[kaabakas]

Vastupidi, nende valikus ainult bang-for-buck mudelid ongi. Kogu nende tegevus selles seisnebki, et nad ostavad samasuguseid odavaid consumer kettaid nagu sina ja mina. Aga kuna neil on kettaid sadu tuhandeid, siis hea statistikat teha.
Need väiksemad kettad on ostetud sel ajal, kui nende terabaidi hind teistega võrreldes soodne oli. Ja siis käiatakse neid kuni ära surevad või salvestustihedus ruumala- ja elektriühiku kohta enam kuhugi ei kõlba. Keegi ei peagi neid enam koju ostma.
Aga ajaloolist infot selle kohta, kelle tehtud kettad kui hästi vastu peavad, on huvilistele küllaga. Eriti kui võtad ette kogu statistika mida nad 2013 aastast alates avaldanud on.

Sest et kui sa tahad teada, milline on lootus, et x tootja uus ketas näiteks 10 aastat vastu peab, siis ei ole sul midagi muud teha kui vaadata, kui hästi selle tootja senised kettad 10 aastat vastu on pidanud. Et Seagate maine selles osas kõige halvem on, pole saladus kellelegi, kes need 10 aastat või kauem kohal on olnud. Kes pole olnud, selle jaoks on Backblaze, ja nende lifetime tabelist näed ära et Seagate juhib suremuse osas keskeltläbi 2x.

Aga tähtis pole ainult keskmine, vaid ka hajuvus. Lisaks sellele kolmele Seagate mudelile, millest möödunud aastal ühtegi ära ei surnud, on seal samas suurusega ka kolm Seagate mudelit millest suri 4,7, 6,8 ja 9,5%. See on 3-6x üle keskmise, ja üks kümnest kettast surnud on asi millega pihta saada on juba päris head šansud. Võrreldavas suurujärgus surnud kettaid leiab ainult ühe HGST mudeli 5% peal.

Sa võid ju osta ketta lootuses, et sa saad selle 0 surma mudeli. Aga võid ka kindel olla, et 0 peale ta igavesti ei jää. Mina ostan ketta eeldades, et saan selle 9,5% mudeli. Seagate ei saanud kõige suuremaks tootjaks kõige paremaid kettaid tehes. Nad said kõige suuremaks kõige paremaid marginaale tehes. Kvaliteet on selle tagajärjel alati ebaühtlane olnud. Et nad omale ühel hetkel ägeda IronWolfi nime välja mõtlesid ja tuuberitele neid laiali hakkasid jagama, ei muuda asja.

[napoleon]

Selle pihta saamise hajutamiseks ma ühte array-sse kahte täpselt sama tootja sama mudelit ei panegi. Mitte et selle pärast mujale ka backupi ei peaks tegema, aga suurem lootus, et kui üks sureb siis ei pea hakkama kuskilt taastama vaid RAID1 rebuidlib ennast ikka ära enne kui teine otsad annab.

[SKG]

Mu array järgmine vahetus ongi selle üksiku 14TB Seagate väljaviskamine 20TB Toshiba MG10 vastu.

Spoiler

[Longero]

Leidsin ühe huvitava posti. Kui ketas on välises kettakarbis formaaditud siis ei pruugi ketas arvutisse ühendatult ligipääsetav olla.
Jmicron JMS578 512 to 4096 Sector Size Translation problem in external enclosures: DIY solution
Ilmselt keegi ei tahaks sellise ülatuse otsa sattuda. Kas sellise asja vastu aitab kui ketas enne nö õige SATA kontrolleri taga ära formaatida ja siis alles välisesse kettakarpi panna... v pole ketas seljuhul jälle sellises kettakarbis toimiv ?

[kaabakas]

Kui karbi kontroller valetab sulle sektorinumbrite kohta, siis pole midagi teha. Vähemalt sellises tähenduses, et ketas mõlematpidi mugavalt töötaks.
Andmed saab kindlasti ketta pealt kätte, vähemalt Linuxis, see pole just päris andmetaastuse töö, aga veidi peab nupp nokkima sektoritest ja partitsioonidest.

