praegune kellaaeg 25.06.2025 01:52:39 |
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
|
tahanteada
Lõuapoolik
liitunud: 04.04.2003
|
03.02.2014 15:19:28
|
|
|
| essu kirjutas: |
Sajandi lollus on hävitada kõvakettaid, kui need on veel töökorras. Jube raske on tegelikult minul see teadmine, et hävitatakse töövõimelisi kettaid.
Ka eesti e-valimistel on see nii.
Kas siis ei osata tõesti kustutada s.t lasta uus partitsioon peale. Et lasta uuele ringile. See on loodusressursside raiskamine.
Mitu korda partitsioneerida ja asi on jälle uus ja tühi.
Viisakust üldse ei ole! |
Aga serverkettad hävitataksegi selliselt, et keegi neid rohkem enam kasutada kunagi ei saaks.
Ja teine teema, meeldib see või mitte, aga on veel olemas turvanõuete tasemed infohävitamise suhtes. Ja karmimatele nõuetele ainsana vastabki siis selline füüsiline hävitamine. Igasugu muud ülekirjutamised võivad osutuda mitte piisavalt turvaliseks.
Selline lihtne ja karm elu. 
|
|
| tagasi üles |
|
 |
pinux
HV vaatleja
liitunud: 03.02.2014
|
|
| tagasi üles |
|
|
Magic
HV Guru
liitunud: 28.12.2001
|
|
03.02.2014 22:48:28
|
|
|
Haamer ja puur on ju toredad ja see spetspurusti mis ka metalli närib 
Ketta hind kõike muud arvestades ikka väike. HV's ka kunagi oli ju väga huvitavat kraami liikvel... K-Arvuti ja Klicki "uued" kõvakettad ja mälud
HDTanel saatis kunagi üldse kiiruga kogu enda filmikogu (ei viitsinud ilmselt kustutada) 
Osad ametnikud ka piisavalt dementsed, et see ketas siiski kasutusse ei läheks ja mõniaeg hiljem kaoks...kasvõi siis ITimehe palgalisaks.
|
|
| tagasi üles |
|
|
Bobik2
HV vaatleja
liitunud: 04.02.2014
|
|
04.02.2014 08:59:08
|
|
|
Kui ketas oleks nafta, kas siis ametnikud kallaksid selle nafta maha ja paneksid põlema!?
Uemate kõvaketaste tahtlik hävitamine on ressursside raiskamine. Muidugi Süüriaga see ei anna võrrelda..
Parem oleks kui politseid võtaks kõvakettad kaasa, teeksid kõvakettast koopia (ehk kunagi aastakümneid hiljem õnnestub lahti häkkida ja muuseumi saata) ja
kustutaksid kõvakettad ning laseksid uue partitsioonid.
Ja müüksid oksjonil maha ja annetaksid saadud tulu lastefondi.
|
|
| tagasi üles |
|
|
tahanteada
Lõuapoolik
liitunud: 04.04.2003
|
|
04.02.2014 10:55:11
|
|
|
| Bobik2 kirjutas: |
Kui ketas oleks nafta, kas siis ametnikud kallaksid selle nafta maha ja paneksid põlema!?
Uemate kõvaketaste tahtlik hävitamine on ressursside raiskamine. Muidugi Süüriaga see ei anna võrrelda..
Parem oleks kui politseid võtaks kõvakettad kaasa, teeksid kõvakettast koopia (ehk kunagi aastakümneid hiljem õnnestub lahti häkkida ja muuseumi saata) ja
kustutaksid kõvakettad ning laseksid uue partitsioonid.
Ja müüksid oksjonil maha ja annetaksid saadud tulu lastefondi. |
Ja unustasid selle, et n-ö "turvahävitusel" kehtivad kindlad reeglid ja nõuded. Ja kui on nõutav selline turvatase kus seda ketast mitte keegi enam mitte kunagi taastada ei saaks, siis ongi ainus versioon selle ketta füüsiline hävitamine.
Tõsi, võiks ju kümneid või sadu kordi üle "Wipe-da", aga siin on kaks olulist probleemi:
1. See meeletu ajakulu, mis kuluks ühele kettale ja võib kesta suuremahulise ketta korral ka kümneid või sadu töötunde.
2. Ja teiseks inimlik faktor  , kus tegija Wipe-b üle 1-2x ja kirja paneb a 20-100x . Ning hiljem siis väga andekad häkkerid nopivad välja selle info, mis sellel kettal peal oli.
