|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| Kas pooldad valitsuse energiapoliitikat ja kõrgeid energia hindasid? |
|---|
| Jah, tingimusteta! |
|
8% |
[ 6 ] |
| Pigem jah |
|
8% |
[ 6 ] |
| Pigem ei |
|
16% |
[ 12 ] |
| Kindlasti mitte! |
|
67% |
[ 49 ] |
|
| hääli kokku : 73 |
|
| autor |
|
Etz
HV Guru
liitunud: 27.01.2005
|
07.03.2026 22:16:47
|
|
|
greaper, aga milleks peaks üldse midagi doteerima? 
_________________
...life is random...so am I...
So, there is a fan. Time to grab your sh*t, gentlemen! |
|
| Kommentaarid: 234 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
196 |
|
| tagasi üles |
|
 |
etk
HV kasutaja
liitunud: 10.10.2006
|
|
07.03.2026 22:21:17
|
|
|
| greaper kirjutas: |
Samas tuulikute kohta "Kusjuures Leedus on hinnatud meretuulepargi CfD-ga seotud riigiabi suuruseks 15 aasta vältel ca 193 miljonit eurot kogu perioodi peale kokku, mitte miljardeid eurosid, nagu on meil avalikkuses väidetud olevat meretuulepargi riigiabi kuluks," lausus Koit. ehk ca 13 miljonit aastas või nii. |
Meil ke tegelikult hinnati meretuuleparkide toetuse reaalne kulu sinna paarisaja miljoni juurde selle 20a peale. Mis meedias konservide poolt räuskamiseks laiali loobiti oli nö must stsenaarium mil oleks pidanud kõik 20a olema börsi elektri hind alla 35€/MWh. Koos dotatsiooniga (~130 milli aastas) siis oleks olnud ~50€ tarbija arvel. Aga see oleks liiga kallis, vaja nutta kui jubedad ikka dotatsioonid on. Samas peaaegu pool (60 milli aastas) sellest maksame praegu nendele põlevkivijaamadele, mis ei ole võimelised ka tööl olles alla 150€ hinnaga elektrit tootma, aga samadele konservidele see dotatsioon on püha ja hea ja kõige õigem asi.
Märt., soovitaks uuesti tutvuda uuringuga, mida anubis jagas. Tuul on olemas, piisavalt ühtalselt ja piisavas võimsuses, et sellega tagada energiavarustatus. Akutehnoloogiad on olemad ja kergesti rakendatavad, et tagada ka ühtlustamine tarbimise ja tootmise vahele, kui ongi tundide võrra iilid nö paigast ära.
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
|
elukaz
HV Guru
liitunud: 06.09.2004
|
|
07.03.2026 22:45:15
|
|
|
etk, suudad sina selle kohta tunnigraafiku leida? anubis ei viitsind läks tuvidega osavusmänge harjutama 
Päikse käitumine on igaühel teada aga mida teeb kõrge meretuul? ööpäeva lõikes, kõrg-madarõhulohkudes, jäätunud merega, jäätunud labadega, need keskmistatud väärtused annavad ainult suure pildi aga ei midagi selle kohta millal ja kui pikki puudujääke tekib.
_________________
Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 193 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
155 |
|
| tagasi üles |
|
|
SSD
HV Guru
liitunud: 18.01.2006
|
|
07.03.2026 22:53:21
|
|
|
Ilm on hea! Nautige! 
|
|
| Kommentaarid: 314 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
267 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 07.06.2002
|
|
07.03.2026 23:04:55
|
|
|
| elukaz kirjutas: |
etk, suudad sina selle kohta tunnigraafiku leida? anubis ei viitsind läks tuvidega osavusmänge harjutama
Päikse käitumine on igaühel teada aga mida teeb kõrge meretuul? ööpäeva lõikes, kõrg-madarõhulohkudes, jäätunud merega, jäätunud labadega, need keskmistatud väärtused annavad ainult suure pildi aga ei midagi selle kohta millal ja kui pikki puudujääke tekib. |
Sa oled loll või mängid? Päris hästi igatahes mängid kui tahad tuleviku tunnigraafikuid.
