praegune kellaaeg 17.06.2024 00:33:59 |
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| Kas kasutad veel pankade paroolikaarte? |
|---|
| Jah |
|
28% |
[ 48 ] |
| Ei, kasutan peamiselt ID-kaarti |
|
36% |
[ 62 ] |
| Ei, kasutan peamiselt Mobiil-ID autentimist |
|
30% |
[ 52 ] |
| Ei, kasutan peamiselt PIN-kalkulaatorit |
|
3% |
[ 6 ] |
| Ei kasuta üldse e-teenuseid |
|
0% |
[ 0 ] |
|
| hääli kokku : 168 |
|
| autor |
sõnum   |
|
jeesus188
kodustatud
liitunud: 14.04.2003
|
24.11.2016 11:31:47
|
|
|
mobiil-id?
_________________
This message was sent from space using stargate
Inimene on troopiline AHV  Aga kes on naine? Valge on ka inimene !
"Vaese inimese juttu räägid. Kui tundub kallis, siis on see kellelegi teisele mõeldud" |
|
| Kommentaarid: 71 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
64 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Marie
HV Guru
liitunud: 23.06.2003
|
|
24.11.2016 19:44:08
|
|
|
 Spoiler
| tsitaat: |
Sajad tuhanded pangakliendid peavad paroolikaartidega hüvasti jätma (272)
24. november 2016 00:10
Rivo Veski
Rivo Veski, rivo.veski@delfi.ee
Eesti Päevaleht
Koodikaardid on järjest piiratuma kasutusvõimalusega ja vajavad head alternatiivi.
Koodikaardid on järjest piiratuma kasutusvõimalusega ja vajavad head alternatiivi.Foto: Hendrik Osula
Ligi pool miljonit kasutuses olevat koodikaarti muutuvad uute makselimiitide tõttu kasutuks.
2018. aasta alguseks peavad Eesti pangad tegema ümberkorraldusi, et viia tegevus vastavusse rakenduva EL-i direktiiviga, mis toob maksetes kaasa mitu muutust. Muu hulgas kehtestatakse piirangud internetipanganduses kasutatavatele autentimisvahenditele. Eestis on kõige populaarsem autentimisvahend tänini paroolikaart, mida aktiivses kasutuses on hinnanguliselt pool miljonit.
SEB Balti divisjoni e-panganduse juhi Ragnar Toomla selgitusel on paroolikaart ülekannete 200-eurose päevalimiidi tõttu järjest piiratuma kasutusvõimalusega ja vajab head alternatiivi.
Euroopa Liidu regulatsioonist tulenevalt on koodikaartide kasutustingimustesse 2018. aastal oodata lisapiiranguid internetipangas tehtavatele ülekannetele. „Eesti koodikaardi kasutajatele tähendab see seda, et teatud tehingute puhul, näiteks kui klient soovib teha ülekannet tema jaoks uuele makse saajale, on selle kinnitamiseks vaja kasutada kõrge turvalisustasemega kasutaja tuvastamise vahendit, milleks on kas mobiil-ID, ID-kaart või PIN-kalkulaator,” selgitas Toomla.
Inimestel on ID-kaardid ja lugejad olemas, aga mugavusest või harjumusest kasutatakse vana võimalust.
Kuigi kõrge turvalisustasemega kasutaja tuvastamise vahendid on Toomla sõnul olnud aastaid kättesaadavad, kasutavad koodikaarte endiselt ligi pooled internetipanga kliendid. „Novembrikuu alguses tutvustatud sertifitseerimiskeskuse uus lahendus Smart ID pakub veel ühte identifitseerimise ja digitaalallkirjastamise alternatiivi, mille plaanime 2017. aasta esimeses kvartalis kasutusele võtta, ja loodame, et suur hulk koodikaardi kasutajaid vahetab selle Smart ID vastu,” avaldas Toomla lootust.
Koodikaardid tuleb tulevikus kindlasti välja vahetada suurema turvalisusega isikutuvastusvahendite vastu, kuid millal täpselt koodikaardid lõplikult kaovad, on Toomla sõnul veel raske prognoosida.
Swedbanki kommunikatsioonijuhi Kristi Roosti sõnul tähendab koodikaardi liiga nõrgaks autentimisvahendiks tunnistamine seda, et suurte tehingute tegemine pole paroolikaardiga edaspidi enam võimalik. Kuna paroolikaarte kasutab ka Swedbankis väga suur hulk inimesi, tähendab see paljudele ühtäkki suurt probleemi.
