[pppd]

[renx09]

[SSD]

renx09, Lahtist on s!taks. Ka visiir ei saand sekundiga kukkuda. Ramp ei lähe ka kohe kolksti lahti. Esimene vesi läheb niuhti kanalkasse. 200 tonni, kust see võetud on? See on jämedalt 200 m3. Ok las oli siis. 50 tonnine visiir just lahkus, asemele tuli 200 tonni vett. Jummala pohl. See küll mingi mure pole. See, ja kõik teised laevad on ehitatud varuga, kõigega on arvestatud. Vesiiriga laeval on arvestatud ka visiiri puudumisega. Kõik on arvestatud. Mis muidugi ei tähenda, et laev uppuda ei võiks, aga lihtsalt mõne tehnilise probleemi pärast ei upu see laev 35 minutiga!

[elukaz]

Laev upub täpselt nii kiiresti kuidas veepiirist allapoole jääb vähem kuupmeetreid õhku kui on laeva mass tonnides vms valem. Kähku vesi sisse õhk välja tehtud unustatud.

[SSD]

[elukaz]

Sellele võiks tagurpidi läheneda. Näiteks on meil Estonia kaksikõde ja eesmärgiks on see kontrollitud oludes poole tunniga uputada, no näiteks dokfilmi taaslavastuseks. On üksainus katse nii et mitu korda proovida ei saa, mida teha? Visiiri lennutame minema aga mis edasi, ühest praost ilmselt ei piisa ja tuleb kuskilt seest või väljast juurde saboteerida.

[napoleon]

Ametliku raporti järgi hakkas mitu meetrit üle veepiiri laine kontrlollimatult sisse tungima ja hoolimata sellest, et laev kiirust maha võttis jätkas sissevoolu. Vett ei heidutanud ka hermeetiliselt suletud ruum, muukis uksed lahti ja jätkas oma teed.
Eksperdid on rääkinud, pole mingit põhjust selles kahelda.
Ei teagi nüüd.... mul kolmandal korrusel kindlustus arvas, et pole vaja üleujutuse eest kindlustada kuigi üritasin seletada, et see vesi on üks salakaval asi mis gravitatsiooni eirata suudab.

[ahoioi]

[Kontakt]

Militaarnetis intelligentsem arutelu ja igasugused vandenõuteoreetikud on seal paraku vähemuses, sest inimesed mõtlevad oma peaga

Kes väidavad, et roro tüüpi laevad võiksid lõdvalt ilma rambita sõita, siis ms herald of free enterprisel kulus 90 sekundit, et lahtise rambiga külili minna. Täielikust uppumisest päästis madal põhi.

https://en.m.wikipedia.org/wiki/MS_Herald_of_Free_Enterprise

Lisaks on teada ka fakt, et estonia sõsarlaeval diana II-l oli 93ndal visiiriga probleeme.

https://www.estoniaferrydisaster.net/estonia%20final%20report/33.1.htm

[renx09]

ehk siis, see on 100% kindel, et visiir ikkagi kukkus eest ja rebis rambi lahti?

teema pealkirja ka keegi hiljuti vaadanud on? või...?

[Kontakt]

[renx09]

soovitan veel kord teema pealkirjaga tutvuda

[Kontakt]

[ahoioi]

[renx09]

[SSD]

renx09, Algusest peale on küsimused. Saaks kordki vastuseid!

[Scott]

Üks vanem artikkel eelneva valguses - https://www.ohtuleht.ee/96046/uno-laur-olen-estonia-videokaadrites-pettunud

Spoiler

AUK VÕI VARI? Eile ETVs Estonia hukku uurivatele asjaosalistele näidatud Ameerika miljonäri Gregg Bemise videos parvlaeva vrakist tekitas enim kõneainet liivavall, mis asub paremas pardas.
Foto: ETV

[Tanel]

Filmis intervjueeriti ka mehhaanikuid. Nad joonistasid ka skeemi.
Kui laev oli juba praktiliselt külili, oli ramp endiselt ees.
Seega sealt ei saanud kriitilist massi vett, mis laeva oleks uputanud.
Lisaks sellest ROV salvestiselt oli näha, et ramp on ees.
Vähemalt tundus nii, peaks uuesti üle vaatama.
EDIT: lisasin screenshoti

Spoiler

Suur küljeaauk on aga fakt ja seda peab uurima.

[Etz]

[Tanel]

Lisasin screenshoti, päris ilusti tundub kinni olevat.

[softis]

[sukelduja]

[bugbrake]

Nüüd tulebki teha korralik läbinähtav uurimine. Alates merepõhja geoloogiliste uuringutega seal paigas lõpetades vraki täieliku ülevaatmisega vähemalt väliselt. Kaardistama, teha korralikud 3D mudelid antud seisukorrast jne. Tehnilised võimalused ja oskused on olemas tuleb ainult õiged ja pädevad inimesed ülesse otsida.