-----------------------------
Seega selline ketaste Wipemine ja edasiandmine / edasimüümine on ikkagi selline tavainimeste kettateema.
|
|
| tagasi üles |
|
|
Sold OUT
no credit
liitunud: 30.07.2002
|
|
04.02.2014 10:57:22
|
|
|
No mis krokodillipisarad... kõvaketas maksab 50 eur...
_________________
People have been calling for a month and we've been sold out for a week or so.
 |
|
| tagasi üles |
|
|
jnt
HV Guru
liitunud: 10.05.2005
|
|
04.02.2014 11:20:24
|
|
|
Veel päris mitu aastat tagasi oli juttu, et ~7 kihti andmeid on võimalik kettalt välja lugeda, kui soov selleks piisavalt suur. (muidugi ei kasutataks selleks ketta enda lugemispäid)
Kui kirjutad ketta 10x randomit täis, siis üks päev võib ikka tulla keegi, kes suudab 11 kihti andmeid välja lugeda igast bitist.
Ja seetõttu hävitataksegi kettaid, kuna see on ainus täiesti kindel viis andmete likvideerimiseks. Ja mõningate andmete puhul on nõuded sellised, et tuleb olla täiesti hüper-mega-super kindel, et andmed saavad hävitatud.
Küll aga videost ei saa ma aru, miks emaplaate ja ram'e hävitati...  paranoilised? et hoiavad oma 4-16mbit bios'i kiipides mingit ülitähtsat doc faili?
_________________
Progemisest: https://byteaether.github.io/
Seisab keldris vana 386-486-Pentium1? Räägime! Ehk saan vanakesele uue elu anda. 
Vaata siia, äkki müün midagi põnevat -> https://www.osta.ee/index.php?fuseaction=listing.seller&q[seller]=jnt |
|
| tagasi üles |
|
|
Betamax
HV Guru
liitunud: 29.05.2003
|
|
04.02.2014 11:31:04
|
|
|
| Super AMOLED kirjutas: |
| No mis krokodillipisarad... kõvaketas maksab 50 eur... |
Kui just tegu polnud serveriketastega, mis on tiba kallimad.
|
|
| tagasi üles |
|
|
guest1902
Kreisi kasutaja
liitunud: 05.11.2005
|
|
05.02.2014 01:48:02
|
|
|
| jnt kirjutas: |
Veel päris mitu aastat tagasi oli juttu, et ~7 kihti andmeid on võimalik kettalt välja lugeda, kui soov selleks piisavalt suur. (muidugi ei kasutataks selleks ketta enda lugemispäid)
Kui kirjutad ketta 10x randomit täis, siis üks päev võib ikka tulla keegi, kes suudab 11 kihti andmeid välja lugeda igast bitist.
|
Mis asi on kiht?
_________________
assumption is the mother of all fuck ups
,,think before you print and save a ROOT::TTree'' |
|
| tagasi üles |
|
|
HacaX
HV Guru
liitunud: 22.01.2004
|
|
05.02.2014 03:38:48
|
|
|
| jnt kirjutas: |
| Veel päris mitu aastat tagasi oli juttu, et ~7 kihti andmeid on võimalik kettalt välja lugeda, kui soov selleks piisavalt suur. (muidugi ei kasutataks selleks ketta enda lugemispäid) |
...ja juba toona oli see müüt, millele pani aluse pea 10+ aastat vana kirjatükk, mille paikapidavust pole keegi suutnud kinnitada ning mille eessõna tänaseks päevaks sellesama müüdi samuti ümber lükkab
Ehk siis isiklikult nõustuks tahanteada väljatooduga: ajakulu (milleks 24h väntav wipe kui korralik purustaja minuti-paariga sama tulemuse annab?) + inimfaktor (keda kunagi liialt usaldada ei saa). Ning last, but not least, tsiteerides Gutmanni kirjatüki ümberlükkaja kokkuvõtet teemal miks-hävitada-kui-võib-wipe'ida:
| tsitaat: |
| Smashing the drive with a sledgehammer is easy to do, easy to confirm, and very hard to get wrong. |
Mis "väljalugemisse" puutub - NISTi tänane seisukoht on, et kettad mis on välja lastud peale aastat 2000 (so 15GBst suuremad) ei vaja mingit mitmekordset ülekirjutamist kuna pole mingit "radadevahelist" ala kust midagi lugeda oleks.
| essu kirjutas: |
| Viisakust üldse ei ole! |
Tegemist polnud viisakuse puudumise, vaid koha kättenäitamisega. Näitasid avalikkusele, et nad tulevad ja lammutavad tehnikat, nöitasid Guardianile, et kui ka muud teha ei anna siis saavad nad vähemalt sundida lehte uue riistvara peale pappi kulutama.
