praegune kellaaeg 10.03.2026 16:30:52
|
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| Kas pooldad valitsuse energiapoliitikat ja kõrgeid energia hindasid? |
| Jah, tingimusteta! |
|
8% |
[ 6 ] |
| Pigem jah |
|
8% |
[ 6 ] |
| Pigem ei |
|
16% |
[ 12 ] |
| Kindlasti mitte! |
|
67% |
[ 49 ] |
|
| hääli kokku : 73 |
|
| autor |
|
elukaz
HV Guru

liitunud: 06.09.2004
|
09.03.2026 00:33:56
|
|
|
Mis sellest narva kaevanduste üleujutamise plaanist sai? Prospekt oli vägev aga arvutus ei taht väga toetada, rääkimata maa sisse-välja pumpamisega mingi setete transpordist. Klaasike anyone?
_________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 193 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
0 :: |
155 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Auron
HV Guru

liitunud: 19.08.2003
|
09.03.2026 06:19:08
|
|
|
| etk kirjutas: |
Meretuuleparke meil ka ei ole. Sellepärast hind hüppabki  |
Selle väitega tekib küsimus, et huvitav kui meil oleks läänemeri tuulikuid täis ja hind ikka hüppaks siis mis oleks see järgmine narratiiv mida taguda stiilis "kuna meil seda ei ole, siis sellepärast..."
paarkümmend aastat tagasi polnud pea üldsegi tuulikuid ja massiliselt päiksejaamu aga sellist tsirkust elektri ümber ei käinud - keegi sisuliselt ei mõelnudki elektriarve peale rohkem kui, et korra kuus vaja seda maksta. Täna sõida eestis ringi kus tahad - igapool põllud massiliselt paneele täis, terve prsetäis tuuleparke aga ikka niuniuniu...Seda, et kogu see tsirkus on kunstlikult tekitatud on ju selge.
| etk kirjutas: |
| Aga nii meretuulel kui pumphüdrol kui ka tuumajaamal on meie kontekstis probleem liiga pika investeerimishorisondiga, mistõttu ei taha tüüpiline kärsitu kasumihai sinna raha panna. |
See on see tänapäevane probleem, et ametnikke on riigis rohkem kui kunagi varem aga samas riik ise majandab üha vähem ja üha rohkem on ametnikud puuk maakler rollis seal vahel. Ehk siis selliste asjade arendamine peaks olema riigi teema mitte üritada seda osta sisse erasektorist kasumiahnelt ärimehelt kes juba homme päev tahab saada eralennukit ja garaažitäit Ferrarisid. Riigil neid probleeme pole - riigil on aega küll ja kasumit on vaja niipalju, et kataks olemaoleva hoolduse ja mõõduka tulevikus investeerimise.
|
|
| Kommentaarid: 156 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
133 |
|
| tagasi üles |
|
 |
etk
HV kasutaja

liitunud: 10.10.2006
|
09.03.2026 07:40:24
|
|
|
| Auron kirjutas: |
| Seda, et kogu see tsirkus on kunstlikult tekitatud on ju selge. |
Kõik mis inimesed teevad on kunstlik sesmõttes. Elektri vaates on hea näidata näpuga 20a tagusesse aega ja mõelda, et küll oli ilus aga jätta märkamata, et lihtsalt liugleti varasemalt tehtul ja ei valmistutud tulevikuks. Kui parajasti ei investeeri tulevikku ja pigistad silma kinni keskkonna kulude korvamisel, siis saabki "odavalt" asju ajada. Lihtsalt järgmistel põlvedel on vaja see laen tagasi maksta.
| Auron kirjutas: |
| Riigil neid probleeme pole - riigil on aega küll ja kasumit on vaja niipalju, et kataks olemaoleva hoolduse ja mõõduka tulevikus investeerimise. |
Vasak vs parem majanduslik filosoofia. Meil on võimul olnud parempoolse majandusvaatega valitsused, tundub, et rahvas nii eelistab. Ja selle üks põhilisi elemente on see, et turg teeb paremini kui riik seega tuleb anda turu kätte asjad. Tahta riigi kätte anda, siis peab valima vasakpoolseid valitsusi.
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Betamax
HV Guru

