|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| Kas pooldad valitsuse energiapoliitikat ja kõrgeid energia hindasid? |
|---|
| Jah, tingimusteta! |
|
8% |
[ 6 ] |
| Pigem jah |
|
8% |
[ 6 ] |
| Pigem ei |
|
16% |
[ 12 ] |
| Kindlasti mitte! |
|
67% |
[ 49 ] |
|
| hääli kokku : 73 |
|
| autor |
|
etk
HV kasutaja
liitunud: 10.10.2006
|
07.03.2026 23:21:17
|
|
|
| greaper kirjutas: |
Samas tuulikute kohta "Kusjuures Leedus on hinnatud meretuulepargi CfD-ga seotud riigiabi suuruseks 15 aasta vältel ca 193 miljonit eurot kogu perioodi peale kokku, mitte miljardeid eurosid, nagu on meil avalikkuses väidetud olevat meretuulepargi riigiabi kuluks," lausus Koit. ehk ca 13 miljonit aastas või nii. |
Meil ke tegelikult hinnati meretuuleparkide toetuse reaalne kulu sinna paarisaja miljoni juurde selle 20a peale. Mis meedias konservide poolt räuskamiseks laiali loobiti oli nö must stsenaarium mil oleks pidanud kõik 20a olema börsi elektri hind alla 35€/MWh. Koos dotatsiooniga (~130 milli aastas) siis oleks olnud ~50€ tarbija arvel. Aga see oleks liiga kallis, vaja nutta kui jubedad ikka dotatsioonid on. Samas peaaegu pool (60 milli aastas) sellest maksame praegu nendele põlevkivijaamadele, mis ei ole võimelised ka tööl olles alla 150€ hinnaga elektrit tootma, aga samadele konservidele see dotatsioon on püha ja hea ja kõige õigem asi.
Märt., soovitaks uuesti tutvuda uuringuga, mida anubis jagas. Tuul on olemas, piisavalt ühtalselt ja piisavas võimsuses, et sellega tagada energiavarustatus. Akutehnoloogiad on olemad ja kergesti rakendatavad, et tagada ka ühtlustamine tarbimise ja tootmise vahele, kui ongi tundide võrra iilid nö paigast ära.
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
 |
elukaz
HV Guru
liitunud: 06.09.2004
|
|
07.03.2026 23:45:15
|
|
|
etk, suudad sina selle kohta tunnigraafiku leida? anubis ei viitsind läks tuvidega osavusmänge harjutama 
Päikse käitumine on igaühel teada aga mida teeb kõrge meretuul? ööpäeva lõikes, kõrg-madarõhulohkudes, jäätunud merega, jäätunud labadega, need keskmistatud väärtused annavad ainult suure pildi aga ei midagi selle kohta millal ja kui pikki puudujääke tekib.
_________________
Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
|
SSD
HV Guru
liitunud: 18.01.2006
|
|
07.03.2026 23:53:21
|
|
|
Ilm on hea! Nautige! 
|
|
| Kommentaarid: 314 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
267 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 08.06.2002
|
|
08.03.2026 00:04:55
|
|
|
| elukaz kirjutas: |
etk, suudad sina selle kohta tunnigraafiku leida? anubis ei viitsind läks tuvidega osavusmänge harjutama
Päikse käitumine on igaühel teada aga mida teeb kõrge meretuul? ööpäeva lõikes, kõrg-madarõhulohkudes, jäätunud merega, jäätunud labadega, need keskmistatud väärtused annavad ainult suure pildi aga ei midagi selle kohta millal ja kui pikki puudujääke tekib. |
Sa oled loll või mängid? Päris hästi igatahes mängid kui tahad tuleviku tunnigraafikuid.
Tuvi.
| Märt. kirjutas: |
| anubis kirjutas: |
Absoluutne tuulevaikus.
Avamerel.
100m kõrgusel.
LOL
(miks keegi üldse vaevub teadustöid ja mõõtmisi tegema kui päris teadmised on kõik siin, internetifoorumis, kättesaadavad)
 Spoiler |
Munamäe tipus torni rõduloli suisel aal tuulevaikne. See on üle 300 meetri merepinnast.
Rannikul on briisid, kuni meri on lahti. Jääkaanega erilist temperatuuride erinevusest tekkivat tuult (briisi) pole.
Pidevad tuuled on alates, 5000 meetrist- jugavoolud.
Kui suur tootlikkus oli suurte külmade, aegu?
Miks, Rootsis tuulepargid on majandusraskustes? |
Sa räägid sisuliselt kõige kaugemast punktist sisemaal, mandri-Eestis.
Geniaalne.
Küsimus ja viited olid avamerel 100m kõrgusel.
Rootsi tuuleparkide küsimus on seotud hiina rahastuse ja odava Norra hüdroenergia kättesaadavusega terve riigi piires ehitatud võrguühendustele Norraga mis muudab iga investeeringu energeetikasektorisse üsna madala tasuvusega projektiks.
Aga räägi veel meeme. Ma tean neid.
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
|
elukaz
HV Guru
liitunud: 06.09.2004
|
|
08.03.2026 00:07:11
|
|
|
Hääled peas? Ma ei küsind tuleviku datat vaid sama asi nagu andsid aga tihedama resoga. Mitte homsed bingo numbrid vaid eilsed. Ainult pisike nüansivahe 
_________________
Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 08.06.2002
|
|
08.03.2026 00:10:37
|
|
|
Ei jõua uhhuudele samu viiteid jagada.
Ära peale võta
Miks mitte keegi siin tuuleenergia võimaliku dotatsiooni (mida nad saavad juhul kui hind on 0-45 euri MWh vahemikus, kui alla või üle siis ei saa)vastu kiunuja ei ole siiani kordagi kommenteerinud 60 milli mis iga aasta põlevikivijaamadele lihtslalt niisama täispauk välja antakse. Kuna nad "tagavad" toodangu. Isegi kui ei taga sest on katki ja tarbija saab turult ostetud 4.5 milli lisakulu lisaks (viimase Auvere avarii näitel)?
viimati muutis anubis 08.03.2026 00:15:40, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
|
SSD
HV Guru
liitunud: 18.01.2006
|
|
08.03.2026 00:14:01
|
|
|
| anubis kirjutas: |
Ei jõua uhhuudele samu viiteid jagada.
