[laurx]

ilmselt on asusest kinga saanud see kaader, kes omale s96s z99h jms masinatega samalaadse disainiime pärast jalga laskis. hakatakse uuesti leiutama.

[tahanteada]

[SKG]

[Marie]

[laurx]

kliendimasinate puhul ei saa sellist "külaseppa" teha jah. ainuke lahendus on tellida tükid, teha korda ja öelda, et õrn, ära kanguta.. kui jälle katki läheb ja tagasi tuleb sellega, ütled,et sai ju räägitud..

[SKG]

Marie, On ka korralikke ASUS-eid. Igal firmal on paska, kellel rohkem, kellel vahem.


laurx, tapselt nii.

[tahanteada]

Taas üks "rõõmus" pildike - seekord siis olukord kus katikst ekraanihinge kinnitust oli üritatud parandada liimiga. Pilt siis näitab selgelt ja üheselt, et kui mõttetu selline tegevus on...

... kuna nagu me kõik väga hästi teame - juba Põhikooli füüsikatundidest - ületab ekraani enda tõmbejõud, ekraani tõstmisel, igal juhul liimi vastujõu ja selle tulemusena puruneb liimkinnitus juba ekraani esimesel tõstmisel:


Nüüd siis pilt ja lisaks niipalju, et lõpplahenduseks oli ikkagi 2 kruvi ja 2 mutrit selle "õnnetu" liimi asemel.

[kirjumega]

[Märt.]

Kui EPO-liimi panna, siis liimitud koht jääb igavesti kinni.

[laurx]

EPO ja kummi.. mul õnnestus mingi kahekomponentsega võilevagrilli puruks pigistatud korpus kokku liimida. traadiga pidi natuke õmblema ka. peab juba ca 3 aastat. kuuma ja pigistamist saab hoolega. sama liimga sai mõned läpakakorpused ka lapitud. neist pole midagi kuulda olnud..

[Märt.]

Kahekomponendiline neh. Sai kolmejalgset taburetti parandatud, kuna kruvidega ei saanud enam. EPO-ga kinni ja korras juba 20+ aastat. Saa ronitud ja muudki tehtud.

[tahanteada]

[laurx]

acer. ilmsetl asetatud õlle sisse, sest emaplaat oli puhas. teenindusluugid aga korralikult kinni kititud.


enne mind tehtud casemodd ühe asuse sees. eesmärk pääseda cmos patareid vahetama ilma masinat laiali lammutamata. huvitav miks iinlastest insenerid ise selle peale ei võinud tulla.

sellised asjad nagu "survejõud" ja " väändejõud " ei meenu füüsikast aga selle ekraanihinge puhul tulevad mängu "jõu õlg " ja " kang ". ekraanikorpus toimib kinnituskruvidesse kangina ning neisse rakenduv jõud on võrreldav kangiga tekitatavaga. tooli jalga hoiab see epo lihtsalt paigal. istumisel rakenduv raskus mõjub tükilt tükile. nt. kui sa meisliga lööd, hoiad sa käega meislit lihtsalt paigal, haamriga antud jõudu su käsi ei mõjuta üldse.

ma pean ühele teisele acerile vist ka läbivad kruvid koos mutritega leiutama. mutrit ümbritsev plastmass on sisuliselt aurustunud masinat. paar ca 1x1mm tükki leidsin. mutrid kenasti kahe kruvi otsas. masinat pole ca 7 aastat lahti võetud, nüüd toodi, et " ole hea ja elusta ära, oleks hea kui oleks olemas .." buudil andis sinist ja lahti võtsin, sest ventikas ei käinud vahele kiilutud tolmurulli pärast ringi.

eile õnnestus teha üle ühte probooki. probleem: läheb kuumaks ja kõriseb. olevat kuskil puhastuses käinud mitte väga ammu. lahti oli võetud, üks tehaseteip vendi ja jahutuse vahel oli asendatud aknateibiga aga termopastat polnud vahetatud. enne lahti võtmist masin kuumas ja jõuras mis jaksas, peale ka vendi laagri õlitamist tiksub vaikselt ilma kõrramata. kõrramise taga oli üks liikuv paberitükk, mille päritolu mul välja selgitada ei õnnestunud.

