[Märt.]

[sosssepp]

Oeh, me naersime siin ikka silmad märjaks mõne sõna peale

[sirius4k]

Spoiler

[namstoop]

sirius4k, feisspalm võiks uue sõnana kasutusel olla küll. Näopihkumine sobika ka

[mikk36]

namstoop, näopihkurlus on jah levinud

[NATAS999]

sellist asja nagu džiip ei eksisteeri. on olemas Jeep ja on olemas (linna)maastur. džiip on täiesti tühjast kohast tekkinud värdsõna. analoogideks veel sinna juurde näiteks konjak ja šampus. imestama paneb natukene see, et lauaarvuteid näiteks mikrolingiks ei nimetata või (elektroonilisi)käekellasid kasijoteks.

[Tanel]

[Märt.]

Jajah, kserokoopiaid tehti ka.

[namstoop]

[NATAS999]

namstoop, tsiteerides klassikuid: "Ta liigub siiski."

Ma saan aru sellest, et on olemas spetsiifiline leksikon sõnu, ilma milleta ei ole võimalik teatud nähtusi, asju, tegevusi jne kirjeldada, kuid täiesti mõistlikke eestikeelseid vasteid omavatele asjadele ei ole vaja välja mõelda ega laenata värdsõnu. see mitte ei rikasta ega uuenda keelt, vaid solgib ja hävitab seda. kui nii sellist asja tolereeritakse ja pidevalt "arendadakse" siis näiteks 1000 aasta pärast ei ole rohkem keeli kui üks. vastupidiselt siis namstoopi väitele, et kui keelde uusi värdsõnu pidevalt juurde ei tekitata, siis keel hävib.

[DeTHiCa.]

see on tõesti absurd, et kellegi kaubamärgist väänatakse mingi sõna ÕS-i. tasuta reklaam.

[namstoop]

NATAS999, no defineeri värdsõna. Selliseid džiibi-laadseid, mille puhul mingi kaubamärgi nimi muutub üldmõisteks, on ju mitmeid. Paar näidet tõin ülalpool ka juba - priimus, botased jne. Maastikuautod on lausa eriti popp selles mõttes, et kunagi ju kutsuti villisteks ka veel. Autode puhul on üldse mingeid otseseid eestindusi palju tekkinud - pikap näiteks. Kuigi seda viimast vist kasutab ainult dacia veel ametlikul kujul


Jah, mulle ka mitmed sõnad tunduvad kummalised ja ma ei kasuta neid. Ka džiibi asemel ütlen parema meelega maastur, nii et selles mõttes olen nõus, et kole sõna. Aga see ei muuda seda sõnana olematuks.

Ilmselgelt on selliselt mingeid ajastule omaseid sõnu ka keelest ära kadunud ja kaob ka edaspidi kui keegi enam ei kasuta. Nii ongi normaalne.

Lihtsalt mind isiklikult häirib see ma ei tea mis põhimõtteline vastuolemine keele uuenemisele ja uuendamisele (just nimelt kaks erinevat mõistet). Ehket ühel juhul tulevad uued sõnade seeläbi, et suurem osa inimestest neid lihtsalt kasutama hakkab. Uuendamine on see, kui taotluslikult mõeldakse uusi sõnu mingite mõistete kirjeldamiseks välja. Nagu need sõnaused mis toimunud on. Ja alati ka nende puhul on ju terve kari kaagutajaid, et milleks ja blablah. Jah, ilmselt suurem osa seal välja pakutud sõnadest keelde kasutusele ei võeta - ei ole suupärased või lihtsalt miskipärast ei lähe peale, aga minu arust on päris häid leide tulnud. No kasvõi taristu on ju väga laialt kasutusel. Ja on ju parem kui infrastruktuur?


DeTHiCa., segast ajad või? ÕSi lisati need ju selle pärast, et kõik lihtsalt kasutavad nagunii. Jah kindlasti google ja skype maksid ÕSi koostajale reklaami eest.

[DeTHiCa.]

[Max Powers]

[DeTHiCa.]

[namstoop]

[SurfData]

[vortex]

Phillips on täesti ametlik kruvipea tüüp (topelt-l), mida meil ristpeaks nimetatakse, ja tuleneb leiutaja nimest.
Mis aga uutesse sõnadesse puutub, siis mind häirib näiteks "taskuhääling" oluliselt vähem kui üldiselt aktsepteeritud ja laialt kasutuses värdväljendid "SSD-ketas" ja "äpp"

[mikk36]

[SurfData]

[namstoop]

http://www.keeleveeb.ee/

ksero <3; os ksero ja kserot> kserokoopia, -tõmmis
ksero+.graafia TEHN (kuivpaljundusmenetlus) ▪. Kserograaf (paljundusaparaat)
ksero+.koopia, ksero+tõmmis kserograafiliselt tehtud koopia

aga ksero (xero) tähendabki keeles "kuiv". Nii et kuigi on ilmselt firmaga seotult selles konteksti keelde jõudnud, ei ole see otseselt vale väljend.

[salatoimik]

vormeli võiks kah ära muuta formeliks.

[NATAS999]

[namstoop]

[jägaja]