Ära peale võta |
Ei suuda linke visata?
Nõrk oled ve?
Ära jäta! Võitle ikka lõpuni!
|
|
| Kommentaarid: 314 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
267 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 08.06.2002
|
|
08.03.2026 00:22:27
|
|
|
| elukaz kirjutas: |
| Hääled peas? Ma ei küsind tuleviku datat vaid sama asi nagu andsid aga tihedama resoga. Mitte homsed bingo numbrid vaid eilsed. Ainult pisike nüansivahe |
Ma andsin viite, ma andsin pildid sellest viitest koos variatsioonidega, ma andsin isegi tõenäosuse millal ja kui palju sellel kõrgusel selliseid madala tuulega anomaaliapäevi TERVE Läänemere peale esineb.
Aga.
Tead.
Sa ei taha neid, tegelikult. Sa tahad virtuaalselt verbaalselt kõhulahtisust mängida sama mõttemalliga onuheinodega kes kaasa plaksutavad kui seinale pritsib.
Lisaks, mulle tundub, et tegemist pole ka päris kaine jutuga. Sry.
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
|
elukaz
HV Guru
liitunud: 06.09.2004
|
|
08.03.2026 00:33:29
|
|
|
Sa võid arvata mida tahad, ma küsin lihtsat asja, mitte päevi vaid tunde. Kui seda infot pole siis lihtsalt ütle, miks vaja mingit draamat keerutada?
_________________
Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 08.06.2002
|
|
08.03.2026 00:50:51
|
|
|
Ma andsin viite kus on välja toodud 100m kõrgusel terve Läänemere kohta kõige täpsem võimalik andmestik.
Aga laupäeva õhtuks lugemise kõrvale.
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
|
Betamax
HV Guru
liitunud: 29.05.2003
|
|
| Kommentaarid: 750 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
563 |
|
| tagasi üles |
|
|
degrass
HV kasutaja
liitunud: 23.12.2004
|
|
08.03.2026 00:57:09
|
|
|
| anubis kirjutas: |
Absoluutne tuulevaikus.
Avamerel.
100m kõrgusel.
LOL
(miks keegi üldse vaevub teadustöid ja mõõtmisi tegema kui päris teadmised on kõik siin, internetifoorumis, kättesaadavad)
Spoiler
|
Kas sooviksid lisada viite, millisest allikast joonis pärineb?
_________________
All it took was for a lot of seemingly decent people to put the wrong person in power, and then pay for their innocent choice. |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 08.06.2002
|
|
08.03.2026 02:19:00
|
|
|
| anubis kirjutas: |
Alla 50%?
https://kasauvereonkatki.ee/#dashboard
18.05.2026 01:00 - 08.08.2026 01:00 on Auvere nullis ja see on planeeritud. Kui miskit juhtub siis tuleb veel juurde.
Aga vastus on, et Läänemerel on 100m kõrgusel päevasid, kus tuul on alla 5m/s, 10-15 päeva aastas. Ja need ei ole tervel Läänemerel korraga. Statistiliselt on need päevad enmasti juunis, mis ei ole väga probleemne meile, selles kontekstis.
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2950630125000249
Miks sa uhhuutad? Mingi sügavam probleem mis ei lase olla ja tahab väljendamist? Joo vett, äkki. |
Väsitav. Tegelikult ka. Ja kurb. Eriti kui keegi ei viitsi lugeda ja vastused on chatgpt vormistatud.
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
|
etk
HV kasutaja
liitunud: 10.10.2006
|
|
08.03.2026 02:26:11
|
|
|
| elukaz, pean kahjuks anubisega nõustuma selles osas, et sulle juba anti see mida sa küsid: andmestik mis näitab kui palju mingil päeval on võimalik tuulest energiat kätte saada. Sa aga jonnis nagu väike jõmpsikas, et "ma tahtsin seda ulgakommi punases paberis, itte rohelises" ja jääb arusaamatuks kas sa oled lihtsalt troll või loll. Üle viskab just see ebasiiras circle-jerk mida söepead siin ajavad. Siiralt energeetikast ja kliimast räägitaks, siis veel kannataks välja selgitada põmmpeale kümnendat korda kuidas elektrit genereeritakse tuulest ja kuidas seda siis tarbijatele saab pakkuda. Aga ei paista olema siiras see käitumine mitte.
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 08.06.2002
|
|
08.03.2026 02:49:47
|
|
|
Chatgpt on s*tt, härrased. Muideks.
Kasutage vähemalt (osaliselt) Eesti rahastusega ja natside sõjakurjategude loomisel või loomisega mittejoonduvaid mudeleid.
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
|
CnZ
HV veteran
liitunud: 05.11.2003
|
|
08.03.2026 02:53:41
|
|
|
Täiskasvanud mees sellist iba ajamas kogu aeg, mingid natsi foobiad ees ja taga 
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
13 |
|
| tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
|
08.03.2026 10:27:34
|
|
|
| sakinaga kirjutas: |
| Dogbert kirjutas: |
| sakinaga kirjutas: |
| Põlevkivijaamad lähevad kinni niikuinii, kui turgu ei muudeta. Põlevkivikatelt ei saa 15 minutise intervalliga sisse-välja lülitada, ei sobi turuga, millel oleme. Gaas sobib paremini, niiet hakkame sõltuma gaasist. Rääkimata sellest, et enamik katlaid on täielikult amortiseerunud. |
Gaas-soojusjaama (mida plaanitakse) ka ei saa tegelikult 15-minutise intervalliga. |
Ei saagi, lihtsalt toimivad praegusel turul paremini kui põlevkivijaamad. |
Ei toimi eriti, tehniliselt poolt vaadates. Füüsika ikka sama. Pole eriti vahet kas kütad vee auruks gaasi, põlevkivi või õliga - tegemist on ikkagi auruturbiini ning soojusvahetitega.