[Longero]

[Tomorrow]

Western Digital Announces HDD Price Hikes Effective Immediately
https://www.techpowerup.com/341015/western-digital-announces-hdd-price-hikes-effective-immediately

26TB mudel pole hetkel eriti muutunud. On küll 20€ kallim kui eelmise kuu lõpus aga hinnagraafikut vaadates on see tavaline kõikumine.
28TB ja 30TB mudeleid vähemalt WD ei paku tavakasutajatele Geizhals andmete järgi erinevalt Seagate'st.

[Longero]

Kas keegi siinolijaist seda softi kasutanud on "HardDiskValidator" https://github.com/TalAloni/HardDiskValidator
How to find out if your Hard Disk has any Bad or Damage Sector in Windows Computer? https://www.youtube.com/watch?v=G4W8csFFt_g
Test hard drives for bad sectors with Hard Disk Validator https://www.ghacks.net/2018/07/30/test-hard-drives-for-bad-sectors-with-hard-disk-validator/

Või mis tarkvarad teevad head tööd vigaste sektorite ülekirjutamiseks?

[kaabakas]

Kui sul jampsidetektor selle värgi peale põhja ei löönud, siis vajab ta kalibreerimist. 500 vaatamise ja 0 kommentaariga videotes soovitatud tarkvara oma arvutis käima panemine on hea viis kuidas oma elu üle järele mõtlema sattuda.

Kas kettal on vigaseid sektoreid või nende kandidaate, saab teada ketta smart infost.
Sektor märgitakse kandidaadiks, kui teda ei õnnestu lugeda.
Sektor märgitakse vigaseks, kui teda pärast järgmist kirjutamist ikka lugeda ei saa, ja tema asemel võetakse reservist uus sektor kastutusele.
Kui vigaseid sektoreid on juba sadades, on aeg mõelda uue ketta peale.

Programmi kirjelduse järgi otsustades ta parimal juhul kiirendab seda protsessi. Kuna aga kirjeldusest ei tule välja, et autor smarit asjadest midagi teaks, tuleb küsida, millises osas ta veel oma ülesannete kõrgusel ei olnud, kui sinu andmed enda kätte võttis. Ja võibolla ka, mida ta tahab, et sina teada ei saaks. Kavatseb sinu arvuti peal krüptot kaevata? Spämmi saata? Loicu jooksutada? Sinu failid ära krüptida?

Sellel, kuidas smart vigaseid sektoreid korraldab, on väga tähtis omadus. Kui sektorit ei õnnestu lugeda, siis opsüsteem annab sulle teada, et sul on x fail katki läinud. Kui sa lähed sellest protessist mööda tööriistaga, mis kettaga sektorhaaval tegeleb, siis sa ei saagi kunagi teada, kas ja kui mitu ja millist faili sul pihta oli saanud. Failid muutuvad loetavaks, aga nende sisu on katki.
20+ aasta jooksul on mul olnud täpselt üks põhjus kettale niimoodi kätega kallale minna. Kui sul on vaja järele aidata raidi massiivi, millel on liiga palju loetamatuid sektoreid, ja mis selle peale alla annab. Siis lähed ja kirjutad ise hdparmiga jukerdavad sektorid üle. Sel juhul jääb andmekadu ära, sest info on parity kaudu taastatav, massiiv parandab oma augud ära, ja kettad mapivad oma vigased sektorid ümber.

Nii et üldjoontes - lase masinal tööd teha, ja ära sega teda.

