[jnt]

olavsu1, defineeri ausus...

Kõikvõimalikud kartellid ja "kokkulepped" tekitavad vabaturule ebaefektiivsust. Ebaefektiivsus tekitab võimaluse teha ise täpselt sama efektiivsemalt ehk sa saad müüa odavamalt jäädes jätkuvalt kasumisse...

Kas tõesti on meil nii palju inimesi, kes ei mõista kõige lihtsamat vabaturu süsteemi?

Maldur, kui ma tahan elionilt kuu peale internetti ja sellest keeldutakse, pole tegemist diskrimineerimisega! Tule taevas appi... (ja lõpeks, kliendi teenindamisest keeldumine on taas ebaefektiivsus, mida sina saad oma loodava ettevõttega ära kasutada)

[DigeBeni]

jnt, suhtumine, et mis pole keelatud on lubatud, teenib rohkem röövkapitalismi huve ja see pole kindlasti ainult minu erapoolik arvamus. Selise retoorikaga päästavad pigem advokaadid kohtus pätte aga kultuursele majandamisele see kindlasti ei viita. Iga kodanik maksab riigile makse ja annab päris mitmel muul moel panuse riigi arengusse, seega on täiesti normaalne eeldada, et ta ei pea iga kord ettevõtlust alustama, kui midagi riigis ei toimi. Kapitalism ja vabaturg ei ole omaette pühad lehmad ertit, kui nad ei teeni üldsuse huve vaid üksikute privilegeeritud skeemitajate omi. Antud projekti mõte oli siiski midagi muud, kui praeguseks on välja kujunenud, seega ma leian, et tädi Maalil on täiesti õigus küsida, kus tema internet on ja seejuures vaadata otsa just operaatoritele, mitte kellelegi teisele ...

[jnt]

DigeBeni, kui me hakkame evima mõtet, et kehtivad seadused, mis pole seadused ja kuskil on reeglid, mis pole kirjas, siis ei jõua me selle mõttega mitte kuskile peale selle, et kõik arvavad, et kõik teised on kriminaalid. Kehvemal juhul jõuame anarhiani välja...

Vabaturg sõna otseses mõttes ainult ühiskonda teenibki.

Aga räägi veel priviligeerituks olemisest, mille sina välja tood ja mis on absoluutselt vabaturu teema väline jutt, kuid sa üritad jubedalt mulle asjaga kuidagi ära panna. (Ilmselgelt sa ei tea, mis asi on vabaturg, muidu sa selliseid tobedaid näiteid ei tooks)


Eriti naljakas on see, kuidas sa ei ole pihta saanud, et see, mis toimub praegu ELASA'ga, on täielik BS... muu hulgas ka vabaturu põhimõtete järgi. Aga taaskord, sa üritad justkui diskrediteerida vabaturu ideed selle sama, vabaturuga mitte seotud jamaga.

EDIT: Aga see on üldse vale teema selle kõige jaoks. Majandusteema on siin foorumis olemas. Ma küll vabas mikris hetkel ei kirjuta, kuid usun, et on teisigi, kes võivad sind majandusalaselt valgustada. (Kui ise-õppimine mingil põhjusel raskendatud sul on)

[Maldur]

[DigeBeni]

[jnt]

DigeBeni, sa ei räägi vabaturust... aga see on antud juhul teemaväline ka.

[DigeBeni]

[jnt]

DigeBeni, olen selles osas sinuga algusest peale absoluutselt nõus olnud. (Küll vaid nüansiga, et minu arust on ELASA ise pandud valesti kokku. Kui riik pakkus sellist võimalust, oleks loll olnud see mitte vastu võtta. Ehk ma süüdistaks riiki rohkem, ettevõte kasutas vaid pakutud võimalust.)

[Mnator]

[jnt]

Mnator, riik pole süüdi, et neil on tööl ostetavad tegelased, kes raha riigi siseselt riigist välja kandivad? Ma süüdistaks riiki ja võimalusel ajaks sisekontrolli kaela, kui sellised asjad toimuvad... (Aga lõpp-tulemus oli see, et riik tekitas võimaluse ettevõtetele)

[Maldur]

[Mnator]

[jnt]

Mnator, olen nõus selle vastutuse siis võtma ja proovin järgnevatel valimistel targem olla. (Iga rahvas on oma valitsejaid väärt)

[olavsu1]

Jutt läheb teemast välja, äri kui sellise olemuse üle arutlemiseks.