_________________
IMO & GPLed |
|
| tagasi üles |
|
|
tahanteada
Lõuapoolik
liitunud: 04.04.2003
|
|
05.02.2014 09:07:15
|
|
|
| HacaX kirjutas: |
| jnt kirjutas: |
| Veel päris mitu aastat tagasi oli juttu, et ~7 kihti andmeid on võimalik kettalt välja lugeda, kui soov selleks piisavalt suur. (muidugi ei kasutataks selleks ketta enda lugemispäid) |
...ja juba toona oli see müüt, millele pani aluse pea 10+ aastat vana kirjatükk, mille paikapidavust pole keegi suutnud kinnitada ning mille eessõna tänaseks päevaks sellesama müüdi samuti ümber lükkab
Ehk siis isiklikult nõustuks tahanteada väljatooduga: ajakulu (milleks 24h väntav wipe kui korralik purustaja minuti-paariga sama tulemuse annab?) + inimfaktor (keda kunagi liialt usaldada ei saa). Ning last, but not least, tsiteerides Gutmanni kirjatüki ümberlükkaja kokkuvõtet teemal miks-hävitada-kui-võib-wipe'ida:
| tsitaat: |
| Smashing the drive with a sledgehammer is easy to do, easy to confirm, and very hard to get wrong. |
Mis "väljalugemisse" puutub - NISTi tänane seisukoht on, et kettad mis on välja lastud peale aastat 2000 (so 15GBst suuremad) ei vaja mingit mitmekordset ülekirjutamist kuna pole mingit "radadevahelist" ala kust midagi lugeda oleks.
| essu kirjutas: |
| Viisakust üldse ei ole! |
Tegemist polnud viisakuse puudumise, vaid koha kättenäitamisega. Näitasid avalikkusele, et nad tulevad ja lammutavad tehnikat, nöitasid Guardianile, et kui ka muud teha ei anna siis saavad nad vähemalt sundida lehte uue riistvara peale pappi kulutama. |
Oh sind füüsikut küll - kui viitsid väga teraselt vaadata, siis näed, kuidas iga salvestatud "täpi" ümber on ruum, kus ei toimu mingit salvestamist ning alles siis on järgmine salvestatud "täpp".
Vanasti oli lihtsalt see "ruum" suurem, tänapäeval on see väiksem, aga see "ruum" on kindlasti olemas.
-----------------------
Milleks selline "tühi ruum" vajalik on, saab lahti seletada alati kõige pearemini sellise makilindi kaasabli, kuhu on mitu rada peale salvestatud.
Lihtne küsimus - miks on salvestusradade vahel vahekohad, kuhu midagi ei salvestata.
Ja kes sellele küsimusele vastuse välja mõtleb, see siis teab ka seda, miks kõvaketta magnetpinnal pole salvestatud "täpid" üksteise küljes kinni, vaid hoitakse soliidset distantsi.
Kui õigesti mäletan, siis sellele küsimusele leiab vastuse ka sellisest raamatust nagu "Raadioamatööri käsiraamat". Head lugemist.
|
|
| tagasi üles |
|
|
jnt
HV Guru
liitunud: 10.05.2005
|
|
05.02.2014 09:21:14
|
|
|
HacaX, Ei ole vaja mingit tühja ruumigi.
Nimelt see magnetiline ala seal on ju nö analoog signaal, mis peasse jõuab. Nüüd on vaja teada, kas see analoogsignaal on digitaalselt 1 või 0. Võtame suvalised numbrid, teeme nii, et magnetiline tugevus 5 (välja mõeldud ühikut) on 1 ja kõik alla selle on 0.
Salvestame biti 1, magnetiline tugevus 5.
Salvestame biti 0, magnetiline tugevus 2.5.
Salvestame biti 1, magnetiline tugevus (näiteks) 6.5.
Salvestame biti 0, magnetiline tugevus (näiteks) 4.
Mõistad? numbritest 2.5, 6.5 ja 4 on võimalik tuletada välja ka eelnevad biti olekut. Sinu kõvaketta pea loeb aga alati õigesti, kas antud bit hoiab väärtust 1 või 0. Analoog-digitaal signaali muundur vahel ja kogu lugu. Seetõttu ütlesingi, et selleks ei kasutataks kõvaketta enda pead.