liitunud: 29.05.2003
|
09.03.2026 10:00:52
|
|
|
| Turg teeb seda ainult siis, kui see on kasumlik. Siiani pole väga näha, et miljonid lendaks ilma riigipoolse toetuseta.
|
|
| Kommentaarid: 749 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
1 :: |
563 |
|
| tagasi üles |
|
 |
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
09.03.2026 10:11:42
|
|
|
| etk kirjutas: |
| Tuumajaama võimsuse reguleerimine on nii aeglane, et midagi peab seal kõrval olema, mis kiiremini suudab reageerida tarbimise kõikumisele. Salvestus sobib selleks üsna hästi, nagu sobib ta ka päikese ja tuule tootmise ühtlustamiseks tarbijate nõudlusega. |
Put your money where your mouth is.
Soojusväljundi reguleerimine ei võrdu elektriväljundi reguleerimisega ja vastupidi. Neil on omavaheline seos aga mitte 1-1le. Soojusväljundit hoitakse iga soojusjaama puhul optimaalsel tasemel, et vältida termošokke.
Edasiteks argumentideks palun kirjelda detailselt kuidas toimib auruturbiin ja kuidas toimub elektrivõimsuse reguleerimine koos sinna juurde kuuluva viitega auruturbiini poolt käitava generaatoriga. Pane palun kõrvale samad andmed nt Sopi tuulepargi ja Kiisa akude osas. Ja aktiivse tootmise ajal. Lisa juurde seadmete loetelu mis on vajalik - ennetavalt, tuulele- ja päikesele kehtivad oluliselt leebemad nõuded (kuigi võrgueeskirjas on "lisanõuete" peatükk siis need leevendavad seatavaid ootusi oluliselt). Akude (sh. mehaaniliste) korral on nõuded võrreldavad, tootmisgarantii aga mitte. Kirsina tordil - kuidas hallata reaktiivenergiat olukorras kus mehaanilist tootmist on vähem või oluliselt vähem?
----
Tänane seis on siis selline (üldistavalt, ei viitsi teksti liigendada, hunnik numbreid):
Plaan (kõik tahavad riiklike garantiisid, sisuliselt dotatsioon aga teise nimega, seega pole mõtet argumenteerida, et dotatsioon paha vms, nagunii tuleb see raha maksumaksja taskust):
0.5GW meretuult (vajadus on tegelikult suurem, 2GW aga noh, las olla) - miinimum miljard, tõenäoliselt 2-3 kanti (läänemerre on igast jama uputatud, see toob projektile üllatusi ja pole triviaalne kulu)
0.5-1GW gaasi eelkõige inertsi tagamiseks aga ka tipu ootamatusteks - ~2 miljardit, talvise külmaga määrab hinna just see tootmine
~200MW keemilist akut (~600MWh) ja/või ~500MW (~2GWh) pumphüdrot - ~200 miljonit kuni 4 miljardit (loodetavasti Salve projekt kukub ära)
Gaasi infra laiendused (300MW Narva gaasijaama jaoks - juba sisuliselt paigas) - ~500 miljonit
Põhi- ja jaotusvõrgu ümberehitused - vähemalt kaks miljardit, sõltuvalt meretuule projektidest kümnete miljarditeni.
Reaalselt vaja asendada ~1GW tootmist umbes-täpselt järgmine-ülejärgmine aasta (sest kõik vaidlused-tehniline osa jms võtab ise ~1-2 aastat) ja praegune plaan on ehitada laias laastus 1.2 - 2.2GW tootmist makstes selle eest (vahet pole kas otse või läbi garantiide/võrgutasude) ~4 - 10+ miljardit.
Talviseid ulmelisi hinnatippe see alla ei too (s*tal päeval on ikka kallis gaas hinda dikteerimas; parimal juhul on nivoo madalamal aga üksikud tipud kõrgemad - suurtarbjat see ei aita, nemad ei saa midagi fikseerida), võrgutasud lähevad üles (inerts tuleb väga kallilt, gaasist + võrguehitus/-arendus vaja tagasi teenida)... Kas lihtsam poleks öelda f-it ja võtta ~2 miljardi eest 1GW gaasi sügis-talviseks perioodiks, vähendada seeläbi inertsi vajadust ning hoida võrgutasud-muud kulud all ning kogu elektriarve enamvähem mõistlikul tasemel?
Lisaks - Palju meil see eelarve puudujääk oligi? Majanduskasv (mis kasv?) on kui palju?
<rant>
Tänane seis on see, et iga nurga alt vaadetes on asjad pe*ses, ainus mille pihta sitta ja soppa loobitakse on Auvere ignoreerides "pisiasja", et pea 15a on asjadel lihtsalt minna lastud ning igasugune strateegia 2030+ puudub. Jäänud on vähem kui neli aastat ja selle ajaga ei ehita mitte kui midagi mõistliku isegi olukorras kus mingigi visioon eksisteeriks. ~2010a "ostsustati", et lähme taastuva suunas ja eeldati, et odav vene ja valgevene päritolu energia/elekter stabiliseerib meie võrku (sh. mingi piirini aitab ka inertsi hoidmisel), 2014 lasti samas vaimus edasi omamata mingitki arusaama laiemast poliitilisest seisust (või vastupidi - mängitigi kremlile kaardid kätte - tänast seisu vaadates olid poliitikud kas lauslollid või teenisid kellegi teise huve, kumbagi varianti ei saa ei välistada ega kinnitada).
Ja tänased vaidlused on ikkagi kusagil 2010a kontekstis ignoreerides "pisiasja", et 4-5a lõikes saab meil elekter sisuliselt otsa - (elektri)energia muutub oluliselt kallimaks olukorras kus surutakse peale suuremat elektri tarbimist, varustuskindlus (noh, nüüd eraldi maks selle jaoks, see vist lahendab kõik?) ei ole mitte mingi nurga alt tagatud ja tootmine on parimal juhul soovmõtlemine.
Selmet, et nimetada asju nii nagu on - asjad on korralikult pe*ses ja ühtki head lahendust enam lihtsalt ei ole, aetakse ikka mingit tuul vs päike vs akud vs tuumajaam jms juttu - need arutelud on hiljaks jäänud. Mis tuleb on gaas ja ükskõik millest keegi unistab - gaas tuleb ja jääb. Jääme kenasti idanaabri otsese või kaudse tarnete lõa otsa ning sinna läheb ka kogu majandus - energiata ei tee mitte midagi, ei tootmist, ei teenust ega ka igapäevast elu.
</rant>
_________________ Elektri hind koos tasudega |
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
 |
degrass
HV kasutaja

