Teisipäevases Laseris räägiti pikemalt koperite teemal. Treeningust, väljaõppest ja viimase aja õnnetustest. Üsna kõvasti pandi puid alla meie hobikopterjuhtidele, kellel kipub "jumalakompleks" olema. Naeruväärne lennutundide hulk + liigne uljus + rasked olud = õnnetus.
Fifty sixty, need viimase aja õnnetused on juhtunud pigem kogenud pilootide osalusel, kas siis otseselt või kaudselt. Mõnisada vs mõni tuhat lennutundi (mis on juba täiesti piisav töötamaks ametipiloodina), pigem kaldub riskide võtmine sinna teise ossa. Lennundus on selline ala, kus ässasid ei ole mujal, kui surnuaial. On olemas ütlus, "There are old pilots and bold pilots, but there is no old bold pilots". Halb ilm tapab kõiki, ka kogenuid (Kobe) ühtemoodi.
Saate järgi ei olnud kogemustega piloodid. Jagant oli täiesti algaja. Ja Silberauto kopteriõnnetuses on üldse kahtlased lood, kes juhtis. Ja just nimelt saates öeldaksegi, et kogemustega piloot ei lähe halva ilma puhul üldse välja riskima. Eesti peale 3 rasket õnnetust mõne kuu jooksul on päris palju.
Saate järgi ei olnud kogemustega piloodid. Jagant oli täiesti algaja. Ja Silberauto kopteriõnnetuses on üldse kahtlased lood, kes juhtis. Ja just nimelt saates öeldaksegi, et kogemustega piloot ei lähe halva ilma puhul üldse välja riskima. Eesti peale 3 rasket õnnetust mõne kuu jooksul on päris palju.
Saate järgi. Saates ei saa paljut öelda, kuna uurimine on alles pooleli ja spekuleerimine on nagu ta on. Jaagant oli jah algaja KOPTERI piloot, aga kogemustega lennukipiloot, vahe on tehnilises lendamises, aga õhuruumi reeglid ja good airmanship on samad. Vaata seda saadet uuesti ja mõttega, siis võibolla saad mõne vihje lisaks. Silberis pole ka midagi kahtlast, vahet pole kumb juhtis, otsus ilmaga lendama minna võeti vastu üheskoos ja pilve sattumine tappis ka Kobe professionaalse piloodiga puldis. Ma olen sellise õnnetuse simulaatoris läbi teinud ja tean üsna täpselt, mis seal juhtuda võis. Üsna tavapärane reaktsioon ja sellele järgnev error chain.
Saate järgi ei olnud kogemustega piloodid. Jagant oli täiesti algaja. Ja Silberauto kopteriõnnetuses on üldse kahtlased lood, kes juhtis. Ja just nimelt saates öeldaksegi, et kogemustega piloot ei lähe halva ilma puhul üldse välja riskima. Eesti peale 3 rasket õnnetust mõne kuu jooksul on päris palju.
Saate järgi. Saates ei saa paljut öelda, kuna uurimine on alles pooleli ja spekuleerimine on nagu ta on. Jaagant oli jah algaja KOPTERI piloot, aga kogemustega lennukipiloot, vahe on tehnilises lendamises, aga õhuruumi reeglid ja good airmanship on samad.
Nagu ma aru saan, siis ta tilbendas pealtnägijate sõnul teise kopteri kõrval, üleval ja all. Kas see on õhuruumi reeglite järgi ja "good airmanship", seda ma ei oska öelda. Soomlaste seisukohta ei anna eritu kahesti mõista - piloot on süüdi ja punkt. Mootorratas ja traktor sõdavad ka mõlemad maa peal, aga täiest totaalselt erinevad juhtimisvõtted.
Väga loll küsimus ilmselt kuna kopteri piloodi pabereid pole.
Aga kui satun pilve, siis intuitiivselt:
- keeraks tuure maha ja läheks pisut alla
Või
- keeraks tuure peale ja läheks pilvest kõrgemale
Mis võib olla takistus, miks kumbagi neist teha ei saa ja oled hädas?
Väga loll küsimus ilmselt kuna kopteri piloodi pabereid pole.