[Tanel]

sukelduja, oled sa seda filmid näinud, et nii kindlalt väidad?
Selle augu suurus vähemalt 4m ja ei nimetaks seda väikseseks.
Kui laev juba kergelt kreenis oli, lahises sealt vett sisse.
Seda on mitmed tunnistajad ka väitnud, kes autoteki all olid.
Ja pärast kui laev juba kummuli, vuhises sealt laeva pinnal hoidva"õhkpadja" õhk välja.

[Tanel]

bugbrake,
Loodame, et Eestil on mune see uurimine läbi viia.

[Betamax]

Eelpool olevaid kommentaare lugedes, tsiteerides Tanelit, siis "jätan selle siia".

Spoiler

Üldiselt oleks selle dokumentaali saanud 1-2 osaga ära teha, aga oli vaja lisada teatraalsust, emotsioone jms augutäidet.
Mis mind ärritas, oli viimases osas selle pardas oleva augu filmimine. Kui raske oleks olnud rahulikult näidata järjest ära roboti teekond auguni ja selle augu filmimine. Ei, pidi sinna vahele näitama Turvat ja mingit suhtlust, et keegi annaks köit lisaks. Milleks mul on vaja vahtida ekraanilt mingeid tüüpe, kes omakorda vahivad ekraani. Pidin vahepeal klippi tagasi kerima ja pausile panema, sest tuli jälle mingi habe kaadrisse, kes rääkis oma walkie-talkie'ga. Kõige olulisem osa, millel kogu see dokumentaali projekt baseerub ja nad topivad sinna suvalist müra vahele (oi-oi-oi)

[softis]

See on ju see tüüpiline kerge meelelahutuse stiilis "põnevuse kruvimine"
Eriti kui pikkida vahele väljendid "ennenägematu, uskumatu, poleks uskunud/arvanud" jne

[Tanel]

https://www.postimees.ee/7074567/estonia-kerest-augu-leidnud-dokumentaalsari-jouab-kanal-2-eetrisse

[sukelduja]

[ott256]

kas keegi seda tasulist artiklit saaks siia kopeerida?
https://ekspress.delfi.ee/kuum/endine-tuuker-rootsi-luure-teadis-august-estonia-keres-juba-nadal-parast-onnetust-mina-utlesin-neile?id=91186601

[Kriisa H]

[jeesus188]

Spoiler

tsitaat:

Miks peaks valitsus(ed) nägema nii palju vaeva, et varjata nõnda suurt sündmust? Ja siis on mõned üksikud – nagu teie –, kes ütlevad, et teavad tõde. Miks inimesed peaksid teid uskuma? Asi on ju väga lihtne. Tehnika on 26 aasta taguse ajaga võrreldes praegu väga palju parem, eriti allveekaamerate ja mõõduriistade osas. Kui teha täielik – ja ma tõesti pean silmas täielikku – uuring laevavrakist, võiks kasutada näiteks röntgentehnoloogiat, millega olen ka ise loonud 15. ja 16. sajandi laevavrakkide täielikke 3D-kujutisi. Kui üks auk on kinni keevitatud, tuleks seegi välja. Kõik oleks näha! Muidugi tuleb saata alla ka tuukrid, et lähemalt uurida seda, mis ilmsiks tuleb. Samuti saavad vaid tuukrid hinnata, kas metalli purunemine on tekitatud plahvatusest või kokkupõrkest. Aga selle kontrollimiseks tuleb võtta proove ja kõike lähedalt uurida. Eestis on välja käidud idee, et kui uuesti kaameratega vee alla minnakse, tuleks seda veebis otse üle kanda. See oleks fantastiline! Seda kõike on ju lihtne teha, kui poliitiline tahe on olemas. Ja seda ju kõik tahavadki: vastuseid, mis juhtus ja miks juhtus.

[Betamax]

[softis]

[sukelduja]

[sakinaga]

Võib-olla tekitasid selle augu sinna tulnukad? Või ehk ujus kivi veepinnal.

[Markos]

Ja läkski lappesse ära. Lähtudes ka siin toimuvast, on turundus igati oma töö teinud ja keegi teenib selle filmiga korralikku raha.

[Braien]

Inimestel on koguaeg olnud huvi selle sündmuse kohta, lihtsalt see pole väga asi mida on võimalik ise uurida.

[rewer]

Üldiselt tasuks ametlik lõpparuanne( https://www.ojk.ee/et/system/files/fail/manus/b11900313_0.pdf ) kasvõi diagonaalis kiirelt üle vaadata(tunne oma vaenlast et oleks mingi ähmanegi ettekujutus kuidas selle järgi uppumine toimus(või siis miks see võimatu oli nii). Võib ka muidugi stiilis see raport on täielik jama, ei tea mis seal kirjas aga kindel et oli kokkupõrge allveelaevaga.
Ametlik põhjus(visiirikinnitused purunesid, visiir hakkas liikuma, tõmbas rambi lahti, vesi sattus autotekile) võimatu ei tundu. Piisav kogus vett autotekil tekitab kiirelt kreeni ja laev läheb ümber(vabapinna mõju ja kõrge raskuskese), pigem tundub uskumatum et nii kiiresti põhja läks. Muidugi on palju segast kogu selle uurimise ja muude asjaolude juures.