CO2 ja muude heitmete osakaal on muidugi teine ja puhtbürokraatia poolelt on asi "puhas" ega "saasta" aga see on puhtalt bürokraatia.
Tänased põlevkivijaamad kasutavad päris mehises koguses gaasi - põletid käivituvad gaasiga, köetakse üles töötemperatuurini ja siis tuleb juba purustatud põlevkivi peale (sest see on ikkagi odavam mingi piirini). Kannataks tegelikult kogu kremplit ka puhtalt gaasiga kütta kuniks boilerid kuumad ja aur turbiinidele peale jookseb.
_________________
Elektri hind koos tasudega |
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
| Kommentaarid: 465 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
5 :: |
7 :: |
362 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 08.06.2002
|
|
08.03.2026 11:03:48
|
|
|
| Kas Juhan maksab selle 4.5 milli viimast ülekulu mida Auvere katkiminek tekitas oma taskust või läheb läheb kohe tarbija-maksumaksja kallale?
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
|
Märt.
HV Guru
liitunud: 17.01.2004
|
|
08.03.2026 11:24:46
|
|
|
| etk kirjutas: |
Märt., soovitaks uuesti tutvuda uuringuga, mida anubis jagas. Tuul on olemas, piisavalt ühtalselt ja piisavas võimsuses, et sellega tagada energiavarustatus. Akutehnoloogiad on olemad ja kergesti rakendatavad, et tagada ka ühtlustamine tarbimise ja tootmise vahele, kui ongi tundide võrra iilid nö paigast ära. |
Ja mis, sest uuringust kasu oli jaanuarist veebruari lõpuni, kus tuult, reaalselt ei piisanud?
Spoiler
Olemasolevate 2026. aasta alguse andmete põhjal saab üsna selge pildi. Kokkuvõte: 2026. aasta jaanuar–veebruar oli Eestis pigem vähese tuulega periood, mis tähendas ka madalamat tuuleenergia tootmist ja kõrgemaid elektrihindu.
1. Tuuleenergia tootmine 2026 alguses – kas tõusis või langes?
Olemasolevate energiaturu ülevaadete järgi:
2026. aasta jaanuaris oli tuuleenergia tootmine Põhjamaades umbes 16% väiksem kui detsembris,
Balti riikides umbes 3% väiksem. �
Elektrum
Lisaks märgivad energiaturu ülevaated, et:
külm ilm + väike tuuleenergia tootmine tõstsid elektrihindu. �
Gridio + 1
See tähendab, et vähemalt 2026 jaanuaris oli tuuleenergia tootmine pigem madal.
2. Veebruar 2026 – tuuleolud
Veebruari alguse uudised kirjeldavad olukorda samas suunas:
külm ilm ja madal tuuleenergia tootmine Eestis ja Soomes tõstsid elektrihinna väga kõrgele. �
ERR
turuosalised rõhutasid, et tuuleenergia nappus oli üks hinnatõusu põhjusi. �
ERR
Samal ajal oli elektritarbimine väga kõrge (kütte tõttu).
Näiteks:
5. veebruaril 2026 saavutati Eestis elektritarbimise rekord – 1723 MW. �
Elering
Kui tuul on nõrk ja tarbimine kõrge, tekib süsteemis defitsiit.
3. Oluline detail – miks tuuleenergia oli madal?
2026 talvel mainiti kahte peamist põhjust:
1. Tuulevaiksem periood
Talvised kõrgrõhkkonnad võivad tuule ajutiselt nõrgaks teha.
2. Tuulikute jäätumine
Mõnes piirkonnas:
tuulikute labade jäätumine vähendas tootmist. �
Elektriala
See on Põhja-Euroopas tavaline probleem külmade ilmadega.
4. Kvalitatiivne hinnang (meteoroloogiline)
Tüüpiline muster, mida 2026 talvel nähti:
püsivad kõrgrõhkkonnad
vähe tsükloneid
külm ja rahulik õhk
Selline olukord tähendab:
madalam tuule kiirus
väiksem tuuleenergia tootmine
See on täpselt vastupidine näiteks tormisele talvele, kus tuuleenergia on rekordiline.
5. Kokkuvõte (jaanuar – veebruar 2026)
Selle perioodi kohta saab teha järgmise järelduse:
Tuuleenergia tootmine Eestis pigem langes või oli keskmisest madalam.
Põhjused:
madalad tuuleolud
külm ilm
tuulikute jäätumine
samal ajal väga suur elektritarbimine
Tagajärg:
elektrihinnad tõusid
süsteem sõltus rohkem impordist ja juhitavast tootmisest
✅ Lühike järeldus
aasta jaanuarist veebruari lõpuni oli Eestis:
tuul pigem nõrk
tuuleenergia tootmine madal
elektrinõudlus väga suur
mis koos tõstis elektrihinda.
_________________
Albert Einstein: "Vaid kaks asja on lõpmatud, universum ja inimlik rumalus, ja selles esimeses pole ma nii kindel." |
|
| Kommentaarid: 29 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
23 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 08.06.2002
|
|
08.03.2026 11:57:42
|
|
|
| tsitaat: |
2026. aasta jaanuaris oli tuuleenergia tootmine Põhjamaades umbes 16% väiksem kui detsembris,
Balti riikides umbes 3% väiksem
|
16%
3%
Mõjutatud on eriliselt just avameretuulepargid, ma eeldan. /s
Auvere oli 100% maas ja mõjutatud.
https://kasauvereonkatki.ee/#dashboard
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
|
degrass
HV kasutaja
liitunud: 23.12.2004
|
|
08.03.2026 12:08:32
|
|
|
| tsitaat: |
| Mario Draghi jäi oma raportis soovitas ehitada ühendusi, kuid Euroopa probleem on tootmisvõimekuse puudus. On utoopiline arvata, et me kanname sadade miljardite eurode eest päikeseenergiat Lõuna-Hispaniast Nordkappi. Ja siis kanname äkki tuult kuskilt Balti merest Lõuna-Saksamaale, need on utoopilised mõttetused, mis nõuavad lisaks väga perfektset inseneritehnilist lahendust, tegelikult on aga lihtsalt tootmisvõimsust puudu. |
Mulle näib, et ta ei ole seda raportit päriselt lugenud.
