[Mart352]

See ongi, et seal lakapeal ei ole just põnev seda liiva minema tassida ja ruumi on ka. 1-2 korda aastas ka laka peale asja ainult ehk.

Lae peal vist mingit soojustust polegi. Laudis ja siis see liiv. Mõnes kohas saepuru ka. Saepuru tuleks vist siiski ära võtta?

[p2ep]

[Dogbert]

miga, tõepoolest, selle vana juraka asemel muretse midagi kaasaegsemat. Ma olen sellisega töötanud küll nõukaajal, aga mistahes kaasaegne aparaat on sellest etem ja mis põhiline, kergem.
Muidugi, kui eesmärgiks on muskli kasvatamine, siis võib ta isegi asja eest olla.

[bladerunner]

p2ep, mis sul aluspinnaks oli? Ma omal nt. värvisin kõik aluspinnad eelnevalt tapeediga sama tooni värviga üle, et juhuks kui peaks paanide vahelt aluspinda paistma jääma, siis ei torkaks see silma.

[somnambuul]

Ma panen puhta betooni peale. Vana tapeet püsis seal ca 9 aastat. Loodame et see ka püsib.

[Sold OUT]

[Magic]

[p2ep]

[lightbluefox]

Puitaed on aastaid tagasi korralikult värvitud, aga kohati on keegi puitu uuristanud ja pehmeks teinud, millega võiks värvi üle teha, et veel aastaid kaitseks? Ilmselt mingi pinotexi laadne asi, aga ei tahaks et see oleks värvitu, st ei taha aeda üle värvida.

[Dirty Harry]

Kas värvitu Pinotex ei sobi? http://www.puumarket.ee/?op=body&id=2&prod=385&sid=3478

[lightbluefox]

Tootekirjeldust lugedes tuleb vana värv maha kraapida ja ei sobi kui juba kuskil on mingi nakkus. Ehk pigem uue laua töötluseks, kus see toob puidu tekstuuri välja ja loob kaitsekihi.

[ivokas]

Puidukaitsevahendit sa nii, või teisiti värvile selga ei tõmba.

[lightbluefox]

Mis valikud siis on, kui kaitsta tahaks, aga üle värvida mitte? Kasvõi laudade otsad üle tõmmata, et kaitse oleks etem.

[bladerunner]

Värvi siis laudade otsad ära? Ega sulle sinna miski muu korralikult peale ei hakka kui samatüübiline värv.
Kõik muu tahab ikka puhast töötlemata aluspinda saada.

Enne võid ju sent-paar pealt lühemaks ka saagida kui arvad et otsad pealt juba pehkinud.
Võtad 3-4m sirge lati, paned selle lippidele peale, loodid vastavalt ära, lased paari (pits)kruviga õigele kõrgusele kinni ja ketassaega lased (eba)vajaliku osa ülevaltpoolt maha.

[ref]

Nuputan vannitoa põrandat maal...

Ruumil on hetkel alt tuulduv põrand, soojustamata, lõhkusin selle lahti, talad on ok ja jääks paika - plaan talade alla tuuletõke (liistud ja nende vahele, ääred vahtu täis), vahele vill (150mm), pealt laagidega (50x50) loodi, laagide vahele vill (5mm), sinna peale 22mm standardi plaat, sellele põrandakips (1 kiht), sinna küttekaabel, vahedesse kipsiribad, tasandusseguga üle, peale hüdro, plaat jms tavaline mudru.
Tundub reaalne / kusagil mingi loogikaviga?

Tuulduvat põrandat täita + valada ei tahaks - põranda all on 60 - 80cm tühja ruumi.

[ivokas]

Pane villa asemel peno.

[vipu]

[bladerunner]

Vanasti olid värvid ka kehvemad...

