Kui vanad need sul on?
Mu 2020. a LG CX-il pole mingeid märke sissepõlemisest. Muidugi iga päev ei vaata ka ja kui vaatan, siis mitte hommikust õhtuni.
Sisuliselt enne sureb midagi muud telekal ära kui, et pilt totaalselt mitte vaadatav oleks. Mõnel kõige vanemal mudelil vist peale 1 aastat pidevat CNN logo ja bari kuvamist põles see natuke sisse. Tahaks näha, kes meist kodus CNN või sarnasselt 24/7 vaatab. Sellisel juhul peaks juba LCD vaatama.
jägaja kirjutas:
1. ja 2. põlvkond
Telekanalite logod jmt. staatiline põleb väga hästi sisse. Ja seda ka minu omadest uuematel pillidel.
24/7 kasutasid siis või? Vastasel juhul tekib küsimus, et kas refresh ei toimi, kuna see on suht võimatu tavakasutusega. Iseasi mida sa sissepõlemise all silmas pead. Kui tumeda halli ekraaniga otsid kuma kuskilt, siis vb leiad väga vanal telekal aga ka siis ei tundu see realistlik, kui ei ole 24/7 sees. _________________ Sõim ja räuskamine läheb SIIA
No mingi 4-6 tundi päevas. Vahel rohkem, vahel vähem.
Jätad ühe muusikakanali 10 tunniks mängima, Logo jääb hiljem mälestuseks, seda mitte ühe päevaga aga pikema asja jooksul tekib sissepõlemine. Minu puhul ETV logo.
Kui seda pixsel shift funktsiooni mõtlete, siis see ei saagi toimida, kuna ta ju liigutab piksliridu ainult mõne pikslirea võrra, mistõttu logo jääb lõpuks hägusate piirjoontega pildile sissepõlenuna.
Ja mul on teleril 8 tunni taimer peal, kui öösel magama jääd teleri ette. Kunagi oli 4 ja 6 tundi, kuid selle puhul sageli lülitas teler end õhtu jooksul välja.
OLED teler ei sobi kuidagi enamasti ühe kindla telekanali igaõhtuseks vaatamiseks.
PS. Seda teleri tarkvaralist sissepõlemise vältimise tehnoloogiat kasutan, mis ka ei aita kaasa. Vanadel teleritel olen seda käsitsi üsna palju aktiveerinud, aga tolku sest pole. Töötab see kuidagi sel ajal, kui teler on välja lülitatud.
PS2. Kui vaatan mingit muud telekanalit, siis ETV on on nii tugevalt sisse põlenud, et kumab üle muu kanali logost, mis samal ajal ees.
Zonerman kirjutas:
von Wu kirjutas:
Kui vanad need sul on?
Mu 2020. a LG CX-il pole mingeid märke sissepõlemisest. Muidugi iga päev ei vaata ka ja kui vaatan, siis mitte hommikust õhtuni.
Jah, kindel "sõltumatu" uuring. Maailm on täis näiteid, kus kõrge tasemega teadlased asjatundjad, lobistid jmt. on kõike võitnud ja hiljem on tulnud välja huvigruppide makstud tellimustöö.
viimati muutis jägaja 11.12.2025 23:06:11, muudetud 1 kord
Eeldan, et on mõeldud masstoodangus suure ekraaniga telereid ehk siis esimene võiks olla aastast 2013. 12 aastaga on suur areng toimunud. _________________ Müüa igasugu asju
2015 tuli LG esimene OLED ja 2016 teine põlvkond välja. Need, mida igaüks mõne kuupalga eest eest osta sai. Kui eelnevatel aastatel võimalikud prototüübid olid olemas, siis ilmselt viiekohalise summa eest müügis.
