[sant]

[Sold OUT]

Ning kui peatuses läheb maha 5 inimest (400 kg) ja peale tuleb 4 inimest (320 kg), siis kuidas kajastub see statistikas? et maha läks 1 inimene?

ei ole ju võimalik kõigepealt inimesed välja lasta, siis kaaluda ning alles pärast protseduuri võivad teised reisijad peatusest peale tulla... eest uksest lähevad samal ajal välja kui tagant on juba peale ronitud...

[mikk36]

Järelikult tuleb kombineerida mõlemat.

[siinus]

Aga see, mitme kilogrammi jagu rahvast kahe peatuse vahel bussis on, ongi kõige mõistlikum statistika.
Nagu siin juba juttu on olnud, on massis mõõdetud bussi täituvus kõige rohkem ütlev.

[mikk36]

siinus, see näitab vaid osaliselt infot. Et täiuslikumat pilti saada, piisab valideerimisest (saad teada mitu inimest lisandus) ja massimuutusest (võrrelduna uute valideerimistega saad välja kalkuleerida umbkaudse inimeste lahkumise koguse). Nii saab teada üsna täpselt ka populaarsemad lahkumispeatused. Mureks on see, et ei tea milline reisija kuhu reisis (a'la reisija nr 1 sisenes peatuses x ja väljus peatuses y), kuid saab teada siiski rohkem, kui vaid see, et peatuses x tuli peale n inimest.

[Mario.]

[Tomorrow]

Kui mälu ei peta siis Taavi Aas väitis, et validaatorid sai paigaldatud kuskil 560 ühissõidukisse. Nii palju peaks siis kokku olema busse,trolle ja tramme+varu.

[MEL666]

kas kõige lihtsam poleks,kui uksest sisenedes kohe valideerib süsteem ära? et ei peaks midagi taskust otsimagi hakkama. ja väljudes samuti. oleks statistika täpsem ja mis põhiline,sõitjatele kõvasti mugavam. see ei tohiks ju mingi eriline hiina keel olla,et ei saa teha. hetkel tundub et lihtsalt 1 suur porr selle jamaga tehtud. kui eesmärk oleks ikka olnud tallinlasele tasuta sõit ,siis oleks saanud seda kõvasti lihtsamalt teha ilma igasuguse valideerimiseta.

[Mario.]

See oleks tõesti võimalik.
Paraku tekib siin küsimärk, kas 10m muiduraadiusega magnetväli suudab tekitada resonantsi ka läbi bussi saabuva inimsumma.?
Tõenäoliselt probleemi ei ole(ks).

Nähtavasti on minu jaoks siin puhtalt massiga mängimise motiiv, sest kes tahaks kaasas kanda kaarti, mille abi koostatakse Tema sõitudest statistikat e kodanik tunneb end kiibistatuna.
Kui me aga aktiivselt enda sõidu "valideerime", maandab see kihku/vajadust demonstreerida endi vaba tahet ja sõltumatust elik ei ärrita meid niivõrd.

[prtv]

[McNeo]

Valideerimisest saadav statistika on sisuliselt pullikaka.

Väidetavalt kogutakse statistikat, et a) muuta intervalle b) liita/muuta marsruute

Subjektiivse statistika saaks otse bussijuhtidelt, kes võiksid peast ütelda, kus peatuses tuleb rohkem, kus vähem inimesi peale; ja et kas buss on vastaval kellaajal pilgeni täis või pooltühi. Täpsema statistika võiksid ära teha MUPO tegelased, kes võiksid kasvõi visuaalselt ütelda, mitu inimest bussis nende külastuse ajal oli. Või siis statistika kontrollitud ID kaartide arvu kohta.

Marsruutide liitmine/muutmine valideerimisest saadava info põhjal on puudulik. Me saame küll teada, et vot selline mass inimesi istub näiteks viru väljakul ühest bussist teise, ent kas nende bussiliinide muutmine parim lahendus oleks, ma julgen kahelda. Asjaolu, et keegi kuskil peatuses maha läheb või peale tuleb, ei tähenda, et see on ideaalne lahendus, paljudel juhtudel on see pigem sundkäik.

Kuuldavasti on küsitlusi tehtud ka varem, ent ilmselt pole transpordiametis analüütikuid või on nende lennukad ideed maha tapetud.