Aga kui satun pilve, siis intuitiivselt:
- keeraks tuure maha ja läheks pisut alla
Või
- keeraks tuure peale ja läheks pilvest kõrgemale
Mis võib olla takistus, miks kumbagi neist teha ei saa ja oled hädas?
Sa ei tea, kas pilv ulatub maapinnani või mitu km üles, lisaks on sul koordinatsiooniga probleeme hetkest, mil kõik piimaks muutus. Õige vastus on hoia kiirust ja kõrgust, ning mine otse tuldud teed tagasi. Kui on oht, et piirkonnas on takistused, siis tõused kehtiva safety altitude peale, mis tagab selle, et sa millelegi otsa ei lenda. Ja siis katsud pilvest välja saada. Kopteri juhtimine on keeruline, igal juhisel peale pedaalide on sekundaarefekt, mis eeldab alati korrigeerivat tegevust teise juhisega. Ilma instrumentide abita on võimatu lennata, ilma visuaalita on võimalik, aga raske ja vajab korralikku treeningut. Tahad teada, mis tunne see on, võta üks sile plaat, pane sellele teras või klaaskuul ja püüa seda plaadi keskel hoida. Kuidas oleks juhida kopterit pilves ? Tee sama asja, aga kinniseotud silmadega.
Kinniseotud silmadega on kopterit raskem juhtida kui pilves.
See on näide sellest, kui kiiresti spatial disorientation tekib. Kui maha magad, oled tagurpidi ja aviohorisont on ka juba sassis, sa ei tea enam, kuhu suunda keerata.
Kinniseotud silmadega on kopterit raskem juhtida kui pilves.
See on näide sellest, kui kiiresti spatial disorientation tekib. Kui maha magad, oled tagurpidi ja aviohorisont on ka juba sassis, sa ei tea enam, kuhu suunda keerata.
Piloodil on siiski instrumendid olemas ja nähtaval, mitte silmad kinni seotud. Kehv võrdlus. _________________ Tsensuur HinnaVaatluse foorumis
Kas kopteris om kohad, kuhu saaks nööri otsas raskuse kinnitada?
Selleks puudub vajadus. Selleks on gürot sisaldav instrument nagu tehis aviohorisont. Samamoodi ka kõik teised instrumendid nagu horisontaal ja vertikaalkiirus, suunaindikaator (gyro) jne. Kõik vajalik "pimesi" lendamiseks on iga tänapäevase lennumasina varustuses tegelikult olemas enamaltjaolt, aga nende kasutamine ja oskus nende kasutamiseks pimesi lendamiseks on hoopis teine ooper juba. Lühidalt, pilootidel ja isegi IFR ettevalmistusega pilootidel puudub tihtilugu piisav kogemus ja vilumus reaalselt IFR'i lennata. Enamus väikekoptereid ei ole ka IFR sertifitseeritud, kuigi instrumendid võivad olemas olla. Öö ja instumentaallennu koolitus on eraldi programm, mis ei kuulu algse PPL programmi hulka vaid need saab võtta hiljem lisana juurde, kui alates kursuse lõpetamisest ja litsentsi saamisest on lennatud 100 tundi.
Kordan veelkord, on väga suur vahe, kas lennatakse IMC'sse juhuslikult ja ootamatult või minnakse IFR peale üle teadlikult, ettevalmistusega. Kopter on väga tundlik igasugustele sisenditele ja, kui sa midagi maha mahad, ning mingi parameeter on juba väga paigast, siis korrigeerimine võib viia katastroofini.
Markos, lihtsalt uudishimust üks küsimus. Autoga läheb alla poole tunni, et õpetada inimest niipalju et ta rooli, gaasi ja piduri üles leiab ehk saab auto liikuma ja pidama. See muidugi ei tähenda, et ta kitsastes oludes manööverdada oskaks, iseseisvalt liikluses hakkama saaks jne.
Kaua helikopteriga selline väga basic juhendamine võtaks, et suudaks ideaaltingimustes kopteriga õhku tõusta ja maanduda kui inimese varasem kogemus lennumasinatega on ainult reisilennukis tavareisijana istumine?