Spoiler
...
High energy costs in Europe are an obstacle to growth, while lack of generation and grid capacity could impede the spread of digital tech and transport electrification. Commission estimates suggest that high energy prices in recent years have taken a toll on potential growth in Europe. Energy prices also continue to affect corporate investment sentiment much more than in other major economies. Around half of European companies see energy costs as a major impediment to investment – 30 percentage points higher than US companies. Energy-intensive industries (EIIs) have been hit hardest: production has fallen 10-15% since 2021 and the composition of European industry is changing, with increasing imports from countries with lower energy costs. Energy prices have also become more volatile, increasing the price of hedging and adding uncertainty to investment decisions. Without a significant increase in generation and grid capacity, Europe may also face limitations on making production more digital, as training and running AI models and maintaining data centres is highly energy-intensive. Data centres are currently responsible for 2.7% of the EU’s electricity demand, but by 2030 their consumption is expected to rise by 28%.
The EU’s decarbonisation goals are also more ambitious than its competitors’, creating additional shortterm costs for European industry. The EU has put in place binding legislation to reduce greenhouse gas emissions by at least 55% by 2030 compared to 1990 levels. The US, by contrast, has set a non-binding target of a 50-52% reduction below (higher) 2005 levels by 2030, while China only aims for its carbon emissions to peak by the end of the decade. These differences create massive near-term investment needs for EU companies that their competitors do not face. For the four largest EIIs (chemicals, basic metals, non-metallic minerals and paper), decarbonisation is projected to cost EUR 500 billion overall over the next 15 years, while for the “hardest-to-abate” parts of the transport sector (maritime and aviation) investment needs stand at around EUR 100 billion each year from 2031 to 2050. The EU is also the only major region worldwide to have introduced a significant CO2 price. This cost factor is of limited importance so far as heavy industrial production has been largely covered by free allowances under the Emissions Trading Scheme (ETS). However, these allowances will be progressively phased out with the introduction of the Carbon Border Adjustment Mechanism (CBAM).
Decarbonisation offers an opportunity for Europe to lower energy prices and take the lead in clean technologies (“clean tech”), while also becoming more energy secure. The decarbonisation of Europe’s energy system implies the massive deployment of clean energy sources with low marginal generation costs, such as renewables and nuclear. Specific EU regions are endowed with high potential for cost-competitive renewable energy sources: for instance, solar in Southern Europe and wind in the North and Southeast. Renewable energy deployment in Europe is already rising, reaching around 22% of the EU’s gross final energy consumption in 2023, compared with 14% in China and 9% in the US. At the same time, Europe has strong innovative potential to meet rising domestic and global demand for clean energy solutions. Although Europe is weak in digital innovation, it is a leader in clean tech innovation [see Figure 2]. This presents opportunities: according to the International Energy Agency (IEA), more than one-third of the required CO2 emission reductions globally in 2050 rely on technologies currently at the demonstration or prototype phase. The electrification of the European energy system will also be an enabler of growth for the EU’s sustainable transport sector. EU companies are “first-movers” in other sub-sectors of sustainable transport. For example, the EU holds 60% of global high-value patents and tops global rankings of the most innovative companies for low-carbon fuels, which are essential for the decarbonisation of aviation and maritime transport in the medium term and also, potentially, for heavy-duty vehicles.
...
https://commission.europa.eu/document/download/97e481fd-2dc3-412d-be4c-f152a8232961_en
_________________
All it took was for a lot of seemingly decent people to put the wrong person in power, and then pay for their innocent choice. |
|
| tagasi üles |
|
|
etk
HV kasutaja
liitunud: 10.10.2006
|
|
08.03.2026 12:49:16
|
|
|
| Märt. kirjutas: |
| etk kirjutas: |
Märt., soovitaks uuesti tutvuda uuringuga, mida anubis jagas. Tuul on olemas, piisavalt ühtalselt ja piisavas võimsuses, et sellega tagada energiavarustatus. Akutehnoloogiad on olemad ja kergesti rakendatavad, et tagada ka ühtlustamine tarbimise ja tootmise vahele, kui ongi tundide võrra iilid nö paigast ära. |
Ja mis, sest uuringust kasu oli jaanuarist veebruari lõpuni, kus tuult, reaalselt ei piisanud?
Spoiler
Olemasolevate 2026. aasta alguse andmete põhjal saab üsna selge pildi. Kokkuvõte: 2026. aasta jaanuar–veebruar oli Eestis pigem vähese tuulega periood, mis tähendas ka madalamat tuuleenergia tootmist ja kõrgemaid elektrihindu.
1. Tuuleenergia tootmine 2026 alguses – kas tõusis või langes?
Olemasolevate energiaturu ülevaadete järgi:
2026. aasta jaanuaris oli tuuleenergia tootmine Põhjamaades umbes 16% väiksem kui detsembris,
Balti riikides umbes 3% väiksem. �
Elektrum
Lisaks märgivad energiaturu ülevaated, et:
külm ilm + väike tuuleenergia tootmine tõstsid elektrihindu. �
Gridio + 1
See tähendab, et vähemalt 2026 jaanuaris oli tuuleenergia tootmine pigem madal.
2. Veebruar 2026 – tuuleolud
Veebruari alguse uudised kirjeldavad olukorda samas suunas:
külm ilm ja madal tuuleenergia tootmine Eestis ja Soomes tõstsid elektrihinna väga kõrgele. �
ERR
turuosalised rõhutasid, et tuuleenergia nappus oli üks hinnatõusu põhjusi. �
ERR
Samal ajal oli elektritarbimine väga kõrge (kütte tõttu).
Näiteks:
5. veebruaril 2026 saavutati Eestis elektritarbimise rekord – 1723 MW. �
Elering
Kui tuul on nõrk ja tarbimine kõrge, tekib süsteemis defitsiit.
3. Oluline detail – miks tuuleenergia oli madal?
2026 talvel mainiti kahte peamist põhjust:
1. Tuulevaiksem periood
Talvised kõrgrõhkkonnad võivad tuule ajutiselt nõrgaks teha.
