[jnt]

olavsu1, defineeri ausus...

Kõikvõimalikud kartellid ja "kokkulepped" tekitavad vabaturule ebaefektiivsust. Ebaefektiivsus tekitab võimaluse teha ise täpselt sama efektiivsemalt ehk sa saad müüa odavamalt jäädes jätkuvalt kasumisse...

Kas tõesti on meil nii palju inimesi, kes ei mõista kõige lihtsamat vabaturu süsteemi?

Maldur, kui ma tahan elionilt kuu peale internetti ja sellest keeldutakse, pole tegemist diskrimineerimisega! Tule taevas appi... (ja lõpeks, kliendi teenindamisest keeldumine on taas ebaefektiivsus, mida sina saad oma loodava ettevõttega ära kasutada)

[DigeBeni]

jnt, suhtumine, et mis pole keelatud on lubatud, teenib rohkem röövkapitalismi huve ja see pole kindlasti ainult minu erapoolik arvamus. Selise retoorikaga päästavad pigem advokaadid kohtus pätte aga kultuursele majandamisele see kindlasti ei viita. Iga kodanik maksab riigile makse ja annab päris mitmel muul moel panuse riigi arengusse, seega on täiesti normaalne eeldada, et ta ei pea iga kord ettevõtlust alustama, kui midagi riigis ei toimi. Kapitalism ja vabaturg ei ole omaette pühad lehmad ertit, kui nad ei teeni üldsuse huve vaid üksikute privilegeeritud skeemitajate omi. Antud projekti mõte oli siiski midagi muud, kui praeguseks on välja kujunenud, seega ma leian, et tädi Maalil on täiesti õigus küsida, kus tema internet on ja seejuures vaadata otsa just operaatoritele, mitte kellelegi teisele ...

[jnt]

DigeBeni, kui me hakkame evima mõtet, et kehtivad seadused, mis pole seadused ja kuskil on reeglid, mis pole kirjas, siis ei jõua me selle mõttega mitte kuskile peale selle, et kõik arvavad, et kõik teised on kriminaalid. Kehvemal juhul jõuame anarhiani välja...

Vabaturg sõna otseses mõttes ainult ühiskonda teenibki.

Aga räägi veel priviligeerituks olemisest, mille sina välja tood ja mis on absoluutselt vabaturu teema väline jutt, kuid sa üritad jubedalt mulle asjaga kuidagi ära panna. (Ilmselgelt sa ei tea, mis asi on vabaturg, muidu sa selliseid tobedaid näiteid ei tooks)


Eriti naljakas on see, kuidas sa ei ole pihta saanud, et see, mis toimub praegu ELASA'ga, on täielik BS... muu hulgas ka vabaturu põhimõtete järgi. Aga taaskord, sa üritad justkui diskrediteerida vabaturu ideed selle sama, vabaturuga mitte seotud jamaga.

EDIT: Aga see on üldse vale teema selle kõige jaoks. Majandusteema on siin foorumis olemas. Ma küll vabas mikris hetkel ei kirjuta, kuid usun, et on teisigi, kes võivad sind majandusalaselt valgustada. (Kui ise-õppimine mingil põhjusel raskendatud sul on)

[Maldur]

[DigeBeni]

[jnt]

DigeBeni, sa ei räägi vabaturust... aga see on antud juhul teemaväline ka.

[DigeBeni]

[jnt]

DigeBeni, olen selles osas sinuga algusest peale absoluutselt nõus olnud. (Küll vaid nüansiga, et minu arust on ELASA ise pandud valesti kokku. Kui riik pakkus sellist võimalust, oleks loll olnud see mitte vastu võtta. Ehk ma süüdistaks riiki rohkem, ettevõte kasutas vaid pakutud võimalust.)

[Mnator]

[jnt]

Mnator, riik pole süüdi, et neil on tööl ostetavad tegelased, kes raha riigi siseselt riigist välja kandivad? Ma süüdistaks riiki ja võimalusel ajaks sisekontrolli kaela, kui sellised asjad toimuvad... (Aga lõpp-tulemus oli see, et riik tekitas võimaluse ettevõtetele)

[Maldur]

[Mnator]

[jnt]

Mnator, olen nõus selle vastutuse siis võtma ja proovin järgnevatel valimistel targem olla. (Iga rahvas on oma valitsejaid väärt)

[olavsu1]

Jutt läheb teemast välja, äri kui sellise olemuse üle arutlemiseks.