[Longero]

Ahah. See proge lihtsalt jäi googeldases kuidagi ette. Tegelikult tahtsin HDD'st millel Win10 jookseb, Win10 enda vahendiga imaget teha välisele SSD'le.
Lõppes erroriga, et ei saa backupi lõpetada vigaste clusterite pärast, võttis väga kaua aega ka. See üks igivana läppar millel HDD sees ja Win läägis juba enne kõvasti.
Mõtlesin, et teen backupid igaksjuhuks ära ja siis läheb Win7 peale. Proovin siis Rescuezilla (Clonezilla GUI) abil ära teha backupi. Enne Uue Win panekut peaks ketta üle laskma mingi sellise utikaga mis sektorid loeb/kirjutab. Seal läpparil mingeid erilisi faile polnud millest kahju.
Mingi SMART progega pole veel vaadanud, enne teeb varunduse ära. Kuigi Win enda kettakontrolli vahend ei kobisenud midagi.

[kaabakas]

Chkdisk peaks ka töö ära tegema. Aga vigaste sektorite arvu vaataks enne üle, kui juba logiseb, ega ta paremaks enam ei lähe.

[Longero]

Huvitav, et Win pole ise Chkdisk 'i küsinud. Tavaliselt sellises olukorras peaks küsima. Ma vähemalt eeldan, et ketas, kuna hirmsalt läägib ja siis see backupi error ka. Eks näis. See üks vana läppar mis minu oma pole ja SSD peale vist ei taheta kulutada kuna läppar niigi jõuetu riistvaraga... eks ta mõistlik on, mitte enam SSD peale lisaks kulutada.

[kaabakas]

Tea jah, aga teda saab käskida full scani teha ka.
Ssd on põhiasi, millega vana läpakat turgutada, ja sellise paarisaja gigase leiab siit-sealt niisama või poolmuidu. Kui lisaks 8G mälu ka sees on, läheb win10 peale nagu nalja.

[Longero]

vist ca 4GB mälu oli ainult

[Raivoy]

https://arvutitark.ee/arvutikomponendid/andmekandjad/pooljuhtkettad-ssd/ssd-m2-2280-1tb-samsung-990-evo-plus-pcienvme-50-1407525
Mis teema nende ketastega on?
Vaatan, et päris palju müügiteemasi, uutele kasutamata ketastele. Mingi eriti hea pakkumine olnud ja odavalt kätte saadud või DRAMi puudumine siiski saatuslikuks saanud?


Sai ostetud üks Elitebook 835 G8, millel Samsungi PM981a, MZ-VLB256B.

Mõtlesin selle asendada 1TB kettaga.
Jäi silma selline. Mida sellest arvata? Või on 990 Evo ketas parem?
https://arvutitark.ee/arvutikomponendid/andmekandjad/pooljuhtkettad-ssd/dysk-ssd-wd-red-sn700-wds100t1r0c-1-tb-m2-pcie-nvme-30-1108552

[londiste]

990 evo on parem kui sn700

[Raivoy]

Tuhlates ringi interneeduses, räägitakse, et ikka ilma DRAMita ketas ei ole kõige parem valik bootivaks kettaks.
Ketta kirjutustsüklite kogus peaks ka WD Red kasuks olema. (Evo - 600 TBW ja WD Red - 2000 TBW) Arvuti nagunii toetab vaid Gen3-e, seega Evo suurem kiirus ka mingit eelist ei anna, vist.
WD ketta kiirused peaksid olema võrreldavad hetkel arvutis olevaga.

Kahjuks pole aastaid IT maailmaga end kursis hoidnud, ega tea täpselt kas DRAM on siis ikkagi nii oluline. Hinnavahe on ka olematu, seega võiks justkui pigem ju DRAMiga ketta võtta, kui see nii palju eelist annab kui väidetakse?

[kaabakas]

Dram on kõige tähtsam (juhu)kirjutamise seisukohalt. Kui sa kasutad programme, millel suures koguses temp faile, nagu Adobe tooted, siis on see oluline.
Kodukasutuse jaoks on aga kõige tähtsam juhulugemine. Parematel ketastel on see ~100MB/s, tavalistel ~60MB/s, juustudel võib väga halb olla. Selles osas on areng suuresti toppama jäänud.
Kirjutustsükleid sa kodukasutuses niikuinii kunagi täis ei lase, vahet pole.