2. Tuulikute jäätumine
Mõnes piirkonnas:
tuulikute labade jäätumine vähendas tootmist. �
Elektriala
See on Põhja-Euroopas tavaline probleem külmade ilmadega.
4. Kvalitatiivne hinnang (meteoroloogiline)
Tüüpiline muster, mida 2026 talvel nähti:
püsivad kõrgrõhkkonnad
vähe tsükloneid
külm ja rahulik õhk
Selline olukord tähendab:
madalam tuule kiirus
väiksem tuuleenergia tootmine
See on täpselt vastupidine näiteks tormisele talvele, kus tuuleenergia on rekordiline.
5. Kokkuvõte (jaanuar – veebruar 2026)
Selle perioodi kohta saab teha järgmise järelduse:
Tuuleenergia tootmine Eestis pigem langes või oli keskmisest madalam.
Põhjused:
madalad tuuleolud
külm ilm
tuulikute jäätumine
samal ajal väga suur elektritarbimine
Tagajärg:
elektrihinnad tõusid
süsteem sõltus rohkem impordist ja juhitavast tootmisest
✅ Lühike järeldus
aasta jaanuarist veebruari lõpuni oli Eestis:
tuul pigem nõrk
tuuleenergia tootmine madal
elektrinõudlus väga suur
mis koos tõstis elektrihinda.
|
Kui sa märkasid, siis lisaks meie meretuuleparkidele ka meie tuumajaam ei tootnud jaanuaris ja veebruaris midagi.
Kui juba olematute asjade tootlikusele jutt läks 
Kuna hakkad nõudma, et see vanamees vastutusele võetaks meie sellesse energia-sitahunnikusse sokutamise eest? Või kuna on sinu partei poliitik, siis on prii poiss ja vastutus puudub?
Ei ole see Parts ega Reinsalu ega varasemalt su tsiteeritud Tammeraid midagi muud kui, sind tsiteerides-parafraseerides, "füüsikat eitavad, ideoloogid". Mõni hullem kui teine, sest maskeerib oma poliitpropagandat eksperdi sili taha samal ajal inimestele näkku valetades.
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
|
degrass
HV kasutaja
liitunud: 23.12.2004
|
|
08.03.2026 14:10:09
|
|
|
Tulles tagasi Isamaa EL ja rohepörde demoniseerimise juurde, siis see sama Juhan oli Peaminister, kui Ignalina esimene blokk kinni pandi, ning Majandus- ja kommunikatsiooniminister, kui jaam lõplikult sulgeti. Olles selles ametis pea 7 aastat (mõned päevad vähem) on väga silmakirjalik hakata täna mingist TEJ rääkima, kui see siiani ei ole (ühiskonnas) prioriteet olnud.
_________________
All it took was for a lot of seemingly decent people to put the wrong person in power, and then pay for their innocent choice. |
|
| tagasi üles |
|
|
Betamax
HV Guru
liitunud: 29.05.2003
|
|
| Kommentaarid: 750 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
563 |
|
| tagasi üles |
|
|
630
HV kasutaja
liitunud: 21.01.2004
|
|
08.03.2026 14:42:32
|
|
|
| Betamax kirjutas: |
Juhan pani Ignalina kinni?  |
Juhan tegi kõik otsused jah, et Eesti poolt osalust ei tuleks (mis seal täpsed tingimused olid jne on teine teema).
Lisaks " Valitsus andis eelmisel kuul heakskiidu kahele mahukale dokumendile, millega Eesti võtab eesmärgi ehitada oma tuumajaam aastaks 2023." - aasta oli siis 2009. Ja mida Juhan tegi? See oli tema vastutada.
Saan aru, et mõnele narratiivi sobib, et "Ei hakka kedagi süüdistama aga reformierakond on süüdi" - siis on kohe jube õige jutt - aga reaalsuses on tegemist täpselt samasuguse (poliit)tolaga, kes energeetikast maad
ega mütsi ei jaga. Seda enam, kui tal oli võmalus, aga ise oli töll - siis ei ole mõtet tagantjärgi rusikatega vehkida.
Oleks, et mingigi lahendus oleks välja käidud (sisuline) - ei ole ju. Waaaah, reformierakond, waaaa! Tuumajaam good!
Reaalsus on see, et IRL (ega Isamaa) pole astunud mitte ühtegi sammu selleks, et see reaalsuseks saaks. Võimalusi on olnud küll ja veel.
Taastuv või rohejura on ajanud nad täpselt samamoodi, nagu kõik teised erakonnad.
|
|
| Kommentaarid: 13 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
11 |
|
| tagasi üles |
|
|
Betamax
HV Guru
liitunud: 29.05.2003
|
|
| Kommentaarid: 750 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
563 |
|
| tagasi üles |
|
|
greaper
HV kasutaja
liitunud: 27.06.2005
|
|
08.03.2026 15:48:18
|
|
|
Etz,
| tsitaat: |
greaper, aga milleks peaks üldse midagi doteerima?
|
Ideaalses maailmas ei peakski, aga reeglina on kõik dotatsioonide vastased seni, kuni neid ise vajama hakkavad
See auvere ennetav 40 miljonit aastas, kelle taskust sinu meelest tuleb? Veits on imelik lugeda, kuidas suured "konservatiivid" ja tuulikuvastased muudkui räägivad et see dotatsioon on saatanast ja eesti rahvas langeb kohe vaesusesse, aga samas 40 milkut aastas põlevkivile peale maksta pole probleem, 13 miljonit tuulikule aga maailmalõpp (utreerituud näide).