Tuvi.
| Märt. kirjutas: |
| anubis kirjutas: |
Absoluutne tuulevaikus.
Avamerel.
100m kõrgusel.
LOL
(miks keegi üldse vaevub teadustöid ja mõõtmisi tegema kui päris teadmised on kõik siin, internetifoorumis, kättesaadavad)
 Spoiler |
Munamäe tipus torni rõduloli suisel aal tuulevaikne. See on üle 300 meetri merepinnast.
Rannikul on briisid, kuni meri on lahti. Jääkaanega erilist temperatuuride erinevusest tekkivat tuult (briisi) pole.
Pidevad tuuled on alates, 5000 meetrist- jugavoolud.
Kui suur tootlikkus oli suurte külmade, aegu?
Miks, Rootsis tuulepargid on majandusraskustes? |
Sa räägid sisuliselt kõige kaugemast punktist sisemaal, mandri-Eestis.
Geniaalne.
Küsimus ja viited olid avamerel 100m kõrgusel.
Rootsi tuuleparkide küsimus on seotud hiina rahastuse ja odava Norra hüdroenergia kättesaadavusega terve riigi piires ehitatud võrguühendustele Norraga mis muudab iga investeeringu energeetikasektorisse üsna madala tasuvusega projektiks.
Aga räägi veel meeme. Ma tean neid.
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
|
elukaz
HV Guru
liitunud: 06.09.2004
|
|
07.03.2026 23:07:11
|
|
|
Hääled peas? Ma ei küsind tuleviku datat vaid sama asi nagu andsid aga tihedama resoga. Mitte homsed bingo numbrid vaid eilsed. Ainult pisike nüansivahe 
_________________
Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 193 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
155 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 07.06.2002
|
|
07.03.2026 23:10:37
|
|
|
Ei jõua uhhuudele samu viiteid jagada.
Ära peale võta
Miks mitte keegi siin tuuleenergia võimaliku dotatsiooni (mida nad saavad juhul kui hind on 0-45 euri MWh vahemikus, kui alla või üle siis ei saa)vastu kiunuja ei ole siiani kordagi kommenteerinud 60 milli mis iga aasta põlevikivijaamadele lihtslalt niisama täispauk välja antakse. Kuna nad "tagavad" toodangu. Isegi kui ei taga sest on katki ja tarbija saab turult ostetud 4.5 milli lisakulu lisaks (viimase Auvere avarii näitel)?
viimati muutis anubis 07.03.2026 23:15:40, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
|
SSD
HV Guru
liitunud: 18.01.2006
|
|
07.03.2026 23:14:01
|
|
|
| anubis kirjutas: |
Ei jõua uhhuudele samu viiteid jagada.
Ära peale võta |
Ei suuda linke visata?
Nõrk oled ve?
Ära jäta! Võitle ikka lõpuni!
|
|
| Kommentaarid: 314 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
267 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 07.06.2002
|
|
07.03.2026 23:22:27
|
|
|
| elukaz kirjutas: |
| Hääled peas? Ma ei küsind tuleviku datat vaid sama asi nagu andsid aga tihedama resoga. Mitte homsed bingo numbrid vaid eilsed. Ainult pisike nüansivahe |
Ma andsin viite, ma andsin pildid sellest viitest koos variatsioonidega, ma andsin isegi tõenäosuse millal ja kui palju sellel kõrgusel selliseid madala tuulega anomaaliapäevi TERVE Läänemere peale esineb.
Aga.
Tead.
Sa ei taha neid, tegelikult. Sa tahad virtuaalselt verbaalselt kõhulahtisust mängida sama mõttemalliga onuheinodega kes kaasa plaksutavad kui seinale pritsib.
Lisaks, mulle tundub, et tegemist pole ka päris kaine jutuga. Sry.