Markos, lihtsalt uudishimust üks küsimus. Autoga läheb alla poole tunni, et õpetada inimest niipalju et ta rooli, gaasi ja piduri üles leiab ehk saab auto liikuma ja pidama. See muidugi ei tähenda, et ta kitsastes oludes manööverdada oskaks, iseseisvalt liikluses hakkama saaks jne.
Kaua helikopteriga selline väga basic juhendamine võtaks, et suudaks ideaaltingimustes kopteriga õhku tõusta ja maanduda kui inimese varasem kogemus lennumasinatega on ainult reisilennukis tavareisijana istumine?
See vist üsna individuaalne. Mõned aastad tagasi mingis Discovery sarjas näitas täielikke n00Be esimest korda kopterit piloteerimas, harjutati madalal maapinna kohal paigal hõljumist. Läks nii ja naa, tänu instruktorile kõrvalistmel keegi kopterit kummuli just ei keeranud, aga mõnel läks paremini ja mõnel kehvemini. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Markos, lihtsalt uudishimust üks küsimus. Autoga läheb alla poole tunni, et õpetada inimest niipalju et ta rooli, gaasi ja piduri üles leiab ehk saab auto liikuma ja pidama. See muidugi ei tähenda, et ta kitsastes oludes manööverdada oskaks, iseseisvalt liikluses hakkama saaks jne.
Kaua helikopteriga selline väga basic juhendamine võtaks, et suudaks ideaaltingimustes kopteriga õhku tõusta ja maanduda kui inimese varasem kogemus lennumasinatega on ainult reisilennukis tavareisijana istumine?
Personaalne, sõltub sinu motoorikast ja ka treeningu intensiivsusest. Lühema aja peale rohkem tunde pressituna tulevad tulemused kiiremini tavaliselt. 10-15h hakkab juba looma, samas mõned saavad 15h peal juba soolosse. Aga on ka neid, kes on lennanud 100h ja pole veel soolikõlbulikud, ehk äärest ääreni. Masinast sõltub ka, Robinsonid on keerulised, tsentrit pole, R44 juhis on hüdraulikaga ülevõimendatud, sentimeeter siia ja sinna on juba väga palju. Klassikalise juhisega masinad on lihtsamad. Samas jälle, kui oskad Robinsoniga lennata, oskad kõigiga edaspidi, mis ei tähenda, et tohiks, igale on oma tüübiõpe sest iga masin on erinev, erinevad võtted, limitatsioonid, parameetrid, sabarootrite tõmbeprofiil jne. Ilma igasuguse õppeta on helikopteri juhtimine ükskõik millises lennufaasis välistatud. Kui sa sellises kopteris oled ja piloot pildi tasku paneb, siis pole midagi teha, tavainimene, isegi, kui ta on lennukipiloot, ei ole võimeline helikopterit maandama.
Markos, sain su eelmise postituse lausest aru, et aviohorisont võib segaseks minna, seepärast nööriga raskusi välja pakkusin. Need ei lähe kunagi rikki, kuid raskusjõu komponendile lisandub kiirendusest johtuv suunamuutus, millega peab arvestama.
See nöör peab suunamuutustega arvestama ja lahenduseks on vedru mille pikkus on võrdeline kiirendusega, vedru sisse võrdluseks pulk mis näitab 1g pikkust ja siis hakkab juba midagi aimu saama, pulgale kerge amort et ei pendeldaks ja ongi lisamõõteriist olemas. Kahjuks ei näita kiiruskomponenti nii et võid ühtlaselt kukkuda. Samuti petab ära kui kiirendusvektorite summa on üks, st kiirenev langemine pluss suunamuutus. _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Alla teab mis siiski ei kukkunud. Pikki põllul olevat heinapalli küttis õhkutõusul.
Piloodi sõnul piloodi viga.
78% juhtudest on tegemist piloodi veaga. Eks lendamine koosnebki vigadest, mis enamasti ei eskaleeru intsidendiks või õnnetuseks. Ja jällegi, antud juhtumi puhul, kogenud piloot, ning juhtub ikka.
tsitaat:
sain su eelmise postituse lausest aru, et aviohorisont võib segaseks minna
Sina lähed segaseks selle näidu tõlgendamisel ja tõenäoliselt pole võimeline õigeid otsuseid vastu võtma, pigem muudad asja hullemaks.