Rõhutan, et ei ole juhitava võimsuse vastane ja ideoloogiline tuuliku pooldaja, küll aga leian, et sellised auvere laadsed käkid ei ole lahendused. Ja nendega olgu pigem õudne lõpp, kui lõputu õudus. Salvestusvõimekus peaks olema järgmine teema (kindlasti peaksime baltimaadena koos ühe korraliku tuumaka ehitama), samuti, küsimus, kas eestil on vaja ühte ja mega kallist tuumajaama? On olemas ka väiksed ja kiirelt püstitatavad, kas poleks targem paari piirkonda need panna? Näiteks BWRX-300 laadne asi (By using modular construction, the BWRX-300 SMR can be built in just ~24-36 months and boasts a compact configuration, reducing the overall plant site by about 90% and using ~50% less concrete per unit of energy produced. That means faster, more cost-effective construction and a smaller environmental footprint.)
_________________
Psychologists usually attribute belief in conspiracy theories to a number of psychopathological conditions such as paranoia, schizotypy, narcissism, and insecure attachment, or to a form of cognitive bias called "illusory pattern perception". |
|
| Kommentaarid: 25 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
24 |
|
| tagasi üles |
|
|
Etz
HV Guru
liitunud: 27.01.2005
|
|
08.03.2026 19:34:53
|
|
|
| greaper kirjutas: |
| Veits on imelik lugeda, kuidas suured "konservatiivid" ja tuulikuvastased muudkui räägivad et see dotatsioon on saatanast ja eesti rahvas langeb kohe vaesusesse, aga samas 40 milkut aastas põlevkivile peale maksta pole probleem, 13 miljonit tuulikule aga maailmalõpp (utreerituud näide). |
| ot: |
| Esiteks, ma pole kuskilt otsast konserv… |
Teiseks, kui meil on elektriturg ja börs, siis kogu see trall võiks käia ikkagi ilma dotatsioonita. Vabaturu põhimõttel.
_________________
...life is random...so am I...
So, there is a fan. Time to grab your sh*t, gentlemen! |
|
| Kommentaarid: 236 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
196 |
|
| tagasi üles |
|
|
bladerunner
HV Guru
liitunud: 17.01.2002
|
|
08.03.2026 19:40:17
|
|
|
greaper,
| tsitaat: |
| Salvestusvõimekus peaks olema järgmine teema (kindlasti peaksime baltimaadena koos ühe korraliku tuumaka ehitama) |
Mis seos on salvestusel ja tuumajaamal? Mingi seos neil sinu peas peab olema, muidu ei topiks sa neid ühte lausesse kokku, eriti veel sel viisil
_________________
Experience is what you get when you don't get what you want. |
|
| Kommentaarid: 169 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
|
etk
HV kasutaja
liitunud: 10.10.2006
|
|
08.03.2026 20:05:14
|
|
|
| Tuumajaama võimsuse reguleerimine on nii aeglane, et midagi peab seal kõrval olema, mis kiiremini suudab reageerida tarbimise kõikumisele. Salvestus sobib selleks üsna hästi, nagu sobib ta ka päikese ja tuule tootmise ühtlustamiseks tarbijate nõudlusega.
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
| Kommentaarid: 465 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
5 :: |
7 :: |
362 |
|
| tagasi üles |
|
|
greaper
HV kasutaja
liitunud: 27.06.2005
|
|
08.03.2026 21:11:47
|
|
|
| tsitaat: |
Teiseks, kui meil on elektriturg ja börs, siis kogu see trall võiks käia ikkagi ilma dotatsioonita. Vabaturu põhimõttel.
|
Jah olen nõus. Aga sa ju ei arva ometi, et see põlevkivi energia on dotatsiooni vaba?
1.Keskkonnatasude "soodushind": Riik kehtestab tasud vee kasutamise, kaevandamise ja saastamise eest. Turumajanduses oleks need tasud suuremad
2.Investeeringutoetused riigieelarvest (tegemist on ju riigifirmaga, kust riik raha saab?)
3.Võrgutasu. Võrk on põlevkivijaamade jaoks juba ammu ehitatud (loe kulud on ammu ammu tagasi), kuid võrgutasu saavad nad ikka hetke hinna järgi
4.ja muidugi see teema, et hoiame neid jaamu reservis ja keegi peab ju ka selle kulu kinni maksma.
Ehk siis kogu dotatsioonide vahe on tuulikud- otsesed, põlevkivi kaudsed. JA kuna otsest on ilusti näha, siis osad karjuvadki, et tuulik paha.
| tsitaat: |
Mis seos on salvestusel ja tuumajaamal? Mingi seos neil sinu peas peab olema, muidu ei topiks sa neid ühte lausesse kokku, eriti veel sel viisil
|
See on selline mõte, et auverede ehitamise asemel peaksime panema raha, kas salvestusvõimsuste arendusse (need arenevad päris ägedalt) või väiksemate tuumajaamade ehitusse (või mõlemasse), gaasijaamade jms ehitamine tundub mulle isiklikult lihtsalt raha tuulde loopimine ja variant kuidas poliitik saab kiiresti linti lõikama. Ehk seos on asja mõttes, mitte neil omavahel. Mõte läks kirjapildist kiiremini edasi
| tsitaat: |
3x300MW tuumajaam oleks täiesti ok, akujaamasid poleks vaja.
|
esialgu jah, kuid kui vaadata kui kiiresti akud arenevad, siis miks mitte kasutada võimalust ja teatud ajal tasuta elektrit salvestada ja kasvõi elektrivõrgu sageduse hoidmiseks kasutada, aku reageerib väga kiiresti, ei ole vaja päevi või nädalaid, et käima tõmmata. HJetkel akutehnoloogia seda veel väga pikajaliselt ei võimalda, kuid meie hiina sõbrad teevad päris võimsaid hyppeid õiges suunas. Muidugi on ka veeel päikesepaneelid, mille arengul tasub samuti silma peal hoida https://ee.stanford.edu/shanhui-fans-nighttime-solar-panels , see on algus ja üsna tyhine võimsus, aga asjad arenevad kiirelt, kui algus on tehtud (vaata kui kaua läks aega, kui inimene tegi esimese proovi lennata ja millall inimene kuule jala maha pani? 65 aastat, päris julm ).