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
|
elukaz
HV Guru
liitunud: 06.09.2004
|
|
07.03.2026 23:33:29
|
|
|
Sa võid arvata mida tahad, ma küsin lihtsat asja, mitte päevi vaid tunde. Kui seda infot pole siis lihtsalt ütle, miks vaja mingit draamat keerutada?
_________________
Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 193 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
155 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 07.06.2002
|
|
07.03.2026 23:50:51
|
|
|
Ma andsin viite kus on välja toodud 100m kõrgusel terve Läänemere kohta kõige täpsem võimalik andmestik.
Aga laupäeva õhtuks lugemise kõrvale.
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
|
Betamax
HV Guru
liitunud: 29.05.2003
|
|
07.03.2026 23:52:26
|
|
|
| Miks põikled vastusest kõrvale?
|
|
| Kommentaarid: 749 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
563 |
|
| tagasi üles |
|
|
degrass
HV kasutaja
liitunud: 23.12.2004
|
|
07.03.2026 23:57:09
|
|
|
| anubis kirjutas: |
Absoluutne tuulevaikus.
Avamerel.
100m kõrgusel.
LOL
(miks keegi üldse vaevub teadustöid ja mõõtmisi tegema kui päris teadmised on kõik siin, internetifoorumis, kättesaadavad)
Spoiler
|
Kas sooviksid lisada viite, millisest allikast joonis pärineb?
_________________
All it took was for a lot of seemingly decent people to put the wrong person in power, and then pay for their innocent choice. |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 07.06.2002
|
|
08.03.2026 01:19:00
|
|
|
| anubis kirjutas: |
Alla 50%?
https://kasauvereonkatki.ee/#dashboard
18.05.2026 01:00 - 08.08.2026 01:00 on Auvere nullis ja see on planeeritud. Kui miskit juhtub siis tuleb veel juurde.
Aga vastus on, et Läänemerel on 100m kõrgusel päevasid, kus tuul on alla 5m/s, 10-15 päeva aastas. Ja need ei ole tervel Läänemerel korraga. Statistiliselt on need päevad enmasti juunis, mis ei ole väga probleemne meile, selles kontekstis.
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2950630125000249
Miks sa uhhuutad? Mingi sügavam probleem mis ei lase olla ja tahab väljendamist? Joo vett, äkki. |
Väsitav. Tegelikult ka. Ja kurb. Eriti kui keegi ei viitsi lugeda ja vastused on chatgpt vormistatud.
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
|
etk
HV kasutaja
liitunud: 10.10.2006
|
|
08.03.2026 01:26:11
|
|
|
| elukaz, pean kahjuks anubisega nõustuma selles osas, et sulle juba anti see mida sa küsid: andmestik mis näitab kui palju mingil päeval on võimalik tuulest energiat kätte saada. Sa aga jonnis nagu väike jõmpsikas, et "ma tahtsin seda ulgakommi punases paberis, itte rohelises" ja jääb arusaamatuks kas sa oled lihtsalt troll või loll. Üle viskab just see ebasiiras circle-jerk mida söepead siin ajavad. Siiralt energeetikast ja kliimast räägitaks, siis veel kannataks välja selgitada põmmpeale kümnendat korda kuidas elektrit genereeritakse tuulest ja kuidas seda siis tarbijatele saab pakkuda. Aga ei paista olema siiras see käitumine mitte.
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 07.06.2002
|
|
08.03.2026 01:49:47
|
|
|
Chatgpt on s*tt, härrased. Muideks.
Kasutage vähemalt (osaliselt) Eesti rahastusega ja natside sõjakurjategude loomisel või loomisega mittejoonduvaid mudeleid.