Roosti sõnul on peamine mure saabuva direktiivi jõustumise korral see, et ainuüksi Swedbankil on 300 000 aktiivset koodikaardi kasutajat. „Ehkki paroolikaardile on aastate jooksul lisatud maksepiiranguid, on see siiski jäänud peamiseks sisselogimise vahendiks ka praegu,” ütles Roost.
Sealjuures pole paroolikaardid sugugi mitte pelgalt vanemate inimeste pärusmaa, vaid ka noored kasutavad neid usinalt näiteks mobiilipanka sisselogimiseks.
Samal ajal on aga mobiil-ID kasutajate hulk Eestis üldiselt kasvanud ja viimase aasta jooksul on 600 000 inimest kasutanud ID-kaarti mistahes elektroonilise teenuse puhul.
Mugavus või harjumus
„Tegelikult on inimestel kodudes ID-kaardid ja lugejad olemas, aga mugavusest või harjumusest kasutatakse vana võimalust,” rääkis Roost.
Nordea pangas pakuti koodikaartidele alternatiivi juba sel sügisel. Klientide jaoks, kes kasutavad internetipanka sisselogimiseks juba praegu mobiil-ID-d või ID-kaarti, ei muutu tuleva aasta 1. aprillist midagi. Kliendid, kes eelistavad koodikaardiga netipanka logida, ei pääse alates sellest kuupäevast e-pangale ligi. Neil tuleb üle minna kas mobiil-ID-le, ID-kaardile, Nordea uuele koodirakendusele, kasutada füüsilist digivõtit või piiratud võimalustega püsiparooli.
Kliendid, kes kasutavad praegu internetipanka logimiseks koodikaarti, saavad oma koodikaardil olevad ühekordsed koodid lõpuni kasutada.
„Kui kliendil on järel alla 40 kasutamata koodi, palutakse valida uute tuvastusvahendite vahel või kasutada mobiil-ID ja ID-kaardi tuvastusmeetodeid. Uute tuvastusvahendite kasutamiseks peab klient nutiseadme rakenduste poest alla laadima rakenduse Nordea Codes ja selle installeerima,” selgitas Nordea panga pressiesindaja Jane-Liina Liiv.
Oktoobri seisuga on Nordea pangas umbes 50 000 aktiivset koodikaardi kasutajat.
Uus tööriist saab kriitikat
AS Sertifitseerimiskeskus töötab välja uut autentimistööriista Smart ID, mis võiks koodikaartide kasutajatele pakkuda mugavat alternatiivi. Uus teenus tuleb kasutusele juba tuleva aasta algul.
Uut autentimistööriista on aga juba kritiseerinud näiteks Tele2 juht Argo Virkebau, kelle sõnul on Smart ID-l mitu puudust. „Avalikkus ei tohiks Smart ID kohta luua valesid illusioone – Smart ID ei asenda mobiil-ID-d, nagu paljudes pealkirjades juba kõlab.” Virkebau kahtleb, et uus lahendus mobiil-ID tulevikus välja vahetab.
Sertifitseerimiskeskuse juhatuse liige Kalev Pihl ütles kommentaariks, et küsimus on vaatenurgas. „Sisuliselt oleks see nagu veel olematu teenusega olemasolevat teenust võrrelda. Seda pole mõistlik teha. Mobiil-ID on meil olemas ja juba mitu aastat ilusasti töötanud. Smart ID-st rääkides tuleb rõhutada, et see on alles turule tulemas,” selgitas Pihl.
Tema sõnul võiks Smart ID napsata sama suure turu nagu mobiil-ID. „2007. aastal, kui tulime mobiil-ID-ga välja, teadsid kõik veendunult, et ID-kaart on olemas, ja mõeldi, et milleks on juurde tarvis veel sellist veidrust. Me mõtleme selle rakendusega ette ja võib uskuda, et ajas viis-kuus aastat edasi on see tavapärane viis, kuidas panganduses asju aetakse,” arvas Pihl.
Smart ID-ga sihitakse koodikaartide tulihingelisi austajaid, kuid mitte ainult. „Sellega meie ambitsioon ei piirdu, aga tõsi – praegu turul olevate aukude seas, kuhu me end kõige tõenäolisemalt positsioneerime, on ka koodikaardid,” tunnistas Pihl.
Smart ID puhul on Pihli sõnul kõige tähtsam see, et liikmeks saamine on lihtsam. Kasutada võib ükskõik millist nutiseadet. Sisuliselt on tegemist mobiilirakendusega, mis ei vaja seotust konkreetse SIM-kaardiga nagu mobiil-ID puhul. „Seadmele esitatavad nõuded on sellised, et Smart ID puhul võimaldab seda kasutada peaaegu iga nutiseade. See ongi suur vahe. Mobiil-ID kohta oleme öelnud, et see töötab ükskõik kui vana telefoniga. Smart ID enam mitte, selle kasutamiseks läheb tarvis nutiseadet,” lisas Pihl.
