[montez]

372 5387 7171 Delikaatsete isikuandmete õngitsemine = vastake 4 küsimusele. Esimene oli kuidas hindade oma tervist+ valikud.
Esimene helistaja kolmapäeval 10.09 teavitas, et 1) kõne salvestatakse, kliendisuhtluse huvides(see on tunnus maksepettusest, hiljem hakkad jätkutellimusi saama ja maksma, lõpetamise probleemidega) 2) kõne tuleb Directmarketing nimelisest või sarnase nimekujuga firmast. Tänane 12.09 helistaja oli kõnekeskuse taustamüraga. Esimene helistaja väitis, et number oli juhuslik ja genereeritud, excel sai sellega hakkama(aastaiid jätkuv valetamine telefonimüügi tegijatel). Kõne tekst oli mõlemal sama, mahaloetud, märksõnaga 2 minutit 4 küsimustele vastamisega. Helistaja firmanimi on tuttav 2018. aastaist(siia postitatud) ja jätkuvalt ei saa baasist välja, iga helistajaga on pahaselt räägitud.

[laurx]

Sain ka selle kõne aknalaual vedelevale ettevõtte kohustuslikule kontaktile mis on kõnekaart. Teise küsimuse juures katkestas, sest minu vastus ei sobinud.

[Osiris]

Täna sattus ka esimest korda petuspämm SMS.ina. Saatjaks justkui smartech.ee

Spoiler

[laurx]

kuidas kellelegi telefonsikämmi kaela munnida?

https://tandhconsult.com/ <- kerid alla kuni vormini, sisestad asjad ja hakatakse helistama.

[Anna tooli]

56650280 "tervisekassa"

[laurx]

uus järgmine ring telefoniskämmi:

numbrid pole enam olulised, need on spoofitud niikuinii. heliseb eesti number, hakkab eestikeelne robot mulle ette lugema kuidas mulle on mingi soodustus märatud ja ma pean kindlasti kuulama lõpuni ja .. siis tuleb teine juturobot ja kuulutab, et ta on mingi professor kuskilt ning kuidas vitamiinide detoks ja liigkasutus mille tulemusena mulle see kõik.. siis läks süda pahaks ja katkestasin.

teine kõne on mingi mööblifirma numbrilt, kui telefon mulle helistaja mingi info välja kaevab, võtan vastu ja ütlen tavaliselt " tere ettevõte.." mingi venelane hakkab tootma zdrastvuite jero.. " ma siis ka mingid venekeelsed vägisõnad laivi, et izi pizduu palvan, sasii soijevo huju.. " ja lõpetas ise kõne.

[Lewis]

+372 55534260 Postimehe spämm. Kui küsiti, et mida tellin ja vastasin, et Delfi ja Geenius, siis lõpetati kõne

[bladerunner]

Nende lehespämmijatega on see lugu ka veel, et müügiagentuuril pole nimekirja, et kes on juba tellijad.
Ehk helistavad ja pakuvad (ja mitte üks kord) lehte mis mul juba tellitud.

[alpha]

aga kui ära lõpetad, siis kohe teavad, kuhu helistada

[napoleon]

Mulle tundub, et need lehtede spämmerid on mingid "partnerid" ehk spämmifirma ja neile kliendibaasi ei antagi.

[Dogbert]

[Mihkel0987]

Mulle helistanud kahel päeval Eesti suunakoodiga numbrid, käib paar piiksu, mingi võõrkeelne inimene räägib millestki millest aru ei saa ja kõne läheb kinni...kas see on mingi testimine numbritoimivuseks või midagi muud?

[laurx]

Salvesta, pane salvestis.

[Oisu.]

Norra numbrile
+18556423984 Toll-free telephone number - EE.UU / Canadá

[laurx]

Spoofitud numbrid. Neid kuskile eraldi kirja panna pole mingit mõtet.

[Longero]

ETTEVAATUST! ⟩ Veebipolitseinik hoiatab: uue petuskeem jätab ohvrid mõne sekundiga rahast ilma https://elu24.postimees.ee/8346478/ettevaatust-veebipolitseinik-hoiatab-uue-petuskeem-jatab-ohvrid-mone-sekundiga-rahast-ilma
Viskasin loo spoilerisse.

Spoiler

Eestis levib taas nutikas petuskeem, mille ohvriks võivad langeda ka kõige tähelepanelikumad inimesed. Veebipolitseinik Grete-Kelly Lipstok jagas sotsiaalmeedias hoiatavat näidet, kuidas pealtnäha usaldusväärse telefonikõne tõttu võib tühjeneda kogu pangakonto.

Grete-Kelly Lipstok kirjeldab olukorda, mis algas täiesti tavalisel hommikul: «Sõitsin autoga tööle. Raadio mängis juba mitmendat korda sama poplaulu ja panin selle kinni. Mõtlesin veel, et pärast tööd pean lapsele apteegist köharohtu ostma.»

Just siis helises telefon. Helistaja tutvustas end Elektrilevi töötajana ja pöördus Lipstoki poole nimepidi. Mees väitis, et tema korteris on vaja vahetada elektriarvesti, ning palus tal oma isik Smart-ID kaudu PIN1 abil tuvastada.

«Jäin just punase fooritule taha seisma ja tuli ka Smart-ID teavitus. Tuvastasin end kiiresti ja sõitsin edasi,» kirjeldas veebipolitseinik. Helistaja lubas saata lisainfot e-postiga ja see tundus usaldusväärne.