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
|
CnZ
HV veteran
liitunud: 05.11.2003
|
|
08.03.2026 01:53:41
|
|
|
Täiskasvanud mees sellist iba ajamas kogu aeg, mingid natsi foobiad ees ja taga 
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
13 |
|
| tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
|
08.03.2026 09:27:34
|
|
|
| sakinaga kirjutas: |
| Dogbert kirjutas: |
| sakinaga kirjutas: |
| Põlevkivijaamad lähevad kinni niikuinii, kui turgu ei muudeta. Põlevkivikatelt ei saa 15 minutise intervalliga sisse-välja lülitada, ei sobi turuga, millel oleme. Gaas sobib paremini, niiet hakkame sõltuma gaasist. Rääkimata sellest, et enamik katlaid on täielikult amortiseerunud. |
Gaas-soojusjaama (mida plaanitakse) ka ei saa tegelikult 15-minutise intervalliga. |
Ei saagi, lihtsalt toimivad praegusel turul paremini kui põlevkivijaamad. |
Ei toimi eriti, tehniliselt poolt vaadates. Füüsika ikka sama. Pole eriti vahet kas kütad vee auruks gaasi, põlevkivi või õliga - tegemist on ikkagi auruturbiini ning soojusvahetitega.
CO2 ja muude heitmete osakaal on muidugi teine ja puhtbürokraatia poolelt on asi "puhas" ega "saasta" aga see on puhtalt bürokraatia.
Tänased põlevkivijaamad kasutavad päris mehises koguses gaasi - põletid käivituvad gaasiga, köetakse üles töötemperatuurini ja siis tuleb juba purustatud põlevkivi peale (sest see on ikkagi odavam mingi piirini). Kannataks tegelikult kogu kremplit ka puhtalt gaasiga kütta kuniks boilerid kuumad ja aur turbiinidele peale jookseb.
_________________
Elektri hind koos tasudega |
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 30.09.2001
|
|
| Kommentaarid: 463 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
5 :: |
7 :: |
360 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 07.06.2002
|
|
08.03.2026 10:03:48
|
|
|
| Kas Juhan maksab selle 4.5 milli viimast ülekulu mida Auvere katkiminek tekitas oma taskust või läheb läheb kohe tarbija-maksumaksja kallale?
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
|
Märt.
HV Guru
liitunud: 17.01.2004
|
|
08.03.2026 10:24:46
|
|
|
| etk kirjutas: |
Märt., soovitaks uuesti tutvuda uuringuga, mida anubis jagas. Tuul on olemas, piisavalt ühtalselt ja piisavas võimsuses, et sellega tagada energiavarustatus. Akutehnoloogiad on olemad ja kergesti rakendatavad, et tagada ka ühtlustamine tarbimise ja tootmise vahele, kui ongi tundide võrra iilid nö paigast ära. |
Ja mis, sest uuringust kasu oli jaanuarist veebruari lõpuni, kus tuult, reaalselt ei piisanud?
Spoiler
Olemasolevate 2026. aasta alguse andmete põhjal saab üsna selge pildi. Kokkuvõte: 2026. aasta jaanuar–veebruar oli Eestis pigem vähese tuulega periood, mis tähendas ka madalamat tuuleenergia tootmist ja kõrgemaid elektrihindu.
1. Tuuleenergia tootmine 2026 alguses – kas tõusis või langes?
Olemasolevate energiaturu ülevaadete järgi:
2026. aasta jaanuaris oli tuuleenergia tootmine Põhjamaades umbes 16% väiksem kui detsembris,
Balti riikides umbes 3% väiksem. �
Elektrum
Lisaks märgivad energiaturu ülevaated, et:
külm ilm + väike tuuleenergia tootmine tõstsid elektrihindu. �
Gridio + 1
See tähendab, et vähemalt 2026 jaanuaris oli tuuleenergia tootmine pigem madal.
2. Veebruar 2026 – tuuleolud
Veebruari alguse uudised kirjeldavad olukorda samas suunas:
külm ilm ja madal tuuleenergia tootmine Eestis ja Soomes tõstsid elektrihinna väga kõrgele. �
ERR
turuosalised rõhutasid, et tuuleenergia nappus oli üks hinnatõusu põhjusi. �
ERR
Samal ajal oli elektritarbimine väga kõrge (kütte tõttu).
Näiteks:
5. veebruaril 2026 saavutati Eestis elektritarbimise rekord – 1723 MW. �
Elering
Kui tuul on nõrk ja tarbimine kõrge, tekib süsteemis defitsiit.