NATO hävitajad lendasid just üle. Pole kunagi näinud, et tiib-tiivas kinni selliselt lendaksid Tavaliselt ikka vaks vahet aga täna ikka eriti tihedalt koos, kui altpoolt vaadata.
Võimalik, et lennukõrgused siiski veidi erinevad. Otse altpoolt või sobiva nurga all vaadatuna näivad nad siis teineteisele lähemal olevat, kui nad tegelikult kolmemõõtmelises ruumis on. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Ämaris teeninud kolleeg ütles ka, et kuradi lähedal ikka teineteisele. Erinevad kõrgused, aga ikkagi nagu ühes tükis peaaegu. Ei tea, mida tegid sellises formatsioonis. Mõni aeg hiljem lendasid 4 või 5 tükki pikkade vahedega mööda ja nende järel mingi transpordilennuk. Suured ninad käisid jälle Eestis? _________________ M: Intel i5 4590 protsessorid M: HP Elitedesk 800 G3 SFF M: HP Elitedesk 800 G2 Mini 35W
"Lennumasina kabiinis rooli ei ole. Kui sihtkoht välja valitud, lendab masin ise kohale."
Huvitav, mis lahendused on juhuks, kui masin on enda arvates sihtkohta jõudnud aga see on vale (kasvõi tiblade segamistegevuste tõttu) ja reaalselt maandumiskohta pole...
Soomes on juba mitu päeva kõneainet pakkunud Finnairi kala 8 A320 lennukitega. Nimelt pesti nende istmeid veega, aga sellega kaotasid need istmed tulekindluse. Pakutakse, et ära võib jääde kokku üle 100 lennu. Parajasti on Soomes ka koolivaheaeg.
viimati muutis alpha 15.10.2025 12:07:57, muudetud 1 kord
Ei ole ka kümne aasta pärast. Kes midagi lennundusest ja lennujuhtimisest teab, naerab selle idee kohe välja. See asi peaks IFR's lendama, see aga ei tähenda, et võid suvalises kohas teha point & click. Üks asi on õigesti tehtud, masinal puudub liigne ballast juhiste näol, sest tehnilise rikke korral oled surnud niiehknaa, on sul need või ei ole. Mingi lühiliini kuhugile tln lähedale saarele võiks avada, kõrgel need ei lenda ja, kui alla kukub, siis merre, mitte kellelegi pähe.
Autol on kaheksa mootorit ja kui kolm mootorit peaksid rikki minema, suudab masin ka viie mootoriga lennata. "Kui ka see ei õnnestu, on masinale sisse ehitatud langevari, et võiks maanduda turvaliselt," tõdes Tõll.
Lennukõrgus 500 m. Palju seal sellest langevarjust kasu on sellise aparaadi puhul?
Autol on kaheksa mootorit ja kui kolm mootorit peaksid rikki minema, suudab masin ka viie mootoriga lennata. "Kui ka see ei õnnestu, on masinale sisse ehitatud langevari, et võiks maanduda turvaliselt," tõdes Tõll.
Lennukõrgus 500 m. Palju seal sellest langevarjust kasu on sellise aparaadi puhul?
Sõltub, kuidas see langevari avaneb. Teoreetiliselt on võimalik langevari väljatulistamisel n.ö jõuga lahti tõmmata kiiresti, a'la need loomade püüdevõrgud, mida neljast erineva nurga all rauast välja tulistades laiali tõmmatakse. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Näitas uudises, kolme hõlmaga langevari tulistati ülespoole ja "haakus" hetkeliselt õhuga ning tuli tasakesi alla.
Noh, siis mu oletus läks üsna täkkesse _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Kui stabiilselt helikopterit õhus paigal õnnestub hoida? Kas teoorias saaks kopterit kasutada näiteks põlevast majast akna kaudu inimese päästmiseks vms.?
Kui stabiilselt helikopterit õhus paigal õnnestub hoida? Kas teoorias saaks kopterit kasutada näiteks põlevast majast akna kaudu inimese päästmiseks vms.?