[Maldur]

[kussu]

http://pluss.postimees.ee/3378627/kiire-internet-tekitas-suure-tuli

Täisartikkel spoileris!

Spoiler

tsitaat:

Illusioonid Eesti internetivõrgustiku harmoonilisest laienemisest purunesid 17. oktoobril, kui paljude Eesti IT-arengu eest vastutajate ja meediaettevõtete kirjakasti laekus pressiteade Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuselt (ELASA). Sõnum ise oli pealtnäha lihtne ja lakooniline: sihtasutuse nõukogu ja selle juhatuse ainus liige Olav Harjo ei saa enam omavahel läbi ning seetõttu lähevad nende teed jaanuari lõpus lahku. Tõenäoliselt oli teade poolte vahel kokku lepitud, kuid Harjo lihtsalt niisama igavalt lahkuda ei kavatsenud. Imestus selle üle, kuidas küll kõik Euroopa Liidu vastava abiprojekti rahad ikka ja jälle ühe sihtasutuse – ELASA – kätte langevad ja miks hea internet kuidagi tarbijateni ei jõua, oli kestnud muidugi aastaid. Sihtasutuse, mille on moodustanud siinsed suuremad telekommunikatsiooniettevõtted, et EstWini egiidi all vedada interneti põhimagistraalideks olevad valguskaablid üle kogu Eesti ja sealhulgas ka oma mobiilimastideni, et läbi nende mobiilset andmesidet lõpptarbijatele pakkuda – loomulikult tasu eest. «Nii ei saa võrku edasi arendada. Loodan, et see minu teade vähemalt alustab diskussiooni ning võib-olla võetakse seekord ka midagi ette,» selgitas Harjo eile oma motiive Postimehele. Tüli läks koguni nii suureks, et ELASA nõukogu eesotsas Elisa esindaja Andrus Kaarelsoniga vaatas oma otsuse üle ja vabastas Harjo sihtasutuse juhataja ametist juba eilsest. Aga tagasi teate enda juurde – milliseid revolutsioonilisi sõnumeid Harjo siis ikkagi avalikkuse ette paiskas? Tema peamine mõte oli lihtne: EstWini võrgu rajamisega ei lahendata kuidagi projekti eesmärki – luua maal elavatele ja töötavatele inimestele kiire internetiühendus – ning selle asemel ehitatakse maksumaksja raha eest Eesti rikkamatele firmadele magistraalvõrku, mida nad turuolukorda arvestades ka ilma maksumaksja rahata teeksid. «ELASAs domineerivad ärihuvid, mis ei arvesta Eesti tegelike vajadustega,» läks Harjo veelgi kaugemale. Tema hinnangul tuleb Eesti internetiseerituse eest vastutaval majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil (MKM) nüüd kiiresti jalad kõhu alt välja võtta ja leida põhjused, miks vaatamata tohutute magistraalvõrkude rajamisele ei pakuta jätkuvalt kodudele ja ettevõtetele maapiirkondades kiireid internetiühendusi. MKMi sideosakonna juhataja Tõnu Nirk ütles etteheidet kommenteerides, et mobiilimastide ühendamine baasvõrguga ei ole olnud eesmärk omaette, vaid on olnud üks täiendav meede, et pakkuda kogu Eesti territooriumil kiiret mobiilset internetti. «See on praeguste võimaluste juures kõige otstarbekam viis maapiirkondade lõpptarbijatele internetiühenduse pakkumiseks,» lausus Nirk. Harjo tõi välja ka põnevaid arve seoses telekommunikatsioonifirmade investeeringutega: ELASA asutamisel investeerisid kõik asutajad sellesse kokku pool miljonit eurot, kogu EstWini võrgu väljaehitamine läheb kehtivate plaanide kohaselt maksma aga ligi 74 miljonit eurot, mis tuleb suures osas riigi käest. «See tähendab, et ELASA asutajad saavad poole miljoni euro eest 74 miljonit eurot maksva võrgu, ehk nende investeering kasvab 148 korda!» lausus Harjo. Tema sõnul, kui juhtub, et ELASA peaks mingil põhjusel kunagi likvideeritama, siis vastavalt põhikirjale jaotatakse kogu vara asutajate ehk telekommunikatsioonifirmade vahel ära. Kõige enam vajab EstWini kaablite viimist oma mobiilimastidesse Harjo sõnul just Elisa, kuna Eesti Telekomil ja Tele2-l on osaliselt olemas ka oma võrk. Mobiilsideoperaatorid sihtasutuse endise juhi kriitikat eile kommenteerida ei soovinud, kuna kokkuleppe kohaselt pidi see roll jääma nõukogu esimehe Andrus Kaarelsoni õlule. Kaarelsoni sõnum oli eile üheselt selge: Olav Harjo on küll teinud EstWini võrgu arendamisel palju tööd, on aga pärast usalduse kaotamist hakanud esitama valesüüdistusi. Ta ei näinud EstWini seisu ka sugugi mustades toonides, kuna «sadades alevites ja külades on tänu ELASA optikale kümned tuhanded kodud varustatud kaasaaegsete teenustega». ELASA projekt on liikunud Kaarelsoni sõnul planeeritud rada pidi. «Praegu ehitatav interneti magistraalvõrk on tulevase last-mile’i väljaehitamise aluseks ja seda võimalust on omavalitsused ka kasutama asunud,» ütles ta. Tüli tegeliku põhjusena nimetas ta asjaolu, et Harjo olevat endale nõukogu teadmata ja ilma lepinguta ELASA tütarettevõttes töötades plaanitust rohkem palka maksnud. «Minu ja ka kõikide teiste töötajate töötamine ELASA tütarfirmas oli nõukogu enda otsus,» pareeris süüdistuse Harjo. «Samuti on nõukogu kinnitanud kõik aruanded, kus on olnud sees kõik mulle makstud tasud. Seega on väide, et nõukogu ei teadnud, et ma töötasin ELASA tütarfirmas või et nõukogu ei teadnud, kui palju ma tasu saan, kindlasti vale. Samuti on vale väide, et mul puudus leping.» KOMMENTAAR Taavi Kotka majandusministeeriumi asekantsler Kui valguse kõrvale ühtegi kiiremat andmeedastusmeetodit ei leiutata, siis jääb see võrk kestma meil aastakümneteks, kui mitte aastasadadeks. Võtame praegu kasutusele vaid murdosa – võrk on loodud suure varuga ning oluliselt suuremate võimsuste jaoks. Teeme oma baasvõrgud korda, et tulevikus oleks see asjade internetiks ja teisteks uuendusteks valmis. Ka meie seadusruum oli ebakvaliteetne ja ei võimaldanud odavalt ning keerukate projektikooskõlastusteta kaableid hoonetesse vedada. Just seepärast panimegi rõhu õhku, kuna see on lihtsalt soodsam. Sellega oleme lahendanud ära oma põhiprobleemi ja loonud väga kiire mobiilse interneti kõikjale Eestisse.