3. Oluline detail – miks tuuleenergia oli madal?
2026 talvel mainiti kahte peamist põhjust:
1. Tuulevaiksem periood
Talvised kõrgrõhkkonnad võivad tuule ajutiselt nõrgaks teha.
2. Tuulikute jäätumine
Mõnes piirkonnas:
tuulikute labade jäätumine vähendas tootmist. �
Elektriala
See on Põhja-Euroopas tavaline probleem külmade ilmadega.
4. Kvalitatiivne hinnang (meteoroloogiline)
Tüüpiline muster, mida 2026 talvel nähti:
püsivad kõrgrõhkkonnad
vähe tsükloneid
külm ja rahulik õhk
Selline olukord tähendab:
madalam tuule kiirus
väiksem tuuleenergia tootmine
See on täpselt vastupidine näiteks tormisele talvele, kus tuuleenergia on rekordiline.
5. Kokkuvõte (jaanuar – veebruar 2026)
Selle perioodi kohta saab teha järgmise järelduse:
Tuuleenergia tootmine Eestis pigem langes või oli keskmisest madalam.
Põhjused:
madalad tuuleolud
külm ilm
tuulikute jäätumine
samal ajal väga suur elektritarbimine
Tagajärg:
elektrihinnad tõusid
süsteem sõltus rohkem impordist ja juhitavast tootmisest
✅ Lühike järeldus
aasta jaanuarist veebruari lõpuni oli Eestis:
tuul pigem nõrk
tuuleenergia tootmine madal
elektrinõudlus väga suur
mis koos tõstis elektrihinda.
_________________
Albert Einstein: "Vaid kaks asja on lõpmatud, universum ja inimlik rumalus, ja selles esimeses pole ma nii kindel." |
|
| Kommentaarid: 29 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
23 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 07.06.2002
|
|
08.03.2026 10:57:42
|
|
|
| tsitaat: |
2026. aasta jaanuaris oli tuuleenergia tootmine Põhjamaades umbes 16% väiksem kui detsembris,
Balti riikides umbes 3% väiksem
|
16%
3%
Mõjutatud on eriliselt just avameretuulepargid, ma eeldan. /s
Auvere oli 100% maas ja mõjutatud.
https://kasauvereonkatki.ee/#dashboard
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
|
degrass
HV kasutaja
liitunud: 23.12.2004
|
|
08.03.2026 11:08:32
|
|
|
| tsitaat: |
| Mario Draghi jäi oma raportis soovitas ehitada ühendusi, kuid Euroopa probleem on tootmisvõimekuse puudus. On utoopiline arvata, et me kanname sadade miljardite eurode eest päikeseenergiat Lõuna-Hispaniast Nordkappi. Ja siis kanname äkki tuult kuskilt Balti merest Lõuna-Saksamaale, need on utoopilised mõttetused, mis nõuavad lisaks väga perfektset inseneritehnilist lahendust, tegelikult on aga lihtsalt tootmisvõimsust puudu. |
Mulle näib, et ta ei ole seda raportit päriselt lugenud.
Spoiler
...
High energy costs in Europe are an obstacle to growth, while lack of generation and grid capacity could impede the spread of digital tech and transport electrification. Commission estimates suggest that high energy prices in recent years have taken a toll on potential growth in Europe. Energy prices also continue to affect corporate investment sentiment much more than in other major economies. Around half of European companies see energy costs as a major impediment to investment – 30 percentage points higher than US companies. Energy-intensive industries (EIIs) have been hit hardest: production has fallen 10-15% since 2021 and the composition of European industry is changing, with increasing imports from countries with lower energy costs. Energy prices have also become more volatile, increasing the price of hedging and adding uncertainty to investment decisions. Without a significant increase in generation and grid capacity, Europe may also face limitations on making production more digital, as training and running AI models and maintaining data centres is highly energy-intensive. Data centres are currently responsible for 2.7% of the EU’s electricity demand, but by 2030 their consumption is expected to rise by 28%.