[tahanteada]

Liimimisest - kui see siin juba teemaks on, siis lainedan teemat veelgi ja arvan, et selle järgmise info peale võib nii mõnigi arvutiomanik vägagi kurvaks või morniks muutuda ja rusikaga läpparite tootjate poole vibutada.

1. Saladus on siis selles ja mida ei räägi ei tootjad ega ei räägi müüjad, et osade radiaatorite korral pole kasutusel erinevate metallide kinnijootmine vaid kasutatakse hoopis soojust juhtivat liimi ning külmkeevitust.

2. Ning tänu sellele on radiaatorites kena ja meeldiv peidetud probleem - defekt kus see külmkeevitus-liim muutub mikropraguliseks ja kaotab suure osa oma soojusjuhtivusest.

Hetkel on laua peal a 5 aastat vana Samsung ja selle radiaator ongi kenasti sellesama veaga ja osa soojust ei juhita seetõttu üleüldse radiaatorisse. Kui selle radiaatori ümbertegemisega ühele poole saab, siis - kui viitsin , siis panen üles ka mõned pildid, et kuidas seda probleemi lahendada saab koduste vahenditega.

Nii, et head leiutamist ja ei tasu norutada kui tuleb meenutada Tööõpetustundides ja Füüsikatundides räägitut-kuuldut.

[laurx]

.. eile jutuks olnud acer. omanik soovis võimaluse korral tagasi saada vanal kettal olema pidavad dokumendid ja desktopi. lasen programmil vigase wd blue ketta kallal öö otsa mürgeldada ning leian kellegi marina gissarova asjad.. küsin siis omanikult, et kuule, su naise nimi ei olnud ju marina.. edasi selgub see, et arvutiga on paar aastat tagasi käidud mingis paranduses, kust olla öeldud, et remont(?) läheb kalliks, mille peale omanik öelnud, et ah, las olla, vaatame hiljem. omanik olla masina uuena poest ostnud.. ühesõnaga, remondis on ketas vahetatud või vahetusse läinud..

mina tegin masinale täpselt nii palju remonti, et võtsin selle lahti, vahetasin termopasta, toppisin kokku ning võtsin karbist testitud ketta ja installisin. kogu remont.

[VisaHinGG]

Ei parandanud küll arvutit aga sai liist kinni lastud Endalegi mõtlemata et kahe põranda vahel jookseb kaabel. Koheselt ei turgatanud pähe, et miks signaal puudub Starmani teenustel ( nett, tv jne )
Arvasin, et kuna elekter käis paarkorda ära remonttööde käigus, siis vb lasin seadmed läbi.

Täis joppamine, et kui kruvi välja lasin, siis signaal taastus.

Spoiler

[laurx]

kaabli pead ära vahetama. need ühenduskohad on saadanast. kui kaablit ei vaheta ja sinna alla muhvi teed, hakkab iga liistule astumine seda muhvi liigutama. F idel on loll komme ennast ka mingi aja tagant lahti kerida. kui muhvi siiski tegema hakkad, on sul koorimiseks ja kruvimiseks ainult üks kord: kui veel lõikad, ei ulata enam. kui otsa hakkad tegema, tuleb muhvi korpus ja kaabli varjestus kindlasti kokku viia. paar aastat võib-olla ei paista see muhvimine spektrist välja ehk isegi.. see, et seal liistu all muhvikoht on, peab sul aga meeles olema.. kui tehnik tuleb mingit jama lahendama, peab sinna ka vaatama. kolme aasta jooksul jõudsin üsna paljudel riketel käia kus kogu per.sekeeramise ema oli sedasi kuskil liistu taga..

eelmises postis kurdetud kettavahetus tuleb välja on mu oma elamise kala. ma eemaldasin kahest masinast kettad, pisikesed sõrmed suutsid kettad ringi tõsta.. kirjutasin valesti peale ja teise ketta pealt tulid õiged asjad välja..

[laurx]

nagu tellimise peale 1 probook.



nagu tahanteada rääkis, hakkavad hinged tööle kangina ja murravad sealt, kust järgi annab. antud juhul murtakse hinged lahti ekraanikorpusest.

korpus ise on kenasti tugevdatud.

[ThedEviL]

laurx, sellel mudelil murduvad need kinnitused ainult siis kui ekraani kruvid on lahti.
Jõuõlg on ekraaniraami ja põhjakorpuse vahel. Tagasein jõudu ei näe.