liitunud: 23.12.2004
|
09.03.2026 10:33:27
|
|
|
| Auron kirjutas: |
| etk kirjutas: |
Meretuuleparke meil ka ei ole. Sellepärast hind hüppabki  |
Selle väitega tekib küsimus, et huvitav kui meil oleks läänemeri tuulikuid täis ja hind ikka hüppaks siis mis oleks see järgmine narratiiv mida taguda stiilis "kuna meil seda ei ole, siis sellepärast..."
paarkümmend aastat tagasi polnud pea üldsegi tuulikuid ja massiliselt päiksejaamu aga sellist tsirkust elektri ümber ei käinud - keegi sisuliselt ei mõelnudki elektriarve peale rohkem kui, et korra kuus vaja seda maksta. Täna sõida eestis ringi kus tahad - igapool põllud massiliselt paneele täis, terve prsetäis tuuleparke aga ikka niuniuniu...Seda, et kogu see tsirkus on kunstlikult tekitatud on ju selge.
| etk kirjutas: |
| Aga nii meretuulel kui pumphüdrol kui ka tuumajaamal on meie kontekstis probleem liiga pika investeerimishorisondiga, mistõttu ei taha tüüpiline kärsitu kasumihai sinna raha panna. |
See on see tänapäevane probleem, et ametnikke on riigis rohkem kui kunagi varem aga samas riik ise majandab üha vähem ja üha rohkem on ametnikud puuk maakler rollis seal vahel. Ehk siis selliste asjade arendamine peaks olema riigi teema mitte üritada seda osta sisse erasektorist kasumiahnelt ärimehelt kes juba homme päev tahab saada eralennukit ja garaažitäit Ferrarisid. Riigil neid probleeme pole - riigil on aega küll ja kasumit on vaja niipalju, et kataks olemaoleva hoolduse ja mõõduka tulevikus investeerimise. |
See uuring, millele siin korduvalt viidatud on, käsitleb avamere tuuleparke. Nagu ma aru saan, on nende loomine majanduslik kasulik kuni 30-40m sügavusele ( ?). Seal edasi läheb keeruliseks. Tulenevalt uuringust ning sõltuvalt asukohast, on tuulevaikseid päevi, kus tuule kiirus on alla 4m/s ca 30-40d (SD 10d) aastas, ehk ca 10% ajast. Ehk keskmiselt 1-2 päeva kuus. Ja seda pigem suvel.
See on teooria. Kui kasumlik see kõik on, ei oska öelda.
Mis riigi rolli puutub, siis ma ei ole kindel, et riik on siin kõige parem peremees, kuna need ametikohad politiseeritakse mäeotsast väga kiiresti. Arvan, et ühiskonna huvides oleks, kui need oleksid kohaliku omavalitsuse halduses kelle teritooriumil need asuvad. Kas tegemist oleks MTÜ, AS, OÜ või millegi muuga, ei oska öelda, kuid esmase kasu peaks saama omavalitsus, seejärel ülejäänud.
_________________ All it took was for a lot of seemingly decent people to put the wrong person in power, and then pay for their innocent choice. |
|
| tagasi üles |
|
 |
Magic
HV Guru