The EU’s decarbonisation goals are also more ambitious than its competitors’, creating additional shortterm costs for European industry. The EU has put in place binding legislation to reduce greenhouse gas emissions by at least 55% by 2030 compared to 1990 levels. The US, by contrast, has set a non-binding target of a 50-52% reduction below (higher) 2005 levels by 2030, while China only aims for its carbon emissions to peak by the end of the decade. These differences create massive near-term investment needs for EU companies that their competitors do not face. For the four largest EIIs (chemicals, basic metals, non-metallic minerals and paper), decarbonisation is projected to cost EUR 500 billion overall over the next 15 years, while for the “hardest-to-abate” parts of the transport sector (maritime and aviation) investment needs stand at around EUR 100 billion each year from 2031 to 2050. The EU is also the only major region worldwide to have introduced a significant CO2 price. This cost factor is of limited importance so far as heavy industrial production has been largely covered by free allowances under the Emissions Trading Scheme (ETS). However, these allowances will be progressively phased out with the introduction of the Carbon Border Adjustment Mechanism (CBAM).
Decarbonisation offers an opportunity for Europe to lower energy prices and take the lead in clean technologies (“clean tech”), while also becoming more energy secure. The decarbonisation of Europe’s energy system implies the massive deployment of clean energy sources with low marginal generation costs, such as renewables and nuclear. Specific EU regions are endowed with high potential for cost-competitive renewable energy sources: for instance, solar in Southern Europe and wind in the North and Southeast. Renewable energy deployment in Europe is already rising, reaching around 22% of the EU’s gross final energy consumption in 2023, compared with 14% in China and 9% in the US. At the same time, Europe has strong innovative potential to meet rising domestic and global demand for clean energy solutions. Although Europe is weak in digital innovation, it is a leader in clean tech innovation [see Figure 2]. This presents opportunities: according to the International Energy Agency (IEA), more than one-third of the required CO2 emission reductions globally in 2050 rely on technologies currently at the demonstration or prototype phase. The electrification of the European energy system will also be an enabler of growth for the EU’s sustainable transport sector. EU companies are “first-movers” in other sub-sectors of sustainable transport. For example, the EU holds 60% of global high-value patents and tops global rankings of the most innovative companies for low-carbon fuels, which are essential for the decarbonisation of aviation and maritime transport in the medium term and also, potentially, for heavy-duty vehicles.
...
https://commission.europa.eu/document/download/97e481fd-2dc3-412d-be4c-f152a8232961_en
_________________
All it took was for a lot of seemingly decent people to put the wrong person in power, and then pay for their innocent choice. |
|
| tagasi üles |
|
|
etk
HV kasutaja
liitunud: 10.10.2006
|
|
08.03.2026 11:49:16
|
|
|
| Märt. kirjutas: |
| etk kirjutas: |
Märt., soovitaks uuesti tutvuda uuringuga, mida anubis jagas. Tuul on olemas, piisavalt ühtalselt ja piisavas võimsuses, et sellega tagada energiavarustatus. Akutehnoloogiad on olemad ja kergesti rakendatavad, et tagada ka ühtlustamine tarbimise ja tootmise vahele, kui ongi tundide võrra iilid nö paigast ära. |
Ja mis, sest uuringust kasu oli jaanuarist veebruari lõpuni, kus tuult, reaalselt ei piisanud?
Spoiler
Olemasolevate 2026. aasta alguse andmete põhjal saab üsna selge pildi. Kokkuvõte: 2026. aasta jaanuar–veebruar oli Eestis pigem vähese tuulega periood, mis tähendas ka madalamat tuuleenergia tootmist ja kõrgemaid elektrihindu.
1. Tuuleenergia tootmine 2026 alguses – kas tõusis või langes?
Olemasolevate energiaturu ülevaadete järgi:
2026. aasta jaanuaris oli tuuleenergia tootmine Põhjamaades umbes 16% väiksem kui detsembris,
Balti riikides umbes 3% väiksem. �
Elektrum
Lisaks märgivad energiaturu ülevaated, et:
külm ilm + väike tuuleenergia tootmine tõstsid elektrihindu. �
Gridio + 1
See tähendab, et vähemalt 2026 jaanuaris oli tuuleenergia tootmine pigem madal.