[napoleon]

kaabakas, kirjutustsüklid võid ikka täis saada kui ütled windowsile, et tehku see pagefile oma äranägemise järgi(vaikimisi seade).
Siis istuvad kõik asjad ju pagefiles. Windows kohe ei saa aru, et kui RAMi on, siis pole põhjust swapi midagi toppida.

[Tomorrow]

napoleon, Siinkohal saab süüdistada ka arendajaid kes on teinud oma programmid/mängud eeldusel, et pagefile eksisteerib.
Ma hea meelega keeraks selle kinni, aga ei saa sest siis hakkavad igasugu anomaaliad tellima, kuigi vaba RAM on piisavalt.
Mul on küll seatud käsitsi 25GB pagefile.

Mis puutub kirjutustsüklitesse, siis absoluutselt on võimalik kodukasutajal need täis lasta. Eriti QLC NAND kasutavatel SSD'del. TLC annab muidugi kauem piinata.
Sõltub ka SSD mahust, sest väiksema mahuga mudiltel on vähem varu.

Oma 1TB 990 Pro peal olen 600 TBW numbrist ligi 110 TB ära kasutanud.
Kui tegu oleks 512GB või 256GB QLC mudeliga, siis oleks see 110 TB palju lähemal piirile.

https://www.techpowerup.com/ssd-specs/?f=tbw_Under+100+TBW~year_2025_L~format_M.2+2280
Alla 100 TBW isegi TLC peal on ikka äärmiselt vähe.
Näiteks Crucial E100 mis on 480GB peal ainult 60TB ja 1TB ainult 80TB ja selle aasta toode: https://www.techpowerup.com/ssd-specs/crucial-e100-1-tb.d2307

[kaabakas]

Viskasin oma ketastele pilgu peale.
Lauaka ketas 5800 töötundi 2,5 aasta jooksul, 15TB kirjutatud. Windows ja swapiga.
Läpaka ketas 5300 töötundi 6 aasta jooksul, 89TB kirjutatud. Linux ja ilma swapita.

[Raivoy]

Aga miks on Samsungi ketas parem?
Random read ja write kiiruste tõttu?

Adobe programme ei kasuta. Kõigest tavakasutus, umbes/kuni 100 tabi, 2-3 brauseri peale. Youtube või Spotify striiming muusikaks. Vahel väike World of Tanks.

Hetkel sees olev ketas on töötanud 2760 tundi, ja selle aja jooksul Host read on 25TB(25321GB) ja host write 18TB(18185GB).
Power on count on 40 630 korda. Kahjuks kohe eelmisesse arvutisse paigaldatud ketta kohta vaadata veel ei saa.

[londiste]

[SKG]

Minu miniPC SSD: 318TBW

Spoiler

[vigurvänt]

5 kuud vana läpakaketas, mis läheb kunagi tulevikus ilmselt samuti minipc sisse, kui mahub.

Spoiler

[kaabakas]

Äkki meil oleks vaja juurde teemat KÕVAKETTAD (SSD) - Statistika, Võrdlus, Testid, Soovitused, Info

[napoleon]

Pigem teema pealkirja muuta kui see HDD eksitav on.

[kaabakas]

Ega keerlevaid kettaid ka kodutuks jätta ei saa.

[Raivoy]

Minu viga, et see tähelepanuta jäi, et tegu pigem HDD suunitlusega teemaga. Vabandan.
Tundus ka pisut imelik uus teema teha.

Natuke teemasse küsimus.
Kas 2,5" IDE ketastega on veel midagi teha tänapäeval? Mul vist seisab riiulis veel 2tk selliseid.

[napoleon]

No võid pakkuda näiteks siin grupis https://www.facebook.com/groups/636411413155737
vbl. keegi tahab mõne vanakese nii elustada, et oleks ajastutruu.
Üldiselt 2,5" HDD-l mingit suuremat kasutusväärtust pole kuigi entusiastide seas võib huvilisi leiduda.