[Maldur]

[kussu]

http://pluss.postimees.ee/3378627/kiire-internet-tekitas-suure-tuli

Täisartikkel spoileris!

Spoiler

tsitaat:

Illusioonid Eesti internetivõrgustiku harmoonilisest laienemisest purunesid 17. oktoobril, kui paljude Eesti IT-arengu eest vastutajate ja meediaettevõtete kirjakasti laekus pressiteade Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuselt (ELASA). Sõnum ise oli pealtnäha lihtne ja lakooniline: sihtasutuse nõukogu ja selle juhatuse ainus liige Olav Harjo ei saa enam omavahel läbi ning seetõttu lähevad nende teed jaanuari lõpus lahku. Tõenäoliselt oli teade poolte vahel kokku lepitud, kuid Harjo lihtsalt niisama igavalt lahkuda ei kavatsenud. Imestus selle üle, kuidas küll kõik Euroopa Liidu vastava abiprojekti rahad ikka ja jälle ühe sihtasutuse – ELASA – kätte langevad ja miks hea internet kuidagi tarbijateni ei jõua, oli kestnud muidugi aastaid. Sihtasutuse, mille on moodustanud siinsed suuremad telekommunikatsiooniettevõtted, et EstWini egiidi all vedada interneti põhimagistraalideks olevad valguskaablid üle kogu Eesti ja sealhulgas ka oma mobiilimastideni, et läbi nende mobiilset andmesidet lõpptarbijatele pakkuda – loomulikult tasu eest. «Nii ei saa võrku edasi arendada. Loodan, et see minu teade vähemalt alustab diskussiooni ning võib-olla võetakse seekord ka midagi ette,» selgitas Harjo eile oma motiive Postimehele. Tüli läks koguni nii suureks, et ELASA nõukogu eesotsas Elisa esindaja Andrus Kaarelsoniga vaatas oma otsuse üle ja vabastas Harjo sihtasutuse juhataja ametist juba eilsest. Aga tagasi teate enda juurde – milliseid revolutsioonilisi sõnumeid Harjo siis ikkagi avalikkuse ette paiskas? Tema peamine mõte oli lihtne: EstWini võrgu rajamisega ei lahendata kuidagi projekti eesmärki – luua maal elavatele ja töötavatele inimestele kiire internetiühendus – ning selle asemel ehitatakse maksumaksja raha eest Eesti rikkamatele firmadele magistraalvõrku, mida nad turuolukorda arvestades ka ilma maksumaksja rahata teeksid. «ELASAs domineerivad ärihuvid, mis ei arvesta Eesti tegelike vajadustega,» läks Harjo veelgi kaugemale. Tema hinnangul tuleb Eesti internetiseerituse eest vastutaval majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil (MKM) nüüd kiiresti jalad kõhu alt välja võtta ja leida põhjused, miks vaatamata tohutute magistraalvõrkude rajamisele ei pakuta jätkuvalt kodudele ja ettevõtetele maapiirkondades kiireid internetiühendusi. MKMi sideosakonna juhataja Tõnu Nirk ütles etteheidet kommenteerides, et mobiilimastide ühendamine baasvõrguga ei ole olnud eesmärk omaette, vaid on olnud üks täiendav meede, et pakkuda kogu Eesti territooriumil kiiret mobiilset internetti. «See on praeguste võimaluste juures kõige otstarbekam viis maapiirkondade lõpptarbijatele internetiühenduse pakkumiseks,» lausus Nirk. Harjo tõi välja ka põnevaid arve seoses telekommunikatsioonifirmade investeeringutega: ELASA asutamisel investeerisid kõik asutajad sellesse kokku pool miljonit eurot, kogu EstWini võrgu väljaehitamine läheb kehtivate plaanide kohaselt maksma aga ligi 74 miljonit eurot, mis tuleb suures osas riigi käest. «See tähendab, et ELASA asutajad saavad poole miljoni euro eest 74 miljonit eurot maksva võrgu, ehk nende investeering kasvab 148 korda!» lausus Harjo. Tema sõnul, kui juhtub, et ELASA peaks mingil põhjusel kunagi likvideeritama, siis vastavalt põhikirjale jaotatakse kogu vara asutajate ehk telekommunikatsioonifirmade vahel ära. Kõige enam vajab EstWini kaablite viimist oma mobiilimastidesse Harjo sõnul just Elisa, kuna Eesti Telekomil ja Tele2-l on osaliselt olemas ka oma võrk. Mobiilsideoperaatorid sihtasutuse endise juhi kriitikat eile kommenteerida ei soovinud, kuna kokkuleppe kohaselt pidi see roll jääma nõukogu esimehe Andrus Kaarelsoni õlule. Kaarelsoni sõnum oli eile üheselt selge: Olav Harjo on küll teinud EstWini võrgu arendamisel palju tööd, on aga pärast usalduse kaotamist hakanud esitama valesüüdistusi. Ta ei näinud EstWini seisu ka sugugi mustades toonides, kuna «sadades alevites ja külades on tänu ELASA optikale kümned tuhanded kodud varustatud kaasaaegsete teenustega». ELASA projekt on liikunud Kaarelsoni sõnul planeeritud rada pidi. «Praegu ehitatav interneti magistraalvõrk on tulevase last-mile’i väljaehitamise aluseks ja seda võimalust on omavalitsused ka kasutama asunud,» ütles ta. Tüli tegeliku põhjusena nimetas ta asjaolu, et Harjo olevat endale nõukogu teadmata ja ilma lepinguta ELASA tütarettevõttes töötades plaanitust rohkem palka maksnud. «Minu ja ka kõikide teiste töötajate töötamine ELASA tütarfirmas oli nõukogu enda otsus,» pareeris süüdistuse Harjo. «Samuti on nõukogu kinnitanud kõik aruanded, kus on olnud sees kõik mulle makstud tasud. Seega on väide, et nõukogu ei teadnud, et ma töötasin ELASA tütarfirmas või et nõukogu ei teadnud, kui palju ma tasu saan, kindlasti vale. Samuti on vale väide, et mul puudus leping.» KOMMENTAAR Taavi Kotka majandusministeeriumi asekantsler Kui valguse kõrvale ühtegi kiiremat andmeedastusmeetodit ei leiutata, siis jääb see võrk kestma meil aastakümneteks, kui mitte aastasadadeks. Võtame praegu kasutusele vaid murdosa – võrk on loodud suure varuga ning oluliselt suuremate võimsuste jaoks. Teeme oma baasvõrgud korda, et tulevikus oleks see asjade internetiks ja teisteks uuendusteks valmis. Ka meie seadusruum oli ebakvaliteetne ja ei võimaldanud odavalt ning keerukate projektikooskõlastusteta kaableid hoonetesse vedada. Just seepärast panimegi rõhu õhku, kuna see on lihtsalt soodsam. Sellega oleme lahendanud ära oma põhiprobleemi ja loonud väga kiire mobiilse interneti kõikjale Eestisse.