Kui stabiilselt helikopterit õhus paigal õnnestub hoida? Kas teoorias saaks kopterit kasutada näiteks põlevast majast akna kaudu inimese päästmiseks vms.?
Kui stabiilselt helikopterit õhus paigal õnnestub hoida? Kas teoorias saaks kopterit kasutada näiteks põlevast majast akna kaudu inimese päästmiseks vms.?
Sellisel päästmisel on probleemiks see, et sa ei saa aknale lähedale, rootori diameeter on keskmiselt 10-12m.
Nüüd võib mõnelt võhikult tulla küsimus, et kas kopteri külge ei annaks kinnitada sobivas pikkuses "silda" või "nokka"
Meenub veel kunagine arutelu Tartu Kaarsilla saatuse üle, kui oli päevakorras Kivisilla taastamine. Mõni pakkus välja, et 3-4 suurt kopterit ja Kaarsild lendab nagu tulnukate laevuke. Njah, mõnisada tonni ja küsimus, kuidas need kopterid asetsema peavad. Maailmas ei ole veel lahendusi, mis lubaks sellist kolakat kopteritega teisaldada. Ja ei ole koptereid, millega saaks selliseid raskusi teisaldada.
Kui stabiilselt helikopterit õhus paigal õnnestub hoida? Kas teoorias saaks kopterit kasutada näiteks põlevast majast akna kaudu inimese päästmiseks vms.?
Sellisel päästmisel on probleemiks see, et sa ei saa aknale lähedale, rootori diameeter on keskmiselt 10-12m.
Nüüd võib mõnelt võhikult tulla küsimus, et kas kopteri külge ei annaks kinnitada sobivas pikkuses "silda" või "nokka"
Meenub veel kunagine arutelu Tartu Kaarsilla saatuse üle, kui oli päevakorras Kivisilla taastamine. Mõni pakkus välja, et 3-4 suurt kopterit ja Kaarsild lendab nagu tulnukate laevuke. Njah, mõnisada tonni ja küsimus, kuidas need kopterid asetsema peavad. Maailmas ei ole veel lahendusi, mis lubaks sellist kolakat kopteritega teisaldada. Ja ei ole koptereid, millega saaks selliseid raskusi teisaldada.
Las ulmelised trikid jäävad veel filmimaailma.
Mass & Balance, sul peab asi tasakaalus olema. Slingiga ülevalt on reaalsem aga siiski paras utoopia. Jah, kopteritega transporditakse soomukeid, tanke, isegi tervet reisilennukit on liigutatud, aga see käib ikkagi vertikaalse trossi abil. Eestis paigutati ennemuistsel ajal teletorni Tipptv antenni kopteriga, ebaõnnestunult, sest see kukkus kommunikatsioonivea tõttu alla ja purunes.
Surmahäda korral kannataks ilmselt 3-4 kopteriga täiesti samasse punkti raskuse külge kinnitatud pikkade troppide abil tõsta ja liigutada, kui igaüks rangelt oma "nurka" hoiaks ja kompenseeriks "triivi", mis tahab nad raskuse kohale kokku tõmmata. Kui see aitaks Maad asteroidist päästa vms.
Too tõstetud lennuk kaalus, huvitav, kui palju? Pakun, et mitte üle saja tonni, siis saaks head kopterid seda igast otsast tõsta küll. Maailma vingeim kiilik Mil Mi-26 tõstab õhku paarkümmend tonni.
Ülejäänud raskekopterite tõstevõime on pisem. Kaarsilla massiks on pakutud umbes 500 tonni. Räägitakse, et selle terasest karkass, mis enne betooni valamist vintsiga üle jõe tiriti (otsa all oli pontoon), kaalus umbes 250 tonni.
Kõrgepingemaste ja puurtorne ehitatakse mõnikord kopteritega. Samuti tehakse kopteriga elektriliinide hooldutöid. Nii et täpsust neil masinatel jätkub.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Tavaliselt ikka vaks vahet aga täna ikka eriti tihedalt koos, kui altpoolt vaadata.
ega see kopter pole.
Spoiler 
