[rex]

Meil oli omal ajal maal see kollase mootorikattega Vasara muruniitja peamiseks 3F tarbijaks Elektra 1001 kõrval. 3F kreissaag käis ka aegajalt, aga see töö oli piisavalt harv, et korraliku pikendusega hakkama saada. Ka oli algselt 380V pesa ainult garaažis oleva kilbi küljes (edit: pliidi juures oli muidugi ka), aga kuna ma pidin muru niitma, vedasin vist juba kuskil 10-12-aastase tatikana ka maja taha varjualusesse lisapesa. Kusjuures täiesti tavalise ja see on seal siiamaani. Paar aastat tagasi keerasin isegi kaane maha ja pole korrosioonihaisugi. Vihm otseselt peale ei saja.

[jägaja]

[rex]

On-on, aga just lollide ja tähelepanematute petmiseks. Kõllikaablit ostma minnes sa ju lähedki konreetselt eriti head vaskkaablit ostma, kuigi reaalselt teeks enamiku inimeste jaoks sama töö ära ka suvaline palju odavam vasest kiudkaabel. Friigid otsivad veel eriti kalleid vähese hapnikusisaldusega vasest kaableid. Vasetatud alumiiniumist kõlarikaabli pakkumisel on minu silmis kõik petuskeemi tunnused. Keegi ei lähe reaalselt tavalisest vask-kiudkaablist kallimalt alumiiniumkaablit ostma. Alumiiniumist "kõlarikaabli" hind on paraku sama mis õigel. Mängitakse ikkagi sellele, et paistab väliselt sarnane. Ei oleks raske jätta valge alumiinium läbipaistva isolatsiooni all vasekarva muutmata.

[DVDRW]

Eriti hull lugu on võrgukaablitega. Nii patchid kui rullid. Vaske poodidest nagu enam ei leiagi. Tihti pole ka kirjas kas CCA või Copper.
Need kaablid ei vasta tegelikult üldse EIA/TIA standardile.
Kui patch kätte võtta saab kaalu järgi kohe aru.

Alul kaks eelist on: ta on kergem kui vask sama takistuse juures + odavam (väiksem takistus odavamalt)
Droonidel kasutades annaks kaalule võitu.

[HDvurle]

[Dogbert]

[HDvurle]

Madala pinge ja olematu voolutarbega pole alumiiniumil mingeid üllatusi varuks.

[jägaja]

Sõltub kaamera voolutarbest, 54V juures 0.2-0.5A
Vanemad POE standardid tahavad väiksema pinge juures ka rohkem voolu.

[HDvurle]

500milli on alumiiniumi puhul juba piiripealne vool?

[napoleon]

[HDvurle]

Link saab olla max 90m + 2 5m patchi. EIA/TIA standardi järgi. Pikemate linkide korral oma vastutus.

[rex]

Vase raha eest alut osta on ikkagi narr. Peaks olema selgelt tähistatud ja odavam.

[jägaja]

Alumiiniumist juhtmed-kablid ongi odavamad, kui tootjatehasest välja tulevad. Lihtsalt klient poes maksab, mis pood kauba eest küsida vaid oskab.

[rex]

Milleni ma pmst oma kõllikaablijutuga jõuda tahtsingi: ostujuht sai ilmselt korralikult preemiat, et varasemast oluliselt odavama sisseostuhinnaga kaubaartikli leidis. Täitsa huvitaks, kas tegu pigem teadmatusega (ostu- ja müügiinimene ei pruugi kaupa piisavalt süviti tunda) või kuritahtlikkusega. Fakt on igatahes, et alu-"kõllikaabel" on/oli Bauhofis müügil selgelt tähistamata ja näiteks Bauhausis ja K-Rautas müüdava vasest kõllikaabliga analoogse meetrihinnaga. Ma pole sel alal päris võhik, aga sain isegi petta, kuna eeldasin liiga palju. Õnneks sain hiljem kodus siiski jaole. Ma ei taha endale mingil juhul kõllikaabliks alu, kuni veel muid variante leidub. Enne kasutaks kasvõi plank-vaske.

[KillFrenzy]

Elektriautode teemas tuli välja selline asi, et inimesed ei tea, et elektrit ei saa toota rohkem kui tarbitakse.

Kui keegi oskab seda paremini selgitada, palun postitage sinna teemasse.

[raxz]

[KillFrenzy]

raxz, teemaks on seal ikka terve vooluvõrk.

[raxz]

[KillFrenzy]

raxz, https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=10527628#10527628

[indrpo]

[Etz]

indrpo, ei saa rohkem toota, kui on reaalne tarbimine...kohe kuidagi ei saa, müü või kogu maailmale...ja marsile takkapihta...
Selle loogika alusel, peaks sul seinakontaktidest kogu aeg elektrit välja purskama...

[indrpo]

[KillFrenzy]

indrpo, sinu alajaam on ühendatud järgmise alajaamaga, järgmine järgmisega jne. kuni soome tundrasse välja.

[indrpo]

[KillFrenzy]

indrpo, teoorias saad toota rohkem kui eesti tarbib. Praktikas mitte, su alajaam on liiga lahja.
Euroopa kohalt jään vastuse võlgu, oleneb ju sellest kui palju traate ja kui jämedad euroopast välja lähevad.

Aga üks on kindel, rohkem sa toota ei saa kui maailm tarbib.