_________________
Progemisest: https://byteaether.github.io/
Seisab keldris vana 386-486-Pentium1? Räägime! Ehk saan vanakesele uue elu anda.
Vaata siia, äkki müün midagi põnevat -> https://www.osta.ee/index.php?fuseaction=listing.seller&q[seller]=jnt |
|
| tagasi üles |
|
|
tahanteada
Lõuapoolik
liitunud: 04.04.2003
|
|
05.02.2014 10:41:16
|
|
|
Tegelikult võib sellele tarkvaralisele hävitus-Wipe-teemale vaadata ka hoopis teise vaatenurga alt.
Nimelt siis see Keiss, et juba aastaid ei suudeta omavahel kokku leppida, kelle Proff-Wipe-algoritm on parem kui konkurentide oma. Ja nii ongi siis turul Wipe-programmid, mille alt saab valida mitmeid või lausa kümneid erinevaid algoritmi-variante.
Noh, ja siis ole see tark ning tea, milline võtta ning milline mitte.
-------------------------
Stellarilt väike näide, kus nimestikust on näha, et isegi USA Militaarias kasutatakse mitu erinevat algoritmi ning sellele lisaks veel ka NATO oma ja rida muid algoritme veel lisaks.
Why ever consider wiping sensitive files from hard drive?
Author: Creative Team on January 20, 2014
http://www.stellarinfo.com/support/kb/index.php/article/wiping-files-from-hard-drive
|
|
| tagasi üles |
|
|
HacaX
HV Guru
liitunud: 22.01.2004
|
|
12.02.2014 02:16:43
|
|
|
| jnt kirjutas: |
HacaX, Ei ole vaja mingit tühja ruumigi.
Nimelt see magnetiline ala seal on ju nö analoog signaal, mis peasse jõuab. Nüüd on vaja teada, kas see analoogsignaal on digitaalselt 1 või 0. Võtame suvalised numbrid, teeme nii, et magnetiline tugevus 5 (välja mõeldud ühikut) on 1 ja kõik alla selle on 0.
Salvestame biti 1, magnetiline tugevus 5.
Salvestame biti 0, magnetiline tugevus 2.5.
Salvestame biti 1, magnetiline tugevus (näiteks) 6.5.
Salvestame biti 0, magnetiline tugevus (näiteks) 4.
Mõistad? numbritest 2.5, 6.5 ja 4 on võimalik tuletada välja ka eelnevad biti olekut. Sinu kõvaketta pea loeb aga alati õigesti, kas antud bit hoiab väärtust 1 või 0. Analoog-digitaal signaali muundur vahel ja kogu lugu. Seetõttu ütlesingi, et selleks ei kasutataks kõvaketta enda pead. |
Loogika on õige, aga unustad praktika ära - see bitt mida sina loed pole mitte paar või kümme korda muudetud, vaid pigem paarsada tuhat (kui veab) või paarikümmend miljonit korda, võimalik et veelgi rohkem. Veelgi enam - sa ei tea mitu korda seda ühte bitti muudetud on. Ning isegi sellest veel enam - isegi kui sa selle ühe biti korrektselt tuvastad on jutt ühes bitist. Sul on 8x rohkem vaja et ühtainukest märki kätte saada. Ning vähemalt 8x rohkem et leida midagi mis võiks juba kasutatav info olla (8 täheline ASCII parool). Paneme selle juurde veel pisiasja, et sul pole suure tõenäosusega praktiliselt mitte mingit infot selle kohta kus need bitid selle ketta peal mida sa uurid täpselt asuvad.
Näitlikuks minnes: sa mitte ei otsi nõela heinakuhjas, vaid mikroskoopilist tükikest ülekõrrest Läänemere suurusel heinamaal. Infi põhjal, et see tükike peaks olema teistsugune kui ülejäänud hein.