Kui seda https://www.rtings.com/tv/reviews/lg/b6-oled viidet uskuda, siis "Displaying static images results in temporary image retention" No tegelikult on need "permanent" tänases mõistes
Edit. Ahjaa. Mul on äriklassi OLED ekraaniga läpakas ka. No vaatame seda asja
Edit2. Õnneks 21:9 kinoformaadis filmide vaatamisel seda logu mustal ribal näha ei ole. Aga mingi ühevärvvline pilt ees siis on asi katastroofiline, kõik selle ajastu ekraanide hädad on olemas. (jube oleks leevendav termin)
Jah, kindel "sõltumatu" uuring. Maailm on täis näiteid, kus kõrge tasemega teadlased asjatundjad, lobistid jmt. on kõike võitnud ja hiljem on tulnud välja huvigruppide makstud tellimustöö.
Okei sa ei usalda RTING's longevity teste no selge siis, mis seal ikka. Minu soovitus on mitte osta OLED ja polegi probleeme sul kunagi.
Ei oska öelda siis kuidas sul ei joppa ja sisse põleb. Mul on kolmas OLED telekas ja nüüd ka üle aasta QD-OLED monitor. Endiselt ootan sisse põlemist, mida pole. PC monitor osas YT on päris paljuaega ja ei mingeid märke kuskil. HDR on ka peal paljudes mängudes, mis ka peaks kiirendama burni in. aga võta näpust pole.
Ma ostsin esimese OLED paneeliga teleri B7 LG'lt (2017). See on siiani kasutuses, mitte minul aga isikul, kes selle endale sai. Enne müüki ca 4 aastat kasutust kontrollisin ja burnin ei olnud näha silmaga. Ainult siis oli veidi märgatav, kui ma testisin 10% heleduse peal halli erkaaniga. Siis olid mõned horisontaalsed jooned näha aga igapäeva contenti vaadates mitte.
Endiselt on see töökorras ja igapäevases kasutuses. _________________ Sõim ja räuskamine läheb SIIA
viimati muutis Zonerman 11.12.2025 23:25:26, muudetud 1 kord
Tavaliselt nii on, et esimesed paar aastat ei ole uued tehnikaimed ostetavad oma röögatu hinna tõttu. Seda ei peaks ka väga saama nimetad toodete turule tulemiseks, kuna neid pole sisuliselt võimalik osta.
tsitaat:
Mu CX-i kohta kirjutab rtings: "Risk of permanent burn-in."
Loodame, et seda lähema paari aastaga ei juhtu.
Ärge vaadake tavalisi telekanaleid sellega igapäevaselt. Siis on probleem vähene ilmselt.
Zonerman kirjutas:
jägaja kirjutas:
Jah, kindel "sõltumatu" uuring. Maailm on täis näiteid, kus kõrge tasemega teadlased asjatundjad, lobistid jmt. on kõike võitnud ja hiljem on tulnud välja huvigruppide makstud tellimustöö.
Okei sa ei usalda RTING's longevity teste no selge siis, mis seal ikka. Minu soovitus on mitte osta OLED ja polegi probleeme sul kunagi.
Usaldamine oleks rumalus. Asja tuleb võtta väikese ettevaatlikkusega.
Aga see on ka totter argument, et "kuidas sul juhtub, minul küll ei juhtu" See ütleb, et ju sa ise leeklambiga põletad seda pilti sisse
Kui väide ei ühti sinu kogemusega siis on see väär ja sulaselge vale. Nojah.
viimati muutis jägaja 11.12.2025 23:29:36, muudetud 1 kord
OLED on alati kallis olnud, ka praegu on tippmudelid kallid. Vaatasin B7 hinda ja vs now, ainult ekraan on suuremaks läinud aga hind on ikkagi suht kõrge vs suvaline LCD.
Ehk siis osta LCD ja ongi kõik odav ja ei pea põdema
Mina aga abusin oma OLED ekraane edasi muretult... _________________ Sõim ja räuskamine läheb SIIA
Ma viimase viie aasta osas küll ei ütleks, et alla tuhande maksev OLED teler kallis oleks. miski QD-LED on kohati suurema hinnasiildiga pakkumises.
Eks igasugu lisatu tilulilu, vingem pildiprotsessor jmt, mis teevad nn. kõrgema seeria toote, on alati olemas.