liitunud: 28.12.2001
|
09.03.2026 11:18:20
|
|
|
No vot ei tulnud kuskilt seda 3-10 päeva... Nubis võib enda joogijutu sisse istuda.
4m/s on veel see hetk kus üldse midagi toodanguna tuleb ehk 20-35% võimsusest... ehk juba selle pealt korralik varu vajalik.
|
|
| Kommentaarid: 234 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
200 |
|
| tagasi üles |
|
 |
etk
HV kasutaja

liitunud: 10.10.2006
|
09.03.2026 11:28:52
|
|
|
ref, sorry, kuna sa ei ole võimeline isegi nii lihtsat infot nagu www.kasauvereonkatki.ee lugema korrektselt siis sinu pläma ei suuda enam tõsiselt võtta.
Rääkimata siis sellest, et ka nüüd demagoogitsed mingite suvaliste ja eksitavate numbritega.
Auvere on peksukott siinsete/sinusuguste söepeade paraadi tõttu kelle arvates põlevkivi on suurim rahva saavutus kuigi tõendid näitavad, et tehnika on saast. Poliitikud on süüdi aga ainult seni kuni need on oravad, sest keegi teine pole ju kunagi ühtegi energeetika otsust teinud.... Gaas on ainult idanaabri energia aga vedelkütused ei mõjuta kuidagi idanaabrit seega lükkame aga bensiini ja diislit paaki ja elu on lill. Söepeade silmakirjalikkus ajab oksele lausa.
Ainus millega saab nõustuda on see, et viimased mitukümmend aastat on perset laiaks istutud ja pole liigutatud õiges suunas lahendustega. Ülejäänu osas, sorry aga mingit õnnistust see kivi põletamine ei too, sest sealt odavat elektrit ei saa küll aga saab keskkonna kahju ja väärtusliku maavara hävitamise.
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Etz
HV Guru

liitunud: 27.01.2005
|
09.03.2026 11:58:11
|
|
|
| etk kirjutas: |
| Ülejäänu osas, sorry aga mingit õnnistust see kivi põletamine ei too, sest sealt odavat elektrit ei saa küll aga saab keskkonna kahju ja väärtusliku maavara hävitamise. |
Milline on selle väärtusliku maavara väärtus, kuis ee lihtsalt maa sisse jätta?
Paluks numbreid.
_________________ ...life is random...so am I...
So, there is a fan. Time to grab your sh*t, gentlemen! |
|
| Kommentaarid: 234 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
196 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Magic
HV Guru

