[Tanel]

Pärast seitsmeaastast pausi ilmub kuu aja pärast uus Õigekeelsussõnaraamat ehk ÕS, mis on vahepeal saanud hulgaliselt uuendusi, parandusi ning täiendusi. Kokku on pea 1200 lehelises sõnaraamatus umbes 2000 uut sõna, mille sisse mahuvad teiste seas skaipima, guugeldama ja taskuhääling.

Loe edasi kahvel.ee-st.

[neros]

Kes tuli üldse lagedale mõttega "taskuhääling"? Mismoodi saab podcastist taskuhääling? Kindlasti on paremaid sõnu selle jaoks, ei?

[Max Powers]

MSi podcasti tõlge - netisaade
http://www.microsoft.com/Language/en-US/Search.aspx?sString=podcast&langID=et-ee

[NATAS999]

kas giga ja mega näiteks mitte hoopis kümmeastmete eesliited ei ole? või õs ongi pigem pealiskaudne ja segadust külvav slängisõnaraamat?

[Raynor]

Guugeldama ja skaipima on tase omaette.. miks sellist jama toodetakse?!

[namstoop]

Ärge halisege. Keel peabki olema arenev ja muutuv, mitte jäigalt paigas ja "valmis" asi. Ning kui enamik inimesi neid sõnu teab ja kasutab, siis need peavadki keeleks saama ka ametlikult. Keel arenebki läbi slängi ja muganduste ning peab ajaga kaasas käima. Muidu oleks tegu lihtsalt ühe välja sureva ja heal juhul museaalset väärtust omava asjaga, mida pealetulevad põlved enam ei saaks kasutada, sest pooled sõnad on puudu.

VÕi äkki võtaks 100 aasta taguse keele uuesti kasutusele, siis oleks jube lahe ja "puhas" või? Guugeldamine ja skaipimine on ju ammu sisuliselt iga inimese kasutuses, kes vähegi arvutit silmanurgast näinud on. Või mida näiteks skaipimise asemel härrased keelespetsid soovitavad?

[Raynor]

Pigem häirib toote või teenuse nime mugandamine tegusõnaks, kui saaks kasutada midagi neutraalsemat (nt. videokõnet pidama). Inglisekeelsete sõnade kohandamine Eesti keelde toob vahel kaasa sellised moodustisi, mis paneb kõrvad valutama.

[namstoop]

[mikk36]

Tänapäeval nii tavaline sõna nagu mobiil on samuti ju importsõna, ka selle eellane, telefon, on imporditud. Väga vähe tehnilisest keelest on kohalik ja see ei saagi muutuda, kui me ise midagi revolutsioonilist (ka importsõna, muide) ei tekita.

[vortex]

Meie pole ainsad: "Selfie" is the 2013 Oxford Dictionaries Word of the Year

[namstoop]

[mikk36]

namstoop, just, enamus nimisõnadest on sinu kirjutises võõrast keelest eestindused.

[woox2k]

Edit: Ma ei oska lugeda.

[DeTHiCa.]

solkimine täies hoos.

[bolero]

2000 uut liit- ja laensõna.

[alliance]

Alfaisane oli hea

[woox2k]

[tiirP]

[namstoop]

Cofy, ok tegusõnaks muutmine on omaette teema veidikene. Aga nagu ma ülal juba näitena tõin, siis kui mingi tootja/toode muutub misiganel põhjusel nö tehnoloogiliselt standardiks (kasvõi kultuurilistel, sotisaalsetele või poliitilistel põhjustel), siis nii läheb jah. Paraka peugeot selleks ei saanud, aga džiibiga sõidetakse ka tänapäeval. Ja Skype ju vaieldamatult on muutunud laiemaks nähtuseks ja mõisteks. Nagu ka Google.

mis ääse ja vääse puutub, siis kas Homer Simpsoni "doh" mitte Websteris ei ole sees?

[tiirP]

Skype on ju teoreetiliselt interneti-telefon, milline tähendus on ka välja toodud (kõneside arvutivõrgu kaudu).

Mis puudutab tabelarvutust, siis see digimuutub tihtipeale automaatselt exceliks, kuid sellekohta veel vist ametlikus keelevaras märkmed puuduvad (võin muidugi eksida ka).

Olgu mainutud, et võtan kogu antud teemat väikese huumorina.

Spoiler

üle tõmbama
Tähendus:
Kasutamine: Tõmba põrand tolmuimejaga üle. Lagi on valge värviga üle tõmmatud. Konkurendi juurest üle tõmmatud töötajad (üle meelitatud). Töötajate ületõmbamine, ületõmbaja
Lisatud: 4.11.2008


üle laskma
Tähendus: Ühtegi vastet ei leitud.

Metromees või siis Metroseksuaal pole ka kajastamist leidnud, kuigi seda kasutatakse juba päris pikalt.

[namstoop]

[tiirP]

[namstoop]

Cofy, aga arvuti ei ole ju telefon. Ja sõna "helistama" viitab ainult heli ülekandele. Ning ÕS järgi on telefoneerimise sünonüüm.

[tiirP]

namstoop, OK.

Sellest on nüüd küll kahju, et kirjapilt enam hääldusega kokku ei lange.

