[Rasmus]

Selles osas vaidleks nüüd natukene tarbijakaitsele vastu. Tarbijalemüügi puhul peab lähtuma ikkagi VÕS § 218, kus maksimaalseks ajaks on 2 aastat. Loomulikult võib tehas rakendada pikemat müügigarantiid, kui seda nõuavad Eesti seadused, aga müüjapoolne kohustus see kindlasti ei ole v.a. juhtudel, kus tootja teeb lepinguga selle kohustuseks. Üldjuhul ei teki müüjatega selles osas probleeme, aga samas ei saa ära unustada, et garantiiga on ka müüjal seotud kulutused, mida maaletooja ja tehas ei hüvita. Raha loevad aga kõik ja keegi ei taha rohkem maksta kui just seadus ei kohusta.

Juhul, kui ma eksin, parandage mind.

P.S. Arvan, et HV-s võiks olla tarbijakaitse küsimustega jms seotud teema, kus siis kasutajad saaksid nõu küsida ja kaupluste esindajad vastata.

[Wilts]

[Raibert]

[Rasmus]

[Raibert]

Seda pean silmas, et kui sa tahaksid tarbijakaitsest mingi konkreetse asja kohta nõu saada ja helistad sinna, siis tõlgendatakse probleemi 1 versiooni kohaselt, kui sama asja kohta annad ametliku käigu, siis teine ametnik ütleb lahenduseks teise versiooni ja kui sa näiteks palkaksid omale advokaadi, siis see suudab omakorda omamoodi sama seadust tõlgendada.
Tarbijakaitses sa võid rääkida mõne ülemusega näiteks oma kaupluse mingi konkreetse toote müügi/markeerimise nõuetest ja saad kindla vastuse ning paned asja müüki. Järgmisel päeval tuleb selle inimese alluv, kes su kauplust kontrollib ja teeb sulle ettekirjutuse, sest tema nägemus ei lähe ülemuse omaga kokku.

Vot see on minu arust erinevate tõlgendamiste võimalikkus.

[Henrik]

On täiesti võimalik nõuda tarbijakaitselt kirjalik kinnitus toote vastavuse kohta seadusega. Kui keegi tuleb midagi rääkima et ei klapi siis tuleb paber nina alla ajada - see peaks vaidlluse lõpetama. Ei taha uskuda et tarbijakaitse iseenda allkirjaga kinnitatud sõnu sööma hakkab.

[Rasmus]

Seaduse mittetõlgendamist ei tohiks Eesti riigis tekkida kuna siis on tegemist õigusliku kriisiga, mis on ise-enesest väga paha. Seadused peavad olema nii koostatud, et nad oleksid üheselt mõistetavad ja ühtepidi tõlgendavad.

Kui sa suudaksid oma jutu tõestuseks mõne hea elulise näite tuua argumenteeriks hea meelega edasi

[Raibert]

Küsimus pole "mittetõlgendamises", vaid "mitmeti tõlgendamises".
Mul on neid näiteid mitmeid, kuid ma võin koheselt ühe suure minu jaoks arusaamatu näite tuua: väidetavalt kontrollib tarbijakaitse kõiki kaupluseid ühtedel alustel ja karistab kõiki ühtemoodi, kuid kui Prismades, Citymarketites jne. on praktiliselt kõikidel toodetel eesti keelne kasutusjuhend ja info maaletooja kohta, siis näiteks Jyski (ja praktiliselt kõikides arvutisalongides) kauplustes seda praktiliselt ühelgi tootel pole. Kas neid kaupluseid kontrollivad erinevad isikud, või on Jyski esindajad leidnud seadustes mingi lünga, tänu millele nad ei pea enda jaoks lisatööd tegema?
Ja veel, üks Eesti autokeemiatootjaid konsulteeris enne uue toote maaletoomist nii tarbijakaitse kontoriga, et kas võib seda toodet Eestis müüa,kas eestikeelne juhend on piisav jne. Kõik sai kooskõlastatud ja müük algas. Ja umbes 3 kuu pärast avastas üks tarbijakaitse tädi, et see eestikeelne tõlge pole ikka õige (seadused ei olnud vahepeal muutunud) ning käskis toote müügilt kõrvaldada. Aitas ainult asjaolu, et kirjavahetus tarbijakaitsega enne toote müüki oli firmas säilinud ja saadi tõestada kooskõlastamise õigus.