[xpander]

oma 7 aastase linuxi kasutamise juures siiani 1 kernel panic näinud ning see oli ka oma esimese kerneli ehitamisega, millest pooled asjad puudu jäid.

windowsi BSOD'sid olen niipalju näinud et varbaid ja näppe pole niipalju ühel inimesel et neid kokku lugeda, tõsi küll viimased 3 aastat pole windowsi ise omanud. küll aga on käinud läbi läppareid millel BSOD loobib jne. lihtsalt reinstall on aidanud seega raua viga pole olnud.

[prtv]

[Dogbert]

Ei ole ka kernel panicut kohanud mitmesuguse riistvara peal, aga mu oma vanakesest läppar on selline imelik elukas, mis loobib seda bootimise ajal päris tihti. Lugu tundub hapuks minevat üsna kerneli käivitamise algusjärgus, aga kus just täpselt ja miks, ei ole suutnud ega viitsinud uurida. Kui sellest ühest kriitilisest punktist mööda saab, siis töötab vigadeta, aga üsna sageli jääb sinna toppama. Riistvara on vist vähelevinud (ATI/AMD kiibistik SB200 ja HD3200 graafika) ja tundub et just kiibistikuga on mingi jama ja seda algusest peale. Kohe alguses pärast ostmist ei läinud sel ajal värskeimad buntud ta peal üldse käima, aga hiljem asi paranes ja nüüd enamasti ikka läheb
Windows töötab nii ja naa, aga bootimise ajal kokku ikka ei jookse. Kui bootimise ajal mõni USB lisaseade küljes on, siis Windowsi käivitumise ajaks jääb Windowsi jaoks üks sisse-ehitatud USB seade talle reeglina tundmatuks jne.
Üks väga ebaõnnestunud riistvaraline eks(peri/kre)ment ühesõnaga, mille peal ei Linux ega Windows päris korralikult töötada ei taha. Mingit otsest viga aga ükski test ka ei näita ja kui OS juba töötab, siis ega ta kokku kah ei jookse. Probleemid on bootimise-aegsed ja võimalik, et HP ikalduva BIOS-iga seotud.

[Prosperity]

[marqs]

[woox2k]

No hüüumärk oli võibolla natuke liialdatud aga lause mõte oli see, et erinevalt üldisest reklaamist ei ole Linux mingi imemasin, et kõike ette taha ära teeb ja kasutajal ei jää muud üle kui ainult kastidesse linnukesi panna ja eeldada et kõik alati toimib. Vahest tuleb ka käed mustaks teha ja ise teada mida täpselt teed, muidu võid vabalt avastada, et ühel toredal hommikul OS enam käima ei lähe või käitub ettearvamatult. "Maali" näide oli seal selleks, et out-of-the-box on tõesti enamus distrosi täiesti kasutusvalmis ja kui selle võimalused on kasutajale piisavad, siis pole mitte millegi pärast vaja muretseda ja saad rahus kasutada kuni arvuti raud otsa saab.

Ärge saage minust valesti aru, ma ei ütle, et Linux nüüd konkureerivatest operatsioonisüsteemidest kehvem oleks, lihtsalt kasutaja peab oskama oma pead kasutada igas OS's. Pikaajaline kogemus teeb elu kergemaks ka alati, kuna sa tead täpselt OS eripärasi ja oskad varakult vältida probleeme nende lahendamise asemel.

[lightbluefox]

apt-get install linux-headers-$(uname -r|sed 's,[^-]*-[^-]*-,,') broadcom-sta-dkms käsu peale ütleb
Unable to locate package broadcom-sta-dkms

edit: kõik vaev ilmaasjata, piisas vaid pakihaldurist firmware-b43-installer istallimisest ja kõik töötab.

[Dogbert]

Millisest distrost käib jutt? Debianist? Buntulistel saab broadcomi suletud koodiga wifi draiveri paigaldada nn "Additional Drivers" dialoogist paari hiireklõpsuga.