[Goon]

[Märt.]

[sosssepp]

Oeh, me naersime siin ikka silmad märjaks mõne sõna peale

[sirius4k]

Spoiler

[namstoop]

sirius4k, feisspalm võiks uue sõnana kasutusel olla küll. Näopihkumine sobika ka

[mikk36]

namstoop, näopihkurlus on jah levinud

[NATAS999]

sellist asja nagu džiip ei eksisteeri. on olemas Jeep ja on olemas (linna)maastur. džiip on täiesti tühjast kohast tekkinud värdsõna. analoogideks veel sinna juurde näiteks konjak ja šampus. imestama paneb natukene see, et lauaarvuteid näiteks mikrolingiks ei nimetata või (elektroonilisi)käekellasid kasijoteks.

[Tanel]

[Märt.]

Jajah, kserokoopiaid tehti ka.

[namstoop]

[NATAS999]

namstoop, tsiteerides klassikuid: "Ta liigub siiski."

Ma saan aru sellest, et on olemas spetsiifiline leksikon sõnu, ilma milleta ei ole võimalik teatud nähtusi, asju, tegevusi jne kirjeldada, kuid täiesti mõistlikke eestikeelseid vasteid omavatele asjadele ei ole vaja välja mõelda ega laenata värdsõnu. see mitte ei rikasta ega uuenda keelt, vaid solgib ja hävitab seda. kui nii sellist asja tolereeritakse ja pidevalt "arendadakse" siis näiteks 1000 aasta pärast ei ole rohkem keeli kui üks. vastupidiselt siis namstoopi väitele, et kui keelde uusi värdsõnu pidevalt juurde ei tekitata, siis keel hävib.

[DeTHiCa.]

see on tõesti absurd, et kellegi kaubamärgist väänatakse mingi sõna ÕS-i. tasuta reklaam.

[namstoop]

NATAS999, no defineeri värdsõna. Selliseid džiibi-laadseid, mille puhul mingi kaubamärgi nimi muutub üldmõisteks, on ju mitmeid. Paar näidet tõin ülalpool ka juba - priimus, botased jne. Maastikuautod on lausa eriti popp selles mõttes, et kunagi ju kutsuti villisteks ka veel. Autode puhul on üldse mingeid otseseid eestindusi palju tekkinud - pikap näiteks. Kuigi seda viimast vist kasutab ainult dacia veel ametlikul kujul


Jah, mulle ka mitmed sõnad tunduvad kummalised ja ma ei kasuta neid. Ka džiibi asemel ütlen parema meelega maastur, nii et selles mõttes olen nõus, et kole sõna. Aga see ei muuda seda sõnana olematuks.

Ilmselgelt on selliselt mingeid ajastule omaseid sõnu ka keelest ära kadunud ja kaob ka edaspidi kui keegi enam ei kasuta. Nii ongi normaalne.

Lihtsalt mind isiklikult häirib see ma ei tea mis põhimõtteline vastuolemine keele uuenemisele ja uuendamisele (just nimelt kaks erinevat mõistet). Ehket ühel juhul tulevad uued sõnade seeläbi, et suurem osa inimestest neid lihtsalt kasutama hakkab. Uuendamine on see, kui taotluslikult mõeldakse uusi sõnu mingite mõistete kirjeldamiseks välja. Nagu need sõnaused mis toimunud on. Ja alati ka nende puhul on ju terve kari kaagutajaid, et milleks ja blablah. Jah, ilmselt suurem osa seal välja pakutud sõnadest keelde kasutusele ei võeta - ei ole suupärased või lihtsalt miskipärast ei lähe peale, aga minu arust on päris häid leide tulnud. No kasvõi taristu on ju väga laialt kasutusel. Ja on ju parem kui infrastruktuur?


DeTHiCa., segast ajad või? ÕSi lisati need ju selle pärast, et kõik lihtsalt kasutavad nagunii. Jah kindlasti google ja skype maksid ÕSi koostajale reklaami eest.

[DeTHiCa.]

[Max Powers]

[DeTHiCa.]

[namstoop]

[SurfData]

[vortex]

Phillips on täesti ametlik kruvipea tüüp (topelt-l), mida meil ristpeaks nimetatakse, ja tuleneb leiutaja nimest.
Mis aga uutesse sõnadesse puutub, siis mind häirib näiteks "taskuhääling" oluliselt vähem kui üldiselt aktsepteeritud ja laialt kasutuses värdväljendid "SSD-ketas" ja "äpp"

[mikk36]

[SurfData]

[namstoop]

http://www.keeleveeb.ee/

ksero <3; os ksero ja kserot> kserokoopia, -tõmmis
ksero+.graafia TEHN (kuivpaljundusmenetlus) ▪. Kserograaf (paljundusaparaat)
ksero+.koopia, ksero+tõmmis kserograafiliselt tehtud koopia

aga ksero (xero) tähendabki keeles "kuiv". Nii et kuigi on ilmselt firmaga seotult selles konteksti keelde jõudnud, ei ole see otseselt vale väljend.

[salatoimik]

vormeli võiks kah ära muuta formeliks.

[NATAS999]

[namstoop]

[jägaja]