[laurx]

ThedEviL, sul kaant ei juhtu olema?

ühe perser i hingeelu kah natuke:




+ clean w10 install. upgrade oli all oleva w8 + recovery telliseks teinud.

[painkillah]

Märk maha... võib ka vahest mõni äge isend tööl käe alla sattuda...

[laurx]

kel juhtub vanu emaplaate kilodega üle jääma siis pm, mul võib olla infot, mis need rahaks teha aitab.
jutt siis kõikvõimalikust vana ja nüüdisaegsest elektroonikast. töökord ja komplektsus pole väga oluline. ruuterid, vanade telekate plaadid jne jne jne jne ..

[tahanteada]

Eespool juba kirjutasin, et läpparite tootjatele meeldib kohutavalt kui radiaatorid on poolpiduse ehitusega või siis muudmoodi praagid, et igasugu protsessorid, videod ja sillad üle kuumeneks ning et siis läppar maha põleks ja omanik uue ostaks.

Seekord on meeldiv võimalus esitleda siis praakradiaatorit ning millel on korraga "kaks viga külges" ja mille tulemusena selle masina video maha kärssas.
Seega, edaspidi - kui ostate läppari, siis lammutage juba poes laiali ja vaadake kas radika ehitus on OK või on tegu praagiga.

Vead:
1. poolikult kinnijoodetud kuumtoru
2. ja teine kuumtoru on üleüldse kinni jootmata jäetud

Pilt sellest radiaatorist:

[laurx]

..
tuli panna dv6000 sisse 4gb ddr2 hte. mälud sisse aga buutima ei hakka. jääb mustaks. kahegigasega buudib. HP o nvanade masinate biose uuenduse teinud sõltuvaks sellest HP frameworkist,m is omakorda sikugab amibiose vms utika sulle ja mis flässima hakkab.. ühesõnaga. peale "next/falash bios nupuvajutust hangus masin ca pooleteiseks minutiks ja alles siis hakkas kirjutamine. kui selle pooleteise minuti jooksul traadid ja toited tagant kakkuda, saad tellise.. kirjutas biose ära ja hakkas 4gigaga buutima. lõpp hea, kõik hea. (inteli baasil olevad pavikad toksuvad siiani kui keegi on taibanud jahutust rookida)

pilti ei teinud aga tekkis mul vajadus ühe vana 14,1 cofl paneel ijärgi. sain selle õpetajate masina ehk 6910 i. paned laadija taha ja vajutad nuppu, vilgutab kolm neli korda power tuld ja lülotab välja.. mõtlesin, et noh, surnud, las olla. hakkasin siis molekulideks tõmbama ja vaatan, et videokivi alla pandud termopadi on kuidagi ära lagunenud.. võtsin prose maha, oli üks tükk sellest termopadjast prose jalgade vahel. prose puhtaks, uus pasta vahele ja buutis kurinahk.. mul on nüüd vaja uut ekraanidoonorit.

[SKG]

Laptopidel Windowsi all BIOS update tehes tombabki hinge taiesti kinni masinatel. Kui ei tea, siis voib ara ehmatada. Toshibadel ja DELLidel sama asi.

[laurx]

mitte alati.

[painkillah]

Sai esmakordselt uutel HP elitedesk minidel Biosi uuendatud. Ok toimetas windowsis ära, läks restardile, must ekraan oli tavalisest restardist pikemalt ees... siis hakkas asi piiksuma ja power tuli vilkus punaselt. Tõmbas korra kõhedaks küll, et kas nüüd brick juba või. Aga ei, raibe piiksubki mõned korrad ja siis tõmbab oma teise osa flashimisest tööle. Peab tihedamini manuali lugema, mitte teisi usaldama

[tahanteada]

Nüüd siis reaalne olukord enda isikliku, 6 aastat vana läppariga (Inteli prosa ja Inteli video), mille temperatuur "lendas" Overheatingusse ning ventilaator hakkas tegema põrgulärmi kui Windows 10 Restone sai prooviks peale pandud.