Loodetavasti uus uurimine on põhjalik ja saab vastuse sellele augule. Tehnika on vahepeal ikka väga palju arenenud. Hetkel muidugi peale spekuleerimise muud teha pole aga väga kindlad arvamused kindlasti oli allveelaev vs see auk kindlasti tekkis põhjavajudes tunduvad natuke ennatlikud.

[Markos]

Inimestel on tendents koguaeg süüdlasi otsida. Konspiratsioonil ja tegelikul tõel on väga väike vahe, sõltub ainult kust poolt vaadata ja mida uskuda. Seepärast igasugu uhuugrupid nii edukad ongi, sest prevaleerivad alati vastupidisele küsimusele, mis siis kui ? Eriti edukad on nad juhul, kui vastupidist tõestada on tehniliselt väga keeruline.

[netcat]

Tendents süüdlasi otsida oleks palju väiksem, kui asja ei käideldaks nii, nagu oleks seal midagi kangesti varjata.
See tekitab kahtlusi isegi neis, kes muidu hea meelega usuks, et midagi kahtlast ei olnud.

[renx09]

usul on kalduvus inimesi pimedaks teha, küsimuste küsijad on ketserid jne... tuleb tuttav ette?

selles mõttes, et ametlik raport on ju olemas, selles vähimgi kahtlemine on keelatud. asjaga kokkupuutunud inimesed räägivad kõik nagu ühest suust sama juttu, keegi midagi ei varja ja uurimine oli täiesti läbipaistev. mitte midagi imelikku ei ole laevavraki betooniga katmise soovis.

aga muidu, intelligentne arutelu on ka siin https://foorum.kipper.ee/viewtopic.php?f=13&t=2210&start=150 hea näide meie foorumi snoobidele

[Reimold]

Algne 1994 laevakere välisvaatlus oli tagasihoidlikult öeldes puudulik, hea kui sellegi nüüd tehtud saab.
Süüdlast (konkreetset nimelist) ei leita nagunii juhul ,kui mingi militaarobjekt selle augu tekkega kuidagi seotud on. Mismoodi mõne suurriigi käest saab kätte info, kui näiteks "pool torpeedot või allveelaeva "vms juppe peaks leitama ?

[ahoioi]

Laaneots peab seda allveelaeva juttu hulluks lobaks.
https://www.ohtuleht.ee/1013448/kas-allveelaev-rammis-estoniat-erukindral-ants-laaneots-see-on-hull-loba

[renx09]

kummaline jah, miks Kurm sellise veksli välja käis, seda peab ta ise selgitama

[kyrvas]

[napoleon]

Selles võib vist enamvähem kindel olla, et auk seal on. Kogu palagan käib selle ümber kuidas see auk tekkis, millal see auk tekkis ja milline oli selle augu roll laeva uppumisel.
Muide esialgsed simulatsioonid ja arvamused veel enne kui vraki juurde sukelduti viitasid ka sellele, et tõenäoliselt oli keres auk. Hiljem keskenduti millegipärast ainult visiirile. Seega on ikkagi üsna tõenäoline, et see auk keresse enne uppumist tekkis ja sellel augul oli oma roll selles, et laev nii kiiresti uppus. See muidugi ei tähenda, et süüdi oli ilmtingimata allveelaev, võimalik et augu tekkimisele on hoopis mingi muu seletus.

[Killer85]

Et ilmtingimata polegi allveelaev süüdi
Sellise tormiga kannatab üldse pinnal sõita või?

[pppd]

selle augu rolliga uppumises on keeruline. Kui ta on seal, kuhu see praegu arvutigraafika abil joonistatud on, siis oleks põhiline osa veest sattunud autotekile, samas seda, et autotekile sattunud vesi ei saa sellist laeva uputada, oleme me siit juba korduvalt lugenud. Muidugi alati on võimalik ka variant, et veepiirist kõrgemal laeva küljel asuva augu kaudu tuleb sisse mingi eriliste omadustega vesi, mis erinevalt otse läbi poollahtise rambi lainete ja laeva enda liikumise poolt sissesurutud veest uputab laeva kuidagi paremini. Kui auk oleks olnud veepiirist madalamal, siis oleks vesi sattunud kas masinaruumi või 1 teki kajutite juurde ning laev oleks kreenimineku asemel hakanud lihtsalt vajuma kuni ühel hetkel poleks enam ujuvusest jätkunud.. aga seda ei kinnita ei masinaruumist pääsenud mehaanikud ega esimeselt tekilt pääsenud reisijad ega ka põhja üles keeranud laev. Keeruline.

[napoleon]

Ega lõpliku tõde vist muudmoodi teada ei saagi kui peaks laeva seestpoolt ka uurima, et kuidas vesi alumistele tekkidele võis nii kiiresti pääseda. Aga ma millegipärast kahtlen, et Eestil selle koha pealt nii palju mune on, et hauarahu leppest taganeda ja seda uurima hakata.