Omal on kõik aialipid algselt käsitsi immutatud, Teknose vesialuselise värviga värvitud, lipid paika pandud ja aed veelkord üle värvitud.
Lauad on nö peensaetud mitte hööveldatud, sellistele hakkab värv tunduvalt paremini peale kuna aluspind on poorsem.
Hoolimata sellest, et toon on tumepruun ja 1/3 aeda on lõunasuunal siis 6a jooksul pole märkigi sellest, et kusagilt kavatseks värv maha tulema hakata.
Millalgi tuleb kindlasti üle värvida aga usun et selleks kulub veel aastaid.

[ref]

[ivokas]

[Magic]

[H_K]

[Magic]

Kui põrand alt tuulduv nagu enamikel 50-60 ehitatud majadel, siis see lahendus väga ok.
Surnud puitu pole tõesti praktilisel olemas Samas mängib puit külgsuunas üsna vähe.
Eeldusel, et sul toru kõris on, siis niiskusrisk 0. Valades betooni sellisele lahendusele peale jääb see üsna surnud seisu nagunii

Mul endal valatud ~10-15cm (salvestav lahendus).
Lahendus tehtud selliselt, et talade vahed penoga ja siis vahuga kinni lastud...lõppkiht on tugevamast penost ja asetseb täies ulatuses kuni seina ääres on uuesti nõrgema tugevusega "liistupeno", mis ulatub kuni valatud betooni servani.
0 mõra, 0 vajumit, alla õhkvahe ~20-25cm nagu vanal lahendusel oli (jäid isegi vanad prussid, ainult 2 rida läks uusi juurde, et jõuaks seda kapitaalset lahendust kanda.
Muide tavalise peno niiskustakistus on pea sama mis puidul, nii et paanikat võivad teha vaid sinise kasutajad
See mingi loll juurdunud väärarusaam, et peno ei hinga...paneb asjad mädanema.

Villal on riskimaanduses oma koht, aga kui ehitad karkassi vaid peno kandmiseks pole seni näinud ühtegi probleemi näinud.
Kui vesi jookseb otse vannitoa põrandale, siis ilmselt eelistaks ise lahendust kus niveliirid peno liiva peale välja ja edasi hakkad ülespoole tulema.
Tegelikult pole ka see väga hea lahendus, sest ülejäänud maja on õhkvahel õhus ja vannituba otse maa küljes...Samas kui sa just basseini ei ehita, siis risk üsna 0.

Üks märkus ka:
Oma majas ehitades võiks toppida kõik torud ja lolle kohti läbivad juhtmed kõridesse - juhe, voolik, toru ei maksa pea midagi, aga maksab hilisem lammutamine ja uuesti ehitamine.
Endal jookseb õige vannitoa alt sisuliselt kogu maja veetorustik. Kui just maja kokku ei kuku, siis saab vedada ka 30a pärast uued torud väga lihtsa vaevaga. Kokku jookseb kõik keldrisse.

[jaank]

Eraldi võiks tekitada nt CAT6 ja Coaxi jaoks kõrid. Siis tulevikus lõbusam midagi vahetada või uusi juhtmeid vedada.

[ref]

Sain põranda lõpuks täielikult lahti ja talade vahele... Seda, mis sealt alt vastu tuli poleks küll oodanud....

Tuulduva põranda all on 50-80cm vaba õhku, siis tuleb ~40(!)cm saepuru, otse mullal. Võrdlemisi ootamatu oli, et 50a jooksul pole see mädanenud (kergelt niiske vaid).
Eelmine nädal tehtud 'august' tundus, et lihtsalt veidi saepuru alla sadanud (mis oleks loogiline), aga noh ju siis oli ette antud hunnik saepurukoormaid mis tuli ära kasutada....

Tundub, et saepurutolmu 'rõõm' jätkub veel mitu päeva (30+ kraadi juures) ja kuna vaja vast selle eemaldatud saepurusodi asemel veidi ka täita, siis vb peaks juba liiva rohkem tellima ja kogu põranda valama (kuigi, 0.7-1.0m täita, kirvega võttes 10 ruutu... noh, kerge see pole, tuba lollis kohas, akna alla suure transaga ei saa, vaja käsitsi vedada).