_________________
Psychologists usually attribute belief in conspiracy theories to a number of psychopathological conditions such as paranoia, schizotypy, narcissism, and insecure attachment, or to a form of cognitive bias called "illusory pattern perception".
viimati muutis greaper 08.03.2026 21:13:06, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 25 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
24 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 08.06.2002
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
|
630
HV kasutaja
liitunud: 21.01.2004
|
|
08.03.2026 21:38:54
|
|
|
| Tanel kirjutas: |
| 3x300MW tuumajaam oleks täiesti ok, akujaamasid poleks vaja. |
Palju see maksumaksjale maksaks + mis hind tuleks? Niisama õhku visata võiks ka 3x1000 ehitada, noh, hea eksportida.
|
|
| Kommentaarid: 13 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
11 |
|
| tagasi üles |
|
|
etk
HV kasutaja
liitunud: 10.10.2006
|
|
08.03.2026 21:48:41
|
|
|
| 630 kirjutas: |
| Tanel kirjutas: |
| 3x300MW tuumajaam oleks täiesti ok, akujaamasid poleks vaja. |
Palju see maksumaksjale maksaks + mis hind tuleks? Niisama õhku visata võiks ka 3x1000 ehitada, noh, hea eksportida. |
Väidetavalt ~9 miljardit ja börsile müüksid elektrit hinnaga ~100€/MWh ehk siis kallim, kui eelmiste aastate börsi keskmine. Seega need suur osa ajast ei saaks turule või peaks neile peale maksma, et nad väiksema hinnaga turule end suruksid ja sellega turuhinda alla suruksid. Ja kuna tuumajaamade rahastustes arvestatakse väga pikkade perioodidega, siis ei ole tegu ~10 aastase dotatsiooni perioodiga mis seni meil taastuvenergial rakendatud ega ka 20a nagu meretuulepargile oleks olnud vaid pigem 30+ aastat.
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
|
630
HV kasutaja
liitunud: 21.01.2004
|
|
08.03.2026 21:54:10
|
|
|
Korra läks keskmine hind 150€ ja juba oli selline paanika ...et riik peab kõik arved tasuma jne. Selle veidra (täiesti ajuvaba least võetud 3x300 MW) korral tuleks seal hind ilmselt täpselt samma auku, ca 150 (sest suur osa ajast see turul pole ja kulud on vaja katta).
"Akujaamasid" - mis toimivad turutingimustel ja ilma dotatsioonita - pole vaja. Yeah right. Turumajandus ja parempoolsus ruulib.
See on ikka täiesti ajuvaba, kuidas energeetikast mitte midagi jagavad inimesed arvavad, et teavad lahendusi.
|
|
| Kommentaarid: 13 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
11 |
|
| tagasi üles |
|
|
Jerry
4K külmavana
liitunud: 01.02.2003
|
|
08.03.2026 22:16:30
|
|
|
akude ja paneelide utiliseerimise jätame siis tulevastele põlvedele 
ja tuulikute labadest teeeme ...
ostame Hiinas maavaradest toodetud paneele ja akusi ja siis arvame, et oleme väga keskkonnasõbralikud...
_________________
Kes meie maale tulnud on ja kellel siin ei meeldi –
me rajad lahkelt lahti on, las minna, kui ei meeldi /Hando Runnel
Ellu jääb see, kes oskab oma kätega midagi valmis teha |
|
| Kommentaarid: 135 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
109 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 08.06.2002
|
|
08.03.2026 22:24:20
|
|
|
Miks raha hiinlastele anda, ise tuleb ehitada.
Akude utiliseerimine on pigem rafineeritud tooraine ümbertöötlemine ja taaskasutamine, siiani kõik viitab kasumlikkusele. Paneelid on klaas ja alumiinium ja räni ja natuke vaske, suht kasulik kraam (ja paneelidega on see probleem, et nad kipuvad kestma suht lõputult, hetkeseisuga parima teadmise juures)
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
|
degrass
HV kasutaja
liitunud: 23.12.2004
|
|
08.03.2026 22:27:41
|
|
|
| Jerry kirjutas: |
akude ja paneelide utiliseerimise jätame siis tulevastele põlvedele
ja tuulikute labadest teeeme ...
ostame Hiinas maavaradest toodetud paneele ja akusi ja siis arvame, et oleme väga keskkonnasõbralikud... |
Jäämete probleem on samuti TEJ korral. Mulle ei ole jäänud muljet, et keegi vabaahtlikult oleks nõus naabri jäätmeid enda tagahoovis ladustama. Küsimus on seega, millest on lihtsam vabaneda (ümbertöödelda), kas radioaktiivsetest jäätmetest, tuulikulabadest või kasutatud akudest?
_________________
All it took was for a lot of seemingly decent people to put the wrong person in power, and then pay for their innocent choice. |
|
| tagasi üles |
|
|
Betamax
HV Guru
liitunud: 29.05.2003
|
|
| Kommentaarid: 750 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
563 |
|
| tagasi üles |
|
|
etk
HV kasutaja
liitunud: 10.10.2006
|
|
08.03.2026 22:41:12
|
|
|
| Betamax kirjutas: |
| Kas kõikide jäätmete puhul on kogused ja nende tekkimise intervallid samad? |
Ei ole, põlevkivil on suurimad kogused ja tihedaim teke, siis tuleb tuumajaam, siis tuulikud ja akud ning viimasena päikesepaneelid. Arvestatud muidugi teadaolevate eksisteerivate ümbertöötlus lahendustega.