liitunud: 28.12.2001
|
09.03.2026 12:04:05
|
|
|
Kooskaevandamine on kõige odavam nii või naa. Fosforiiti uuritakse ka ju kooskaevandamise idees. Tuhamäel on ka väärtus, lihtsalt nende komponentide hinnad pole veel vastavad.
Eks mõni mees tahab lihtsalt oma tiblahiinlaste elektrikat õigustada...ega see suurte liitiumakupakkide tootmine ka midagi kena pole. Tuulikutega veel see jama, et nende uute ja suurte arvutustega metsa pandud...ei kipu rasketes oludes kestma
|
|
| Kommentaarid: 234 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
200 |
|
| tagasi üles |
|
 |
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
09.03.2026 12:08:50
|
|
|
etk, jääd seega väite juurde, et auruturbiini ei ole võimalik juhtida ning nii ongi?
Soojuselektrijaama generaator on elektromehaaniliselt võrguga ühenduses - reageerimisaega (tehnilistes piirides) mõõdetase millisekundites. Soojusväljundit hoitakse pikaajaliselt optimaalses vahemikus, seega ei ole soojusväljundi reguleerimine pooltki nii oluline kui elektrilise väljundi oma mida nt pv ja tuule puhul mõõdetakse sadades millisekundites. Viimane on aeglane rikkeliste olukordade katmiseks ning seetõttu ei ole võimalik täna fossiiljaamata võrku püsti hoida. Keemline salvestus on vaid marginaalselt parem.
Auvere on ~25% tänasest põlekvivil baseeruvast tootmisest võrgus. Probleemsed on soojusvahetid ja on seda algusest peale olnud, pole kusagil probleemi pisendanud. Soojusvahetite probleemi teeb oluliselt suuremaks tänane regulatsioon mis ei võimalda stabiilsust - termošokke on rohkem kui tehnilised parameetrid ette nägid. Seega 25% probleemidest tähendab 100% probleeme. Olgu.
Kuna nii jubedalt tahad sildistada - mis asi see "söepea" on? Palun ole hea ole nüüd kõva ka väljaspool foorumit - üks kaasfoorumlane on igasuguseid ettepanekuid teinud saaste ja muu osas kuid kohe kui pakun, et teeme teoks kaob ära - ole nüüd palun parem ja tuled ehk Anubise asemel seisukohti kaitsma, pühapäeval Jõhvi? Väidad suvalisi numbreid - Salve numbrid on nende endi välja öeldud, gaasijaamad on Eesti Energialt, gaasiinfra on Eleringilt, meretuul on vabariigi valitsus + siinsed (sh. sinu enda) postitused. Inertsivajadus on Eleringilt. Olgu. Suvalised. Jah, rajamiskulud on hinnangulised sest need sõltuvad sellest mis nurga alt tahetakse seda näidata...
Aga kui numbrid ei sobi https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2024-05/Memo%20elektrihinnast_FIN.pdf:
| tsitaat: |
| Elektri hinna tulevik. Oleme lähtunud konservatiivsemast stsenaariumist, et kui astume sammud taastuva elektritootmise kasvatamisel, on elektri hind eelmise aasta 9 senti/KWh asemel 2030 ca 6.6 senti. Kui lisada siia Eleringi investeerimisplaan uutesse välisühendustesse ning salvestus, langeb hind veelgi, 4,9 senti/KWhle. |
Ole hea ja selgita kuidas selliseid numbreid on võimalik saavutada ja milliste võrgutasude juures. Need on need memod, numbrid ja trendid mille alusel on tehtud aegkriitilisi otsuseid viimased paar aastat ja mida tulihingeliselt kaitsed (sh ka nii mõnigi teine kaasfoorumlane)... Täna tehtud otsuste mõju on näha minimaalselt 2-3 aasta lõikes, seega tänased nähtavad mõjud on 2023 ja 2024 tehtud otsustest mis ütlevad selgelt, et me peaks nägema langevat, mitte tõusvat trendi. Miks see nii on? Vastuseis tuulele, kuid see ei selgita ju üldist kasvutrendi lisatasude osas, või polegi need olulised?
_________________ Elektri hind koos tasudega |
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Tanel
HV Guru

liitunud: 30.09.2001
|
|
| Kommentaarid: 463 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
5 :: |
7 :: |
360 |
|
| tagasi üles |
|
 |
etk
HV kasutaja

liitunud: 10.10.2006
|
09.03.2026 14:40:21
|
|
|
| ref kirjutas: |
| etk, jääd seega väite juurde, et auruturbiini ei ole võimalik juhtida ning nii ongi? |
Ja demagoogia jätkub..... Peaks vist lükkama bloki nimekirja, oleks rahulikum lugeda seda foorumit.
Ole hea, leia koht kus ma ütlesin, et auruturbiine ei saa juhtida.
Või noh, kui vaadata Auvere, siis tundub küll, et ei saa juhtida, pigem on juhitamatu kui juhitav. Selliseid 5 oleks, et tipukoormus katta, siis 0.5^5 annab ikka väga krdi väikese tõenäosuse, et võimsus olemas on.
| ref kirjutas: |
| Väidad suvalisi numbreid |
Suvalised ja eksitavad jah, sest duubeldad kulusid. Ühe käega lööd meretuuleparkide hinna üles, kuhu muuseas juba kuulub liitumistasu, sest seda maksab liituja ning siis duubeldad kõrvale, et võrku on vaja meretuuleparkidele ehitada ja paisutad numbri utoopiliseks. Tüüpiline idanaabri poolt populariseeritud taktika, väike kübeke tõde ja suur hunnik pullikakat.
Sarnaselt su väide justkui ei saaks suured tarbijad oma elektrihinda fikseerida. Kõik saavad, iseasi kas see hind millega fikseerida saaks on reaalselt mõistlik, sest tüüpiliselt on see börsist niipalju kõrgem, et kasumlikum tuleb riskida ajutiste kõikumistega.
Võrgutasudega samasugune huiamine. Justkui ainus põhjus, miks võrgutasud eksisteerivad on taastuvenergeetika. Jättes mainimata amortiseeruva võrgu, mis vajab uuendamist. Jättes mainimata, et töötajad tahavad meil palka saada ja seda üha rohkem. Jättes mainimata, et ainuüksi nende amortiseeruvate osade uuendamiseks kuluv materjal ka muutub aastast aastasse kallimaks. Aga ei, parem lööme otse kõik taastuvenergeetika kaela, saame suurema uhkema numbri millega vehkida.
| ref kirjutas: |
| mida tulihingeliselt kaitsed (sh ka nii mõnigi teine kaasfoorumlane)... |
Kui tähelepanelikum oleksid, siis ma ei kaitse paljusid otsuseid, mis on tehtud vaid olen nende suhtes üsna kriitiline olnud, sest need otsused, mida oleks pidanud tegema jäeti tegemata. Ja need otsused mida veel saaks/peaks tegema venivad nagu tatt ja ilmselt jäävad ka tegemata pikendades meie piinarikast energiaolukorda veelgi.
| ref kirjutas: |
| Kuna nii jubedalt tahad sildistada - mis asi see "söepea" on? |
Viisakas vorm siin levinud "uhuude" ja "roehullude" jms kõrvale aitamaks kategoriseerida neid, kel, nagu Tanel ütles, "Füüsikat eitav, ideoloogiline pool on ikka väga tugev".
Ehk siis ideoloogia on kaugele selge: ainus variant on maavara põlema panna, kõik muu on pähh paha. Ja selle ideoloogia õigustuseks võetakse ette ja väänatakse ükskõik mispidi maailma.
Sinu puhul on selgelt näha, et väänad nii tootmiskarakteristikuid, kulusid, turukäitumist jne.
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Etz
HV Guru