[lightbluefox]

Dogbert, Debian jah, Mindi all oligi nii nagu kirjeldasid.

[aht0]

huvitav tegelikult et keegi ei soovitanud FreeBSD-d (ise ka ei taibanud kuna küsiti linuxi kohta) aga kui on niikuinii nö värske alustaja siis peaks õppimiskurv sama valus/valutu olema

Lihtsalt OSi-huvilisele võib pakkuda huvi ka OpenIndiana (OpenSolarise fork)
Nii FreeBSD kui ka Solarise jaoks pakub Nvidia töötava 3D kiirendusega draivereid nii et Xorg töötab ilusasti

[Dogbert]

Jep, kuna küsiti Linuxit, siis ei oska nagu BSD-d soovitada
Nii palju kui ma selle üht nuditud versiooni (PFSense) kasutan hetkel paaris kohas, siis Linuxiga äärmiselt sarnane, aga siiski piisavalt erinev. Solarist pole proovinud, aga solarise jaoks tehtud daemonite initskriptid sobivad väikeste modifikatsioonidega ka Linuxile, tundub ka väga sarnane. Eks nad kõik Unixilaadsed ole, bash on shelliks ja peamised käsud on samad (Solarise jaoks kirjutatud Virtualboxi VM-ide automaatse käivitamise-sulgemise skript vajas vaid minimaalset kohendamist Ubuntul kasutamiseks)

[HacaX]

[aht0]

[namstoop]

Aga mida Mageia kohta arvatakse

https://www.mageia.org/et/about/


Mul kah miskit ühele netbookile vaja, mõtlesin et prooviks LInuxit. Ega sellega peale veebis brausimise, reisidel vahel filmide vaatamise ja mõnikord mõne ettekande tegemise muuks eriti ei kasuta.

[mihkelv]

Mageia on väga hästi eestindatud ja kui valid lokaaliks eesti, siis saad peale kauba ka ID-kaardi tarkvara kaasa. Kui mulle Fedora mõnede pakkide rolling release põhimõte ei meeldiks, kasutaksin just mageiat. Muidugi töölaua pead vastavalt oma raua nõudlusele valima.

LISA.
Eestindamise all mõtlesin ikka mageia enda tööriistu, mitte töölauda. Võimalik, et väiksemad ja kergemad töölauad on kehvasti tõlgitud... kui üldse.

[harakas]

[namstoop]

[NoMilleks]

Niivõrd-kuivõrd vana teema, aga olgu...
Ubuntu on muidugi sellepoolest tore, et näeb suht kena välja (kuigi miks nad selle lillastumisega kaasa läksid, ma ei saa aru). Algajale suurepärane. Endal viskas see kommertslikkus lõpuks üle (Unity otsing, tarkvarakeskus jne). Isegi installer meenutab olemuselt Win XP-d. Avastasin, et Debian Wheezy on hea stabiilne ja kiire, kuigi mõne arvates ehk pakid liiga vanad versioonid või nii... Fedorat proovisin, aga Gnome-shell 3.8 läägis rohkem kui 3.4 Debianil. Pealegi, kuna graafiline majandamine mõnevõrra tohkem istub, siis Yumex oli võrreldes Synapticuga ikka kole uimane. Kui ainult 64-bitisel Debianil ID-kaardi ka tööle saaks. Ubuntu installiskript toimis ilusti 32bitisel, aga 64-bitisel tekkis mingid broken packages jura.

[lightbluefox]

Casanova, proovisid seda õpetust?
https://github.com/martinpaljak/ria-debian-build

ja veel üks

[NoMilleks]

Tänud vastamast. Toda lingil pakutut olen proovinud, ei toimi. See ./builder ei ehitanud minu arust kuskile midagi ning apt-get update luhtus, rääkimata installist. Mis ta täpselt kobises, jään hetkel vastuse võlgu. Ka kodukausta loodud repository kaustas polnud midagi. Teist varianti millalgi siis proovin. Tundub, et probleem on 64bit spetsiifiline?