Ma pidasin silmas 55-65" aga see selleks. Seda ma just mainisingi, et diagonaal on suurem selle hinna eest mis 5+ aastat tagasi. Aga endiselt on kallis kui võtta 65" parimad mudelid. _________________ Sõim ja räuskamine läheb SIIA
Kuid miski 5+ aastat tagasi olid hinnad ikka üle 2K
Nüüd võiks mingid miniLED telerid tehnoloogiliselt paremateks osutuda. Pildi ereduse poolest QD-OLED võiks vist ka parem olla tavaliset OLED paneelist.
85" miniLED on veel odavam
https://www.hinnavaatlus.ee/5403545/tcl-85-85c7k/
Kui suurusehullustus oleks, siis ostaks ilmselt selle. Pilt peaks parem olema kui alla 2000€ maksval 99" või 100" LCD-l.
Tehnoloogiliselt parem on microLED. _________________ Müüa igasugu asju
Jah, kui soovida suurt paneeli, siis on ajad üsna magusad.
Mu jaoks on see kõige-suurem-parem taskukohasust oodates hääbunud kusagile
Edit. Lisaks paneelitehnoloogiale on paljude jaoks oluline a GoogleTV olemasolu teleris. Saa kõik pakutavad teenused kohe telerisse installida. Pole vaja midagi rentida ega osta juurde
jägaja, Ilmselt mingi osa kolib ka arvuti vahendusel sisu tarbimise peale üle. Telekast saab teha suure monitori või siis meediastriimeri kliendi. Tehniliselt pole tegelikult ammu ei digiboksi ega TV teenust vaja, kui oskad otsida/seadistada/kasutada rakendusi, mis seda võimaldavad. Üle interneti muidugi on teatud teenused, regionaalse piirangu ja kättesaadavusega, aga üldjoontes pole midagi keerulist. Telekaäppidega sisuliselt sama, et kui teenus on regioonis saadaval, pole probleemi abonement võtta ja sisu eest nt pangakaardiga maksta. Sel juhul on ainsaks probleemiks internetiühenduse kvaliteet ja vastavus teenuse osutamise tingimustele (ja see on kliendi asi, et tal oleks need tehnilised nõuded täidetud sest sisutootja mõistagi selle eest ei vastuta).
Et oleks parem variatsioon vastustest siis kaalun ka 4-aastase OLED omanikuna, et ei ole mingeid probleeme.
Isegi ekraani parandust olen teinud ainult korra ja mitte ühtegi sissepõlemise märki pole. Pea iga "pildiiluga" filmis või arvutimängu mängides tuleb pähe mõte "OLED on täiega väärt". Järgmine on ka kindlasti OLED.
Kasutus endal - netflix, YT, filmid, muusika. Vähesel määral ka telekanalid.
Samuti motion blur puudumine on mängimisel väga tuntav.
Kindlasti oleneb kasutusmustrist - kui sisend on watermarkidega sitt pilt kus HDR ega mingit motion blur eelist ei ole ning ise ka ei ole "pildipede" - siis muidugi pole mõtet ma arvan OLED alla raha panna. Emale soovitan ikkagi soodsat LCD täna.
Kust sa seda nüüd välja lugesid, et OLEDi vätlida? Võta see LG C5 ära. Ei põle seal midagi sisse kui ise põlema ei pane.
Kui vaatad lihtsalt eesti telekanaleid, mängib taustaks, siis on ka muud tehnoloogiad head küll.
Kui vaja Telia, Elisa jmt. äppe paigaldada teenuse kasutamisek, siis GoogleTV toega teler. LG C5 ei kvalifitseeru.
OLED ekraanile pöleb pilt sisse ikka aastatega, lihtsalt see juhtub kunagi tulevikus, kui päevast-päeva oma lemmik telekanalit armastad vaadata.
Striiminguteenustest filme vaadates seda probleemi ka ei teki.