liitunud: 27.01.2005
|
|
| Kommentaarid: 234 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
196 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Märt.
HV Guru

liitunud: 17.01.2004
|
10.03.2026 07:02:42
|
|
|
| etk kirjutas: |
| Märt. kirjutas: |
| etk kirjutas: |
Märt., soovitaks uuesti tutvuda uuringuga, mida anubis jagas. Tuul on olemas, piisavalt ühtalselt ja piisavas võimsuses, et sellega tagada energiavarustatus. Akutehnoloogiad on olemad ja kergesti rakendatavad, et tagada ka ühtlustamine tarbimise ja tootmise vahele, kui ongi tundide võrra iilid nö paigast ära. |
Ja mis, sest uuringust kasu oli jaanuarist veebruari lõpuni, kus tuult, reaalselt ei piisanud?
Spoiler 
Olemasolevate 2026. aasta alguse andmete põhjal saab üsna selge pildi. Kokkuvõte: 2026. aasta jaanuar–veebruar oli Eestis pigem vähese tuulega periood, mis tähendas ka madalamat tuuleenergia tootmist ja kõrgemaid elektrihindu.
1. Tuuleenergia tootmine 2026 alguses – kas tõusis või langes?
Olemasolevate energiaturu ülevaadete järgi:
2026. aasta jaanuaris oli tuuleenergia tootmine Põhjamaades umbes 16% väiksem kui detsembris,
Balti riikides umbes 3% väiksem. �
Elektrum
Lisaks märgivad energiaturu ülevaated, et:
külm ilm + väike tuuleenergia tootmine tõstsid elektrihindu. �
Gridio + 1
See tähendab, et vähemalt 2026 jaanuaris oli tuuleenergia tootmine pigem madal.
2. Veebruar 2026 – tuuleolud
Veebruari alguse uudised kirjeldavad olukorda samas suunas:
külm ilm ja madal tuuleenergia tootmine Eestis ja Soomes tõstsid elektrihinna väga kõrgele. �
ERR
turuosalised rõhutasid, et tuuleenergia nappus oli üks hinnatõusu põhjusi. �
ERR
Samal ajal oli elektritarbimine väga kõrge (kütte tõttu).
Näiteks:
5. veebruaril 2026 saavutati Eestis elektritarbimise rekord – 1723 MW. �
Elering
Kui tuul on nõrk ja tarbimine kõrge, tekib süsteemis defitsiit.
3. Oluline detail – miks tuuleenergia oli madal?
2026 talvel mainiti kahte peamist põhjust:
1. Tuulevaiksem periood
Talvised kõrgrõhkkonnad võivad tuule ajutiselt nõrgaks teha.
2. Tuulikute jäätumine
Mõnes piirkonnas:
tuulikute labade jäätumine vähendas tootmist. �
Elektriala
See on Põhja-Euroopas tavaline probleem külmade ilmadega.
4. Kvalitatiivne hinnang (meteoroloogiline)
Tüüpiline muster, mida 2026 talvel nähti:
püsivad kõrgrõhkkonnad
vähe tsükloneid
külm ja rahulik õhk
Selline olukord tähendab:
madalam tuule kiirus
väiksem tuuleenergia tootmine
See on täpselt vastupidine näiteks tormisele talvele, kus tuuleenergia on rekordiline.
5. Kokkuvõte (jaanuar – veebruar 2026)
Selle perioodi kohta saab teha järgmise järelduse:
Tuuleenergia tootmine Eestis pigem langes või oli keskmisest madalam.
Põhjused:
madalad tuuleolud
külm ilm
tuulikute jäätumine
samal ajal väga suur elektritarbimine
Tagajärg:
elektrihinnad tõusid
süsteem sõltus rohkem impordist ja juhitavast tootmisest
✅ Lühike järeldus
aasta jaanuarist veebruari lõpuni oli Eestis:
tuul pigem nõrk
tuuleenergia tootmine madal
elektrinõudlus väga suur
mis koos tõstis elektrihinda.
|
Kui sa märkasid, siis lisaks meie meretuuleparkidele ka meie tuumajaam ei tootnud jaanuaris ja veebruaris midagi.
Kui juba olematute asjade tootlikusele jutt läks
|
Tuulikud vajavad tuult, tuult ei olnud. Ja suurte miinuskraadide juures ei tule ka.
Näib, et, sellele tõsiasjale sa pihta ei saanud.
Ma olen pea terve, elu rannas elanud, talvel jääga merel vaibuvad ka briisid
_________________ Albert Einstein: "Vaid kaks asja on lõpmatud, universum ja inimlik rumalus, ja selles esimeses pole ma nii kindel." |
|
| Kommentaarid: 29 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
23 |
|
| tagasi üles |
|
 |
anubis
HV Guru