[Krizto]

Debianis saab peale Wheezy ka Jessie-t (testing) ning Unstable (SID) kasutada. V6rdluseks, Ubuntu LTS p6hineb testingul ning tavaversioon unstable-l, kuigi ylevaateid lugedes peetakse Debiani Unstable-t stabiilsemaks kui teisi distrosid (sh ka Ubuntut). Unstable ja testing on nn rolling release-id millele pidevalt uuendusi tuleb. Muidugi Ubuntu install on mugavam kuna enamlevinud programmid paigaldatakse automaatselt, aga Debianiga on t66d veidi rohkem (ja alguses ei n2e nii kena v2lja).
See ongi linuxi v6lu ning viga, et ta niiv6rd killustatud on.

[NoMilleks]

Mina olen nii aru saanud, et kui näiteks Wheezy's sources.list failis muuta neis ridades wheezy > stable, siis peaks ta end automaatselt uuendama, kui Jessie samuti stable saab olema (ehk minu omast saab Jessie)? Kui jätan nii, nagu on ehk wheezy, siis uue stable väljalaskel jääb minu oma old-stable seisu?
Proovisin testingut netinst isoga installida, aga kobises, et kernel modules not found või midagi sarnast ja edasi ei osanud talitada. Tegelikult polegi mulle see Testing nii oluline, Stable töötab suurepäraselt. Ubuntult ületulnuna pole see Debian nii rämedalt keerulisem midagi. Tuleb lihtsalt jälgida, mida teed. Netinst isoga on hea, jätan töölauakeskkonna esialgu panemata (muidu installib liialt ka ebavajalikku pahna), pärast hakkan kõike asju tasapidi lisama vastavalt vajadusele.

EDIT: Ei läinud ka siin eespool antud pingviinist võetud õpetus mitte, nagu ka muud seal antud juhendid. Ikka mingid dependency probleemid. Juhe koos. Miks ta mul 32-bitisega töötab, ei tea.

[alliance]

[NoMilleks]

Üleminek on muidugi kergem, kuid igasuguste tasuliste asjade pähemäärimine minu mõistes ei ole osa üleminekust. Mina igatahes nõustun paljulevinud arvamusega, et see kõik on Ubuntu enda sloganiga vastuolus. Kui see kommerts eemaldada, ei tee see ju asja keerulisemaks. Keda see ei häiri või seda kupatust vajab, andku minna.

[lightbluefox]

Proovige siis Minti, sellest murest vaba ja osade arvates paremgi kui Ubuntu.

[Märt.]

[Krizto]

Wheezy=stable
Jessie (arenduses olev Debian)=testing
Aga lugedes su kommentaare oleks targem praegu siiski Ubuntuliste peale j22da.

Casanova kas kasutad viimast Ubuntut? Minu arust selle peal ID kaardi soft hetkel ei t66ta. Targem ilmselt 13.04 versiooni kasutada ning uuendada kui ID kaart t66tab.
Ja Xubuntu n2eb p2ris kena v2lja, ning tunduvalt kiirem kui Ubuntu ning ilma Amazoni otsinguta.

[pwn13]

maci kloon pear os 8 ka nüüd väljas, nii 32 kui 64 bitine.
http://pearlinux.fr/

[NoMilleks]

Krizto, Debian Wheezy't kasutan. Ja sain ka 64-bitisel ID-kaardi tööle (https://github.com/martinpaljak/ria-debian-build). Lihtsalt ./builder.sh käivitades jäi terminali tekstimeres üks oluline sõltuvus märkamata, mille üle nuriseti.
Ubuntu hakkas minu jaoks liiga läilaks minema, seepärast see maha saigi jäetud.

[lightbluefox]

Märt., Minti on ka teistega olemas, vastavalt soovile. Mulle meeldis nt Cinnamon isegi enam, kuna otse "karbist" töötas akende "aero-snap".