Ehk teler ost oma kasutuse harjumuste järgi.
Edit. Märkusena, et paljud telerid peegeldavad hästi toas nähtavat kujundust ekraanil. Sellele soovitatakse ka tähelepanu pöörata.
Ning eredalt valgustatud toas on LCD ekraan heledama pildiga. QD-OLED pidavat sama tulemust suutma teha. Endal kogemus puudub.
2018.a soetatud LG 55C8 tavalises kodukasutuses esimesed 5-6 aastat ei olnud mingeid anomaaliaid pildis. Siis aga tekkisid üsna äkitselt subtiitrite kohale triibud ja nurka ETV logo.
Tavalise liikuva ja värvilise pildi puhul neid tähele ei pane, kui ei oska spetsiaalselt vaadata, ühtlast valget tausta vaadates on aga selgelt näha.
Otseselt kasutamist need ei sega, nii et telekas läks kabinetti konsooli taha mängimiseks ja varutelekaks.
Elutuppa tuli selle asemele 65C4, eks näis kuidas sellega läheb. OLEDi pilt on lihtsalt niipalju parem teistest tehnoloogiatest, et ei hakanud üldse muid alternatiive kaalumagi.
2015. aasta lg oled mudel, mis minu kätte jõudis 2016. aastal kasutatuna on siiani elutoas kapi peal ja ei näita anomaaliaid. lisaks tavalisele teleka kasutusele jooksevad seal liiga palju tunde laste multikad, nii et ei seisa niisama.
tolle teleka soetamist meelde tuletades, siis tollal oli 10a vana lcd kodus, viimased paar aastat magamistoas teise telekana, millel olid nii 21:9 triibud kui kanalite logod sisse põlenud. _________________ - londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks!
viimati muutis londiste 12.12.2025 13:43:23, muudetud 1 kord
2015. aasta lg oled mudel, mis minu kätte jõudis 2016. aastal kasutatuna on siiani elutoas kapi peal ja ei näita anomaaliaid. lisaks tavalisele teleka kasutusele jooksevad seal liiga palju tunde laste multikad, nii et ei seisa niisama.
tolle teleka soetamist meelde tuletades, siis tollal oli 10a vana lcd kodus, viimased paar aastat magamistoas teise telekana, millel olid nii 21:9 triibud kui kanalite logod sisse põlenud.
2015 ja 2016 aastaLG B6 OLED oli ka viimane 4K paneeliga teler. Järgmisest aastast tulid ja jäid UHD resoga telerid.
Telerite maailmas UHD = 4K = 3840 × 2160 pikslit.
LG B6 (2016) – 4K UHD OLED (3840×2160)
LG C6, E6, G6 (2016) – sama UHD paneel
2017, 2018, 2019… kõik LG OLED-id – jätkuvalt 4K UHD paneelid
Alles 2019-st hakkasid tulema 8K
jägaja kirjutas:
londiste kirjutas:
2015. aasta lg oled mudel, mis minu kätte jõudis 2016. aastal kasutatuna on siiani elutoas kapi peal ja ei näita anomaaliaid. lisaks tavalisele teleka kasutusele jooksevad seal liiga palju tunde laste multikad, nii et ei seisa niisama.
tolle teleka soetamist meelde tuletades, siis tollal oli 10a vana lcd kodus, viimased paar aastat magamistoas teise telekana, millel olid nii 21:9 triibud kui kanalite logod sisse põlenud.
2015 ja 2016 aastaLG B6 OLED oli ka viimane 4K paneeliga teler. Järgmisest aastast tulid ja jäid UHD resoga telerid.
Kui vaja Telia, Elisa jmt. äppe paigaldada teenuse kasutamisek, siis GoogleTV toega teler. LG C5 ei kvalifitseeru.
LG telerisse ei saa paigaldada ainult Telia äppi. Vaja digiboksi, Chromecasti vms.
Elisa ja GO3 äpid töötavad LG teleris hästi. _________________ Müüa igasugu asju
Telerite maailmas UHD = 4K = 3840 × 2160 pikslit.