Lisaks on keldri ja tulevase vannitoaruumi vaheline müür 1.5m laotud paekivi (ülejäänud vundament on 70cm), ma isegi ei kujuta hetkel ette, kuidas 110mm kanalitoru sealt läbi saada mõistlikult (tõenäoliselt uuristab mõnelt kivilt mördi lahti, toestab jms, ning tekitab mingi 'akna' müüri).

[Taux007]

ref, tee ehituse käigust pilre siia ka, palun.

[ref]

[miga]

Hea vahend vana värvi maha saamiseks klaasilt ?

[bladerunner]

miga, kipsinoa tera? Keraamilise pliidi kaabits?

[miga]

Mõtlesin pigem keemiat.

[bladerunner]

miga, vana, kivikõvat värvi ei taha keemia ka niisama lihtsalt pehmeks teha.

http://www.solmaster.ee/index.php?menuID=265
http://www.varvjaseadmed.ee/hempel/index.php?page=varvi-eemaldamine&hl=ee_EE

[miga]

bladerunner, tänud! Mõtleb seda asja.

Sai paar päeva tagasi soetatud Makita ekstsentriline lihvmasin ja väga rahul sellega! Hetkel puhastan sellega sauna välisfassaati vanast pinotexist ja värvist + aknaraamid valgest värvist. Miks ma rahul olen on see, et enne selle seadme soetamist tegin ühe seina nõukaaegse 80W (makita 300W) taldlihvijaga ja see oli pain in the ass sõna otses mõttes Seadmel nimeks Karmen kui õigest mäletan ja nüüd tänapäevane seade kätte võtta, millel veel tolmukott küljes - puhas lill on selega möllamine

[vipu]

[Dogbert]

[miga]

Sai žiletti proovitudja toimib kaunilt. Eraldi otsa kuskile seda ei pannud, vaid sõrmede vahel ning 2 suurt akent, mis nõukaajal värvitud, sai kiirelt ja väga tulemuslikult puhtaks, soovitan

[bladerunner]

Kipsinoa tera selles suhtes parem, et saab vajadusel pikemalt lükata ja teine serv pole terav, ehk oht end vigastada on veidi väiksem.

[H_K]

Ma kaablitele kõri ei viitsi igale juhtmele vedada, pigem üks kõri reserviks, kui tulevikus midagi peaks tahtma juurde vedada.
Nüüd tekkis mõte, et veaks igaks juhuks mingi arvutikaabli ka seinte sisse ära, kuigi siiani olen wifiga ära katnud internetiühendused.
Kas Cat6 on sobilik kaabel, ehituskauplustes on ainult Cat5E, või on need suht sarnased - ei jaga neist kaablitest midagi.
Kuskohas seda Cat6 Tartus oleks mõistlik osta? Kui meetrihind liiga karmiks kujuneb siis ei hakka raha seina sisse matma.

[Shelby-SV]

See Cat6 teema pidi olema nagu 4K teleritega - kõvatamiseks hea küll aga praktiliselt kasutu

[p2ep]

[Max Powers]

Ehituspoed müüvad ka

[xxlmaster]

Kuidas need tänapäevased puidukaitsevahendid meie ilmastikule vastu peavad? Ostsin sellise asja http://www.bauhof.ee/siseviimistlus/puidukaitsevahendid/puidukaitsevahend-luxdecor-5-0-l-kasatan.html aga kas ma peaksin krunti ka kindlalt alla tõmbama või saab ka ilma hakkama.
Värvida on vaja maja otsaseina lauad (hööveldatud kuusk).

[Rasmus]

[Fisher]

Ehk kellelegi pakub huvi, panipaiga koristuse käigus tuli välja aastaid tagasi tehtud remondi materjale - https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=8281952#8281952

Vahetan mingi koguse õlle vastu.

[ufo56]

[Dogbert]

Varjestatud kaabel (mingit sorti FTP) peaks ka äikese puhul kindlam olema kaablis indutseeritud pingete vastu, kui see varjestus ikka korralikult maandatud saab.