liitunud: 07.06.2002
|
10.03.2026 07:13:35
|
|
|
Terve elu oled avamerel 100m kõrgusel veetnud.
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
 |
etk
HV kasutaja

liitunud: 10.10.2006
|
10.03.2026 07:33:15
|
|
|
| Märt. kirjutas: |
Tuulikud vajavad tuult, tuult ei olnud. Ja suurte miinuskraadide juures ei tule ka.
Näib, et, sellele tõsiasjale sa pihta ei saanud.
Ma olen pea terve, elu rannas elanud, talvel jääga merel vaibuvad ka briisid |
Kahekümnendat korda tuleb sulle mainida, et avamerel kõrgel, kus tuulikud tuult püüavad, käitub tuul teisiti kui maismaal või rannas.
Näib, et sellele tõsiasjale ei paista sa mitte pihta saavat.
Võiksid. Kõik vajalik info on sulle antud. Korduvalt.
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Plin500
HV piljardihai

liitunud: 15.01.2002
|
10.03.2026 08:28:17
|
|
|
| etk kirjutas: |
| Märt. kirjutas: |
Tuulikud vajavad tuult, tuult ei olnud. Ja suurte miinuskraadide juures ei tule ka.
Näib, et, sellele tõsiasjale sa pihta ei saanud.
Ma olen pea terve, elu rannas elanud, talvel jääga merel vaibuvad ka briisid |
Kahekümnendat korda tuleb sulle mainida, et avamerel kõrgel, kus tuulikud tuult püüavad, käitub tuul teisiti kui maismaal või rannas.
Näib, et sellele tõsiasjale ei paista sa mitte pihta saavat.
Võiksid. Kõik vajalik info on sulle antud. Korduvalt. |
Eelmise kuu arvel oli mul elekter ning edastus põhimõtteliselt võrdsed summad. Isegi parima stsenaariumi korral, kus tuulikud pidevalt töös ning toodavad, on küsimus võrgutasudes ning infras. Kõhutunde pealt pakun, et see kergitaks arve teist poolt märgatavalt.
Kas on kusagil tehtud tasuvusanalüüs või hinnastusmudel, mis prognoosib eeldatavaid kulusid, kui laome mere tuulikuid täis?
_________________
 |
|
| Kommentaarid: 79 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
77 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Magic
HV Guru

liitunud: 28.12.2001
|
10.03.2026 08:56:30
|
|
|
Nuubis
Jätkuvalt värvipime?
30-40 päeva kus pole tuult ka selle 20-35% jõudluse tagamiseks.
Millega kaetakse puuduolev osa?
Tiblagaas ikka nii südames?
|
|
| Kommentaarid: 234 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
200 |
|
| tagasi üles |
|
 |
anubis
HV Guru

liitunud: 07.06.2002
|
10.03.2026 09:29:58
|
|
|
Pole
Tuult
Tervel
Läänemerel
Kuhu
Avameretuulepargid
On
Planeeritud
Tõepoolest, selle järelduse saab teha kui vaadata erinevate mudelite järeldusi 100m kõrgusel toimuvast. /s
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Märt.
HV Guru