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
| Kommentaarid: 465 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
5 :: |
7 :: |
362 |
|
| tagasi üles |
|
|
SSD
HV Guru
liitunud: 18.01.2006
|
|
09.03.2026 00:03:32
|
|
|
| Tanel kirjutas: |
| Põlevkivituhast saab ehitusmaterjali. |
Jap, saab tuhaplokke teha. Aga need kaevandused võtavad põhjavee ära. See on see häda.
|
|
| Kommentaarid: 314 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
267 |
|
| tagasi üles |
|
|
elukaz
HV Guru
liitunud: 06.09.2004
|
|
09.03.2026 00:32:57
|
|
|
| etk kirjutas: |
| elukaz, pean kahjuks anubisega nõustuma selles osas, et sulle juba anti see mida sa küsid: andmestik mis näitab kui palju mingil päeval on võimalik tuulest energiat kätte saada. Sa aga jonnis nagu väike jõmpsikas, et "ma tahtsin seda ulgakommi punases paberis, itte rohelises" ja jääb arusaamatuks kas sa oled lihtsalt troll või loll. Üle viskab just see ebasiiras circle-jerk mida söepead siin ajavad. Siiralt energeetikast ja kliimast räägitaks, siis veel kannataks välja selgitada põmmpeale kümnendat korda kuidas elektrit genereeritakse tuulest ja kuidas seda siis tarbijatele saab pakkuda. Aga ei paista olema siiras see käitumine mitte. |
Energia ja võimsus on väga erinevad kommid, vahe pole värvis vaid teine oleks rohkem nagu.. hamburger? Ei hakand seda 200 lehekülge läbi analüüsima aga üldmulje on et tegu on hinnanguga võimalikue saadaolevale energiakogusele, võimsusest pole vist juttu. Ehk siis suurte salvestusparkide puhul vahet poleks aga nagu me praeguse hinnakujunduse järgi näeme, päikseenergia prevaleerib ja nii kui loojas on hind püsti, ehk täna pole salvestust olemas. Kuidas käitub sama VARUSTUSallikana tuul, jääb küsitavaks antud uuringu valguses, resolutsioon on väga hõre, samade graafikutega võiks öelda et ka päike katab kevad-suvise energiavajaduse, aga miskipärast on ikka hommik ja õhtu särts 10x kallim. Ehk mu küsimus tihedama vaatlusandmestiku kohta käib selle pihta, millised on ööpäevased, jäätumisega seotud.... krt ma olen seda juba kirjutanud, kellega ma üldse räägin 
Kas kuskilt paistab välja et ma olen mingi tuulikuvaenaja? See meretuul tundub täitsa ok teema aga küsimus ongi neis kitsaskohtades, kas need on olemas ja kui on siis kui suured mis kompensatsioonivariandid on olemas, liitiumipõhise keemilise salvestuse peale väga ei panustaks, räägime ikka 10-100 GWh mastaabist. Kui just donbassi liitiumimaardlatele ei panusta.
_________________
Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 08.06.2002
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
|
elukaz
HV Guru
liitunud: 06.09.2004
|
|
09.03.2026 00:47:12
|
|
|
Kas on raske otse viidata tunnigraafikutele? Sry olen saamatu 
_________________
Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
|
Anna tooli
liitunud: 16.03.2006
|
|
09.03.2026 01:11:39
|
|
|
| 10k postitust ja mitte ühtegi sõna eetrist mida maa meile annab.
|
|
| Kommentaarid: 365 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
300 |
|
| tagasi üles |
|
|
SSD
HV Guru
liitunud: 18.01.2006
|
|
09.03.2026 01:22:10
|
|
|
| Anna tooli kirjutas: |
| 10k postitust ja mitte ühtegi sõna eetrist mida maa meile annab. |
Jah. Ma võtaks ka ühe laksu eetrit selle jama peale. Aga no pole. Poest ka ei saa. Täitsa jama kohe. 
|
|
| Kommentaarid: 314 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
267 |
|
| tagasi üles |
|
|
etk
HV kasutaja
liitunud: 10.10.2006
|
|
09.03.2026 01:27:48
|
|
|
| elukaz kirjutas: |
Ehk siis suurte salvestusparkide puhul vahet poleks aga nagu me praeguse hinnakujunduse järgi näeme, päikseenergia prevaleerib ja nii kui loojas on hind püsti, ehk täna pole salvestust olemas. Kuidas käitub sama VARUSTUSallikana tuul, jääb küsitavaks antud uuringu valguses, resolutsioon on väga hõre, samade graafikutega võiks öelda et ka päike katab kevad-suvise energiavajaduse, aga miskipärast on ikka hommik ja õhtu särts 10x kallim. Ehk mu küsimus tihedama vaatlusandmestiku kohta käib selle pihta, millised on ööpäevased, jäätumisega seotud.... krt ma olen seda juba kirjutanud, kellega ma üldse räägin
Kas kuskilt paistab välja et ma olen mingi tuulikuvaenaja? See meretuul tundub täitsa ok teema aga küsimus ongi neis kitsaskohtades, kas need on olemas ja kui on siis kui suured mis kompensatsioonivariandid on olemas, liitiumipõhise keemilise salvestuse peale väga ei panustaks, räägime ikka 10-100 GWh mastaabist. Kui just donbassi liitiumimaardlatele ei panusta. |
Meretuuleparke meil ka ei ole. Sellepärast hind hüppabki 
Ehk siis mõttetu argument kuigi tagamõte seal on õige. Ei saagi tuult ja päikest ilma salvestuseta. Iseasi küsimus kas salvestus peab olema keemiline ja kui peabki keemiline olema, kas just liitiumi põhine.
Päevase varieeruvuse mõttes energiahulgana piisaks ilmselt ühest Energiasalve sarnasest aga võimsusest jääks puudu niiet peaks mõned vanad söekaevandused ka ümber konverteerima pumphüdruks, siis võiks sinna 1.5-2GW võimsust kätte saada pöörleva rauana nagu ref ja mõned eelistaksid vanakooli viisil inertsi tagamiseks.
Aga nii meretuulel kui pumphüdrol kui ka tuumajaamal on meie kontekstis probleem liiga pika investeerimishorisondiga, mistõttu ei taha tüüpiline kärsitu kasumihai sinna raha panna. Teoorias püütakse praegu mingit meedet välja töötada, et see "turutõrge" ära klattida aga eks paistab kas midagi asjalikku ka saadakse paika või enne jõuab uus Valitsus ja Riigikogu koguneda ja vee peale tõmmata ning meid välisriikide energiaorjusesse jätta.
Pikaajalise salvestuse jaoks on nagunii vaja mingit gaasiahelat, sest teisi lahendusi meile ei ole õnnistatud, kuhu saaks TWh jagu energiat hoiule panna talve jaoks. Ebaeffektiivne on see ahel küll aga ülejääk energia kasutamisel on ka 15% efektiivsus parem kui 0%.
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