[Jerry]

äikese puhul ei saa milleski kindel olla
mul on kõik maandatud jne. nett tuleb maakaabliga aga laksu korral oli tulemus selline, et netipesa oli seinas põlenud ning lisaks ruuteril 2 pesa, digiboks ja teleka sisendi võttis ka kaasa
otsetabamuse korral ei aita muu, kui ennetustöö kaablite pistikust väljatõmbamise näol

[Ragnar7474]

[Dogbert]

Näib, et sa ei saa aru, millest on jutt, Ragnar7474. Väike lühikursus sulle siis:

Erinevalt maavärinatest on äike Eestis iga-aastane nähtus ning äikese puhul muutub iga varjestamata juhtmejupp indutseeritud kõrgepinge allikaks. (märksõnad: elektromagnetlained, sädelahendus, äike, antenn, maandus)
Kui see jupp pole otse maandusesse ühendatud, siis toimub sellest juhtmest kõrgepinge ülelöök lähimasse maandatud elektrijuhti, kui see asub piisavalt lähedal ülelöögi toimumiseks antud pinge korral.

Otsetabamusi juhtub muidugi väga harva, peaaegu sama harva kui maavärinaid ja nende puhul ei päästa miski, aga äikese indutseeritud pinge on kõige tavalisem seadmete läbikõrvetamise põhjus ja seda genereerib iga äikese ajal toimuv välgulöök - mida lähemal, seda kõrgem pinge.
Seda ohtu saab aga vähendada nii ülepingekaitsete kasutamise kui varjestamise ja maandamisega. Kõige parem on muidugi äikese ajaks kõik juhtmed lahti ühendada, aga alati ei ole igal pool valvurit, kes seda äikese puhul teeks ja pärast selle möödumist uuesti kõik tagasi ühendaks. Sellisel juhul on vägagi mõistlik kasutada nii varjestust kui ülepingekaitseid, erinevalt maavärina vastu kindlustamisest.

Muidugi raudbetoonist paneelmajas on raadiolainete levi maja sees tunduvalt nõrgem kui mõnest muust materjalist majas ja sealhulgas ka äikese genereeritavad elektromagnetlained on nõrgemad.

[Jerry]

ülepingekaitsmed eeldavad väga head maandust. Muidu pole asjal mõtet. Lisaks on veel see, et need pikenduste sees olevad kaitsmed on D-klassi omad. Äikese puhul on need junnid kasutud. Need omavad alles siis tähtsust, kui sellest eespool on B ja C või B+C-klassi kaitse. Muidugi peavad kaitsmete vahelised kaugused ka paigas olema. B ja C vahe oli vist 5m kaablit ja peale neid siis D oli vist vähemalt 15m. Ainult siis tagab see selle, et ehk jäävad äikese korral seadmed ellu. Ära ei tasu unustada ka seda, et ülepingekaitsmed põlevad korraliku laksu puhul läbi ja peale seda on need kasutu kraam

[Dogbert]

Selge pilt, sina tead nähtavasti ametlikest standarditest märgatavalt rohkem kui mina, aga jutt on sul selline, et juhul kui pole võimalik korraldada kaitset äikese ajal tekkiva ülepinge eest ametliku standardi järgi, mille puhul tagatakse kaitse seadmetele 99,99% juhtudest, mille puhul ilma kaitseta seade saaks kahjustada, ei ole mõtet teha ka mõnda suhteliselt lihtsat muutust, mis tagaks kaitse 99,9% juhtudest - selle asemel on mõttekam jalad lauale visata ja lakke sülitada?

Pealegi ei tule suurem oht mitte 230V elektrikaabeldusest vaid just etherneti ja eriti - telefonikaabeldusest, millest kumbki ei jookse kõrvuti maandusega ega satu enamasti sädelahenduse tekkimiseks piisavalt maanduse lähedale enne kui mõne lõppseadme sisendis.

(hetkel pole aega praktilist kogemust 10+ aastasel ülepingekaitsete kasutamisel jagada, aga hiljem ehk täpsustan)