Olen seda juba a aasta kirjutanud, et paljud arvutite "raud" ei taha Windows 10-t näha kuna tekib Overhetaing ning seda probleemi on ka MS ise ametlikult tunnustanud.
-------------------------
1. Läppari ventika töölelülitamise temperatuur: 70 kraadi.
2. Pärast W10 Redstone installi temperatuur pidevalt üle 70 kraadi ja tulemusena pidev ventilaatori lärmakas ja peavalu tekitav töötamine.
--------------------------
3. Tirisin läppari lahti, radiaatori välja ja täpselt sama seik:
erinevate metallide vahe täidetud paksu oksiidikihiga ja oluliselt häiritud soojusülekanne taldade ja soojustoru vahel.
----------------------
4. Ja nüüd siis korrastus - väga lihtne meetod ja tulemus oli täiesti kenasti olemas.
A. kraapisin selle oksiidi välja
B. täitsin ja katsin kõik avad, praod ja metallide üleminekud termopastaga MX-4.
C. siis ootasin 12 tundi - nagu pastatootja ise soovitab - ja siis panin masina tööle ja hakkasin analüüsima.

5. Edasi pildid:
A. esimene pilt: toimub siis probleemsete kohtade termopastaga täitmine.
B. Ja siis temperatuuri mõõtmine nii väiksema koormusega: Linux Manjaro ja suurema koormusega: Windows 10 Redstone.
C. Ja temperatuurid näitavad rõõmsalt seda, et temperatuurid on enamjaolt alla 70 kraadi, ehk siis ventilaator seisab suurema osa ajast ja ei mingit lärmi. Harjumatu vaikus...

Pilt 1: raidiaator ja MX-4:


Pilt 2: temperatuurid Linux Manjaroga ning Windows 10 Redstonega:

[laurx]

in conclusion, kumma probleem siis on, kas raua probleem või raua probleem kehvast jahutusest tulenevalt.

tekib õigustatult küsimus, mis on kõige vanem / lahjem masin, mis on saanud w10 all 100% puhta device manageri ja igapäevaselt töötab? mul on X61s ja dell latitude D420/430.. kõik on nad Ujahutustega. D430 jahutus on veel eriti mikroskoopiline.
(d430 on 12" miniläpakas)

[ufo56]

[Corsavend1]

Paar tundi hoolt ja armastust




https://www.upload.ee/image/5889542/SAM_1342.JPG
https://www.upload.ee/thumb/5889546/SAM_1343.JPG
https://www.upload.ee/thumb/5889550/SAM_1344.JPG
https://www.upload.ee/thumb/5889553/SAM_1345.JPG
https://www.upload.ee/thumb/5889555/SAM_1346.JPG
https://www.upload.ee/thumb/5889557/SAM_1347.JPG
https://www.upload.ee/image/5889561/SAM_1348.JPG
https://www.upload.ee/image/5889563/SAM_1349.JPG
https://www.upload.ee/image/5889565/SAM_1350.JPG
https://www.upload.ee/image/5889566/SAM_1351.JPG
https://www.upload.ee/image/5889567/SAM_1352.JPG
https://www.upload.ee/image/5889569/SAM_1353.JPG

[jnt]

Corsavend1, thumbe pole küll mõtet linkina panna

[laurx]

..

[Betamax]

Jube tüütu arvutit putitada, kui omanik peab seda kleepsu väärtuslikuks ja ühtegi muud hiirt läheduses pole.

Spoiler

[tahanteada]

Veel natuke tööstuslikku haltuurat, ehk siis seda kus "tähtsat toodet" leiutanud insenerid ise ka ei tea mida nad leiutasid....

Videokaardi katkine radiaator:

1. paar "lehte" on täiesti lahti.
2. ja suur osa "lehdedest" on keskmiste kuumatorude küljest lahti (punase ringiga märgitud koht).

Ja läheb siis selle radiaatori parandamiseks ning tulemuseks tuleb igal juhul paremini jahutav radiaator kuna kõik lehed hakkavad täitma oma jahutusülesannet, mitte ei vahi niisama ringi.

[laurx]

ühe hiljuti käest läbi käinud masina algne olukord.