Või sinu enda näidet kasutades: bit "tugevusega" 42. See bitt on üks 6728st millest omal ajal koosnes minu saladus. Nende kahe lause põhjal ei tohiks sul olla mingit problemi nende 6728 biti tuvastamisega
tahanteada - su magnetlingi analoogiale andis kaas-AHV omal ajal hea vastuse, sestap tsiteerin teda:
| tsitaat: |
1. Ei tasu segi ajada analoog ja digitaaltehnikat.
2. Magnetlindi kustutamise korral seletatakse seda eelkõige kustutus ja lugemispea ebatäpse positsioneerimisega ja väikese võimsusega. Analoog magnetlint on vägagi teistmoodi asi kui digitaalne andmekandja. Ei saa võrrelda meediat mille pea positsioneerimise täpsus on millimeetrites sellega, mille positsioneerimise täpsus on mikromeetrites |
Ma kogu selle teema osas sooviks lihtsat asja - keegi võiks leida kirjatüki kus öeldakse otsesõnu välja, et wipe'itud kettalt õnnestus midagi taastada, s.o. kirjutaja ise kinnitaks seda asja. See ei ole ju ometi raske - "võtsin ketta, wipe'is üle, suutsin seejärel failid jälle välja lugeda kasutades moodust X. The End."
Kõige lähedasem sellele mida ise olen lugenud on Gutmanni kirjatükk, mis sisaldab väidet, et selline asi olevat võimalik (Gutmann ise seda teinud ei ole, kirjatükk pärineb ajast kui tehnika oli teine ning andmed mida ta allikana kasutas on teoreetilised nagu debunkiv kirjatükk mis neid kontrollida üritas välja tõi), ning üks teine mis eeldas, et kettad on tühjad, mitte ei veendunud selles. Kõik ülejäänud kirjatükid kas toetuvad Gutmanni paberile, loogikale "kuna riigiasutused jt. soovitavad mitmekordset ülekirjutamist siis, järelikult, jääb ühest korrast väheks" või lükkavad kogu selle väite ümber.
PS! Link kah kus võetakse Gutmanni kirjatükk ning seal leiduvad väited luubi alla: https://www.nber.org/sys-admin/overwritten-data-gutmann.html
_________________
IMO & GPLed |
|
| tagasi üles |
|
|
jnt
HV Guru
liitunud: 10.05.2005
|
|
| tagasi üles |
|
|
tahanteada
Lõuapoolik
liitunud: 04.04.2003
|
|
12.02.2014 09:51:01
|
|
|
jnt, vaata, on üks hästi "tibatilluke" värk, mille kogu aeg ära unustad, kuid mis oma tegevusega igal juhul väldib Sinu huvitava idee, et terve kettapind oleks infosalvestuseks kasutatav.
Ja see väike värk kannab võlusõna salvestusenergia või salvestustugevus.
1. Selleks, et magnetmaterjal üleüldse oma omadust / suunda muudaks on vaja üsna tugevat energiat.
2. Ja vot seesama tugev energia, mis tekitab sulle vajaliku salvestusega "täpi", kirjutab üle kõik teised "täpid", mis on sellele tugevale, salvestust tekitavale, energiaväljale liialt lähedal.
-------------------------
Ja pole mingit vahet, kas salvestad magnetlindile analoogsignaali või DAT-kassetile digitaalsignaali või siis kõvaketta platterile digitaal-või analoogsignaali. Salvestusradade vahel on alati vahed, ehk siis "kadumaläinud ala" kuhu salvestada pole võimalik.
Ei usu hästi, et tahad omada ketast, mida reklaamitakse 100% pinna kasutusega, kuid kus mingit infot hoida ei saa, sest iga uus salvestamine rikub ära varemsalvestatud informatsiooni. 
Nagu öeldud - kes viitsib üles otsida raamatu Raadioamatööri Käsiraamatu, see saab sealt kätte sama selgituse. Kuigi, jah, tollaste makilintide selgituse baasil.
|
|
| tagasi üles |
|
|
estprog
HV vaatleja
liitunud: 15.02.2014
|
|
16.02.2014 11:59:19
|
|
|
Ma ei tea, missuguseid kõvakettaid hävitati.
Arvuti kõvakettaid ja tavalisi välised usb kettaid on võimalik täiesti tühjaks lasta.
Gparted programmiga saab partitsiooni täiesti tühjaks kustutada ja kindluse mõttes mingi uus ext2 või fat32 peale lasta.
testdisk'iga saab muidugi taastada, kuid .. eks te taastage tühja.
See kõvaketaste hävitamine näitab sama taset, kuidas elevante tapetakse kihvade pärast. 
Ainult Windowsi kasutajate pea suudab seda välja mõelda, et kõvakettaid ei saa kustutada, et andmed jäävad..
msdos ------------------------------------------------------
_________________
gcc on 100% vaba. |
|
| tagasi üles |
|
|
|
| lisa lemmikuks |
|
 |
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse
sa ei või vastata selle foorumi teemadele
sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis
sa ei saa lisada manuseid selles foorumis
sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