LG B6 (2016) – 4K UHD OLED (3840×2160)
LG C6, E6, G6 (2016) – sama UHD paneel
2017, 2018, 2019… kõik LG OLED-id – jätkuvalt 4K UHD paneelid
Alles 2019-st hakkasid tulema 8K
UHD ei ole = 4K! See, et kõik asja valesti tõlgendavad on nende probleem.
Ma peast ei ütle, mis aasta teler see oli, kuid mu LG on päriselt ka 4096 × 2160 paneeliga, ehk siis päris 4K.
Mäletan aegu tagasi, kui need nn. UHD telerid tulema hakkasid, siis siinsetes teleriteemades sõideldi ka kõvasti selle reso alandamise osas teleritootjaid.
Seega kõigil 16:9 saadetel on ülal ja all mustad ribad?
Eks teleritootjad sellepärast reso alandasid, et vastavat sisu polnud kusagilt võtta?
Miks sisutootjad UHD kasuks otsustasid, kui oleks võinud 4K valida? _________________ Müüa igasugu asju
Pigem "lõigatakse" nn UHD teleril pilt parajaks.
Aga noh, nagu uute asjadega ikka, esialgu vingusime selle UHD üle, täna olema juba harjunud. Keegi enamjaolt ei porise ja kõik saavad asjadest ühtmoodi aru, 4K UHD
Edit.
tsitaat:
4K, 8K ja edasi
Kuigi iga uue standardiga kaasneb alati terminite võitlus, on enamiku resolutsioonide praegune nimetamisskeem hästi väljakujunenud ja tõenäoliselt ei muutu:
4K tähendab tavaliselt 3840 x 2160.
8K tähendab tavaliselt 7630 x 4320.
UHD võib tähendada kumbagi või mõlemat, kuid see ei ole alati resolutsioonispetsiifiline.
Telerite maailmas UHD = 4K = 3840 × 2160 pikslit.
LG B6 (2016) – 4K UHD OLED (3840×2160)
LG C6, E6, G6 (2016) – sama UHD paneel
2017, 2018, 2019… kõik LG OLED-id – jätkuvalt 4K UHD paneelid
Alles 2019-st hakkasid tulema 8K
UHD ei ole = 4K! See, et kõik asja valesti tõlgendavad on nende probleem.
Ma peast ei ütle, mis aasta teler see oli, kuid mu LG on päriselt ka 4096 × 2160 paneeliga, ehk siis päris 4K.
Mäletan aegu tagasi, kui need nn. UHD telerid tulema hakkasid, siis siinsetes teleriteemades sõideldi ka kõvasti selle reso alandamise osas teleritootjaid.
Ei ole sellist telerit, millel oleks reso 4096 x 2160.
Valesti mäletad.
QD filtriga teleri eelis peaks olema suurem eredus ka päevavalguses vaatamiseks suurte akendega ruumis?
peaks tegelikult vastupidi olema. qd-oledi puhul ei kasutata neljandat, valget, diooodi. küll seetõttu, et filtrite arv on WOLED-iga võrreldes väiksem, on eriti punase ja rohelise värvi tugevus (saturation) QD-LED tehnoloogial parem.
QD filtriga teleri eelis peaks olema suurem eredus ka päevavalguses vaatamiseks suurte akendega ruumis?
peaks tegelikult vastupidi olema. qd-oledi puhul ei kasutata neljandat, valget, diooodi. küll seetõttu, et filtrite arv on WOLED-iga võrreldes väiksem, on eriti punase ja rohelise värvi tugevus (saturation) QD-LED tehnoloogial parem.
Täpselt nii. Lisaks WOLED eelis ongi olnud veidi parem peak nits ehk heledus tänu eraldi valgele dioodile aga värvide spektri laius on veidi kehvem kui QD-OLED.