[jnt]

olavsu1, läheb jah ot'ks, seega vastan väga lühidalt.

[alartt]

Kõik mastid riigiraha eest valguskaablitega ühendada. Siis 4g õhunetti müüa näpuotsaga

[borru]

Sai suvel Juminda tipus käidud. Seal oli selle kaabli panek pooleli just. Paistis, et pea iga talo väravas oli ots üles tõmmatud.

[Uhuu]

[wiinanina]

[surender007]

no päris nii hull ikka asi pole. Vaevalt et riigikogulane sulle autot laenab väikse raha eest. Estwini kaabli kiudu saavad kõik firmad ja eraisikud rentida. Tasuta lõunaid pole olemas. Telekomi firmad maksavad elasale optika kasutamise eest renti, huvitav mis selle raha eest tehakse?

[a1]

[netmaster]

[DigeBeni]

... eks kogu see teema ongi parimal juhul riikliku projekti kaaperdamine mainitud ettevõtete poolt. Halvimal juhul pole see kunagi olnudki riigi algatus vaid selle skeemi ongi valmis lobistanud needsamad ettevõtted. Kokkuvõttes suurt vahet pole, sest olukord on halb, vaata mis otsast tahad. Kulutatud on meeletu hulk riigi raha selleks, et käputäis ettevõtteid saaks teenida veel suuremaid kasumeid, kui nad juba teenidvad ...