[jnt]

olavsu1, läheb jah ot'ks, seega vastan väga lühidalt.

[alartt]

Kõik mastid riigiraha eest valguskaablitega ühendada. Siis 4g õhunetti müüa näpuotsaga

[borru]

Sai suvel Juminda tipus käidud. Seal oli selle kaabli panek pooleli just. Paistis, et pea iga talo väravas oli ots üles tõmmatud.

[Uhuu]

[wiinanina]

[surender007]

no päris nii hull ikka asi pole. Vaevalt et riigikogulane sulle autot laenab väikse raha eest. Estwini kaabli kiudu saavad kõik firmad ja eraisikud rentida. Tasuta lõunaid pole olemas. Telekomi firmad maksavad elasale optika kasutamise eest renti, huvitav mis selle raha eest tehakse?

[a1]

[netmaster]

[DigeBeni]

... eks kogu see teema ongi parimal juhul riikliku projekti kaaperdamine mainitud ettevõtete poolt. Halvimal juhul pole see kunagi olnudki riigi algatus vaid selle skeemi ongi valmis lobistanud needsamad ettevõtted. Kokkuvõttes suurt vahet pole, sest olukord on halb, vaata mis otsast tahad. Kulutatud on meeletu hulk riigi raha selleks, et käputäis ettevõtteid saaks teenida veel suuremaid kasumeid, kui nad juba teenidvad ...