Mina näen, et praegune (15-20 a. vana) süsteem tuleks tervikuna üle vaadata ja teha kapitaalne ümberkorraldus. Küsitlus oleks võimalik ära teha paari nädalaga, võtta posu tudengeid/MUPO/reisisaatjad ning varustada nad pliiatsite ja paberiga. Tehniliselt kõige odavam oleks linnakaart, kuhu küsitletav teeb kaks täppi - alguspunkt ja sihtpunkt. Hiljem saab need kaardid puutetundliku ekraani peale panna ja need punktid nö sisse toksida. Või siis sisse skännida ja miski softijupp teeb selle töö ise ära. Teisisõnu on küsitlust võimalik teostada odavalt ja lihtsalt, tehnilisi lahendusi on muidki peale mainitute.

Andmete analüüsi ja uute marsruutide variandid võib vabalt ära teha mõni spetstarkvara, mida siis miski töörühm vajadusel mugandab.

Valideerimine ja ühiskaart on Edgar Suurepärase soov omada kontrolli info üle, sisuliselt asendada ID kaart selle rohelise plönniga ning lisada veel kliendikaardi funktsioone (rääkimata muidugi ilmsest valimispropagandast ja rahade kantimisest). Kui nüüd andmekaitse peaks asja ära keelama, saab Edgar endale järjekordse märtrimärgi rinda, põhjust jälle rahvale seletada, et meie (linnakodanikud) väga tahtsime aga paha ansip keelas ära. Küllap juba vabandusi süsteemi lõpetamiseks leitakse, juhuks kui ei tulda rahaliselt välja.

[Mnator]

Tegelikult on selline ebaadekvaatne statistika jeedikule ja üldse kesikutele kõige meelepärasem. Nad ise saavad selle alusel väita mida tahes ja mitte keegi ei saa sellesama statistikaga nende väiteid valeks tõendada, see on selleks liiga ebaadkvaatne

[iceincube]

McNeo, eks selles vist keiss olekski, et need muud meetodid oleks subjektiivsed. Ühe jaoks on buss täis kui peale enam ei mahu, teise jaoks siis kui istekohad otsa saavad.

[Ho Ho]

Vahet ei ole, ka see subjektiivne statistika oleks üüratult palju täpsem kui kaardiga kogutav.

[SurfData]

[DVDRW]

http://www.epl.ee/news/eesti/tallinna-uhiskaardile-laaditud-raha-on-kaaperdatav.d?id=65530458

[jägaja]

Pealkirja võiks vist korrigeerida, et ühiskaardi turvalisus pole enam kahtluse all, vaid tegu ongi tõestatult ebaturvalise lahendusega.

[sukelduja]

RFID rõõmud. Töökaaslane pakkus, et metallportsigarid lähevad moodi jälle.

[Ho Ho]

RFID ei ole iseenesest kaugeltki ebaturvaline nähtus. Mitte ebaturvalisem, kui isikukood või kasvõi täisnimi. Küsimus on kuidas seda süsteemi "targemas" kohas kasutatakse (reeglina serverisoft)

[Leinö]

sukelduja, kasutan sellist juba pikemat aega. väga mugav kanda vajalikke kaarte kaasas, väike kogus sularaha mahub ka ilusti ära.
Ei tunne rahakotist puudust ka enam. Hetkel mittevajaminevad kaardid on autos, kui kuskile lähen, võtan sealt vajaliku plastiku kaasa ja korras.

[ddrikk]

Kui kaugelt see lugeja kaarti läbi loeb ?
Olen näinud mõned tõstavad lugeja ette enda käekoti/rahakoti vms. Üks vibutas selle eest läbi enda telefoniga ja oligi korras.

[iir]

Lugeja loeb kaugelt, naine pani koti vasta ja OK. Endal jupe sise taskus rahakotis ja samuti toimib. Samas kui see kaart nüüd telefoni vasta panna siis tuleb umbes 4cm kaugusel hoida, läbi rahakoti võtab kah alles 1 cm kauguselt. Suht raske kaaperdada, kui pead oma telefoni kellegi rinna vasta hõõruma...

[strohher]

Käisin just postkontoris Punasel tänaval ja seal oli järjekorranumbrite automaadi juures juba silt, et njetu bljät jühiskaartit.
Need ninast välja nuusatud rohelised kollid väänavad seega trahvi ära.

[Betamax]

[LKits]

Kas kaardil on siis isikuandmed või lihtsalt mingi nende poolt loodud identifikaatornumber, mis seondub nende andmebaasis konkreetse inimesega?