[DigeBeni]

... arvuti sisu on tegelikult päris hea indikaator kogu elamise olukorast

[laurx]

oli minu käes mitte just väga ammu üks just vahetatud gigabyte z97 plaadiga masin. tuli minu kätte kuna restartis ca 5sek tagant. eelnevalt oli maha võetud jahutus. probleem lahenes selliselt, et kaks mäluklotsi tuli asetada täpselt risti vastupidiselt kasutusjuhendis kirjeldatule aga kuna oli eemaldatud jahutus, tuli ka termopasta uuesti paigaldada. ma võtan selleks enamasti prose kastist välja. socket oli UUEL (päev ehk kaks masinas olnud) emaplaadil selline:

suurelt pildilt on ehk paremini näha aga tol hetkel oli käepärast vaid moblakaamera. alumise parema sektori kõige servapealsemad pinid on puseriti. masin võttis pildi ette. ma kangutama ei hakanud. garantii alla seda plaati ilmselt enam saata ei saa. samas on omanikul hirmus seletamine, kuidas just need pinid segamini said minna.

tegin ringi ümber.


järjekordne kinnitus sellele, et sitapütilaudadetootja võikski sitapütilaudu toota mitte emaplaate.

[tahanteada]

Veel üks suur probleem ja ka järjest suurenev probleem.

1. Probleem seisneb siis selles, et töötavate kõvaketaste (HDD) töötemperatuurid on liialt kõrged ja tihti kasutatakse kettaid ka liialt niiskes töökeskonnas.
2. Ja tulemuseks siis, rohkem või vähem, Bad Blokke. On näppu sattunud kettaid kus Bad Blokkide arv on olnud isegi kümnetes tuhandetes. Viimati oli vist mingi 24 000, kui õigesti meeles.

3. Ning siis järgmine probleem: nende Bad Blokkide parandamine on siis väga tüütu ja väga palju aega nõudev tegevus. Eriti veel siis kui kettad on Terabaidistes mahtudes.
------------------------
Nüüd siis pildid mis seda probleemi lahti selgitavad:
A. Pilt kus on siis jutt temperatuuridest ja mille vastu siis eksitakse.

http://www.buildcomputers.net/hdd-temperature.html

B. Ja nüüd siis pilt kus on näha üks ja sama ketas:
- parandamata Bad Blokkidega
- ja siis parandatud kujul

[ranel]

Kuidas sa neid sektoreid parandad?

[arm2004]

ilmselt "parandab" täpselt nii palju, et laseb pahad kohad välja kirjutada.

[laurx]

tootja utikas remapib. saab andmeid lugeda jms.

[mnsr]

[jnt]

Kas te poisid siis ei tea? Võtad ühe ebemeid mitte jätva riidetüki (nagu prillide puhastamiseks mõeldud lapid) ja ettevaatlikult poleerid bad sector'id platteri peal välja.

[ranel]

[laurx]

saab. eesmärk on saada üleliigsed I/O päringud ära, et saaks sealt andmeid kopeerida. enne parandamist ei ole ketta lugemine lihtne, peale parandamist saab andmed loetud. härrased, kettad ei maksa midagi, andmed maksavad. olete te proovinud " pending sector" iga kettaga asju ajada? tatt.. arvesse võttes seda ,et herr tahanteada taastas mõni aeg tagasi "ühes teises teemas" ühele kasutajale sellise ketta pealt hulga andmeid, protsess võttis üsna mitu väärtuslikku aega ja oli üsna täpselt kirjeldatud, ma ei undaks väga. ise poleks esiotsa selle peale tulnud.

[ranel]

[laurx]

ega bad ette ei ütle, et tuleb. ühel hetkel on "kadunud". hr tahanteadast on saanud või saamas alternatiiv teistele taastajatele tänu oma oskustele, ajaresursile, mis ta on valmis panustama ja "teenuse" kvaliteedile. on kaks võimalust, kas kuulad ja saad abi või mölised ja ajad kellegi teisega asju.

[tahanteada]

Taas siis selline HDD mida on pikalt kasutatud niiskes ja kuumas keskonnas.
Jääb mulje, et inimestel kohe ikka väga meeldib kui kettad "ujumas käivad"...
Aga eks siis Bad sektorite ravi lõpuks näitab kui palju see ketas veel on ravitav või mitte.

Ketas: 2TB WD Green,
SMART ning vigaste Bad Sektorite arv:
Disk is OK, 65876 bad sectors

Pildid sellest kettast ja näha on, et niiskus ja soolad on metalli roostetama saanud.
1. pilt: rooste "hängib":

2. pilt: soolsus "möllab":

[DVDRW]