[RustyZ]

Oota aga ma ei saa aru nagu mis "jonnimine" siin praegu käib.

Algusest peale oli ju jutt, et selle valguskaabli ehitamisega luuakse baasvõrk. Baasvõrgust tarbijani viivad selle erinevad ettevõtted, kes seda võrku rendivad. Keegi ei olegi ju kunagi öelnud, et nad teenust tasuta pakkuma peavad. Kui peaksid, tuleks see riigil kinni plekkida - ehk siis kõik me maksumaksjatena maksaksime ühiselt mõne mehe interneti kasutamise kinni.

See, et mobiilse interneti pakettides on mahupiirangud ei ole üldse praegu siin mingi teema. Kes vähegi midagi võrguehitusest, sagedustest, ribalaiustest ja sellest kuidas sagedusi Eestis jaotatakse ja kui palju keegi saab, teab miks need mahupiirangud pakettidel on ja miks mahupiiranguta js uue mahupiiranguga paketid palju maksavad.

Ei saa süüdistada ka ettevõtteid, kes peaaegu et üldse kaabliühenduste pakkumisega ei tegele selles, et nad pole kaablit kliendini viinud. Ainus, mida saab ette heita on võibolla see, et paljude klientide "liitumistasu" internetiga läheb kole suureks kui tellida omale kaabli vedamine majani. Puudu on riigi ja kaabliinterneti pakkujate koostöö selles osas. Teame ju kõik väga hästi, millised teenusepakkujad kaablit pakuvad ja millised seda teevad vähesel määral või ei tee pea et üldse.

Kõik lähevad selle meediakäraga kaasa aga kui nüüd kaine pilguga vaadata siis on ju nii.

Pealegi - fakt on see et nii head teenuste kvaliteeti kui meil praegu on ei oleks ilma selle projektita. Jah, te räägite siin et osadel firmadel jookseb kaabel pmst kõrvuti estwiniga ja nad oleks ehitanud sinnamaani niikuinii - aga mis oleks pakettide hinnad siis? Mis oleks konkurentsiolukord siis? Kas siis saaks peaaegu mittemillegi eest mobiiltelefoniga rääkida ja telfit lugeda? Tasub mõelda ju, mitte kohe lahmida...

[jägaja]

Siin juba käis see 148 kordne kasumijutt läbi. Jälle sama asja mainitud.
http://tehnika.postimees.ee/3380451/riik-tahab-estwini-internetivorku-kontrolli-alla-saada

[RustyZ]

Aga...mismoodi sinu arust siis eurotoetuste eest ehitamine käib? Nii ongi ju, et euroliit annab mingi pleki ja mingi osa on enda kanda. Need kes asutasid, kandsid mingi osa ise, ülejäänud eurotoetus.

Okei, tekib küsimus punkti kohta, et kui see ELASA võimisiganes organisatsioon laiali läheb, et siis jagatakse see ehitatud võrk võrdselt ära. mismoodi te seda üldse ette kujutate? Et EMT võtab osa, Elisa osa, Tele2 osa, Starman osa ja siis pakuvad teenust ainult oma osa sees? Või et kõik maksavad üksteisele mingit renti ja siis need kes väljatpoolt tulevad maksavad jupi kaudu omakorda neile? Ikka on mingit organisatsiooni vaja. Seega ma ei näe üldse võimalust kuidas see asi nii kaugele saaks minna.

Okei, räägite võibolla, et selle ELASA oleks võinud keegi teine asutada, mitte telekomid. Aga kes siis? Riik? Nii...okei, riik koguks siis sellest kaablirendist raha. Aga miks riik seda siis ei teinud? Süüdistatakse loojaid kõiges, aga tegelikult nemad tegid, Eestis on sidekvaliteet tõusnud ja nii ongi. Riik oleks veel jumal teab kui kaua istunud nagu tuppes emm või teine variant oleks otsinud kuskilt mingid investorid kes loovad ELASA sarnase asja ja kaasavad eurotoetusi. Aga kes need investorid tahavad olla? Otseloomulikult teate küll mis sektori firmad!