[karuke]

Uurin NAS ketaste kohapealt, 4-bay QNAP NAS'i jaoks vaja 1 lisa ketats. Raid 5'es jookseb.
Hetkel on 3 x WD30EFZX-68AWUN0 (Sisuluselt hetkel siis WD Red PLUS 3TB seeriaga võrdsed)

Mõtlesin, et võtan neljandaks kettaks midagi suuremat, et hiljem kui need 3TB teised välja vahetan on lihtsam. AGA 4Tb WD PRO on sisuliselt sama hinnaga, mis Plus, seega kas oleks mõistlik ikkagist see 4Tb PRO võtta.

3TB PLUS - link
4Tb PRO - link

--- Edit ----
Ei tea kuidas ma selle PLUS urli nii vale panin ok natuke odavam on.

[kaabakas]

Red plus, pro, kodukasutuses vahet pole. Peaasi et smr kettad ei ole.
Aga 3T->4T upgradel küll mingit mõtet ei ole. Kui ruum hakkab lõppema, on järgmine samm kaks või kolm korda rohkem ruumi.

[Longero]

karuke, su enda esimeselt lingilt tuleb ca $18 saatekulu juurde, see USA Amazon. Vaata, seal paremal hinna all kirjutatud.

[napoleon]

Red plus on aeglasem, aga väidetavalt vaiksem kui müra oluline on.
Mul endal on NAS-s üldse WD Ultrastar, natuke lärmakam, aga Eestist ostes odavam kui Red Plus ja muudelt parameetritelt parem.
Tõsi, mul on 20TB kettad, pisikeste puhul võivad hinnad muud pidi varieeruda.

3TB või 4TB puhul juba mõtleks SSD peale hoopis.

[karuke]

SSD'd on ikka pea 2,5x kallimad sama mahu juures.

Maybe siis 6TB WD RED Plus. Või analoogne Ironwolf ...

Just vaatasin tarneajad on pikad osad miski 2026, kas miski RED seeria kriis või mis toimub??

FREE delivery 28 November, 2025 - 11 April, 2026

[Longero]

Ma võtaks ka 6TB ja vaiksed 5400rpm kettad kui mahtu palju vaja pole.
Mingi ca kuu vms tagasi olid odavamad.
karuke, v kui arvad, et 4TB kettad su jaoks piisava mahuga siis miks mitte. Kõik oleneb inimese vajadusest.
Muidugi pead algsest mahust maha arvama partitsioneerimise kaod + mõistlik vaba ruumi vajadus.

[Tomorrow]

[napoleon]

[Dirty Harry]

Minu praktika on olnud osta järelturult mõistlikult kasutatud HDD'd usaldusväärselt müüjalt ja luua omale 3-2-1 backupi süsteem: andmetest on kolm versiooni, neist vähemalt kahel erineval meediumil (arvuti, NAS, pilv vmt) ja üks koopia on füüsiliselt kusagil kaugemal. Ning kui on nii tehtud, siis on laias laastus igalpool JBOD, pole RAIDi vajanud.

St mu strateegia on olnud - mitte liiga palju panna lokaalse dubleerimise ja tõrkekindluse peale vaid pigem on asju mitmes kohas. Võib muidugi ka RAIDi lisada, see on juba selline personaalne eelistus.

[napoleon]

Kuidas suuremad datacenterid HDD ketastega toimetavad, kas vahetavad välja siis kui RAID-s üks maha sureb või on ka mingi tavaprotseduur et n aasta tagant vahetavad profülaktika mõttes välja kui enne otsi pole andnud?

[kaabakas]

Ei hakka keegi töötavat asja parandama. Võita pole midagi, küll aga kaotada.