Kuid kas äpp, mis töötab igas teises seadmes ja mis pole seotud SIM-kaardiga, pole mitte vähem turvaline?
„Selle kohta saab öelda, et selleks me neid krüptograafe ja turvaeksperte palkamegi, et nad teaksid öelda, kas on siis ebaturvalisem või mitte. Minu väide pole selles kõikehõlmav, aga me proovime saada Smart ID-le samasugust kindlust nagu mobiil-ID puhul,” ütles Pihl.
Koodikaartidele rakendub kümne euro limiit
Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõuniku Kaarel Elleri sõnul peab Eesti hiljemalt 2018. aasta jaanuariks üle võtma Euroopa Liidu teise makseteenuste direktiivi.
„Sellega tekib pankadel ja teistel makseteenuse pakkujatel kohustus nõuda internetiülekannete teostamisel klientide tugevat autentimist. Tõenäoliselt ei vasta praegu kasutuses olevad paroolikaardid tugeva autentimise nõuetele. Neid peetakse ebaturvalisteks, sest koode on võimalik hõlpsasti kopeerida. Rõhutame aga, et kliendid saavad end turvaliselt autentida juba praegu kasutatavate vahenditega, nt koodikalkulaatorid, ID-kaart ja mobiili-ID,” täpsustas Eller.
Esialgsete plaanide kohaselt piiratakse paroolikaartide kasutamist ulatuslikult alates 2018. aasta teisest poolest. „Samas ei keelata nende kasutamist täielikult, näiteks võib nende abil vaadata kontoseisu. Samuti võidakse lubada maksimaalselt kümneeuroste pisiülekannete tegemist, kuni järjestikuste pisiülekannete koondsumma ei ületa 100 eurot (siis peaks klient ennast taas nt ID-kaardiga autentima),” tutvustas Eller Swedbankile teadaolevast infost veelgi karmimaid nõudeid, kuid lisas, et täpsed piirangud pole veel selged.
„Millal kõnealused nõuded jõustuvad ja mida need täpselt tähendavad, pole aga veel teada. See sõltub rakendusaktide väljatöötamisest EL-i tasandil,” lisas Eller. |
_________________
CPU Power (Watt)  Protsessorite voolutarve Pentium D 805 (4.1GHz) Full Load 474W  |
|
| Kommentaarid: 83 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
74 |
|
| tagasi üles |
|
|
Scott
Kreisi kasutaja
liitunud: 09.08.2016
|
|
25.11.2016 07:07:45
|
|
|
Marie,  
Koodikaart on aidanud mitu korda välja, kui ID-kaardiga toimetamine pole võimalik olnud. Kusjuures 100 eurone kuupiirang ei olegi takistuseks, 10 eurot korraga on siiski vähe.
|
|
| tagasi üles |
|
|
Miki-Hiir
HV veteran
liitunud: 04.03.2004
|
|
25.11.2016 10:49:41
|
|
|
Paroolikart praegusel kujul on üsna ok. Näitena mu vanemad, mõlema vanus 80 ringis, elavad maal, ei ole ei nutitelefoni ega ka arvutit ega ka arvutioskust. Elektri, prügiveo, mobiili kohta on püsimaksekorraldus tehtud, pangas toimetamist on haruharva. Vaja mingeid täiendavaid makseid vms, siis antakse oma paroolikaart lapse kätte, kes saab vajaliku asja pangas ära teha. ID-kaart on püha, seda ära ei anta, mis on ka mõistlik.
See 200 EUR limiit on igati piisav.
Põhimõtteliselt jah, PIN-kalkulaator oleks ka variant aga miskipärast vähemalt minu vanematel see suhe igasuguse tehnikaga on selline ... austav. Mobiilil on ka kapi peal oma kindel koht 
Enda kogemus ... paroolikaarti või PIN-kalkulaatorit pole. ID-kaarti kasutan umbes kolmel juhul - mobiil-ID aktiveerimiseks, kui riik/pank edastab mingi krüptitud tõendi ja Olerexi kliendikaardina. Muud kasutust sellele väga pole. Ei viitsi ausalt öeldes ka kaardilugejatega jamada. Kaardilugeja on küll olemas aga seisab sahtlis.
|
|
| Kommentaarid: 46 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
43 |
|
| tagasi üles |
|
|
jeesus188
kodustatud
liitunud: 14.04.2003
|
|
| Kommentaarid: 71 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
64 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
| lisa lemmikuks |
|
 |
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse
sa ei või vastata selle foorumi teemadele
sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis
sa ei saa lisada manuseid selles foorumis
sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