2. Veebruar 2026 – tuuleolud
Veebruari alguse uudised kirjeldavad olukorda samas suunas:
külm ilm ja madal tuuleenergia tootmine Eestis ja Soomes tõstsid elektrihinna väga kõrgele. �
ERR
turuosalised rõhutasid, et tuuleenergia nappus oli üks hinnatõusu põhjusi. �
ERR
Samal ajal oli elektritarbimine väga kõrge (kütte tõttu).
Näiteks:
5. veebruaril 2026 saavutati Eestis elektritarbimise rekord – 1723 MW. �
Elering
Kui tuul on nõrk ja tarbimine kõrge, tekib süsteemis defitsiit.
3. Oluline detail – miks tuuleenergia oli madal?
2026 talvel mainiti kahte peamist põhjust:
1. Tuulevaiksem periood
Talvised kõrgrõhkkonnad võivad tuule ajutiselt nõrgaks teha.
2. Tuulikute jäätumine
Mõnes piirkonnas:
tuulikute labade jäätumine vähendas tootmist. �
Elektriala
See on Põhja-Euroopas tavaline probleem külmade ilmadega.
4. Kvalitatiivne hinnang (meteoroloogiline)
Tüüpiline muster, mida 2026 talvel nähti:
püsivad kõrgrõhkkonnad
vähe tsükloneid
külm ja rahulik õhk
Selline olukord tähendab:
madalam tuule kiirus
väiksem tuuleenergia tootmine
See on täpselt vastupidine näiteks tormisele talvele, kus tuuleenergia on rekordiline.
5. Kokkuvõte (jaanuar – veebruar 2026)
Selle perioodi kohta saab teha järgmise järelduse:
Tuuleenergia tootmine Eestis pigem langes või oli keskmisest madalam.
Põhjused:
madalad tuuleolud
külm ilm
tuulikute jäätumine
samal ajal väga suur elektritarbimine
Tagajärg:
elektrihinnad tõusid
süsteem sõltus rohkem impordist ja juhitavast tootmisest
✅ Lühike järeldus
aasta jaanuarist veebruari lõpuni oli Eestis:
tuul pigem nõrk
tuuleenergia tootmine madal
elektrinõudlus väga suur
mis koos tõstis elektrihinda.
|
Kui sa märkasid, siis lisaks meie meretuuleparkidele ka meie tuumajaam ei tootnud jaanuaris ja veebruaris midagi.
Kui juba olematute asjade tootlikusele jutt läks 
Kuna hakkad nõudma, et see vanamees vastutusele võetaks meie sellesse energia-sitahunnikusse sokutamise eest? Või kuna on sinu partei poliitik, siis on prii poiss ja vastutus puudub?
Ei ole see Parts ega Reinsalu ega varasemalt su tsiteeritud Tammeraid midagi muud kui, sind tsiteerides-parafraseerides, "füüsikat eitavad, ideoloogid". Mõni hullem kui teine, sest maskeerib oma poliitpropagandat eksperdi sili taha samal ajal inimestele näkku valetades.
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
|
degrass
HV kasutaja
liitunud: 23.12.2004
|
|
08.03.2026 13:10:09
|
|
|
Tulles tagasi Isamaa EL ja rohepörde demoniseerimise juurde, siis see sama Juhan oli Peaminister, kui Ignalina esimene blokk kinni pandi, ning Majandus- ja kommunikatsiooniminister, kui jaam lõplikult sulgeti. Olles selles ametis pea 7 aastat (mõned päevad vähem) on väga silmakirjalik hakata täna mingist TEJ rääkima, kui see siiani ei ole (ühiskonnas) prioriteet olnud.
_________________
All it took was for a lot of seemingly decent people to put the wrong person in power, and then pay for their innocent choice. |
|
| tagasi üles |
|
|
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
