, või kombineeritud lahendus.

[LkeTelekom]

Poolas on FWA riiklikult juba toetatud. Eesti veel ei julge seda teha. Ei ole ainult Starlink ja 5G üle õhu lahendused. Erinevalt Starlinkist suudame meie LKE Telekomis ka läbi metsa kiire ûhenduse lükata.

[RCC]

jah, aga teie turuosa on 5%? lisaks on teenus kallim, pluss seadmed. optika puhul on aga tavaline aastakümneid kehtiv standard. L2 switch

[indrpo]

Eestis oli toetusmeede alguses ka FWAle, inimesed said Huawei 4G termoseid 300€ toetusmeetme eest mis läks sideoperaatorile, seda kasutasid vist Tele2 ja Elisa. Tänaseks on need praktiliselt utiil kuna tehnoloogia uueneb nii kiiresti ja vajadused samuti.
1G on pandud nüüd ilmselt teadlikult, et see on ilmselt optika ja kestab rohkem kui 5 aastat ja saab veel seadmete vahetusega tulevikus ka rohkem. Optika ise vast 30 aastaga ära ei lagune.
Ja toetusi vaadates, võibolla ongi mõistlik seda mitte päris igasse metsamajja taguda.
Kes on metsamajas saab täna ise sobiva õhulahenduse leida ja pole see nüüd nii kallis, et ei saaks seda oma kuludega lahendada.

[Dogbert]

[indrpo]

Eks sa võid neid palle õhku visata aga suures pildis on jutt vales teemas.
vaata avalikke kaarte niipalju kui leiad, elasa ja op vaba fiibri võrgu kohta, mõõda sentimeetriga üe ja muidugi kiru riiki ja naabrit kes sai ja sina ei saanud.
Minuteada on suures osas tegemist ikka EU rahadega mitte maksumaksja rahadega aga no jah, lõpuks üks raha kõik.
Eesmärk on ühine, kõik ei saa metsamajja ühistransporti, veetrassi, kanalit või isegi elektrit...

kaeva vanad fiibriteemad ülesse.

Täna võiks ju öelda, et kellel seda fiibrit üldse vaja ja võibolla riik lõpetabki selle pulli ära. starlink rõdule võibolla ei istu, aga kuidagi ikka saab.

[Dogbert]

Ei ole siin need naabrid ka sittagi saanud. Nagu ma ütlesin, Läänemaa on tühi, kui Enefiti kaarti vaatad. Mingi ime on Ristile Enefiti õhukaablid toonud, ei tea kas selle tuulepargi rajamisega seoses on mett peale määritud kohalikele?