Samas päriselus peak nits ei anna tavakasutajale midagi, kuna enamus content ehk filmid ei küündi nii kõrgele heledusele kas HDR/Dolby Visioniga, et see ülikõrge nits väga loeks. Pigem on enamus hakanud aru saama, et loeb ikkagi teleka AI ehk soft pildi väljund osas ja teised faktorid (erinevad preset mode'id ning pildiparandused).
Hiljuti on olnud teemaks Sony QD-OLED telekad, kus viimased aasta mudelid Sony kasutab FW'i, kus teatud kasutustundidega peak nits tuleb allapoole, et paneeli kvaliteet kestaks kauem. Kui keegi ei teadnud veel, siis see sisulsielt tähendab mitmeid aastaid pidevat kasutamist päevas ja ca 10-15% peak nits läheb allapoole. Vist oli 1400 pealt Bravia II puhul. Ka siis ei ole see märgatav igapäeva vaatamisel aga see on teemaks olnud viimasel nädalal, et Sony otseselt seda ei kommunikeerinud ja avastati pro kalbireerijate poolt testides vanemaid mudeleid, kus see juba on firmwares sees. Sony vb muudab seda "dimmingut" vähem agressiivsemaks.
Link _________________ Sõim ja räuskamine läheb SIIA
Natuke nagu Volkswageni dieselgate. Testimisel on numbrid sellised nagu vaja testimise jaoks, et konkurendist parem olla ja reklaamitud numbrid ka päriselt olemas oleksid. Hiljem saab tarbija käes muutub toode veidi lahjemaks.
Üldiselt väga midagi ei muutu tarbija jaoks. HDR 10+ ja Dolby Vision jaoks masterdatud HDR filmid on enamasti tehtud nii, et tipp oleks 1000 nits, ehk 1000 cd/m² (kandelat ruutmeetri kohta)
Kui sul terve teleri pind peaks näitama sellist eredust, siis ta seda tegelikult ikkagi ei tee. See maksimum on vaid ca 10% teleri pindalast korraga. Kui suurem pind peab eredam olema, siis läheb kõik proportsionaalselt tumedamaks natuke.
Pimedas ruumis on 1000 nits väga väga ere.
Näiteks kinos on sul HDR filmide tipp eredus vaid ca 100 nits.
tsitaat:
48 Nits: This is the typical target for most traditional cinema projectors in a dark room, optimized for standard dynamic range (SDR) content.
~108 Nits: Dolby Cinema uses this level for its HDR content, providing a significant brightness jump over SDR, notes this Reddit thread."
Väga ereda valgusega ruumis ei ole OLED-il väga pointi nagunii, sest see total-black efekt ei paista välja.
Just. Väga üksikud HDR filmid peak on 1k nits ja seda ka mingi väike osa % ekraanist. Ehk siis see dimming otseselt ei puuduta üldse neid, kes tabivad mingid SDR sisu ala TV kanalid. Aga kuna Sony on ainus, kes sellist võtet kasutas QD-OLED'i peal vs Samsung, siis see teema kerkis üles ja see video ka selgitab, et jah oli kehva varjata aga samas otseselt ei puuduta paljusid.
Minu point oligi, et seda peak nits ei olegi mõtet taga ajada, kuna contenti pole enam nii kõrgele. Teine teema on aga kui tuleb Dolby Vision 2. Seal on juba dünaamiline nits mängus ja teine lähenemine. Aga siis on vaja ka teisi testimise lahendusi kuniks see massidesse tuleb. Standard ise vist tuleb esimestesse teleritesse paari aastaga arvatavasti aga contenti ei pruugi tulla niipea. Sama nagu DV1 alles nüüd hakati seda rohkem striimingutes pakkuma (kuigi see on ka enamasti lossy vs Bluray või ripid sellelt). _________________ Sõim ja räuskamine läheb SIIA
HDR 10+ ja Dolby Vision jaoks masterdatud HDR filmid on enamasti tehtud nii, et tipp oleks 1000 nits, ehk 1000 cd/m² (kandelat ruutmeetri kohta)
DV pigem seal peak 2000 kanti mastered , harvem up to 4000 nits peak. Kui ekraan nii kõrget niti ei toeta kui content ise mastered siis peab paneel teatud stseenidel (a'la päike või misiganes parasjagu seal peaks hetkeks särama) ümbritsevat keskkonda maha dimmima väga ereda objekti ümber.