[marqs]

[Skorzeny]

[harakas]

Mul praegu võrdluseks masinas Kubuntu 13.10, ElementaryOS Luna (põhineb Ubuntu 12.04 LTS-l), Ubuntu 13.10 Unity. Mõni aeg tagasi oli ka Ubuntu 13.04 Gnome. Kõige stabiilsem on ElementaryOS, kasutan seda igapäevatööks, veateateid ei mäletagi. Kui Ubuntu 13.10 Unity on üks häda ja viletsus, rakendused jooksevad kinni, osasid ei saa paigaldadagi jms hädad, siis Kubuntu 13.10 vastupidi töötab üsna korralikult, ka ID-kaardi sain tööle pingviin.org leitud õpetuse järgi toimides. Paari päeva pärast tuleb välja openSUSE 13.1, siis asendan Ubuntu 13.10 sellega ja vaatan, mis minu kunagine lemmiklinux uut pakub.

[Märt.]

Lubuntu 13.10 igatahes muresid pole.











lubuntu 13.10 probleemeigatahes pole

[essu]

Jah, kui on vajalik ID kaardi tarkvara kasutamine, siis on sobilikum valida *buntusi toetav keskkond.

http://lubuntu.net - on väiksemahulise töölauaga, mis võtab vähem ressursse ja toetab ka i686, i586 ja 64 bitiseid arvuteid.
Kui veateated hakkavad ära tüütama, siis saab apport-gtk nimelise paketi eemaldada.

Lubuntu meenutab oma lihtsuselt Win98 välimust.

[woox2k]

[essu]

[namstoop]

[essu]

Ma jään igatahes Linuxi peale.

[Dogbert]

[aht0]

[namstoop]

[Dogbert]

Intel peaks draiveri poole pealt võimalikest graafikakaardi alternatiividest kõige paremini töötama. Küllap saaks selle asja korda, aga ma ei ole ise ka viitsinud end vaevata endale selle seadistamiseks xrandr selgekstegemisega. Ilmselt tuleks seal mõned parameetrid käsitsi paika panna.

[kalvis]

[Märt.]

12.04 LTS Gnome-shelliga töötab igatahes laitmatult. 13.10 Lubuntu samuti.

[Delta]

Kas mõni distro saab win mängudega paremini läbi ka kui mõni teine või vahet pole? Installid wine ja loodad et töötab?

[harakas]

[Märt.]

[xpander]

PlayOnLinux on põhimõtteliselt lihtsalt üks scriptide kogum, mis teeb nö lihtsaks programmide installimise lõpp kasutajale, sest kogu twiikimine on POL tiimi poolt tehtud.
küll aga on POL probleem tihti see et scriptid on liiga vanad ja uuedamata, ning kasutavad päris vanu wine versioone. Aga algajale peaks see parim lahendus siiski olema, kuna ei pea ise käsi õliseks tegema.
Linuxi all wine/POL abil windowsi mängude mängimisega on nii ja naa, mõned töötavad päris hästi, mõned perfi kadudega, mõned üldse mitte. Raud peah hea olema, eeldatavalt korralik mid to high end nvidia kaart kinniste driveritega, mis on kõige parema perfiga.

küsimus kas mõni distro saab mängida miskit paremini vastaks nagu eelpool mainitud.. distrodel erilist vahet pole, töölaudadel viimaste testide põhjal Samuti miite, peale KDE mille perf tundub kõige halvem polema täisekraan mängude puhul.
muidugi kui kasutada igivana distrot, mis väga uuendustega kaasa ei tule siis võib kah üht teist probleemiks olla nii perfromance suhtes kui ka asjade tööle mineku suhtes.

[kaabakas]

Popimatest töölaudadest on tänapäeval just pigem kde kõige parem, sest võrreldest unity või gnome3'ga saab tal iluefektid lihtsa vaevaga välja lülitada (alt+shift+f12). See päästab tobedast olukorrast, kus mängu poolt valmisrenderdatud pilt lastakse täiesti ilmaasjata desktopi poolt veelkord igast jamast läbi.