[raxz]

[Scott]

Ega Euroopa võrgu tarbimisest rohkem toota ei saagi, rohkem elektrit pole kusagile panna. Venemaa võrk on eraldi (meiega ühenduses ja sagedust hoidmas, Euroopasse müüme üle konverterjaamade), Ameerika ja Jaapani võrgud on hoopis eraldi saared jne.

Teiseks - kui lisada võrku rohkem elektrit kui tarbitakse, paneb sagedus ajama ehk tõuseb liiga kõrgeks. Ja vastupidi, kui tarbimine hakkab ületama tootmist, võrgu sagedus langeb.

On üks hea netileht, kus reaalajas näitab Euroopa elektrivõrgu sagedust ja selle hoidmist. On reservjaamad, mida ühendatakse vastavalt tarbimisele ja sagedustriivile lisaks, mõnikord vaid mõneks sekundiks.

https://www.mainsfrequency.com

Primary Control viip näitab, palju võimsust (kas pluss- või miinusmärgiga) sageduse hoidmisesse kaasatakse.

https://www.mainsfrequency.com/frequ_info_en.php - selgitus, millistes piirides on vaja sagedust hoida ja millise sagedusega läheb võrk blackouti.

[indrpo]

[KillFrenzy]

[Scott]

Selline mõiste nagu võrgu inerts. Ega siin ei mõeldagi, et võrku antakse rohkem võimsust kui tarbitakse.

Kui suurtarbija kukub maha, ei vähene tootmine hetkeliselt. Generaatoritelt kaob pöörlemistakistus ja kiirus tõuseb, seega ka sagedus. Et sagedust hoida, tuleb hakata tootmisvõimsusi lahti ühendama. Las siis jaam uhab üksikuna seni, kuni inerts on raugenud. Tuumajaamade reaktorite võimsusi ei saa näiteks hetkega muuta, see võtab palju aega. Ka meie põlevkivijaamade startimine või sulgemine vajab pool ööpäeva.

[KillFrenzy]

Scott, hea info

[rex]

Kas akude laadimist pidada tarbimiseks või pigem tarbimise edasilükkamiseks? Oleneb mastaabist, eksole. Moblaaku laadimine on ilmselgelt tarbimine. Päiksepaneelidega koduse majapidamise akupanga laadimine (seda võib odava hinna korral ka võrgust teha) juba mitte nii väga. Energia salvestamist kuskile alajaama kanti paigutatud akufarmi me juba ilmselgelt tarbimiseks ei pea. Kas lugeda tarbimiseks elektronide voolu tekitamist või selle eest maksmist?

[jägaja]

Eks tegelikult akud ka ikka tarbivad. Akud lihtsalt salvestavad energiat, mida hetkel on võimalik võrgust saada, hiljem saab akudelt vajadusel selle energia tagasi võtta.
Ma laen ka akupatareisid laadijas, see on tarbimine (võib ka energia salvestamiseks nimetada, kuid siiski tarbimine) , hiljem pistan need laetud akud taskulampi ja tarbin sealt seda salvestatut.

Keeruline, jah, eks ta natuke segane ole, nagu ka film "Tenet"

[arnis]

Keegi on kellegi tuttav, kes tegeleb päikesepaneelidega? Otsin hindasid 17-19kW-le. Ainult kõrgema otsa tootjad.

Ja raamide/metalliga tegelejad on ka teretulnud.

[rmc]

[Dogbert]

[napoleon]

Eks see vaidlus on vist peamiselt sellest, kumma mätta otsast asja vaadata.
Tootja jaoks on kõik tarbimine mis jaamast välja läheb. See pole tema asi, kas laed selle elektriga elektriautot või teed elektripliidi peal süüa.
Tarbija mätta otsast vaadates on jah elektriauto laadimine salvestamine tuleviku tarbeks.
Tootjal endal enamasti mingit arvestatavat salvestamise võimalust ei ole ehk füüsilise kauba tootmisega paralleele tuues elektritootja üldiselt "lattu" toota ei saa. Sellise võimekuse loomine oleks lihtsalt ebamõistlikult kallis

[Magic]

Eks näis mis saama hakkab kui need uued võimsused liidetakse. Täna on mõnes piirkonnas piir käes ehk rohkem päikest ei saa liita.
Aga meeletu ehitusralli küll

[Dogbert]

[rmc]

Magic, kuskil hea ülevaade-kaart ka sellest "piirist"?

[Magic]

[Ricki]

Eleringi lehel on interaktiivne vaba võimsuste kaart täitsa olemas https://elering.ee/vabad-voimsused saab valida tootmise tarbimise suuna vahel, vaadata prognoostegevusi, maksumust jms.
Elektrilevi lehel on ka vabad võimsused alajaamades kaart https://www.elektrilevi.ee/vabad-voimsused

[KillFrenzy]

[Wusses]

Mingi suht lampi mõtlesin.

Miks arvuti toiteplokkil on juhtmed nii peened kui lubatakse nt sildi järgi 12v 100a ringis

Panin kokku ise mingi boomboksi ja mõtlesin korra lisada lahjem autovõim ka ja siis tekkis see mõte et oota..juhtmed on ebasobivad

[Magic]

Kui sa tahad toite toitekaga, siis võtad ikka otse ahelast mitte neist peenetest juhtmetest.

[Wusses]

[KillFrenzy]

Wusses, vahe on pikkuses.

[rex]

[NightStriker]

..

[Wusses]