Mõni hetk hiljem helises telefon uuesti, see kõne tuli väidetavalt pangast. Kõneleja väitis, et Lipstok on teinud kahtlase ülekande, kuid pank olevat selle õnneks peatatud. Et olukord lahendada, paluti sisestada Smart-ID PIN2 kood, mille Lipstok ka sisestas.

«Nii jäingi ilma kogu rahast,» tunnistas ta. «Endale märkamatult andsin kelmidele nii PIN1 kui PIN2 koodi.»

Kuidas skeem töötab?

Kelmide taktika põhineb usaldusel ja kiirusel. Nad loovad realistliku stsenaariumi – näiteks Elektrilevi, panga või muu ametliku asutuse kõne –, kasutavad ohvri nime ning tekitavad olukorra, kus inimene tegutseb mõtlemata. Kõne ajal suudetakse isegi võltsida helistaja numbrit, et see näiks pärinevat ametlikult ettevõttelt.

Politsei soovitus: ära anna PIN-koode mitte kellelegi.

Lipstok rõhutab, et ükski pank ega muu asutus ei küsi kunagi telefonis Smart-ID PIN-koode.
«Kui kõne tundub kahtlane, pane kõne kohe kinni ja kontrolli info üle ametliku klienditoe kaudu. Rahast jääd ilma siis, kui ei kontrolli, mitte siis, kui kontrollid liiga palju,» rõhutab ta.

Kas siis Smart-ID tehingu vms kinnitamist vajava asja/teenuse pakkuja näeb mu pin koode?
Pole küll uurinud kuid mõtlesin, et koode teab ainult omanik ise ja kinnitamisel on asi krüptitud niiet teine osapool ei saaks su koode teada, st teine osapool näeb ainult seda, et asi kinnitati ja muud ei midagi.
Ma saaks aru kui telefoni teel jutu käigus küsiti koode, aga praegusel juhul inimene kinnitas end läbi Smart-ID äpi.
Või on see arttikkel loppama läinud, tundub nagu lugu oleks üks kuid lõpus jälle öeldakse, et telefoni teel vestluse käigus

[vigurvänt]

Ei midagi uut, ikka see vana skeem: tainapeadelt küsitakse koode ja need kohe annavadki. Ma ei anna kellelegi oma koode, helistagu kasvõi president või mõni teine suure süsinikujäljega universumi parasiit

[perenoel]

Mulle helistas ka mõni päev tagasi 'Elektrilevi arvestivahetaja'. Eestikeelne meesterahvas ja teadis aadressi. Et millal kodus olen ja millal võib aga tulla. Kui ütlesin, et ei oska telefoni teel selle kohta midagi öelda - saatke asi meili, siis ühmas midagi väga pettunud häälega. Kas ta poolearuline tõesti arvas, et kui oleksingi mingi aja kokku leppinud, siis oleks mingiks kodeerimiseks võinud minna? Jeerum küll.

[Longero]

Ma sain ennist sellest postimehe artiklist valesti aru. Põhirõhk oli suunatud mul PIN koodi lekkimisele, aga keegi teine logis panka sisse ja omanik kinnitas.

Ma olen tavaliselt nii teinud, et isegi kui on õige teavitus meilil koos lingiga siis ikkagi igaksjuhuks ei kasuta seda linki vaid login konkreetsesse kohta sisse ja asjatan ära.

[Dogbert]

[kjaups]

Kuidas pettur sul panga kasutajatunnust teab?
Mul smart-id logimine, kui küpsised pole aktiivsed, pean sisestama kasutajatunnuse ja isikukoodi.
Kui küpsised aktiivsed, siis ainult kasutajatunnuse.

Saan aru, et isikukoodi, koduse aadressi peiliks internetis välja, kuid kas inimesed panevad tõesti oma panga kasutajatunnuseks isikukoodi või nimi.perenimi kergemaks äraarvamiseks?
Või mingis pangas piisab ainult mobiili numbrist või isikukoodist?

[napoleon]

Ei tea. Aga üks variant, et asi toimub mitmes osas. Alustuseks helistab mingi "panga töötaja", ajab mingit süütut mula ja muuhulgas küsib kasutajatunnust. Selles etapis mingit pettust toime ei panda vaid õngitsetakse andmeid. Mitu päeva hiljem tahab keegi "elektriarvestit vahetama" tulla ja ohver ei pane neid kahte kõne kokku.

[laurx]

Söödetakse sisse mingi elektruarvesti või sim kaardi aegumisega, tehakse isikutuvastus. Kunagi betamax linkis ühe postimehe videoga artikli. Siis tehakse pangajuttu, et saada pin2. Siis tehakse veel mingit juttu.. kui esimese konksu alla neelad, huiatakse edasi KOHE, et aega mõelda ei oleks.. täpselt nagu need "sõitsin autoga, kiire oli, bla, laps karjus, raadio mängis, ei kuulanud.." lood olid.

[napoleon]

Aga ikkagi kuidas nad panga kasutajatunnuse teada saavad?
Elektriarvesti vahetajal oleks üsna keeruline põhjendada, miks tal mu netipanga kasutajatunnust vaja on.
Swedis näiteks on see 6 suvalist numbrit ka ehk ei tuleta seda kuskilt kui ei tea.
SEB-s ja LHV-s võib muidugi õnne proovida kui tead, et näiteks epost on a'la peeter76@kuskil siis võib-olla on panga kasutajatunnus ka peeter76. Üsna kohvipaksu pealt oletamine muidugi.

[laurx]

"sisesta ISIKUKOOD või kasutajatunnus". ilmselt on midagi uuritud eelnevalt. b) helistad äriregistri info pealt. kõik olemas.