Kui eesmärk on näha võimalikult originaalilähedast HDR sisu mida masterer reference monitori taga askeldas siis paneeli kõrgem peak brightness soosib seda.
Peak mastering level % of DV movies
1,000 nits ~60–70%
2,000 nits ~20–25%
4,000 nits ~5–10%
>4,000 nits ~0% (none released)
AI väidab. Ma mõnda filmi tean, millel on peak 4k nits aga see on selline teema, et mingi pisike osa ainult ekraanist. DV2 on see mida paljud ootavad, kuna seal ei ole enam staatiline meta data. _________________ Sõim ja räuskamine läheb SIIA
Kas ca 1550 eest 77" samsugi s90f oled ligi võtta oleks hea diil? Pole neid hindu nii otseselt jälginud. _________________ I don't need anger management. I need people to stop pissing me off !
Dolby Vision 1 ei ole static metadata, samamoodi dynamic. HDR10 on static.
Ma ei tea millele sa siin viitad aga üldine arusaam Video maailmas on selline
DV1 Key characteristics
Static or limited dynamic metadata
DV2
Full dynamic metadata (per scene or per frame)
Eks siis ei mõtet sellel teemal vaielda eriti. Limited dynamic on minu jaoks ja enamusele siiski staatiline ja limiteeritud.
miq1988 kirjutas:
Kas ca 1550 eest 77" samsugi s90f oled ligi võtta oleks hea diil? Pole neid hindu nii otseselt jälginud.
Kiidetakse jah seda mudelit. Kui sul Dolby Vision tuge ei ole vaja praegu ega plaanis ka tulevikus, siis üks parimaid, mis puutub pildikvaliteeti. Tizen OS on samsadel, kui see ei häiris siis _________________ Sõim ja räuskamine läheb SIIA
Parem ära osta üldse niipea telerit, kuniks vähemalt DV3 pole välja tulnud.
Kes kannatab, see kaua elab, ainult kahetseb, mis köik nooruses tegemata jäi!
Üks asi on DV2 toega telekas, teine asi on content sellele. DV1 toega telekas tuli välja 2015 OLED LG'le. Netflix alustas DV toega 2016 esimesed filmid. 2017–2018 alles laienes DV formaat rohkem. 2019+ sai Netflixi jaoks see standardiks enamusele nende poolt toodetud contendile.
Ehk siis esimesest telekast kuni laiema mahuga contendini võttis aega 3-4 aastat. Kui esimene DV2 toega telekas tuleb heal juhul 1-2 aastat. Jutud käivad esimesest järgmine aasta aga see on hetkel kuulujutu tasemel. See tähendab, et contenti alles tuleb peale seda mitu aastat oodata. Selleks ajaks on minu telekas juba 6+ aastat vana
Ehk jah kes tahab ootab ja jääbki ootama. Ebamõistlik oleks osta uut telekat siis, kui DV2 toega on juba mitmed mudelid väljas ning valida ilma selle toeta (eeldus, et ostja teab mille jaoks ta plaanib seda kasutada). Niisama paberil võib ju tugi olla aga kui vaatad ETV'd või TV kanaleid, siis ei ole üldse vahet kuna osta. _________________ Sõim ja räuskamine läheb SIIA
Kui õieti ajalugu mäletan, ajal, mil DV välja tuli, siis oli selleks vaja teleritootjal paigaldada mingi spetsiaalne kiip sellise sisu esitamiseks.
Räägiti tollal, et sellest küll elulooma ei saa. Ja siis läks asi tarkvaraliseks.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Okei sa ei usalda RTING's longevity teste no selge siis, mis seal ikka. Minu soovitus on mitte osta OLED ja polegi probleeme sul kunagi.