[udumees]

[Longero]

Palju siinolijaist oma uut andmeketast formaatides klastri suuruse vaikeseadetest 4096 (4KB) suuremaks olete pannud? Win ju ei tea mis te sinna panna tahate ja segapudru jaoks oleks vbla jah 4096 (4KB) parim valik .
Mul 8 TB ketas, teeks midagi sellist, ca 2TB muusika jaoks ja ülejäänu ca 5 TB filmide jaoks. 64K on Win 7 enda max võimalus disk management'ist vaadates, kindluse mõttes teeks Win 7 enda omaga ja paneks sellesama 64K.
Ok, neisse kaustadesse tuleb ka väiksemaid faile nagu kaanepildid, subtiitrid jne, aga tänapäevaste kettamahtude juures mõned GB ruumikadu pole oluline.

https://superuser.com/questions/31682/what-allocation-unit-size-should-i-use-for-a-drive-with-a-single-ntfs-partitio

[Tomorrow]

Niipalju kui ma minevikus selle klastri suuruse kohta uurisin oligi nõuanne, et enamus juhtudel tasub kasutada default, ehk mitte ise muuta.
Mingites oludes ilmselt väike suurus on kasulik hulga väikeste failide puhul ja suur suurte failide puhul.
Segafailide puhul jälle default.

Ma loogiliselt eeldaks, et see on olulisem kuskil serveris paljude ketastega. Kahtlen, et kodukasutajal käputäie ketastega mingit tunnetatavat vahet on kui ei kasuta just igivana proset.

[Longero]

Tegin sellele 8TB Toshiba MG08ADA800E pika formati. Aega läks ca 15-16 tundi. Vahel nagu tundub, et mõned kettad teevad kiiremini ära (aeg TB kohta).
Läks siis igaksjuhuks kindluse mõttes 4096 (4KB) klastriga.

[kaabakas]

Põhjusmõtteliselt on kaks asja, mida sa klastri suurusega tuunid.

Esiteks, 4k klaster on selles suhtes hea, et klapib mälulehe suurusega, ja seega on kettalt mällu laadimine 1:1 tegevus ilma ümber lappamiseta. Kuna aga mälu on kettast tuhat korda kiirem, ja prose mälust omakorda tuhat korda, siis see ümber lappamine sisulist rolli ei mängi.

Teiseks, suuremat klastri suurust kasutades on võimalik vähendada failide fragmenteerumist - tagada, et neid kirjutatakse (ja hiljem loetakse) pigem järjestikku ühte kohta, mitte juhuslikult igale poole laiali. Kuigi ssd pidi meid vabastama fragmenteerumise jõudlusprobleemidest, on reaalsus see, et iops on jätkuvalt reaalne pudelikael. Teoreetiline kiirusevõit juhulugemise/kirjutamise asemel järjestikku lugemisel/kirjutamisel on 100x. Aga. Kaasaegsed failisüsteemid on piisavalt arukad, et piisava vaba ruumi olemasolul suuri faile mitte fragmenteerida, ja lisaks, nende lõppu veel vaba ruumi jätta, et kui andmeid veidi lisanduma peaks, siis fail jätkuvalt ühes kohas koos oleks.
Tulemus on see, et klastri suurusega mängimisest palju rohkem kasu on lihtsalt sellest, et sa ketast ääreni täis ei kirjuta, nõnda saab failisüsteem neid asju ise ära korraldada.


Tradeoff suurema klastri juures on tõesti see, et väikesed failid suurte klastrite peal raiskavad ruumi. Aga see pole ka päris ammendav probleemikirjeldus. Fail ei saa tõesti kettal vähem ruumi võtta kui üks klaster. Nii et 1k fail 1M klastritega failisüsteemis võtab tõesti 1M ruumi. Aga probleem laiemalt seisneb selles, et fail ei saa kettal ruumi võtta muud moodi, kui täisarv klastreid. Seega sama mure jääb alles ka suurematel failidel. 1,001M fail võtab 2M ruumi. 10,001M fail võtab 11M ruumi. Filmikollektsiooni gigaste failide juures ei pane tähele, aga mp3- või fotokollektsiooni paarimegaste failide juures oleks megane klaster juba korralik raiskamine.

