Avaleht
uus teema   vasta Hinnavaatlus »  Andmeside ja kõnelevi »  SpaceX Starlink satelliit-internet märgi kõik teemad loetuks
märgi mitteloetuks
vaata eelmist teemat :: vaata järgmist teemat
mine lehele eelmine  1, 2, 3 ... 29, 30, 31
Hinnavaatlus :: Foorum :: Uudised :: Ärifoorumid :: HV F1 ennustusvõistlus :: Pangalink :: Telekavad :: HV toote otsing
autor
sõnum Saada viide sõbrale.  :: Teata moderaatorile teata moderaatorile
otsing:  
kaabakas
HV veteran
kaabakas

liitunud: 01.04.2002



Autoriseeritud ID-kaardiga
sõnum 04.04.2026 14:50:31 vasta tsitaadiga

Pole seal midagi vaja vahetada. Kui sul on tuhandete kaupa gpusid, sul on täiesti savi kui mõni neist läbi läheb. Maapealseski andmekeskuses keegi ei hüppa kruvikeeraja järele, kui midagi ära sureb. Oodatakse, kuni piisavalt tööd on kogunenud, et kohale minna mõtet on.

On tehtud ka väikeseid veealuseid andmekeskusi merekonteineritesse. Asja iva on selles, et jahutus, mis muidu andmekeskuse elektriarvest poole võib võtta, on mere põhjas tasuta käes. Konteiner ehitatakse valmis, uputatakse ära, ja keegi seal kunagi midagi vahetama ei hakka. Kui ühel hetkel töö ühik elektriühiku kohta enam ära ei tasu, tõstetakse välja ja läheb lammarisse.

Jahutus on ka põhjus, miks andmekeskused kosmoses ilmselt Eloni ketamiiniviirastustest kaugemale ei jõua. Kogu jahutus maa peal töötab põhimõttel, et üleliigne soojus hajutatakse atmosfääri või veekokku. Kosmoses kumbagi saada ei ole, ja soojuskiirguse efektiivsus konvektsiooniga võrreldes on mõttetult väike.

Üks B200 ai gpu võtab 1000W elektrit. Selle jahutamiseks on kosmoses vaja 3-10 ruutmeetrit radiaatoripinda, kaaluga kuni 120 kilo. Päikesepaneelid, ütleme tubli 30% efektiivsusega, toodavad kosmoses ruutmeetri kohta 400W elektrit ja 900W soojust. Nii et lisaks paneeli enda ja tema mehhanismide massile on vaja üles viia veel 100+kg radikat. Korruta nüüd läbi korraliku osavaruteguriga, et nõnda suurt sihtmärki paratamatult tabavad meteoorid poolel andmekeskusel pilti taskusse ei paneks, ja üsna kiiresti tuleb välja, et kilo sisulist tööd tegeva massi kohta on sul kaasas pool tonni infrastruktuuri.

Falcon 9 viib päiksesünkroonsele orbiidile ehk 25 tonni, nii et umbes 50 gpu jagu massi. SpaceX omahind selle jaoks on kuskil $20M. Ütleme et teeme väikese 1000 gpu suuruse ürituse, 400 miljonit dollarit. Maapealsed andmekeskused on praegu suurusjärgus 100k gpud, selle üles viimine oleks siis nii 40 miljardit. Falcon Heavy, kui saab käima, tõstab üles ütleme kolm korda rohkem, ja maksab umbes kolmandiku rohkem, nii et 18 miljardit... Parem, aga mitte midagi roosilist.

Maapealne 100k gpu andmekeskus maksab valmiskujul umbes 5 miljardit, sama asi kosmoses odavam kindlasti ei ole. Nii et kogu projekti maksumus nii 5 korda rokem kui maa peal, ja seda kõike ainult selleks, et ei peaks maa peal endale ise elektrijaama ehitama. Seda tingimustes, kus siiamaani toodavad ka kõige paremini maksvad kliendid kõikidele ai ettevõtetele ainult kahjumit. Jeah... usun siis, kui ise näen.

_________________
Mida Ott ei õpi, seda Egon ei tea.
Kommentaarid: 106 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 2 :: 96
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
mina634
Kreisi kasutaja
mina634

liitunud: 10.11.2023




sõnum 04.04.2026 14:58:37 vasta tsitaadiga

Jah, vaakumi probleem. Aga ta tahab infrapuna või radiatsiooniga seda soojust kosmosesse viia. Ilmselt paar 5 aastat on selle arendus hetkel takistuseks..
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum mine selle kasutaja kodulehele
kaabakas
HV veteran
kaabakas