See pole siin praegu kellegi fleimimine vaid üritan mõelda ka teise mätta otsast...

[DigeBeni]

RustyZ, kõigepealt võiksid tutvuda antud projekti aluseks oleva materjaliga ja abiks oleks ka erinevate ettevõtlusvormie ja seejuures omandivormide kasutamine, muidu sa ei hakkagi aru saama ...

[netmaster]

[olavsu1]

ma arvan, et praegused teenuse pakkujad oleks selle võrgu varem või hiljem ise oma kulu ka kirjadega ehitanud. nüüd neile kingitakse see. kuigi enne räägiti hoopist teistest eesmärkidest.

tavakodanikele valetati julmalt. eriti neile kes sellest liinist kaugemal kui 6 km elavad.

[RustyZ]

[indrpo]

RustyZ, vähemalt keegi mõtleb peaga.

Vee- ja kanalisatsiooni europrojekt, keegi pakub nüüd sellel võrgul äriettevõttena huippukallist vett, on ikka röövkapitalistid.
Teedeehitusprojektidest üldse ei räägi, krdi rekkad lõhuvad seda ja keegi ei vastuta.
Mingid hajaasustuse kaevuprogrammid, miks peab metsas elav ärimees oma palkmajale ülisoodsalt viimasepeal kaevu saama, nüüd pumpab ja ei maksa vee eest midagi, kaabakad.


Oleks pidanud ikka nii tegema nagu vanasti, Tallinn-Riia sideliini ehitasid orjad ja nõuka ajal tegi üldse nõukogude liit analoogjaamade ühendamise tasuta ära. Klient pidi ainult "pudeliga" liituma.
ot: http://www.hot.ee/kaugside/tekst-4.htm

[olavsu1]

Küsiks seda, et millal vananenud tehnoloogiad (adsl, fikstelefonid) maha korjatakse? Teaks millal net igaveseks ära kaob.

[Maldur]

[Charly]

http://tehnika.postimees.ee/3383369/eesti-voib-iga-ukseni-ulikiire-interneti-vedamisele-kaega-luua

[jägaja]

http://tehnika.postimees.ee/3383369/eesti-voib-iga-ukseni-ulikiire-interneti-vedamisele-kaega-luua

Ühesõnaga demagoogia kõige ehtsamas tähanduses. Viimase nn. miili lõpptarbijani peaks katma mobiilinternett ja et iga põlvkonnaga on kiirused üha suurenenud, mis peaks kõikide tarbijate vajadused rahuldama.

Ainult üks asjalik (MTÜ Eesti Andmesidevõrk (ASV), juht Raivo Tammiksaar) mainib, et kiirusest on suurem tähtsus andmeside mahul. Ning mahud ainult tõusevad seoses pilvetehnoloogia muutumisega igapäevaseks.
Kui vaadata nüüd 4G "võidukäiku" siis näeme kõikidel operaatoritel ikka veel kunstlikke kiirusepiiranguid ja erinevalt 3G tehnoloogiast on agressiivselt asutud rakendama andmeside mahupiiranguid.

[taavi]

kui tuleb välja, et on pättust tehtud, siis poolepealt muudetakse eesmärgid mobiilioperaatoritele sobivaks? päris huvitav.

[tahanteada]

[RCC]

Ma hakkan rakendama natuke teistsugust raviplaani. nimelt kõik need kes tahavad neid p2p linke, mis muide on tõesti kiiremad ja paremad kui tavaline mobiilinettus, siis tahanteada maksab teile need kuutasud kinni ja seadmed kah. arved saatke otse talle siia postkasti.

[Jack.igg]

Selle postimehe artikli juures olevas videos rääkis üks inimeselaadne olevus ,et 30GB on enamusele klientidele küll ja veel. See seletab kõik miks selles riigis midagi ei liigu. Pole veel õnnestunud näha ruuterit kus oleks keskmine kuu allalaadimise maht alla 150GB. Mobiilside operaatorid ehitagu omast ressursist neid mastidevahelisi trasse mitte ärgu kasutagu selleks maksumaksja raha. Kui plaan oli hakata ainult mobiilimastide kaudu internetti pakkuma siis miks üldse raisatakse ressursse ja veetakse seda kaablit ringiga läbi külade. Nüüd on võrk ehitatud algse plaani järgi ,et teenusepakkuja viib kaabli lõpptarbijani aga reaalsuses leiavad kasutust ainult mastidevahelised kaablid.