liitunud: 17.01.2004
|
10.03.2026 09:43:35
|
|
|
Plin500, kui tuult ei ole, siis ei ole. Ka merel.
_________________ Albert Einstein: "Vaid kaks asja on lõpmatud, universum ja inimlik rumalus, ja selles esimeses pole ma nii kindel." |
|
| Kommentaarid: 29 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
23 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Betamax
HV Guru

liitunud: 29.05.2003
|
10.03.2026 10:29:07
|
|
|
| Märt. kirjutas: |
| Plin500, kui tuult ei ole, siis ei ole. Ka merel. |
Sa ei saa aru. 100 meetri kõrgusel on selline tuuletõmme, et viib sul püksid jalast.
|
|
| Kommentaarid: 749 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
1 :: |
563 |
|
| tagasi üles |
|
 |
etk
HV kasutaja

liitunud: 10.10.2006
|
10.03.2026 10:37:59
|
|
|
| Plin500 kirjutas: |
Eelmise kuu arvel oli mul elekter ning edastus põhimõtteliselt võrdsed summad. Isegi parima stsenaariumi korral, kus tuulikud pidevalt töös ning toodavad, on küsimus võrgutasudes ning infras. Kõhutunde pealt pakun, et see kergitaks arve teist poolt märgatavalt.
Kas on kusagil tehtud tasuvusanalüüs või hinnastusmudel, mis prognoosib eeldatavaid kulusid, kui laome mere tuulikuid täis? |
Edastustasud on ~3-8 senti, sõltuvalt paketist. Kui sul oli elektri osa väiksem sellest eelmine kuu, siis sa oled küll hästi hakkama saanud. Börsi keskmine oli 15 kanti ning fikseeritud paketid on aastaid juba 10 sendi kandis olnud.
Meretuuleparkide ühendamisel on omad kulud muidugi ja eks seal tehakse omi optimeerimisi. Näiteks järgmine Lätiga ühendus peaks mitmel kaalutlusel just üle mere minema, millest üks oleks see, et saaks meretuuleparke ühendada kergemini võrku. Suurem kaalutlus on küll see, et vaja Lätis jõuda sellisesse võrguühendus punkti, kus oleks ühendamiseks ressurssi.
Üldiselt on võrguoperaatorid kulude kasvu oma plaanidesse arvestanud ja sellest ka need (juba aastaid käiv) ~3-5% tasude kasv osaliselt tingitud on.
Võrgutasude puhul tuleb siiski meelde jätta, et praegu on võrk väga alautiliseeritud. Kasutame umbes poolt vabast mahust ära. Ehk saaksime palju rohkem elektrit läbi suruda olemasolevatest kaablitest ja seeläbi viia iga ühiku kulu väiksemaks. Ehk kui oleks realiseerunud meretuuleparkidega kaasas käinud optimistlikumad hinnangud tarbimise osas, mis oleks näinud ~70% elektri tarbimise kasvu, siis oleks see ilmselt katnud suurenenud võrgu kulu ja paremal juhul isegi aidanud võrgu kulusid vähendada.
| Märt. kirjutas: |
| Plin500, kui tuult ei ole, siis ei ole. Ka merel. |
Sul jäi vist geograafia tundides käimata, kui tõsimeeli sellist asja usud.
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
 |
bugbrake
HV kasutaja
liitunud: 10.12.2006
|
10.03.2026 10:44:31
|
|
|
Inimeste teadmised piirduvad ainult sellega mida aknast välja vaadates näevad ja kui tuult ei ole siis seda ei ole ka mujal, kui sajab siis sajab ka mujal, kui on külm siis on ka mujal külm jne.
Kuna leidub päevi millal tuulikud ei tööta siis järelikult on tuulikud mõttetud.
_________________ Alati teadke, et kuulujutte mõtlevad välja vihkajad, levitavad lollid, aga usuvad idioodid. |
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Plin500
HV piljardihai

liitunud: 15.01.2002
|
10.03.2026 12:47:35
|
|
|
| tsitaat: |
Võrgutasude puhul tuleb siiski meelde jätta, et praegu on võrk väga alautiliseeritud. Kasutame umbes poolt vabast mahust ära. Ehk saaksime palju rohkem elektrit läbi suruda olemasolevatest kaablitest ja seeläbi viia iga ühiku kulu väiksemaks
|
Ma sinu optimismi ei jaga, sest ida pool võib-olla tõesti on liinidega olukord parem, aga lääne pool nt 330kV liinide puhul on asi palju hapum. Investeering nii alajaamadesse kui uutesse liinidesse ei saa olema kindlasti odav ning võid arvata ühe korra, kes selle kinni maksab.
_________________
 |
|
| Kommentaarid: 79 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
77 |
|
| tagasi üles |
|
 |
|
| lisa lemmikuks |
|
|
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|