liitunud: 01.04.2002



Autoriseeritud ID-kaardiga
sõnum 04.04.2026 16:18:21 vasta tsitaadiga

Täpselt sellest ma rääkisingi. Tehniline lahendus, millega infrapunase radiatsiooni abil soojusest vabaned, on vana hea radiaator. Tuhandeid aastaid vana tehnoloogia, arendada pole suurt midagi seal. Kosmoses omad trikid sellel on, sul on vaja kiirata aga mitte neelata, aga see on läbi mängitud juba.
_________________
Mida Ott ei õpi, seda Egon ei tea.
Kommentaarid: 106 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 2 :: 96
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Dogbert
HV Guru
Dogbert

liitunud: 03.05.2004



Autoriseeritud ID-kaardiga
sõnum 04.04.2026 19:58:04 vasta tsitaadiga

kaabakas kirjutas:
Atmosfääri õhutakistus, kui seda ülihõredat gaasi seal saab niimoodi nimetada, võtab maalähedastel orbiitidel kiiruse pikapeale maha. Ja kui sul orbiidil piisavalt kiirust ei ole, siis kukud alla.
Sealsed satelliitidid peavad seetõttu regulaarselt oma orbiiti korrigeerima. Tavatingimustel nii korra kvartalis, päikeseaktiivsuse perioodil iga paari päeva tagant.
Saab reaktsioonimass, ütleme "kütus", üldiselt inertgaas, otsa, on satelliidi eluiga läbi. Tuleb aegamööda allapoole, kuni põleb atmosfääris ära. Sama saatus ootab sealkandis ka kõike kosmoseprügi.

Kõrgematel orbiitidel on atmosfääri probleem küll olemas, tehniliselt atmosfääril nagu ka gravitatsiooniväljal lõppu ei ole, ulatub lõpmatult hõrenevalt lõpmatult kaugele, aga praktikas tähtsust ei oma. Kõrgetel orbiitidel on probleem vastupidine, oma elu ära elanud satelliit võib orbiidist sõltuvalt üleval püsida sada aastast, või koguni inimkonna üle elada. Kütust sealt satelliidi alla toomiseks kuluks nii palju, et keegi seda üles saatma ei hakka. Satelliit pargitakse lihtsalt natuke kõrgemale surnuaiaorbiidile ja sinna ta jääb, Kessleri sündroomi ära ootama.

Fairingud lastakse lahti siis kui atmosfäär on juba piisavalt hõre, et sealt läbi rammimise rõhk ja kuumus payloadi enam ära ei lõhu, ja aerodünaamika enam nii oluline pole. Mass, mis tööd ei tee, raketi peal kaasa ei lenda. Tuleb siiski arvestada, et raketi kiirust 100km kõrgusel mõõdetakse kilomeetrites tunnis, orbiidilt tuleva satelliidi kiirust mõõdetakse kilomeetrites sekundis. See on see, miks üles minev asi ei põle ära, aga alla tulev põleb, kui sa selle nimel vaeva ei näe.


Kui veidi täpsustada, siis Starlinki satelliite pole kulude kokkuhoiu mõttes nende lennuorbiidile kanderaketiga viidudki. Nad lastakse välja kusagil 300km kõrgusel ja ise siis nad "ronivad" omal jõul ettenähtud kõrgusele 480 ja 550 km vahel (2026. aasta jooksul tuuakse kõik 480 km peale). Orbiidile ronivate satelliitide "karavanid" või "pärlikeed", kuidas keegi neid nimetada suvatseb, on taevas näha olnud Starlinki käivitamisest saati.

Üks sats läks ka täiesti untsu, kuna Maad tabas suuremat sorti päikeseloide vahetult pärast uue portsu lahtilaskmist seal 300 km kõrgusel ja need ei jõudnudki ettenähtud orbiidile, sest põletasid ära kogu oma kütuse paisunud atmosfääri takistuse ületamiseks ja põlesid siis atmosfääris ära.

Ja reeglina, kui satelliiti ei taba just mõni katastroofiline rike enne tema "pensile" jõudmise tähtaega, siis juhitakse Starlinki satelliidid nende teenistusaja lõppemisel viimaste kütusejääkide jõul allatoomiseks ohutumatele orbiitidele ja siis pidurdatakse, kuni nad atmosfääris ära põlevad, reeglina kusagil ookeani kohal. Nii et valdav enamus neist ei jää sinna tolknema seniks, kuni "loodus üle võtab".

Ainult katastroofilise rikke puhul jääb siis satelliit kahjuks seniks oma kohale, kuni hõreda atmosfääri takistus ta lõpuks piisavalt madalale alla toob, et ta ära põleks.

_________________
Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Kommentaarid: 33 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 32
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
näita postitusi alates eelmisest:   
uus teema   vasta Hinnavaatlus »  Andmeside ja kõnelevi »  SpaceX Starlink satelliit-internet mine lehele eelmine  1, 2, 3 ... 29, 30, 31
[vaata eelmist teemat] [vaata järgmist teemat]
 lisa lemmikuks
näita foorumit:  
 ignoreeri teemat 
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse
sa ei või vastata selle foorumi teemadele
sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis
sa ei saa lisada manuseid selles foorumis
sa võid manuseid alla laadida selles foorumis



Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.