[indrpo]

Foorum võiks ikka täielikule kuulujutu või uudisest järeldusi tegevate tegelaste postitusi piirata. Kui te ise ka ei tea, mida te räägite, siis miks te üldse räägite?

Seda kapi pilti on juba sadu kordi vaadatud siit foorumist, neid kappe on terve Eesti täis (ei saa numbritest rääkida). Kõik kliendid selle kapi ümbruses saavad kuni 60Mbit/s ühendusi piiramatu mahuga üle vase vastavalt liini pikkusele.

1. kui ELASA võrku poleks tekkinud, oleks need külad juba analoogist fiksgsm telefonidele viidud ja külas netipulgad vaid liikunud ning koormatud oleks ka täielikus üksinduses elavate talumajade 3G/4G võrk.
2. kui optilise võrgu oleks rajanud keegi kolmas mtü nagu eelkõnelejad arvavad, et võiks olla rohkem konkurentsi, siis see neljas pisike teenusepakkuja poleks oma võrgu käivitamisega ikka hakkama saanud, sest võrgu käivitamine vajas rahalist ressurssi.
3. lõpptulemusena oleks ikka seda kolmanda mtü võrku rentinud Telekom, Starman, Elisa jms operaatorid.
4. tegelaste kiun on sellest, et ise ei teinud ja teistel ei tahaks ka lasta teha, nüüd alles märgati, et oleks võinud ikka ise hakata ikka tegema.

Arusaadav, et enamik kodanike kiunu käibki sellepärast, et nende külateede äärest veeti kaabel läbi suuremasse asulasse ja need teel olevad üksikud majakesed arvasid, et keeratakse neile ka ots sisse. EI ole see projekt kahjuks!

[Charly]

[indrpo]

Charly, kumb parem oli, kas sinu teises lauses mainitud olukord, või see viimane lause?
Kas tegemist oli ELASA projektiga või Telekomi enda võrguga sa ilmselt ei tea.
Kui soovid võin uurida mis seisus su vdsl on, saada ps. siis saan vaid öelda kas pead esindusse minema või mitte.

[Charly]

[olavsu1]

Ei ole selliseid kappe külas näinud. Linnas on küll aga üle linna piiri ei tule neist ükski ots. Külas on vaid väiksemad eesti telefoni kirjaga kapid. kodule kõige ligemas pooled paarid haisema läind.

Pigem vahetati siin välja ainus adsl'i pakkuv jaam. Millele siis lähimad kliendid saavad piirangu vabalt ligi. Ülejäänutel on piirangud edasi. Näpuotsaga anti kiirust juurde (muidu telepilt ruudutas)
upload võiks ka sama number olla.
Veel ühte täiendavat jaama oleks külasse veel vaja. Selle kohta öeldi, et unista edasi.

Spoiler

praegu üks tore leht https://www.telekom.ee/abi/online-help
räägib mulle järgmist: Tuvastasime vea. Internetiühendus töötab tõrgetega
Luiskab või mitte, kodust viga ei leia. maja sisene kaabeldus on vahetatud

[jägaja]

Ma ei ole samuti selliseid kappe suurt kohanud. Linnas, seal võib see vabalt ka elektrikilp olla.
Kui maal ka on midagi, siis pigem maakaabel posti otsas ja sealt õhuliinina klientidele.
Linnades muidugi samamoodi, kui eramute piirkond. Paneelmajade vahel ilmselt mingid varjatud magistraalid.

[netmaster]

[Markz]

Kas mõni organisatsioon hetkel pakub abi kaabliveo rahastamisele maal? Jutt siis viimasest u 1km, 40/10 uuest kapist.

[sooty]

Markz, Elion ise annab intressita aastaks selle. Vähemasti kunagi pakuti vedamisi selliselt. Kui rohkem majapidamisi, siis võtavad vist osa kulusid lausa enda kanda. Mul pidi ka alguses sedasi minema, aga siis ehitati Elioni kulul ära.