Kaasaegsemad failisüsteemid muidugi oskavad teinekord peenemaid ruumi säästvaid lähenemisi, nagu väikese faili kirjutamine otse inodesse ilma salvestusklastrit kasutamata, või siis mitme väikese faili või failipära ühte klastrisse kokku kirjutamine. Ntfs mini mälu järgi kumbagi ei tee. Eks ta on oma põhiolemuses ka ürgvana praeguseks. Kui kolmanda osapoole kettautikad huvi pakuvad, siis ma hoiaks ntfs settingud kõik defaulti peal, sest need utikad on suht metsik lääs, ja keegi ei tea ennustada, milliseid alusetuid eeldusi nad asjade kohta teevad, ja mille peale püksid täis lasevad.

Teine teoreetiline tradeoff klastri suuruse juures on see, et suuremaid klastreid on kettal kokku vähem, ja nende üle arve pidamine võtab vähem mälu ja kettaruumi. Reaalsuses see sisulist rolli ei mängi, kui me deduplitseerima ei hakka.


Kodukasutaja filmi- ja muusikaladude jaoks on kogu see teema tõepoolest tarbetu. Isegi pöörleva ketta 100-150 iopsi on täiesti piisav, et filmid ja muusika sealt pealt ilma probleemideta maha mängida või kopeerida. Parim optimeerimine mida sellisele teha, on teinekord pärast suuremat laamendamist defragmenti jooksutada, ja kui ketas nii 80-90% täis on, suurema vastu vahetada.

Serverite puhul on optimeerimisel veidi rohkem jumet. Kui klientide hulk masina otsas ketta iopse umbe hakkab tõmbama, siis saab tõesti vaadata, kas faile on võimalik suuruse või olemuse järgi paremini hallata. Näiteks andmebaasidest, mis ennast sisemiselt 8k või 16k kaupa organiseerivad, on tõesti võimalik plokisuurust sellele vastavaks tuunides iopside hulka vähendada ja seeläbi kettast rohkem välja pigistada. Aga nagu ennegi, siis failisüsteem saab sellega tegelikult iseseisvalt ka päris hästi hakkama, peaasi et tal nii palju vaba ruumi on, et ta klastrite välja jagamisel säästurežiimile ei lähe. Käsitsi tuunimisega liiga palju võita ei ole, küll aga on võimalik asju hoopis hullemaks teha. Tarvis on süveneda, testida, ja monitoorida. Enamasti on umbes serveriketaste puhul mõistlik kettaid lihtsalt juurde panna. Raid muidugi teeb asjad palju keerukamaks.

[Zonerman]

Uurin keegi neid Seagate Exos 26TB Int. Server Hard Drive ST26000NM000C (Factory Recertified) tooteid on ostnud amazonist näiteks või sarnast Factory Recertified kettaid?


Kuna hind on suht suur ja mul plaan korraga võtta ligi rohkematele. Refurbished and certified by the manufacturer Seagate - 0 operating hours - 12 months warranty (tundub üsna lühike). Müüja on ka mingi saksa kunde ja pole Amazon ise.

[skyTronic]

Olen ostnud Seagate kettaid Digital Emporium GmbH müüjalt, kuid ainult Amazoni laost saadetavaid. Sattus üks katkine ketas ja sai kiiresti Amazoni tagastatud.

[Zonerman]

Antud müüja on teine XINU GmbH. Tagasiside all ka, et on katkist sattunud, ehk siis bingo loto. Kuigi kuulutuses väidab, et 0 kasutustundi ja 12 kuud garantii, siis Seagate enda lehelt on Limited warranty 6 kuud hoopis sellistel.

Ei tea ei riski mina, liiga kallid kettad ka, et nii lühike garantii.

[skyTronic]

Kui seda mõtled, siis ei ostaks ise ka, kuna ei shipita Amazonist.

https://www.amazon.de/-/en/dp/B0DHLFXSTZ